10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KrissuGurl
Õppematerjali autor
Osa hobuseid õpib õhku neelama ka ilma künaserva kangutamata. · Liigne õhk tekitab soolestikus sageli koolikuid. Lõikehambad saavad kahjustatud. · Sageli hakkavad teised hobused tallis matkima. Karutammumine. · Hobune kõigutab ennast esinesteljalgadel ühelt poolt teisele poole, tekitades rahulolutunde läbi tasakaalukeskuse.... Deformeeruvad kabjad, sageli hobune kõhnub, kuna "unustab söömata HOBUSTE KÄSITLEMINE Transpordil · Mõistlik on hobuste laadimine ja transport korraldada nii, et võimalikult vältida traumasid. Kui on teada, et hobune iga kord ei sisene meelsasti treilerisse või autosse, siis tuleks kasutada lisapiirdeid (aiavärvad vms), et vältida hobuse möödajooksmist laadimistrapist. · Hobuste vedamisel tuleb harrastada sõidustiili, mis võimaldaks loomadel probleemideta püsti seista ja ei tekitaks neis tunnet, et nad on sattunud kummituppa.
Ohutus ja kord. Ülesanne 1. Kirjelda, milliseid ohuallikaid võib ette tulla, kui tood hobust koplist, paned boksi ja saduldad. Ohuallikad hobuse koplisttoomisel: Kui hobune jääb üksi koplisse, ta ärritub. Hobuse talutamine ilma nöörita, hoides päitseid käes. Kui hobune ehmub millegi peale, siis võib inimene viga saada. Kindaid pole käes. Kui hobune tormab, võib jalutusnöör vigastada paljaid käsi. Kaskat pole peas. Noorema või äkilisema hobusega peab pea olema kaitstud. Tuua hobust koplist üksinda, kui ta pole sellega harjunud või ta pole selleks treenitud. Hobune muutub närviliseks. Talutamisel ümber käe või keha keeratud jalutusnöör. Tagajärg võib olla inimese tõsised vigastused või surm. Jõuga hoida hobust, kui ta satub paanikasse. Kui hoida kogu aeg surve peal, läheb ta sellest ainult rohkem paanikasse ja lõpuks hakkab hobune inimest järel lohistama. Elektrikarjusele vastuminemine. Kui hobune läheb ise kogemata sellele pihta, sii
eKr ning Eestisse jõudis ratsutamine kui sport alles 100 aastat tagasi. Algsed võistlusalad olid kaarikusõit ja võidujooks, teised alad kujunesid välja 19.sajandil. Ratsaspordi populaarsus tänapäeval on kõvasti muutunud võrreldes varasema ajaga. Treeninguid toimub palju ja trennidest osavõtjad jagub. Ratsutajaid leidub igas vanuses, päris väikestest lastest alates kuni pensionärideni välja. Arvatavasti on iga inimese suhtlusringkonnas vähemalt üks inimene, kes puutub kokku hobuste ja ratsutamisega. Mõeldes sõpruskondade peale, siis tihtilugu on nii, et kui üks sõpradest on hakanud ratsutamas käima, siis mõne aja pärast on liitunud temaga ka teised sõbrad. Mida rohkem tuleb juurde trennis käivaid inimesi, seda populaarsemaks ratsutamine saab. Uurimistöö teema ,,Ratsaspordi populaarsus tänapäeval" valik põhines isiklikule huvile teema vastu. Valikule aitas kaasa ka teadmine, et varem polnud keegi Tapa Gümnaasiumi
Aretus on teatud määral ka lotomäng ja kuigi vanemateks võivad olla valitud parimatest parimad, pole tulemus kunagi sajaprotsendilise täpsusega ennustatav. Paljud inimesed, kes oma igapäevaelus peavad hobuseid hindama ja leidma nende seast talente, ütlevad, et eelkõige vaatavad nad hobust ennast ja püüavad selgusele jõuda, milleks konkreetne indiviid ise on võimeline. See pole kaugeltki lihtne ülesanne ja nõuab palju teadmisi hobuste kohta. Tõud Eesti hobune on madalajalgne ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, keda saab edukalt kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad
PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on Eesti hobusetõud, samuti on kogu teema hetkel väga aktuaalnel. Materjalid on põhiliselt kogutud internetimaterjalidest ja inetrvjuudest, millest suurima osa
rahulik meel. Ratsanik peab oma partnerit kohtlema õiglaselt ning vigasid endast leidma, kui et hobusest (Kollom, jt., 2008). Õige on ratsutamisega alustada lapseeas, et harjuda tasakaalu hoidmise ja hobuse juhtimisega. Siiski võivad headeks ratsanikeks saada inimesed, kellel on ratsutamiseks vajalikud füüsilised ja psüühilised eeldused (Mauring, 1988). Psüühilised eeldused on eriti tähtsad selleks, et mõista hobust. Tuleb tundma õppida hobuste psüühikat ja selle abil kujundada tingrefleksid. Füüsilise eeldusena peab inimene nägema suurt vaeva oma tasakaalu ning hea rühi arendamisele, mis loob vajadusel ka vastupidavuse ning tugevuse (Pferdewissen). Inimese ja hobuse teed on ristunud juba ammustest aegadest, mille käigus inimesed on kasutanud hobuseid liiklusvahendina, põllutöödes, sõjas, võistlustel, suurematel paraadidel ja lihtsalt hea sõbrana. Aastate jooksul on ratsutamine muutunud väga
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid