Jalaväesoomukid (1)

Jalaväesoomukid
Rain Ramm
10c
Soomustatud masinate areng algas Esimesest maailmasõjast, kui tekkis vajadus rünnata hästi kaitstud positsioone. Nii tekkisidki esimesed soomusmasinad – tankid ja ka soomusrongid. Soomusrongid mängisid suurt rolli ka Eesti Vabadussõjas.
Soomusautode ajalugu algab sellest, kui erinevad lahingmasinad asetati autodele ning kaeti õhukese, 9 millimeetri paksuse soomusega. Autodele paigutati ka kuulipildujatorn. Esimesed soomusautod jõudsid lahinguväljale 1914. aastal ning nendeks olid Rolls-Royce ja Lanchester. Neid kasutati vaid kiireteks rünneteks, sest oma halva läbibuse tõttu ei sobinud nad läänerinde kaevikusõtta. Lanchesteri kasutati ka pilootide evakueerimiseks lähinguväljalt. Need autod sobisid oma halva läbivuse tõttu idarindele ja Aafrikasse. Sellepärast oli Venemaa neist soomukitest huvitatud ning ostis inglaste Austini baasil ehitatud soomukeid, modifitseerisid ja said nii koguni uue mudeli. Tegemist on omapärase kahe kuulipildujatorniga soomusautoga, mis kaalub üle viie tonni ning suudab aretada kiirust kuni 40 km/h ja soomuse paksus oli 8 millimeetrit.
Peale Esimest maailmasõda hakati peamiselt arendama mitmesuguseid tanke, muudele lahingu masinatele pöörati vähe tähelepanu. Enamik riike nägi tanke üksusena, mis sobib ainult jalaväe toetuseks, ainsana nägid tanke eraldiseisva ründeüksusena sakslased. Teises maailmasõjas väärivad esiletõstmist Natsi-Saksamaa soomustransportöörid SdKfz -250 ja SdKfz-251, mis olid mõeldud tankiüksuste jaoks.
Peale Teist maailmasõda algas võidurelvastumine, alles siis saadi aru, et tankidest ilma jalaväe toetuseta ei piisa, vaja on ka soomukeid, mis toimetaksid jalaväe lahinguväljale. Nii sündisidki kerged lahingusoomukid, mis on meil tuntud kui soomustransportöörid. Nad liiguvad enamasti ratastel , neil on õhuke soomus ja nad saavad lahinguväljale sõidutada 7-10 jalaväelast, pakkudes neile kaitset ootamatute rünnakute eest. Soomustransportöörid ei osale enamasti lahingus, aga suudavad sõita ka vees. Sõdurid kutsuvad soomustransportööre „lahinguvälja taksode või bussidena“.
Eesti Kaitseväes on kasutusel soomustransportöör PASI XA-180EST, mida on modifitseeritud Eesti Kaitseväe tarbeks. Masinatel on parandatud soomuskaitset, uuendatud pidurisüsteemi, lisatud on ka rattatuled, lisapeeglid ja NATO standardile vastavad digitaalsed raadiojaamad Harris. Lisaks on soomukitele Eestis paigaltatud NATO standartitele vastavad 12,7 mm kaliibriga raskekuulipildujad Browning. PASId on valmistatud Soomes, nad kaaluvad 15,5 tonni, mahutavad 12 meeskonna liiget, omavad 236 hobujõulist mootorit ja suudavad sõita maanteel kuni 95 km/h ja vees 8 km/h.
Jalaväesoomukite põhiparameetrid on enamasti sarnased. Lisaks jalaväelastele on komandör, relvur ja juht. Kerge soomus kaitseb kuulipildujate ja kergemate kildude eest. Maksimaalne kiirus jääb vahemikku 70-100 km/h, kiirus vees on 7-10 km/h, tankimiseta on võimalik läbida 500-600 kilomeetrit. Keskmine pikkus on üle seitsme meetri, laius umbkaudselt 3 meetrit ja kõrgus 2,5-3 meetrit, kaal 15-20 tonni. Relvastuses võivad olla kuulipildujad, kergekahurid, granaadiheitjad jne.
PASI XA-180EST
GTK Boxer
SdKfz-251