Hobuste käsitlemine (0)

Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
HOBUSTE KÄSITLEMINE(HORSEMANSHIP)  
 
HOBUSE IGAPÄEVANE HOOLDAMINE 
 
Hobuse puhastamine 
Hobuse  igapäevase  hoolduse  hulka  kuulub  põhilise   osana   puhastamine.  Hobuse 
puhastamise  tähtsaks  osaks  on  harjamine,  mille  eesmärgiks  on  hoida  puhtana 
hobuse  nahk  ja  karvkate,  ergutada  vereringet,  masseerida  lihaseid  ja  hoida  nahk 
elastsena. Hobust peab harjama vähemalt kord päevas, soovitavalt siiski tihedamini. 
Eriti  tähtis  on  harjamine  enne  treeninguid.  Kui  sadula  ja  valjaste  alla  jääb  palju 
mustust, võib see hobuse nahka vigastada. 
 
Puhastusvahendid 
•  Igal   hobusel   peavad  olema  isiklikud  puhastusvahendid  ja  neid  peab  hoidma 
kuivas ning soojas kohas, et need püsiksid kuivadena. 
•  Kummikammiga  hõõrutakse  nahalt   mustus   ja  higi  ümmarguste   liigutustega , 
sellega masseerime samaaegselt lihaseid. 
•  Pehme harjaga tehakse lõplik harjamine. 
•  Tolmuharjaga eemaldatakse nahalt tolm ja kergem mustus. 
•  Metallkammi kasutatakse teiste harjade  puhastamiseks . 
•  Kabjakonks on vajalik kapjade puhastamiseks. 
•  Higikammi kasutatakse vee ja higi eemaldamiseks. 
•   Svamm  on vajalik silmade, sõõrmete ja sabaaluse puhastamiseks. 
•  Rätikuid kasutatakse tolmu pühkimiseks ja jalgade kuivatamiseks. 
 
Harjamine  
•  Hobuse  harjamist  alustatakse  vasakult  poolt  kõrvade  tagant  ja  sealt  tahapoole 
suunaga hõõrutakse hobust pikikarva võimalikult pikkade tõmmetega. Kõigepealt 
hõõrutakse  hobune  kummikammiga,  et  higi  ja  mustus  lahti  saada.  Seejärel 
harjatakse pehme harjaga, mida  vahepeal  puhastatakse metallkammiga. 
•  Harja  hoitakse  alati  hobuse  peapoolses  käes.  Harja  puhastamine  tehakse 
hobusest  eemal,  et  mustus  ja  tolm  ei  lendaks   hobusele   tagasi.  Metallkammi 
koputatakse puhtaks vastu põranadat. 
Eesti  Ratsaspordi  Liit      1 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
•  Kui  hobune  on  mõlemalt  poolt   puhastatud ,  harjatakse  ettevaatlikult  ka  pea 
pehme harjaga.  Lakk  ja saba harjatakse samuti pehme harjaga. 
•  Lõpuks võib rätikuga pühkida veel karval olev tolmu ja  lahtised   karvad . Sõõrmed, 
silmad ja sabaalune puhastatakse niiske pesusvammiga. 
 
Kapjade puhastamine 
•  Kapju  peab   puhastama   vähemalt  kord  päevas,  soovitavalt  rohkem  kui  hobune 
seisab palju  tallis . 
•  Kabjad  puhastatakse  kabjakonksuga  kraapides  mustust  kanna  poolt  varba 
suunas. Kiilu puhastamisel peab olema ettevaatlik, et ei vigastaks kiilu liiga ägeda 
kraapimisega. 
•  Kapju  puhastades  on  alati  hea  kontrollida  ka  samaaegselt  rautust.  Kontrollli,  et 
raud on kindlalt kinni js naelad ei ole väljas.  
•  Kui  hobusel  on  krihvid,  peab  jälgima  teravust.  Krihve  võib  vajadusel  pingutada 
võtmega. 
 
Kapjade  hooldus  
•  Hobuse  kabjad  arenevad  väga  aeglaselt,  alles  5  aastase  hobuse  kabjad  on 
lõplikult väljaarenenud.  Kabja  kvaliteeti, kuju ja mehhanismi mõjutavad põhiliselt 
toit,  liikumine  ja  hooldus.  Lisaks  igapäevasele  kapjade   puhastamisele   peaks 
hobust iga 6 nädala tagant värkima või rautama. 
•  Kapju  oleks  kasulik  määrida:  eriti  kuival  suvel,  mil  kabi  võib  kergelt  praguneda. 
Rasvatada võiks 1-2 korda nädalas. Kabi rasvatatakse kuni piirdeni. 
•  Hobuse  boksi   korrashoid   mõjutab  samuti  kapjade   hooldust .  Mustas  boksis  võib 
hobune  väga  kergelt  saada  kiilumädaniku.  Liialt  kuiva  allapanuga  boks  aga 
kuivatab kapja. 
 
HOBUSE PESEMINE 
•  Hobust  peaks   pesema   peale  rasket  treeningut  kui  ta  on  ohtralt  higistanud.  Kui 
hobune on olnud kerges treeninus  piisab  kui puhastate käsnaga higised kohad. 
•  Hobust pestakse alati leige veega, sest liiga külm vesi võib tekitada peale rasket 
treeningut lihaskrampe. Külma vett tohiks kasutada ainult väga kuuma ilmaga. 
•  Hobuse  pesemiseks  kasutatav  shampoon  peab  olema  suhteliselt  pehme 
koostisega ja mõeldud spetsiaalselt hobuse pesemiseks. Shampoon tuleb pärast 
pesu  hoolikalt  välja  loputada.  Shampooni  on  soovitatav  kasutada  mitte  rohkem 
kui kord nädalas. 
•  Peale  pesemist  tõmmatakse liigne vesi maha higikraabiga.  
Eesti Ratsaspordi Liit      2 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
•  Seejärel pannakse hobusele  selga  hingav  ja kuivatav tekk näit.  villane , millel on 
tugevad  kinnitused,  sest  märg  hobune  püherdab  palju.   Villase   teki  alla  võib 
panna  ka  võrkteki,  mis  kiirendab  kuivamist.  Kui  hobusel  on  pikk   karv ,  kuivab  ta 
aeglaselt ning oleks  soovitav   asendada  märg tekk vahepeal kuivaga. 
•  Märga hobust ei tohi jätta õue isegi siis kui tal on tekk seljas! 
•  Hobuse  pesemise  jaoks  oleks  vaja  soetada  järgmist:  ämber,  käsn,   pesuaine   ja 
rätikuid. 
•  Hobune kastetakse ühelt poolt. Ämber täidetakse veega ja lisatakse ettenähtud 
hulk pesuainet. 
•  Pesemist alustatakse kaelast tahapoole. 
•  Loputa alati hobune põhjalikult, et shampooni ei jääks karva sisse. 
•  Pea tuleb pesta hoolega ja ettevaatlikult. Vett  ei tohi lasta kõrvadesse, sest seal 
asub hobuse tasakaalunärv ja seda ei tohi ärritada. 
•  Suurem  vesi  tõmmatakse  higikammiga  maha,  seejärel  tuleb  hõõruda  rätikuga 
kuivaks  ja panna tekk selga, et hobune ei külmetaks. 
•  Kõigepealt  tuleb  pesta  saba,  lakk  ja  kõige  lõpuks  kogu  hobune,  et  vältida 
külmetumist. Pesemisjärjekorral on suur tähtsus! 
 
HOBUSE KORRASTAMINE 
 
Abivahendid 
•  käärid 
•   kamm  
•  pehme hari 
Lakk 
•  Lakk kitkutakse kammi abiga 
•  Meelsamini “soe” hobune, sest  poorid  on lahti ja kergem on kitkuda 
•  Võta pikkadest jõhvidest kinni ja tupeeri , seejärle  keera  ümber kammi ja tõmba. 
•  Alusta kõrvade juurest ja kuni turjani 
•  Võta korraga vähe jõhve 
•  Kõrvade tagant valjaste alt võib ka laka lõigata. 
Saba: 
•  Korralikult lahtikammitud saba lõigatakse lühemaks kääridega 
•  Saba juure küljed võib lõigata lühikeseks 
•  Ole alati ettevaatlik - ära mine otse hobuse taha! 
Eesti Ratsaspordi Liit      3 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
Nina ja lõug: 
•  Ninakarvad ja habe lõigatakse kääridega 
•  Kasuta vajadusel abilist, et ei vigastaks hobust 
Kõrvad: 
•  Kõrvast  väljaulatuvad  karvad  võib  lõigata,  ära  lõika  kõrva  seest  karvu,  sest 
looduslik kaitse peab säilima 
Jalad:  
•  Sõrgatsitutid tuleks lõigata 
•  Lõika ainult pikad, määrdunud karvad, mitte aluskarva 
•  Kabajapiirdest lõigatakse samuti ära pikad karvad 
 
Klippamine (pügamine) 
Klippamiseks nimetatakse  hobuse karva lõikamist spetsiaalse  masinaga . 
 
Miks hobust klipatakse? 
•  kogu  karva  või  selle  osaline  pügamine  kergendab  raskes  töös  olevate  hobuste 
kuivamist 
•  vähendab higistamist 
•  takistab külmetumist; paksu karvaga hobune kuivab aeglselt külma ilmaga 
•  kergendab hobuse puhtana hoidmist 
•  hobune näeb hooldatuna välja 
•  ka haava puhtana hoidmiseks pügatakse vajalik osa ümber haava 
 
Klippamise valikut mõjutavad tegurid 
•   hobusega  tehtav töö hulk 
•  harrastushobune-võistlushobune 
•  tallikliima 
•  maneez 
•  kas hobune on palju õues 
•  arvesse peab võtma ka hobuse kuju; lühike-pikk hobune 
Hobused ,  kellel  on  paks  ja  pikk  karv,  aetakse  sügisel  täitsa  paljaks,  talvel  võib  olla 
teistsugune  klippamine.  Lühikese  karvaga   hobustel   oleks  hea  jätta  osa  karva  alles 
kaitsmaks hobust külma eest. 
Klippamisega võib alustada siis kui hobusel on talvekarv lõplikult seljas (n.oktoober). 
Eesti Ratsaspordi Liit      4 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
 
Kuidas klipata; 
•  ära ratsuta hobusega enne klippamist, märga karva ei saa lõigata 
•  puhasta hobune väga põhjalikult. Puhast karva on kergem klipata. 
•  jälgi, et masin töötab, pikendusjuhe on piisava pikkusega ega ripu hobusel  jalus  
•  alati klipatakse vastukarva 
•  kohad, mis on klipatud, kata tekiga, et hobusel külm ei  hakkaks  
•  vahepeal  peaks  masinal  jahtuda  laskma,  sest  tuline   aparaat   on  hobuse  ihule 
ebameeldiv 
•  hobuse õrnemad kohad nagu pea, kõhualune, kaenlaalused ja jalgade vahe püga 
kindlasti jahtunud masinaga 
•  kurgualune ja esijalgade vahelt on raske klipata. Venita ettevaatlikult nahka, et ei 
jääks volti ja masinaga sisse ei lõikaks 
•  kriidiga võib tõmmata enne klippamist joone ette kergendamaks tööd 
•  kui  üks  pool  pügatud,  mõõda  nööriga  kõrgus  ja  märgi  teisele  poole,  et  hobune 
saaks klipatud sümmeetriliselt 
•  hobuse tagumise poole klippamiseks seo saba kinni, et see ei häiriks tööd 
•  peale  pügamist  peab  hobuse  korralikult  harjama,  et  lahtised  karvad  ei  jääks 
kõdistama  ja  kindlasti  tuleb  hobusele  selga  panna  tekk,  hobune  ei  ole   harjunud  
olema lühikese karvaga, tal hakkab külm. 
Viis põhilist klippamismudelit; 
1.  full  clip 
2.  hunter  clip 
3.  blanket  clip 
4. chaser clip 
5.  trace  clip high, medium ja low 
Abilise ülesanded 
•  hoida hobust kinni ja rahustada noort või närvilist hobust 
•  tõsta  jalgu  kui klipatakse kaenlaaluseid ja jalgade sisekülgi 
•  aidata piirjoonte mõõtmisel 
•  tõsta  esijalg  kui hobune ei seisa paigal 
•  juhtida hobuse tähelepanu kõrvale selleks ajaks kui klipatakse raskeid kohti (pea, 
kõhualune jne.) 
 
Eesti Ratsaspordi Liit      5 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
Klippamise koht 
•  ohutus, rahulikus kohas, soovitavalt õues päevavalguses 
•  piisavalt valges kohas 
 
Nõuandeid klippamiseks 
•  klippamiseks kuluv aeg on vähemalt 3 tundi 
•  hobusele heinavõrk ette 
 
SADULDAMINE, VALJASTAMINE JA  KAITSMED  
 
•  Enne saduldamist peab hobuse puhastama väga korralikult ja jälgima, et sadula, 
valjaste ja kaitsmete all olev pind oleks puhas.  
•  Hobusega peab alati toimetama  rahulikult  ja kindlalt.  
•  Hobusel  on  väga  hea  mälu,  seetõttu  halvad  mälestused  saduldamisest  ja 
valjastamisest vähendavad hobuse usaldust inimese vastu.  
•  Boksi minnes tuleb alati ennast hobusele eelnevalt nähtavaks teha.  
•  Saduldamise  ajaks  võib  hobuse  kinni  siduda,  eelnevalt  kontrollides,  kas  seda 
hobust on üldse võimalik siduda.  
•  Kui hobune on lahtiselt, tuleb kõigepealt panna valjad.  
•  Seotud hobusele pannakse enne  sadul  selga. 
 
Saduldamine 
•  Saduldamine tehakse vasakult poolt; jalused on üleval ja vöö sadula peal. 
•  Sadul  tõstetakse  turjast  kõrgemale  hoides  vasaku  käega  esikaarest  ja  parema 
käega sadula tagant ja asetatakse selga nii, et karv sadula all oleks sile. 
•  Sadul  on  õiges  kohas  kui  sadulavöö  ja  hobuse  küünarnuki  vahele   mahub  
kämblalaius. Sadulatekk korrastatakse mõlemalt poolt. 
•  Vöö  lastakse  ettevaatlikult  alla  ja  sadulatekke  tõstetakse  vastu  kaart,  et  see  ei 
rõhuks  turjale.  Alguses  pingutatkse  vööd  lõdvemalt,  enne  selga  tõusmist 
kontrollitakase, et sadul oleks õiges kohas ja pingutatakse vööd. Kontrolli vööd ka 
seljast peale vähest jalutamist. 
•  Sadul  peab  olema  hobusele  sobiv.  Sadula  tagakaare  ja  selja  vahele  peab  jääma 
õhku ka  ratsutaja  sadulas olles. Sadula valimisel kasutage kindlasti professionaali 
abi. 
 
Eesti Ratsaspordi Liit      6 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
Valjastamine 
•  Valjad valitakse vastavalt hobuse vajadusele 
•  Põhiliselt  kasutatakse  valjaid,  millel  on  trenselsuuline  ja  inglise   kapsel ,  koos 
ninarihmaga või ilma. Peale selle kasutatakse ka mehhiko ja hannoveri kapslit. 
•  Mida  peenem   suuline ,  seda  teravamalt  tunneb  seda  hobune   suus .   Suulised  
peavad  laiuselt  olema  hobusele  sobivad.  Liiga   kitsad   suulised  hõõruvad  hobuse 
suunurki  ja  liiga   laiad   rõhuvad  purihambaid.  Aeg-ajalt  peaks  ka  kontrollima 
suuliste kulumist, et tervaks kulunud nurgad ei kahjustaks hobuse  suud . 
•  Selleks, et hobune suud liiga lahti ei ajaks, kasutatakse kapslit. Inglise kapsel on 
sobiva  suurusega  kui  hobuse  põseluu  ja  kapsli  vahele  mahub  1-2  sõrmelaiust  ja 
pingutatakse siis niipalju, et 2 sõrme mahuks ka kapsli alla. 
•  Lõualuserihm hoiab valjaid hobusel peas ja see kinnitatakse nii lõdvalt, et rihma 
ja lõuapärade vahele mahuks rusikas. 
•  Põserihmad  kannavad  suulist  ja  nende  pikkus  mõõdetakse   selliseks ,  et  suu 
ülemisse serva tekiks 2 kortsukest. 
•  Ka otsaesiserihm ei tohi olla liiga lühike ja rõhuda hobuse otsmikule. 
•  Enne  valjastamist  kontrollitakse  hoolega,  et  kõik   rihmad   oleksid   sirgelt .  Külma 
ilmaga pööratakse tähelepanu sellele, et suulised ei oleks väga külmad. 
•  Hobune  valjastatakse  vasakult  poolt  ja  alustatakse  üle  hobuse  pea  kaelale 
pandavatest ratsmetest. 
•  Parem  käega  hoitakse  kinni  põserihmadest  ja  asetatakse  hobuse  lõua  alt 
paremalt poolt nina peale. 
•  Vasaku  käega  tõstetakse  suuline  hobusele   suhu .  Vajadusel  võib  suud  avada 
surudes  1-2  sõrme  suunurka.  Kui  hobune  avab  suu  tõstetakse  kuklarihm  üle 
kõrvade ja asetatakse  tukk  otsaesiserihma peale. 
•  Vajadusel  kontrollitakse  veelkord  rihmade  pikkust.  Seejärel  kinnitatakse 
lõuaaluserihm ja kõige lõpuks pingutatakse kapsel. 
 
Kaitsmed 
•   Kaitsmeid   kasutatakse  hobuse  jalgade  kaitsmiseks  vigastuste  eest.  Kaitsmed 
toetavad  kõõluseid ja  sidemeid  vähendades treeningutel tekkivat koormust. 
•  Kaitsmed asetatakse randme ja sõrgatsiliigese vahele. 
•  Sõrgatsikaitsmed   kaitsevad   hobuse  sõrgatsit  löökide  eest  ja  neid  kasutatakse 
palju just noortel hobustel, kes ei kontrolli veel täielikult enda liikumist. 
•  Kõõlusekaitsmed  kaitsevad  hobuse  kõõluseid  löökide  ja  koormusest  tekkivate 
vigastuste eest. 
Eesti Ratsaspordi Liit      7 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
•  Kõõluste  kaitsmiseks  võib  väga  hästi  kasutada  ka  pindesid.  Sobiva  suurusega 
vatnik  (pehmendus)  asetatakse  kõigepealt  ümber  hobuse  jala  ja  selle  peale 
seotakse   pinde .  Pindesid  ei  saa  siduda  liiga  tugevalt  kuna  kõvasti  seotud  pinde 
takistab vereringet  jalas . Vatnik aitab siduda pinde ümber hobuse jala ühtlaselt. 
Pinde  sidumine  lõpetatakse  alati  hobuse  sääre  ülaosas  väljaspool  et  pinde  ei 
rõhuks mingil juhul sääreluid ja kõõluseid. 
•  Kaitsmed  kinnitatakse  nii,  et  need  ei  pressiks  liiga  tugevalt  hobuse  jalgu. 
Kaitsmete kinnitused  avanevad  väljapoole. 
•  Vajadusel võib hobuse kabjapiirde ja sõrgatsi piirde kaitsta kummikalossiga, mis 
üldjuhul on üleveetavad või krõpsudega kinnitatavad. 
 
 
HOBUSE KÄEKÕRVAL TALUTAMINE 
 
Üldist 
Hobust  talutatakse  käekõrval  üldiselt  vasakult  poolt.  Siiski  oleks  hea   harjutada  
hobust  ka  paremalt  poolt  talutamisega,  sest  teatud  olukordades  võib  sellest  palju 
kasu olla (varssu ja noori hobuseid peaks kindlasti talutama ka paremalt poolt). 
 
Talutamine valjastega 
•  Valjastatud hobuse talutamine on alati turvalisem.  
•  Trenselsuulistega valjastatatud hobust talutatades võetakse ratsmed üle kaela. 
•  Ratsmetest hoitakse kinni umbes 20 cm  kauguselt  lõua alt.  
•  Kätt peab hoidma kergelt rusikas ja ratsmed hoitakse nimetissõrmega lahus. 
•  Vasaku käega hoitakse kinni ratsmete lõpust enda jalast väljapool. 
 
Liikumise alustamine 
•  Enne liikumise alustamist asetse hobuse õlaga kohakuti.  
•  Kerge  ergutava  häälitsusega  saab  hobuse  liikuma.  Vajadusel  võib  vasakus  käes 
oleva stekiga kergelt anda ka märguande sadulavööst tahapoole.  
•  Talutades  keera  hobune  alati  endast  natuke  kaugemale  (paremale).  Kui 
keeramisega  on  probleeme,  proovi  teha  seda  varjates    vasaku  käega  enda  pool 
olevat hobuse silma. 
 
Jooksmine käekõrval 
•  Käekõrval  joostes  võta ka ratsme  otsad  paremasse kätte ja lase lõua alt ratsmeid 
natuke pikemaks, et hobune saaks joostes kasutada kaela.  
Eesti Ratsaspordi Liit      8 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
•  Ka joostes peab püsima hobuse õlaga kohakuti ja liikuma samas rütmis.  
•  Kui hobune liialt edasi trügib pidurda teda parema käega.  
•  Vajadusel  võid  parema  küünarnukiga  hobust  kergelt  endast  eemale  tõugata, 
sellega väldid otsajooksmist.  
•  Talutades hobust läbi kitsaste  kohtade  näit. ukseaugud, jälgi, et sadul või hobune 
ise kinni ei jääks.  
•  Kõnni energiliselt hobusest  eespool , jälgides siiski kogu aeg hobust.  
•  Eriti kitsastest kohtadest läbiminekul võid  liikuda  hobuse ees  tagurpidi  ja hoides 
ratsmetest kinni mõlema käega.  
•  Kõik uksed tuleb avada korralikult, sellega väldime ohtlikke  olukordi ! 
 
Päitsetega talutamine 
Päitsetega talutamisel kehtivad samuti eespool väljatoodud reeglid:  
•  Päitsetega talutamisel peab alati kasutama jalutusnööri.  
•  Kui hobune on äkiline, võib jalutusnööri siduda ümber nina. Nööri võib panna ka 
suhu, jälgides kindlasti, et  lukk  ei satuks suhu ja ei vigastaks hobuse suud.  
•  Hobust  koplisse  lahti  lastes  peab  hobuse  pea   keerama   enda  poole.  Sedasi  ei 
õnnestu hobusel sind tagajalgadega lüüa. 
Hea teada 
•  Kui hobusel on peas kangvaljad, talutatakse teda ratsmetest, mis on ühendatud 
suulistega võttes need üle kaela.  
•  Kui  hobusel  on  martingaal  siis  ratsmeid  üle  kaela  võtta  pole  vaja,  sel  juhul  võib 
jalutusnööri kinnitada vasakusse suulise rõngasse ja talutada nöörist.  
•  Kui  talutad  hobust  nii,  et  ratsutaja  on  seljas,  kasuta  alati  jalutusnööri,  mis  on 
kinnitatud vasakusse suuliserõngasse. 
 
HOBUSE SIDUMINE 
Koht 
•  Kõigepealt  peab  üle  vaatama  kinnisidumiskoha  sobivuse.  Koht  peab  olema 
piisavalt avar, et vältida ohtlikke olukordi ja et hobusel oleks seal meeldiv. 
•  Kontrolli  samuti,  et  erinevad  tallitöövahendid  (labidad  ja  hargid)  ei  oleks  liiga 
lähedal, sest ehmatades võib hobune end nendega vigastada.  
•  Samuti ei tohi hobust siduda  lahtiste  asjade nagu kärud,  redelid  jne. asjade külge, 
mis võivad rabeledes lahti tulla.  
•  Vältimaks  teineteise  löömist,  peab  jälgima,  et  kaks  hobust  poleks  seotud 
teineteisele liiga lähedale. 
Eesti Ratsaspordi Liit      9 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
 
Sidumine 
•  Hobune tuleb alati siduda lahtitõmmatava sõlmega, et hädaolukorras õnnestuks 
kiiresti  loom  vabastada.  Umbsõlmed  on  kõige   ohtlikumad ,  sest  need  jooksevad 
vedamisel tugevamini kinni. 
•  Hobuse  sidumisel  tuleb  alati  kasutada  päitseid  ja  nööri!  Kunagi  ei  tohi  hobust 
siduda valjastest või suulistest! 
•  Päitsed peavad olema piisavalt tugevalt, et hobusel tagurpidi vedades neid  peast  
ära ei õnnestuks tõmmata. 
•  Kontrolli enne sidumist, et päitsed ja nöör oleksid  terved  ja lukud korras, sedasi 
ennetad hobuse lahtisaamist. 
•  Hobust sidudes on tähtis jälgida, et nöör oleks sobiva pikkusega. See ei tohi olla 
liiga pingul või liiga lõdva. Liiga pikalt seotud hobune võib astuda nööri jalgadesse 
ja lühikeselt seotud hobune tunneb ennast ebamugavalt. 
•  Kõigepealt peaks muidugi teadma, kas antud hobust on üldse saab kinni siduda, 
sest  osa  hobuseid  pole  erinevatel  põhjustel  üldse  võimalik  siduda.  Näiteks 
varsad, keda pole veel õpetatud või vanemad hobused, kes satuvad kinniseotult 
paanikasse. 
 
Õppige selgeks kindlasti lahtituleva sõlme tegemine! 
Korralikud päitsed 
•  sobiva suurusega 
•  tugevad ja terved 
•  kasutuseesmärgiks mõeldud materjalist 
Seotud hobune 
•  lahtitõmmatav sõlm 
•  sobiva pikkusega seotud: võimalus keerata pead, nöör ei satuks jalgadesse 
•  piisav kaugus teistest hobustest 
 
VARUSTUSE HOOLDUS 
 
Sadulate  ja  muu  varustuse  (valjad,  sadulavöö,  jalused,  jaluserihmad,  valtrap  jm.) 
hooldamise eesmärk on: 
•  parandada ratsutaja turvalisust 
•  pikendada varustuse kestvust 
•  tõsta  ratsaniku  sooritusvõimet 
Eesti Ratsaspordi Liit      10 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
•  Hobuse  heaolu  sõltub  töö  tegemise  ajal  suuresti  sobivast  saduldusest  ja 
valjastusest. Ebasobiva sadulduse või valjastusega võib hobusele haiget teha. Eriti 
tuleb tähelepanu pöörata õrnadele kohtadele.  
•   Vastutustundlik   ratsutaja  korrastab  alati  peale  ratsutamist  kõigepealt  hobuse, 
seejärel varustuse ja kõige lõpuks ka enda.  
•   Hooldamata   nahk  muutub  kõvaks  ja  hapraks,  eriti  need  osad,  mis  on 
kokkupuutes hobuse higiga.  
•  Varustuse  hooldamist  tuleb  alustada  kohe  uuest  peast.  Puhas  sadularuum  on 
märk  heast  tallikorrast ja õigest suhtumisest. 
 
Valjaste hooldus 
•  Igapäevane  puhastamine;  peale  kasutamist  pestakse  alati  suulised  ja 
puhastatakse  valjad  sadulaseebiga.  Igapäevaseks  valjaste  puhastamiseks  pole 
vaja neid alati lahti võtta. 
•  Iganädalane  hooldus;  avatakse  kõik   pandlad   võetakse  valjad  osadeks.   Katsu  
meeles  pidada pannalde   avamise   kohad,  et pärast  oskaksid  valjad  õigesti  kokku 
panna.  
•  Kõik valjaste osad pestakse korralikult sadulaseebiga ja leige veega.  
•  Valjad õlitatakse spetsiaalse  rasvaga . Pinnale jäänud ülemäärane rasv pühitakse. 
Enne kokkupanemist jälgi, et kõik õmblused oleksid terved. 
 
Sadula hooldus 
•  Igapäevane puhastamine; kui sadul pole eriti määrdunud, piisab tolmu,  karvade  
ja kuiava higi pühkimisest niiske käsnaga, millele on määritud sadulaseepi. 
•  Iganädalane hooldus; sadul seebitatakse käsnaga, mida kastetakse leigesse vette, 
surutakse kuivaks ja määritakse  seebiga .  
•  Kui  sadul  on  korralikult  seest-  ja  väljastpoolt  seebitatud,  hõõrutakse  rätikuga 
kuivaks.  
•  Sadulat  tohib  õlitada  ainult  naha  seestpoolt,  mitte  mingil  juhul  pealtpoolt! 
Pealpoolt  võib  sadulat  vahatada  väikese  koguse  spetsiaalse  sadulavahaga,  mida 
määritakse puuvillase riidega. 
•  Iganädalase  hoolduse  ajal  võetakse  sadula  küljest  jaluserihmad,  vöö  ja  valtrap 
puhastamiseks.  
•  Jaluserihmad pestakse sadulaseebiga ja jalused hõõrutakse läikima.  
•  Kui  sadulavöö  on  samuti   nahast ,  pestakse  ka  see  seebiga.  Kangas-  või  nöörvöö 
harjatakse puhtaks ja vajadusel pestakse, hõõrudes harjaga.  
•  Sadulatekk harjatakse ja pestakse. Iganädalase hoolduse hulka kuulub ka sadula 
patjade tasasuse, sadula, jaluserihmade ja vöö õmbluste kontrollimine. 
Eesti Ratsaspordi Liit      11 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
•  Sadulateki  hooldamine  sõltub  valmistusmaterjalist.  Väga  tähtis  on  valtrap  alati 
puhtana hoida.  
•  Määrdunud  sadulatekk  põhjustab  hobusele  hõõrdumisi.  Parimad  sadulatekid 
valmistatakse  looduslikest  kangastest  (puuvill,   vill ),  need  ei  kuluta  hobuse  karva 
nagu  kunstmaterjalid.  Sadulatekki  võib  pesta  masinas  või  käsitsi  harjaga 
hõõrudes.  Pestes  peab  alati  jälgima,  et  ei  kasutataks  kuumemat  vett  kui  ette 
nähtud. 
•  Kui  sadul  on  vihma  või  lumega  sõites  märjaks  saanud,  tuleb  seda  kuivatada 
aeglaselt.   Pori   ja  mustus  pühitakse  eelnevalt  rätikuga  ja  asetatakse  sadul 
sadulapuule  nii,  et  ka  sadula  alumine  pool  õhku  saaks.  Kuivamiskoha 
temperatuur  ei  tohi  olla  üle  +18  kraadi,   kuivamine   peab  toimuma  aeglaselt  ja 
ühtlaselt. 
•  Sadula hoidmisel ja saduldamisel on väga tähtis osa hooldusel. Sadulat ei tohiks 
asetada  maha  aga  kui  see  on  vajalik,  tuleb  seda  teha  nii,  et  esikaar  toetub 
põrandale ja tagakaar vastu seina.  
•  Halva  hoidmise  korral  võivad  sadulale  väga  kergelt  tekkida  tema  väärtust 
vähendavaid purustusi.  
•  Sadulat on väga kerge lõhkuda ka siis kui talutate saduldatut hobust läbi kitsaste 
uste.  
•  Sadulat  transportides  tuleb  sadul  katta  sadulakaitsega,  hea  kui  võistlureisidel 
oleks võimalik hoida sadulat spetsiaalses kapis, kus on sadulapuu. 
 
Kaitsmete hooldus 
•  Nahast  jalakaitsmed  võib  samuti  nagu  ka  muud  nahast  varustust   puhastada  
sadulaseebiga.  
•  Kummist või kunstmaterjalist kaitsmed pestakse veega.  
•  Alati tuleb kaitsmed eriti hoolikalt pesta ka seestpoolt! Liiv ja higi võivad hobuse 
jalad väga kergelt katki hõõruda. 
 
Varustuse  põhjalik  hooldamine  võtab  ka  kogenenumal  palju  aega.  Tööd  kergendab 
sobiva kõrgusega sadulapuu ja seinas olevad varustusekonksud.  
Varu alati piisavalt aega ja tee töö korralikult, siis on hobusel mõnus ning varustuse 
vastupidavus suureneb. 
 
Eesti Ratsaspordi Liit      12 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
KORDETAMINE 
 
Jooksutamise põhimõtted 
•  Kordetamise põhimõte seisneb selles, et hobune liigub suurel ringil ümber seisva 
kordetaja. 
•  Ringi  diameeter  peab olema vähemalt 12-14m 
•  Hobune on juhitav pika korde abil. Korde on enamasti kinnitatud suuliste külge ja 
toimib sarnaselt ratsmetega, abivahendiks kasutatakse kordepiitsa. 
•  Kordetamise  eesmärk  on  saada  kontakt  hobuse  suu  ja  kordetaja  käe  vahel, 
kasutades vajadusel ergutavaid või rahustavaid abivahendeid.  
•  Kordetamise  abil  saadakse  hobuse  liikumisse  vajalikku  lennukust  ja  jõudu. 
Kordetamise  abil  võib   avastada   ka  selliseid  vigu  hobuse  liikumises,  mida 
ratsutades ei märkaks. 
•  Kordetamisest  on  palju  kasu  noore  hobuse  õpetamisel,  harjutamiseks 
abivahendite ja sadulaga. Kordetamine parandab noore hobuse tasakaalu, rütmi 
ja  takti , arendada õiget kuju ja asendit. 
•  Hoolimatust ja/või valest kordetamisest on rohkem kahju kui kasu. Kui  tunned , et 
sul  pole  piisavalt  oskusi  hobuse  kordetamiseks,  on  see  õigem  jätta  inimesele, 
kellel on piisavalt kogemust. 
•  Hobuse  loomulikud  käigud  ja  rüht  ei  tohi  kordetamise  tagajärjel  kannatada. 
Kordetamist  võib  kasutada  vahelduseks  noore  hobuse  õpetamisel,  kuid  peaks 
jälgima, et seda ei  tehtaks  siiski liiga tihti. 
 
Kordetamine 
 
•  Kordetöös  peab  jälgima,  et  hobust  ei  kurnataks  liialt.  Kordel  liikumine  koormab 
hobuse  jalgu.  Pool  tundi  võiks  olla    kordetamise  maksimumaeg,  mille  kestel 
vahetatakse suunda iga 5-10 min järel. 
•  Kordetamiskoha  põhjaks  peaks  olema   tasane ,  piisavalt  pehme  pinnas,  et  see  ei 
kurnaks veelgi hobuse jalgu. 
•  Hobuse  keskendumine  kordetamise  ajal  on  tõhusam  kui  ümbritsev  õhkkond 
oleks võimalikult rahulik. 
•  Hobuse liikumisel ringil, võib ta vigastada jalgu oluliselt rohkem kui otse liikudes. 
Seepärast on kordetamisel vajalik panna hobusele kaitsmed, mis kaitseksid jalgu 
löökide eest. 
 
Eesti Ratsaspordi Liit      13 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
Jooksutamise abivahendid 
 
•  Valjad ona peaaegu alati trenselsuulistega, ratsmed võetakse ära või põimitakse 
lõuaaluse rihma külge. 
•  Valjaste  asemel  võib  kasutada  ka  chamboni.  Chamboni  kasutatakse  enamasti 
noortel hobustel, sest need on suust väga tundlikud. 
•  Kui  kordetamisel  kasutatakse  sadulat,  peab  jalused  ära  võtma  või  hoolikalt 
jaluserihmaga  kinnitama , et need ei häiriks hobust. Sadula ümber võib panna ka 
tekivöö, et hõlmad liialt ei lendleks.  
•  Külgratsmed  võib  kinnitada  sadulavöö  või  sadula  küljes  olevate  spetsiaalsete 
rõngaste. Kordevööl on metallrõngad, kuhu külgratsmed kinnitada. 
•  Korde   pikkuseks   on  7-8m.  Noorel  hobusel  kinnitatakse  korde  sisemise  suulise 
rõnga külge, õpetatud hobusel võib korde kinnitada  sisemisest  rõngast üle  kukla  
välimise  rõnga  külge.  Kordet  ei  tohi  kinnitada  otse  läbi  sisemise  rõnga  välimise 
rõnga külge. 
•  Kordepiits on piisava pikkusega, et vajadusel hobust ergutada 
•  Kordetamisel võib kasutada erinevaid abiratsmeid, mille abil leida hobusele õige 
asend ja rüht ning mis aitaksid hobusel  leida kontakti suulisega. 
 
RATSUTAJA KÄITUMINE TALLIS 
 
Tall  on hobuse kodu, kus ta viibib suurema osa ööpäevast. Inimesed peavad käituma 
tallis  rahulikult,  vältides  igasugust  jooksmist  ja  karjumist  ning  üldist  kära.  Tall  peab 
olema  hobusele  võimalikult  rahulik  ja  mõnus.  Eriti  on  vajalik  rahulik  õhkkond 
söötmiste  ajal,  sest  hobune  vajab  söögirahu.  Kui  hobustel  on  võimalik  süüa 
rahulikult, siis nad ei õpi toitu ahmima ja neil ei teki seedeprobleeme. 
 
Iga inimene, kes kõnnib tallis, võiks pidada silmas üldist korda ja turvalisust. 
 
•   Varustus  peab olema selleks ette nähtud kohas mitte põrandal kus nad segavad 
kõndimist ja põhjustavad ohtlikke olukordi. 
•  Ka  lahtised  uksed  võivad  hobusele  põhjustada  vigastusi  (kaeraruumi  uks  peaks 
olema kogu aeg suletud) 
•  Kui  hobuse  tekk  ripub  kõhu  all,  tuleb  see  alati  korda  sättida,  et  hobune  ei 
takerduks rihmadesse. 
•  Mõelge välja kümme “ kuldset reeglit” tallis olemiseks ja liikumiseks. 
 
Eesti Ratsaspordi Liit      14 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
RAUTAMINE 
 
Kabja mehhanism 
•  Kui  hobuse  jalg  maad  puudutab,   toimivad   kabja  erinevad  osad  löögi 
summutajana ja “verepumbana”. Seega tarvitseb kabi liikumist, selleks et püsida 
töökorras. 
•  Kui hobune seisab ilma piisava liiukumiseta pikalt tallis, võib jalgadesse koguneda 
vedelikku, kuna kabjamehhanism ei kiirenda piisavalt jala vereringet. 
•  Rautamata jalas toimib kabjamehhanism tõhusamalt kui rautatud jalas, sest raud 
piirab kabja liikumist. 
 
Milleks on vajalik rautamine? 
Rautamisega võib : 
•  kaitsta kapja liigse kulumise eest 
•  säilitada kabja kuju, jala asend ja käigud korras 
•  kasutatakse vale jala asendi, kabja kuju ja käigu  vigade  likvideerimiseks 
 
Kui tihti tuleks hobust rautada? 
•  Rautamiste  vahede  pikkus  sõltub  erinevatel  hobustel  kabja  kvaliteedist,  hobuse 
kasutamisest ja ka ilmastiku muutustest. 
•  Mõnedel  hobustel  on  rautamiste  vahe  neli  nädalat,  mõnedel  võib  see  olla  ka  8 
nädalat 
•  Vanematel  hobustel  kasvavad  kabjad  aeglasemalt  kui  noortel,  siis  võib  rautada 
iga 6 nädala tagant. 
•  Kui  kabjad  kasvavad  kiiresti  või  nende  kuju  muutub,  peaks  rautamise  vahet 
lühendama. 
•  Selleks,  et  välistada   liigeste   ja  kõõluste  ülekoormust  ning  lonkamist  tuleks 
rautamist ja värkimist teha piisavalt tihedalt. 
•  Oleks hea kui hobust rautaks alati sama  sepp , kes tunneb hästi hobuse kapju ja 
jalgade asendit. 
 
 
Eesti Ratsaspordi Liit      15 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
HOBUSE TRANSPORTIMINE 
 
Varustus 
Jälgige, et päitsed ja päitsete nöör oleksid terved ja piisavalt  tugevast  materjalist, et 
need kestaksid laadimise ja transportimise. 
 
Jalad 
•  Jalgade  kaitsmise  peab  sooritama  eriti  hoolikalt.  Kasutada  võib  vatnikke  ja 
pindesid või siis tarnspordikaitsmeid. 
•  Transpordikaitsmed peavad kaitsma hobuse jalgu randmest alla üle kabjapiirde ja 
tagajalgadel   kannad .  Kaitsmed  peavad  olema  piisavalt  paksud  ja  tugevast 
materjalist.  Kumm  ei ole sobiv, sest see paneb higistama. 
•  Kontrolli,  et  kaitsmed  püsiksid  paigal  kogu  transportimise  aja.  Kui  kasutad 
vatnikke  ja  pindesid, peab  jälgima,  et  vatnikud oleksid  piisavalt paksud.  Jälgi,  et 
pinded  ei saaks peale liiga tugevalt, sest see takistab vereringet jalas. 
•  Kabjapiirde võib kaitsta ka kalossiga 
KRIHVID TULEB TRANSPORTIMISE AJAKS ÄRA VÕTTA! 
 
Saba 
Saba  tuleks  kaitsta  sel  juhul,  kui  hobusel  on  transportimise  ajal  võimalik  vastu 
tagaseina  toetada.  Olemas  on  spetsiaalseid  sabakaitsmeid  aga  saba  võib  siduda 
ka lihtsalt pindega. 
 
Hobuse tekk 
•  Kasulik oleks  panna hobusele transportimise ajaks tekk selga, sest tihtipeale on 
autos või treileris tuuletõmme. 
•  Teki paksus sõltub välistemperatuurist,  kuumal  suvepäeval pole tekki vaja. 
•  Tekk  peab  püsima  kindlalt  kinni,  sest  muidu  võib  see   libiseda   tagajalgadesse  ja 
sellest tekkib  paanika . 
•  Jälgi hobust transportimise ajal. Teki alt ei tohiks hobune olla külm ega ka higine. 
 
Üldiselt transportimisest 
•  Seo hobune piisvalt lühidalt kinni, et see ei saaks närida  naabrit  ega keerata pead 
kõverasse. 
•  Seo  hobune  alati  kergesti  lahtitõmmatava  sõlmega  ja  hoia  autos   nuga   vms.,  et 
saaksid hädaolukorras hobuse kiirelt vabastada. 
Eesti Ratsaspordi Liit      16 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
•  Alati pane treileri  tagumine  luuk korralikult kinni. 
•  Vett tuleks hobusele pakkuda iga paari tunni tagant. 
•  Transpordi ajaks peab heinavõrku  panema  väga kvaliteetset heina. 
•  Noori hobuseid on esialgi kasulik transportida vanema hobusega koos. 
•  Hobust,  kes   kardab   külgseinu,  tuleb  transportida  kahe  hobuse  kohas  ilma 
vaheseinata. 
•  Transpordi alati hobust ilma krihvideta ja jälgi, et põrand ei oleks libe. 
•  Laadi hobune alati  kindad  käes. 
 
HOBUSE ETTEVALMISTAMINE VÕISTLUSTEKS 
 
Võistlustel  ja  näitustel  peaks  hobune  alati  olema  võimalikult  silmatorkav.  Hobune 
pestakse ja korrastatakse. Lakka võib teha  patsid  ja kabjad õlitada. Hobuse pea näib 
kaunim kui see hõõruda näit. baby oiliga. 
 
Hobuse ettevalmistamine võistlusteks 
•  Võistlustel või näitustel esinev hobune peaks olema väga hästi puhastatud. Läikiv 
ja sile karv näitab head tervislikku seisundit ja kogu üldine pilt hobusest on parem 
kui takusel ja määrdunud hobusel. Puhta ja hea väljanägemisega hobune räägib 
ka  hooldaja  heast “horsemanship” oskustest. 
•  Üldiselt pestakse hobune enne võistlusi, siis näeb hobune esinemise ajal puhas ja 
hoolitsetud  välja.  Hobuse  karvale  anatakse  “viimane  lihv”  kui  pühitakse  niiske 
rätikuga tolm ja lahtised karvad naha pinnalt. 
•  Sabasse  ja  lakka  võib  pihustada  silikooni,  mis  teeb  laka  ja  saba  siidiseks  ja 
kohevaks.  Kui  hobusele  on  plaanis  patsid  teha,  siis  ei  soovitaks  silikooni 
pihustada,  sest  libedasse  lakka  patside  tegemine  on  väga  raske.  Kui  silikooni 
pihustada  üle  hobuse  keha,  peaks  jälgima,  et  kaelale  ei  satuks,  sest  ratsmed 
muutuvad libedaks ja  nendest  on raske seejärel kinni hoida. 
•  Hobuse  pea  saab  silmatorkavaks  ja  kauniks  muuta  kui  silmade  ja  sõõrmete 
ümber määrida õli. 
•  Samuti võib ka kabjad väljastpoolt õlitada, siis näivad need tumed ja läikivad. 
 
Eesti Ratsaspordi Liit      17 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
PLATSID JA KOPLID 
 
Õues, koplis või treeningutel on hobune kõige vastuvõtlikum erinevatele vigastustele 
ja õnnetustele. 
 
Plats ja maneez 
•  treeninguteks  ette  nähtud  maa  peab  olema  tasane  ja  vetruv.  Põhi  ei  tohi  olla 
väga tolmune, et mitte kahjustada hingamisteid. 
•  platsi  ja  maneezi   piire   peab  olema  nii  hobusele  kui  ratsutajale  turvaline,  nende 
eest tuleb hoolitseda ja neid parandada. 
•   platse   ja  maneezi  ei  ole  soovitav  kasutada  hobuse  kopeldamiseks,  takistused 
peab peale kasutamist alati ära korjama 
 
Koplid 
•  Hobuse  koplis  pidamine  on  alati  seotud  suure  riskiga.  Kuna  see  on  aga  parim 
võimalus hobuse liigutamiseks, peaks ümbruse hoidma võimalikult turvalisena. 
•  kopliaiad  tuleb  ehitada  tugevateks,  et  hobune  ei  vigastaks  ennast  ja  ei  pääseks 
lõhutud aia tõttu jooksu. 
•  Kopli  pinnas tuleks hoida puhtana, sõnniku, kivid ja risu peab korrapäraselt ära 
korjama. 
•  Kuna hobune on karjaloom, meeldib talle olla koplis koos teiste  hobustega . Tuleb 
jälgida, et hobused ka omavahel sobiksid. 
•  Neid  hobuseid,  kes  tihti  jooksu  panevad,  ei  saa  hoida  koos,  sest  nad  õpetavad 
halbu kombeid ka teistele. 
 
HOBUSE IGAPÄEVANE JÄLGIMINE 
 
•  Hobust  jälgides  tuleb  meeles  pidada,  et  iga  hobune  on  erinev.  Mida  paremini 
hobust tunned, seda kergem on tema tervist jälgida. Omanik ja  tallimees  peavad 
tundma hobust nii hästi, et näeksid kohe kõiki muutusi hobuse juures. On vajalik 
osata  ravida  väikseid  vigastusi  ja  anda  vajadusel  esmaabi  aga  samuti  on  tähtis 
teada, millal hobune vajab  asjatundja  abi.  
•  Terve  hobune  päevasel  ajal  üldiselt  seisab,  kui  ta   pikali   on,  tõuseb  inimese 
lähenedes kohe püsti. 
•  Igapäevaselt  tuleb  jälgida,  et  hobuse  kehal  või  jalgadel  ei  oleks   haavu   ega 
paistetust,  kuumi  või  valusaid  kohti.  Hobuse  jalgadel  ei  tohiks  olla  veepatju  ega 
kõõlustel paistetust 
Eesti Ratsaspordi Liit      18 
 
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) 
•   Rauad   peaksid  olema  tugevalt  kinni  ja  kabjad  õige  kujuga.  Kiilud  peavad  olema 
kuivad. 
•  Igapäevaselt  peab  ka  jälgima,  et  sõõrmed  oleksid  puhtad  ja  kuivad,  hingamine 
ühtlane ja hääletu ning silmad terved ja selged. Terve hobune ei tohiks köhida. 
•  Treeningu ajal tuleb jälgida, et hobune ei hingeldaks ega higistaks ebatavaliselt. 
•  Liikumise ajal tuleb jälgida lonkamist ja kerget käiguvahet. 
•  Hobuse söömist, joomist tuleb jälgida iga päev. 
•  Värkimine, rautamine ja ussirohu andmine peab toimuma korrapäraselt. 
•  Kui hobune käitub tavapärasest teistmoodi, tuleks mõõta temperatuuri. 
 
Hobuse korrapärane jälgimine on parim  moodus  hobuse tervise hoidmiseks. 
 
Hobuse  igapäevane  liigutamine  kuulub  tähtsa  osana  hobuse  esmavajaduste  hulka. 
Liigutamise aeg ja mood võivad olla erinevatel isenditel erinevad. Kui hobune ei käi 
iga päev koplis, tuleks teda vähemalt tund aega päevas liigutada teistmoodi. Raskes 
töös olevad hobused vajavad vahepeal kergemaid päevi.  
 
 
 
KASUTATUD KIRJANDUS: 
 
•  Tuire Kaimio, Minna Tallberg “Koos hobusega” Kirjastus Varrak Tallinn 2007 
•   Deutsche  Reiterliche Vereinigung e.V. (FN)“Juhised  ratsa  – ja rakendispordiks”   I 
Köide “Ratsaniku ja hobuse põhiväljaõpe”  
•  Wilhelm Müseler “Ratsutamisõpetus” Eesti Sporthobuste  Kasvatajate  Selts 2007 
•  Eesti Ratsaspordi Liit www.ratsaliit.ee 
•  Rahvusvaheline  Rataspordi  Föderatsioon  (Fédération  Équestre  Internationale  - 
FEI) www.horsesport.org 
 
 
Eesti Ratsaspordi Liit      19