Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saudi-Araabia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

SAUDI- ARAABIA
MARTIN
TALLINN
2016
SAUDI- ARAABIA
• RIIK LÄHIS-IDAS ARAABIA POOLSAAREL
• JAGUNEB HALDUSLIKULT 13 PROVINTSIKS
• PINDALA 2 260 582 KM²
• RAHVAARV 27 137 000 (2010)
• RAHVASTIKUTIHEDUS 12 IN/KM2
AR-RIYĀḐI  PROVINTS  (6)
 19°58'16.48"N
 44°53'38.35"E
PÕLLUD
• PÕLDE SADADES
• LÄBIMÕÕT KESKMISELT 847,5 
MEETRIT
• KAHE PÕLLU VAHE 
KESKMISELT 150- 200M
• KASUTATAKSE  RATASTEL  
KASTMIS-SÜSTEEMI
MAASTIK
• VÄGA KUIV,  LIIVANE
• AASTANE TEMP. 32.3 ˚C
• UMBES 750M KÕRGUSEL 
MEREPINNAST
• ENAMUS ON  KÕRB
• KESKMINE SADEMETE HULK 
AASTAS 71MM
PÕLLUMAJANDUS
• KASUTAVAD VÄGA SUURE OSA 
VEEST PÕLLUMAJANDUSEKS
• MAA-ALUSTEST RESERVIDEST 
KASUTATI AASTAKS 2012 4/5 
VEEST
• 300 MILJARDIT M3
• KASVATATAKSE/TOODETAKSE: 
LUTSERNI, MAISI, LIHA JA PIIMA
EKSPORT
•  NAFTA  RIIK, JUBA ALATES 
AASTAST 1938 EKSPORDIB
• 90% EKSPORDIST NAFTA
• SAMAS KA  KULD  NING 
KÖÖGIVILJAD
KESKKONNAPROBEELMID
• AASTAKS 2012  OLDI KASUTATUD 
PÕLLUMAJANDUSE PÄRAST 4/5 
PÕHJAVEEST
• VEE PUUDUS
• PÕLLUMAJANDUS NÕUAB PALJU 
ELEKTRIT NING KÜTUST
KASUTATUD ALLIKAD
• HTTP://
WWW.IBTIMES.CO.UK/SAUDI- ARABIA -QATAR-HIT-BY- HEAVY -RAIN-FLOODING
-1530551
• HTTP://
SDWEBX. WORLDBANK .ORG/CLIMATEPORTAL/INDEX.CFM?PAGE= COUNTRY
_HISTORICAL_CLIMATE&THISREGION= MIDDLE %20EAST&THISCCODE=SA
U
• HTTPS://EN.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/SAUDI_ARABIA
• HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/SAUDI_ARAABIA
• HTTPS://EN.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/CLIMATE_OF_SAUDI_ARABIA
TÄNAME 
KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Saudi-araabia
  • Ar-Riyāḑi provints (6)
  • 19°58'16.48"N 44°53'38.35"E
  • Põllud
  • Maastik
  • Põllumajandus
  • Eksport
  • Keskkonnaprobeelmid
  • Kasutatud allikad
  • Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
Saudi-Araabia #1 Saudi-Araabia #2 Saudi-Araabia #3 Saudi-Araabia #4 Saudi-Araabia #5 Saudi-Araabia #6 Saudi-Araabia #7 Saudi-Araabia #8 Saudi-Araabia #9 Saudi-Araabia #10 Saudi-Araabia #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martin Karu Õppematerjali autor
Saudi-Araabia kokkuvõte geograafiast- põllumajandus.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Saudi Araabia referaat
21
docx

Saudi Araabia referaat

Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik .......................................................

Geograafia
Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen
39
pdf

Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen

Lähis-Ida riigid asuvad Aasia mandril, aga geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Sõna Lähis-Ida on tulnud saksakeelsest sõnast Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida. Lähis-Ida hõlmab araabia kultuuriruumi maid läänest, Põhja-Aafrikas paiknevatest Liibüast ja Egiptusest kuni Omaanini Araabia poolsaare kirdeosas. Vaatamata ühtsele kultuuritaustale on suurregiooni kuuluvad maad väga erineva sotsiaal-majandusliku arenguga. See puudutab ka turismimajandust. Suurregiooni kuulub Iisraeliga läbipõimunud naaber Palestiina omavalitsus, mille territoorium jaguneb kahte eraldi ossa: Gaza ja Jordaani jõe Läänekallas. Lähis-Ida suurregioon on ainus, mida UNWTO ei liigenda regioonideks

Maailma turismigeograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

KREEKA ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ÜLEVAADE...........................................................................................................................5 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus...................................................5 1.2. Üldandmed, lühiajalugu..................................................................................................6 2. RIIGI ARENGUTASE...........................................................................................................8 2.1. Majanduslik olukord....................................................................................

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust

Geograafia
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand, rahvastiku suure osa äärmine vaesus ning püüdes Aafrika mahajäämust ületada ja probleeme lahendada. Aafrika põhjaosa Vahemere äärde jäävad riigid on oma looduslikelt tingimustelt ning peamiste turismimagnetite osas sarnased. Kliima on vahemereline, domineerivad kõrbelised ja poolkõrbelised alad, asustus on koondunud rannikumadalikule, oaasidesse ning jõgede orgudesse. Rahvastik koosneb peamiselt araabia rahvastest e. hamiididest. Regioonis on vanade kõrgkultuuride mälestised (nt. egiptuse, foiniikia, kartaago, kreeka, rooma ja araabia mõjutused). Turismiinfrastruktuur on üldiselt hea ja riikide poliitiline stabiilsus rahuldav. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 380 cm) troopiliste kõrbeteni.

Turismiettevõtlus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun