Tornaadod (0)
Tromb ehk Tornaado
Mis on tromb?
· Õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust.
· Väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne
õhupööris.
· Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni
paarsada meetrit, keskmine kiirus 64 km/h kuni
177 km/h.
· Ta purustab
ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms
Fujita-Pearsoni skaala
· Fujita-Pearsoni skaalaga määratakse tornaado
tugevust.1. Veebruar 2007 võeti kasutusele
Fujita-pearsoni skaala(F-0 kuni F-5), mis näitab
tornaado tugevust paremini kui vana skaala. F-5
võib isegi asfaldi tee pealt minema viia.
· F-0 64-116 km/h kerged purustused:pisut purunenud katused;
murtud puuoksad; madalajuurelised puud ümber paisatud; sildid
purustatud.
· F-1 117-180 km/h Mõõdukad purustused: majade katused lahti
kangutatud; ratastel majad kergitatud alustelt ja ümber tõugatud.
· F-2 181-253 km/h Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused
maha rebitud; ratastel majad lammutatud; suured puud murdunud
või juurtega välja kistud.
· F-3 254-332 km/h Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused
maha rebitud; ratastel majad lammutatud; suured puud murdunud
või juurtega välja kistud.
· F-4 333-418 km/h Laastavad purustused: hea konstruktsiooniga
majad maatasa tehtud; nõrga vundamendi konstruktsiooniga
hooned kantud eemale.
· F-5 419-512 km/h Uskumatud purustused: tugevad sõrestikmajad
tõstetud vundamentidelt ja kantud kauge maa taha ja osadeks
lammutatud; autosuurused esemed lendavad läbi õhu üle 100 m
kaugusele.
Trombidega kaasneb tavaliselt ka
äike
· Tornaado tekib äikesepilve alumisel piiril,
kui soe niiske õhk tõuseb maapinnalt ja
läheb läbi pilve alumises osas oleva
külmema õhu ülespoole. Tõusev õhk
hõõrdub vastu külmemat rasket õhku ja
maakera pöörlemine paneb selle
pöörlema,just samuti, nagu tekib
veekeeris, kui vesi voolab mingist august
alla.
Tuulispask
· Tuulispask kannab mitut nime: tuulispea,
tuulepööris, tuulevood, isegi jäneseks
kutsutakse teda.
Vesipüks ehk pilvesammas
· Kui tornaadi liigub üle järve või mere, imevad
selle keskmes valitsevad tõusvad õhuvoolud vee
üles ja tekib vesipüks.
· Tuule kiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui
tavalistes tornaadodes, kõigest 80 km tunnis,
täna vee raskusele.
· Vesipüks võib kaasa haarata väikesed
elusolendid, nagu kalad ja konnad, ning tõsta
kõrgele õhku. Kui vesipüks hakkab lõppema,
langevad nad kusagil
kaugemal maapeale tagasi.
Tornaadod Eestis
· Eestis kasvanud. 1998 oli Eestis 24 tornaadot,
15. juulil 2000 ründas tornaado Rakvere linna ja
tegi palju kahju majadele ning garaazidele, üks
inimene sai surma. Metsa laastasid tornaadod
2001. aasta juulis Tudu kandis. Hukkus kaks
inimest: üks naisterahvas jäi langeva puu alla,
üks laps aga sattus maha langenud
elektritraatidesse. Mitu tornaadot esines 4. ja 5.
juulil 2002. nii Lääne-Eestis kui ka Peipsi
ümbruses. Eesti tornaadodest tugevamad
kuuluvad Fujita-Pearsoni kuuepallilise skaala
keskossa, olles kuni F3-F4 tugevusega.
Kasutatud kirjandus
· http://et.wikipedia.org/wiki/Tromb
· http://www.miksike.ee/en/forum.html?
thread_id=5180&forum=13
· http://et.wikipedia.org/wiki/Tuulispask_(rah
vap%C3%A4rimus)
· http://et.wikipedia.org/wiki/Fujita-
Pearsoni_skaala
tornaado ehk trombi suurused,liigid jne power point.
Sarnased õppematerjalid
8
doc
Tornaado
veepiiskadest.
Õhk liigub keeristormi sees spiraalina üles ning tavaliselt kellaosuti suunas. Trombi liikumise
tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini. Oma teel võib tromb tekitada
tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka inimohvrid.
Vesipüksid on ohtlikud laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile läheneda ei
tohi.
Torm
Äike
Välk
Rahe
Tornaado ehk tromb
Tornaado e. tromb - rünksajupilvest allarippuv, enamasti kõvera
pöörlemisteljega tugev suhteliselt püsiv õhukeeris. Harilikult
kaasneb trombiga äike. Trombi muudavad nähtavaks (maa- või
veepinnani ulatuva lontja moodustisena) veepiisad, tolm jms.
kaasahaaratud aines. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend
kuni paarsada meetrit, kiirus 3-11 m/s (10-40 km/h). Ta purustab
ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms.
119
pdf
2021 Met-eksami konspekt
Raamatud
I ptk
https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf
● Maa keskmine temperatuur 15C
● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km
● Lämmastik 78%, õhk 21%
● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb
Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud
● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks
sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal
● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta
● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab
● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe
külmemaks
● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks
● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja
kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust.
● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o
Klimatoloogia ja meteoroloogia
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid