Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiinide põhireedel: terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Oluline soovitus : pikaaegse parenteraalse toitumise korral tuleb silmas pidada vitaminide defitsiidi tekkevõimalusi ning lisada vitamiine haigete parenteraalsele toidule. Vitamiin A - RETINOOL HOOLITSEB VÄLIMUSE EEST R=CH2OOR1 = retinooli ester Üldnimetus on retinoidid. Juba vanas Egiptuses tunti kanapimedust kui toitumisega seotud haigust ja raviks soovitati maksaekstrakti. Ühendi eraldas munarebust ja võist E. McCollum ning tähistas selle A tähega, millele lisandus eessõna vitamiin. Vitamiin A ja nägemisfunktsiooni seose avastas 1935.a G. Wald. · See vitamiin hoolitseb nägemise eest · Tagab valgu- ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab li...
Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe
Kui palju tuleks tarbida A-vitamiine A-vitamiine tuleks tarbida mõõdukalt,kui seda tarbid palju võivad kahjustada maksa tööd,tekib kaltsiumi ladestumine ja luud muunduvad. Kui palju tuleks midagi süüa? Selleks et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid) Vitamiinid jaotatakse kaheks Rasvlahustuvad ,Vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimise oht võib tekkida rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel ja on nende akumuleerumise tõttu organismis kergemini kujunev kui vesilahustuvate puhul. Vesilahustuvate vitamiinide üledoseerimine toiduga ei ole võimalik, sest üleliigne transporditakse lihtsalt loomulikul teel (uriiniga) organismist välja. Vitamiinide vajadus sõltub
Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades
Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmine. Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene saab vitamiine peamiselt toidust, kuid neid on võimalik tarbida ka vitamiinpreparaadina. Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine sõltub toiduga saadavate rasvade olemasolust. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid on näiteks C-vitamiin ja B-vitamiinid.
]. Imetajate hulgas enamikul on vajadus vitamiinide järele lähedane inimese vajadustele, kuigi on ka erinevusi. Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad ained, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida. Vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt. Vitamiine jagatakse: · rasvlahustuvad vitamiinid · vesilahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja seesama suur täht (A, E, K, F, D) väga sarnase ehituse ja toimega ühendite gruppi, mille üksikesindajat nimetatakse vitameeriks. Oluline on nende puhul meeles pidada, et kuna nad on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine organismis sõltuvad toiduga saadavte lipiidide (rasvade) olemasolust ja organismi rasvkoe hulgast. Enamikku neist saab ainult loomsetest toiduainetest: liha, piim, munad, kala jne.
see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel.
neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht ühendite rühma, millel on lähedane ehitus ja toime. Valdava osa vitamiinidest peab inimene saama toiduga. Siiski on mõningaid vitamiine, mida inimese seedekulgla mikrofloora on võimeline kas osaliselt või piisavalt sünteesima. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke seisundeid, millel on iseloomulik haiguspilt, nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke
sünteesitakse vitamiin A); eksogeensuses on imetajatel liigilised erinevused: näiteks koer ja rott ei pea toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad. Vitamiinide klassifikatsioon Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini.Vitamiine on hakatud tähistatama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamisjärjekorras. Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel - rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm
toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas ligikaudu 102 g rasvu (79% loomseid ja 30% taimseid). Rasva liigtarbimisega võib kaasneda kehakaalu tõus, mis on omakorda paljude haiguste riskifaktoriks. Rasvad
Rasvade roll toitumises Natalja Artjunina 10. Klass Mis on rasvad? Rasvad e. lipiidid kõikides inimese kudedes ja organites Neid on loomse ja taimse päritoluga Rasvad on organismile vajalikud, kuid peavad olema õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras Rasvade ülesanne Energia saamine ja säilitamine Toiduenergia andmine Nad on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks Võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimises Rasvad on olulised toiduained inimene vajab normaalseks elutegevuseks erinevaid aineid, mida saab ainult rasvadest Mõned esinevad taimses toidus ja loomses rasvas Ülemäärane rasvade piiramine toidus põhjustab: südameveresoonkonna haigusi, nahahaigusi ja sapikivisid Tervist ja ilu tagab tasakaalukas toitumine Soovitus rasvade vähendamiseks
c) tervist kahjustavad eluviisid nt suitsetamine, alkoholism, enese näljutamine, dieedid. d) kõrgenenud vitamiinide nõudlus teatud eriolukordades nt rasedad, rinnaga toitjad, väikelapsed, vanurid, tippsportlased e) ravimid nt antibiootikumid tapavad seedekulgla vitamiine, tuberkuloosi ravimid võtavad B vitamiine 2. Liigsus ehk hüpervitaminoos a) vitamiinpreparaatide või vitaminiseeritud toitude väärtarbimine (eriti ohtlik rasvlahustuvate vitamiinide üleannustamine, veel eriti vitamiin D!!!) b) vesilahustuvate vitamiinide ülehulk põhjustab muutusi kehalõhnades või muutusi kehaeritiste värvuses. Vitamiinide varud kehas: rasvlahustuvate varud on maksas ja rasvkoes ja nende varude pikkus poolest aastast kuni 3-ni, vesilahustuvate varud on valkkompleksidega veres ja maksas, nende varud on 2-st nädalast paari kuuni. Hormoonid
). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped. Varuaine funktsioon- Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik Kaitse funktsioon- termoregulatsioon Struktuurne funktsioon- rakumembraanide struktuursed komponendid, siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks Transpordi funktsioon- vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti- rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine 14) Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid: õige/vale Anaeroobse glükolüüsi võtmeensüümide (glükoosi kinaas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas) sünteesi mõjutavad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon. 15) Anabolism on ainevahetusprotsessis üks osa, sünteesiprotsess.
Kõik asendamatud toidukomponendid pole siiski vitamiinid. Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides). 5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiine tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad.
Osa margariine Lipiidide biofunktsioon: 1. Energeetiline funktsioon Varulipiidid TG täielik oksüdatsioon CO2 +H2O+ energia. 2. Varuaine funktsioon Talletatakse organismis varuks (nahaalune rasvkude), depoorasv. Toiduga saadud lipiididest omastab organism u. 95% 3. Strukuurne funktsioon Tugevdab rakumembraani 4. Kaitsefunktsioon Termoregulatsioon, mehhaaniline kaitse 5. Transpordifunktsioon rasvlahustuvate vitamiinide transportija 6. Lahusti - Rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine. Oluline kolesterooli normaalseks väljutamiseks organismist ja sapikivide tekke vältimiseks. SÜSIVESIKUD Süsivesik ei võrdu suhkur! Süsivesikud on toidus esmase tähtsusega, hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega. FUNKTSIOONID: Energeetiline funktsioon Plastiline ehk ehituslik funktsioon
lihaskoe moodustumisel sest need kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide alla Kust saab D- vitamiini ? PÄIKE! kalarasv munakollane või pärm rikastatud piimatooted määrdemargariin taimed mõned seened Vitamiinide vajadus sõltub: Soost Vanusest Tervislikust seisundist Füüsilisest aktiivsusest Mis on D- vitamiini ülesanne? Ca ja P metabolism (luude ja hammaste areng) Stimuleerib Ca imendumist sooltesse Pidurdab vähirakkude arengut
Fosfolipiidid on rakumembraanide ehitusmaterjal. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID) Kolesterool kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab membraani voolavuse ja läbitavuse, vajalik mõndade hormoonide, sapphapete ja D-vitamiini sünteesiks, liigne
Valgud on organismi põhiline ehitusmaterjal, nad käivitavad ja hoiavad toimimas kogu meie ainevahetuse. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Rasvad: on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. Toidurasvad, ka kolesterool, on olulisteks ehitus aineteks rakus. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest. Nad varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis. Toidurasvad on ka asendamatute rasvhapete allikaks. Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Keemiliselt kujutab rasv endast kolme rasvhappe ja glütserooli ühendit, mis kuulub lipiidide klassi. Rasva koostisse kuuluvad veel värvained, väikeses koguses valku, fermente, rasvaslahustuvaid vitamiine, vabu rasvhappeid, kolesterooli jt. ühendeid.
Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid, testosteroon- lihasmass; mineraalained Eesmärk energia, Progesteroon- naistel. aatomid organismi Valgu ehit: 1)peptiidsid, amh ülesehitamiseks, vaj piisav järjestus 2)Amh ahel keerdub vedelikutarbimine. spiraal v volditakse kokku Süsivesikud- apaatia, kõhu ja 3)seotud vesiniksideme, tekib jalalabade paistetamine. kerakujuline gloobul v Lipiidid- rasvlahustuvate pulgakujuline fiibrill, vitamiinide puudus, hormoonid. Ei kokkukeerdumine 4)vesiniksidem saa enam niipalju energiat, ühendatud mitu polüpeptiidi. väsimus nõrkus. Hakatakse Valgustruk ühaenam teisi aineid vajamaa. muutus:denaturatsioon Piim- Kaltsium- tugevdada hävitatakse valgu kõrgemat järku luustiku; vitamiinA-nägemine, strukt lihtsamaks (lokkimine) luude kasv.
asendamatuid aineid [4, lk 7]. Veerand sajandit hiljem jõudis F. Hopkins järeldusele, et mitut inimeste vaegushaigust põhjustab eriliste, tema väitel nn aktsessoorsete osiste puudumine toidus [1, lk 13]. Termini "vitamiinid" võtsid esimest korda kasutusele 1912 a. F. Hopkins ja C. Funk, kui sõnastasid põhiprintsiibi, mille kohaselt osad rasked haigused on tingitud mingi aine puudumisest toidus. Avastatud vitamiine hakati tähistama suurte ladina tähtedega [7]. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse vitameeriks [4, lk 10]. Esimestena said tähistuse retinool ehk A-vitamiin ja beribeeri ehk B-vitamiin. Järgnes antiskrobuutne vitamiin C ja antirahhiitne vitamiin D. Hiljem selgus, et B-vitamiinist oli saanud terve kogum. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi.
taset langetav toime. Kuid kahjuks pole kõrvalmõjuta ükski sünteetiline ühend. Rasvaasendajate ohutus Erinevate rasvaasendajate potentsiaalne füsioloogiline toime inimese tervisele on erinev. Kirjanduse põhjal võib järeldada, et süsivesikute- ja valgupõhised rasvaasendajad mõjutavad vähe, kui üldse, teiste toitainete seedimist, imendumist või metabolismi. Rasvapõhiste rasvaasendajate puhul on põhitähelepanu pööratud Olestrale, eriti aga ta mõjule rasvlahustuvate toitainete imendumisele. Nimelt takistab Olestra rasvlahustuvate vitamiinide, eeskätt vitamiin E imendumist ja väljutab need organismist. See sõltub Olestra kogusest toidus ja sellest, kas rasvlahustuvaid toitaineid tarbiti samaaegselt Olestraga. Lisaks rasvlahustuvatele vitamiinidele takistab Olestra ka fütosteroolide imendumist. Lisaks võib liigtarbimine põhjustada seedehäireid ja kõhulahtisust (Kokassaar 1996).
elementaarsemaid asju. Selle tulemusena võivad inimesed kannatada mõne vitamiini puuduse või liigtarbimise käes. Kumbki neist ei ole hea. Külmemates kliimades elavatel inimestel jääb sageli puudu taimedes leiduvatest vitamiinidest . Sellepärast ongi vaja teada, kus teatud vitamiine veel leidub. Inimorganism vajab vitamiine normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks.Vitamiinid jagunevad kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvate vitamiinide varud organismis on suhteliselt väikesed, seega peaks neid saama igapäevase toiduga. Põhilised rasvlahustuvad on A, D, E ja K vitamiinid. A vitamiini leidub põhiliselt kala- ja loomamaksas või oranzides ja kollastes köögiviljades. See mõjutab nägemist ja luude kasvu. A vitamiini puudusel muutub nahk kuivaks, võib tekkida nohu ja silmapõletik. Halvemal juhul võib inimene jääda pimedaks. D vitamiini saab kalarasvast, munakollasest, võist ja pärmist. See on vajalik
C-vitamiini vajame naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe valkude normaalseks sünteesiks ning samuti haavade kiireks paranemiseks. H-vitamiin on tarvilik rasvhapete, glükoosi ja aminohapete normaalseks energeetiliseks ainevahetuseks. N-vitamiin aitab kaasa rakkude energeetilisele ainevahetusele. Rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid on vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. Rasvlahustuvad väga sarnase ehituse ja toimega ühendite gruppi, mille üksikesindajat nimetatakse vitameeriks.
Toorpiima riskifaktoriks võib osutuda tõvestavate mikroobide esinemine, mis väärate säilitustingimuste korral võivad intensiivselt paljunema hakata. Samuti säilib toorpiim pastöriseeritud piimaga võrreldes vähem. Piima pastöriseerimine hävitab ohtlike mikroobe ja pikendab toote säilivusaega. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima
aga samas aitavad ka taimsetel valkudel paremini seeduda. See on normaalse segatoitumise alus. RASVA POLE VAJA PÕLATA Lihas esineva rasva hulk sõltub liha liigist, looma toitumisest ja konkreetsest lihatükist. Mida rasvasem liha, seda vähem valke ja vastupidi. Rasva värvuse järgi saab hinnata lihalooma vanust. Noortematel loomadel heledam, vanematel tugevalt kollane. Rasvavaba toidu söömisel tekib teatud aja möödudes tõsiseid probleeme rasvlahustuvate vitamiinide omastamisega. "LOOMNE TÄRKLIS" Lihas on süsivesikuid väga vähe, nimetamist väärib vaid glükogeen. Metsloomade lihas on glükogeeni alati rohkem kui koduloomade lihas. See on seletatav nende suurema liikumisega. MAITSE JA LÕHNA ALLIKAS Ekstraktiivained on erineva keemilise loomusega ühendid, mis mõjutavad lihatoitude maitset ja lõhna ning ergutavad meie seedenäärmete tegevust. Värskel lihal on nõrk lõhn ja maitse, mis
põlemisel ·Kütuste kütteväärtus sõltub oluliselt vesinikusisaldusest ja peamise oksüdeeruva elemendi oksüdatsiooniastmest. Toit ja toiteväärtused ·Toitaine on toiduaine inviduaalne komponent ·Toiteväärtus ehk kalorsus ·Toitainete vajalikkus organismis: energia tootmiseks, kudede ülesehitamiseks ·Kõige suurema kütteväärtusega on rasvad, ligikaudu 38mJ/kg kohta ·Valgud ja süsivesikud on 17mJ/kg kohta ·Rasva on vaja rasvlahustuvate vitamiinide omastamisel. ·Rasva kasutatakse organismi poolt energeetilisel eesmärgil, energeetilise varuainega ja rakukestadega koostises ·Valku on tarvis organismi ülesehitamiseks ·Suhkruid on tarvis energeetilisel eesmärgil ning DNA ja RNA koostises. ·Toit koosneb 3 liiki komponentidest: ·naturaalselt olemasolevatest ( valgud, rasvad, sahhariidid) ·töötlemisel tekkivad (lõhna- ja maitseained)
Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses kui loomses toidus).
rasvaosakesed mehhaaniliselt väga väikesteks · Ühtlustub piima maitse ja pinnale ei teki rasvakihti. Steriliseeritud piim: · Töödeldakse 140 kraadi juures mõni sekund ja pakitakse aseptiliselt · Hävitatud piimas riknemist põhjustav mikrofloora · Säilib toatemperatuuril mitu kuud · Omandab keedetud piima maitse. Rasvatu ehk kooritud piim (lõss) · sisaldab erinevates maades rasva 0,01-0,5% · A-vitamiini lisatakse rasva eemaldamisel kaotatud rasvlahustuvate vitamiinide kompenseerimiseks · Lõssi rikastatakse D-vitamiiniga Lõssiks nimetatakse piima, millest on peaaegu kogu piimarasv koore näol eraldatud. Kitsepiim: · Valgem lehmapiimast ja tugevama maitsega · Rohkesti A, B1 ja D vitamiini · Palju kaaliumi, kaltsiumi ja fosforit · Võib abi olla piimaallergia puhul (kui on tegemist valguallergiaga, suhkruallergia puhul tavaliselt mitte) Piimatooted : Rõõsk koor · 8% (asendaja) · 10% · 35%
mürkainete, ravimite kasutamata komponentide, raskemetallide, bakterite ainevahetusjääkide jne töötlemine. Seesuguse töötlemise tulemusena ei suuda need ained enam endises koguses tungida organismi teistesse rakkudesse. Töötlemisjäägid viiakse seejärel verega neerudesse ning eraldatakse organismist. Maks töötleb ja säilitab toitaineid toidukordadevaheliseks ja ka pikemaks perioodiks (nt glükogeen, raud) ning on osade (peamiselt rasvlahustuvate) vitamiinide depooks (vitamiinid A, D, B12, K). Sooltest verre imendunud ülemäärane glükoos muutubki maksas glükogeeniks, mis vajaduse korral kasutusse võetakse. Ainult maksas on ensüümmehhanism, mis suudab glükogeeni lõhustada nii, et glükoos vabaneb vereringesse. Kõige tõhusamalt avalduvad toimet kõhunäärme eritav glükagoon ning neerupealisesäsi adrenaliin. Mõlemad suurendavad tsüklilise AMP kaudu glükogeeni lõhustamist.
toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Vitamiinid on selline toitainete rühm, mida inimese kehas ei toodeta/sünteesitakse liiga vähe, aga mis on vaja normaalseks funktsioneerimiseks. Mineraalaineid leidub kehas üle 70ne. Nad on olulised keha vedelike, luustiku ja ensüümide koostises. Vitamiinid on keerulisemad biomolekulid, samas kui mineraalained on makroelemendid (C, H, N, O, P, S), mesoelemendid (Ca, Cl, Na, K, Mg) ja mikroelemendid (Fe, Zn, Cu, jne). 6. Rasvlahustuvate vitamiinide ala- ja ületarbest põhjustatud vaevused (3 + 3) A-vitamiini puudus põhjustab kuiva nahka, silmapõletiku ja nohu. D-vitamiini puudusel võivad tekkida luude haigused. E-vitamiini puudus põhjustab rasvlahustavate vitamiinide ladestumist ning immuunsüsteem nõrgeneb. Info vitamiinide ületarbimise kohapealt erineb allikati. Kui ühel puhul väidetakse, et see on teaduslikult tõestatud vaid A-vitamiini kohta (hülgerasvast tingitud maksakahjustus),
hoiavad siseelundeid põrutuste eest. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Ka pikaajalisel nälgimisel kaotab mehaanilist ülesannet omav rasvkude suhteliselt vähe lipiide. 5. Transpordifunktsioon Vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad. 6. Lahusti Rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine. Maksas sünteesitavad sapi fosfolipiidid muudavad lahustuvaks sapis oleva kolesterooli oluline kolesterooli normaalseks väljutamiseks organismist ja sapikivide tekke vältimiseks. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli. Nimelt, selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad ksenobiootikumid (nn kehavõõrad ained).
Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel - 47 g Pop corn - 43 g Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas -35 g Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin tomatis -15g Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Rasval on kaitseülesanne, eeskätt kaitseb neerusid, hoides neid kindlas asendis. Rasvad aeglustavad mao tühjenemist, tekitades pikemaks ajaks täiskõhutunde. Oluliseks ülesandeks on veel rakumembraanide ehitus, talitlus ja mõningate ainevahetust reguleerivate ainete süntees. Organismi võimalused rasvade ladestamiseks on oluliselt suuremad kui süsivesikute talletamiseks glükogeeni näol
eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinud jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel.
tugevam kui süsihape Rasvhapped Karboksüülhapped, mille süsinike aatomite arv on 14-18, neid saadakse rasvadest. Küllastunud(butaanhape-piimrasvast; palmithape-loomsed ja taimsed rasvad; stearhape-loomsed ja taimsed rasvad) tahked, võib kasutada küpsetamisel Küllastumata(olehape-loomsed ja taimsed; linoolhape-taimeõli; linoleenhape-linaõli) vedelad, oksüdeeruvad kergesti, linaõli on ülikasulik, ei tohi kuumutada, taimeõlid aitavad kaasa rasvlahustuvate vitamiinide omandamisele Aminohapped Karboksüülrühma sisaldavad happed Happena reageerivad aminohapped alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 Alustena reageerivad aminohapped hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H 2N-
Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struktuurikomponent tugevdab rakumembraani Kaitsefunktsioon *termoregulatsioon nahaalune rasvkude *mehhaaniline kaitse amortiseeriv kiht *Organite ümber moodustuv rasvkoekiht kaitseb organeid põrutuse eest Transpordifunktsioon *vere lipoproteiidid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti Muud funktsioonid *endogeense vee potentsiaali reserv organis * küllastamata rasvhapete allikas * eelühendid bioaktiivainete sünteesiks *isolaatorid (müeliinkiht) * olulised sapi väljutajad seedeprotsessi käigus *on toidu aroomiainete kandja ja täiskõhutunde tekitaja Lipiidide ainevahetus Seedeprotsessis osalevad: *ensüümid .... Lipiidide imendumine Veeslahustavad komponendid saavad imenduda vabalt Lipiidide metabolismi meditsiiniline tähtsus
a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine – neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. Sidekoe liigid: kohev sidekude (ül siduda ja täita, hoida elundeid paigal), rasvkude (varuainete kogumine, tagab naha elastsuse, elundite paigalhoidmine, mehaaniliste löökide pehmendamine, rasvlahustuvate vitamiinide (B) ja kehavõõraste ainete säilitamine), fibrillaarne sidekude (hoida koos luid, kinnitab lihaseid luude külge, moodustab painduvaid ja säilivaid struktuure), kõhrkude (moodustab sisetoed (kõrvad), vähendab hõõrdumist luude vahel), luukude (jäik sidekude, sisaldab kaltsiumi- ja fosforisoolasid, moodustab siseskeleti), vesi (vedel sidekude, vereplasma, rakuvaheaine, toidu- ja O2, CO2,,jääkainete, hormoonide transport, temperatuuri
· Kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku · Vähendavada vere kolestoroosi taset · Leidub taimsetes toiduainetes täisteraviljatooted, kliid, leib, herned, oad, läätsed, puu- ja juurviljad, marjad Lipiidid: · Lipiidi on rasvhapped, triglütseriidid (rasvad), fosfoliidid, glükoliidid, steroodid (kolestorool) · Energiaallikas · Kuuluvad kudede ja rakkude koostisesse (närvi, aju jne) · On asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas · Kaitseülessanne (soojus) Triglütseriidid e.rasvad: · Sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid 1. Küllastunud - loomsed, kookospähkel, palmiõli 2. (Mono)küllastumata oliiviõli, rapsiõli, sarapuupähkliõli, avokaado, mandlid 3. Polüküllastumata taimsed õlid, kala, mereannid Küllastunud Küllastumata Toatemperatuuril tahked Toatemperatuuril vedelad
millegi külge, neid hoiab oma kohal ainult rasvkude. Rasvade vett tõrjuv võime kaitseb nahka. Kolmandaks rasvad sisaldavad ja seovad lõhnaaineid. Juba väikese koguse rasvaine lisamine muudab toidu maitset, värvi, lõhna, nauditavust. Neljandaks rasvad aeglustavad mao tühjenemist. Rasva sisaldavatest toitudest on kõht kauem täis, heaolutunne rammusast toidust kestab kauem. Rasvad parandavad toidutekstuuri, nende abil saame ühtlasema, kreemja, sametise toote. Ja viiendaks lipiidid on rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E allikaks organismis. Lipiide on vaja eelnimetatud vitamiinide imendumiseks ja transpordiks organismis. Täiesti rasvavabade dieetide korral on suur oht, et tekib nende vitamiinide puudus. Rasvhapped moodustavad pikki ja keerukaid ahelaid. Rasvade omadused ja väärtus organismi jaoks sõltub rasvhapete küllastatusest, s.o kaksiksidemete olemasolust rasvhappe molekulis. Selle alusel jaotatakse rasvhapped poluküllastumata (mitu kaksiksidet), monoküllastumata
Vitamiinidest Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinide jaotus Vitamiinid jaotuvad kaheks: Rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased. Rasvlahustuvad Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiini tähis Vitamiini nimi Parimad allikad kala- ja loomamaks, või, karotenoidid oranzid ja
toimega, toime läbi ensüümide. Miks me vajame vitamiine, ensüüme ja hormoone, kust me neid saada võime ja mida põhjustab nende puudumine? Vitamiine leidub enamasti taimsest toidust. Osa vitamiinidest on hädavajalik inimorganismile normaalseks arenguks ja kasvuks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele vaatamata on vajalik vitamiinide igapäevane saamine toiduga, sest vaid nii tagatakse varude piisava taseme säilumise organismis. See on tähtis kahel põhjusel: varude taseme langusest põhjustatud mitmed subkliinilised kahjustused muudavad inimkeha rakud oluliselt tundlikumaks kliiniliste häirete (haiguste) tekkevõimaluste suhtes; vaid varude piisav tase
Läänemeri) teie organismi veekadu. Kõige parem viis vedeliku tarbimise reguleerimiseks on janutunde jälgimine. Vitamiinid Nende sisaldus rinnapiimas sõltub samuti ema toidust, · Varasemaga võrreldes võiks tarbida lisaks umbes 6 seega peaks imetava ema toit olema mineraali- ja klaasitäit vedelikku. Joogiks parim on puhas vesi. vitamiinirikas. Rasvlahustuvate vitamiinide, A- ja D- Mahlade tarbimisel tuleks jälgida, ega lapsel ei teki vitamiini sisaldus piimas sõltub ema toidust suhteliselt allergilist reaktsiooni (lööve, gaasid). Välistada võiks vähe. Kui aga toit ei sisalda piisavalt B-rühma apelsini mahla kui ühe suurema allergeeni ning samuti vitamiine, võib häiruda lapse närvisüsteemi areng. B- karastusjoogid (sisaldavad palju
koostisosa. Kasutatakse nt. toiduainetööstuses (tärklist sisaldavad aedviljad nagu kartul, mais ja maguskartul). b) Valgud - vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, ensüümide ja hormoonide koostises, toetavad immuunsüsteemi, annavad toiduenergiat. Toitudes: nt. muna, liha, kala, teravili, kodujuust jne. c) Rasvad - energia saamine ja säilitamine, on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks, võtavad osa kasvuprotsessidest ja muu elutegevuse reguleerimisest. Toiduainetööstuses nt: või, õli, pekk jne. 8) Teada 3 tähtsama disahhariidi nimetusi, molekulvalemeid, osata koostada disahhariidi hüdrolüüsi võrrandit. a) Maltoos e. linnasesuhkur - tekib, kui glükoos + glükoos. C6H12O6 + C6H12O6 C12H22O11. b) Sahharoos e. roosuhkur e. peedisuhkur - tekib kui omavahel liituvad glükoos + fruktoos. C 6H12O6 + C6H12O6
sisaldavad (5). Organism vajab kiudaineid, sest kiudained on abiks seedimisel, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aitavad vältida veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. Kiudaineterikas toit mõjub soodsalt hammastele. Toiduained, mis sisaldavad kiudaineid: · leib, täisteratooted · helbed · läätsed · porgandid · pirnid 21. Miks vajab organism rasvu? Nimeta toiduaineid, mis neid sisaldavad (5). Organism vajab rasvu, et saada energiat ja seda säilitada. Rasvad on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks, võtavad osa kasvuprotsesside ja elutegevuse reguleerimisest. Toiduained, mis sisaldavad rasvu: · kala, liha · juust · kartulikrõpsud · sokolaad, koogid · pähklid 22. Miks vajab organism vitamiine? Organism vajab vitamiine, et normaalselt funktsioneerida. Vitamiinid vastutavad kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, kaitsevad organismi
varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g. Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen. 1.3.Toidurasvad Toidurasvade põhiülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine, need on ka asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks. Lisaks eeltoodule võtavad lipiidid osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, seetõttu tuleb neid saada toidust valmis kujul. Selliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks rasvhapeteks. Kaksiksideme asukoha järgi, jagunevad asendamatud rasvhapped omega-3 rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks
17.Mille poolest erinevad küllastumata- ja küllastunud rasvhapped?Mis on transrashapped? Küllastumata rasvhapetes esinevad kaksiksidemed, küllastunud rasvhapetes on süsinikmolekulide vahel üksiksidemed. Transrasvad on hüdrogeenitud küllastumata rasvhapped. Need on tervisele kahjulikud 18.Sapi tähtsus. Sappi on vaja toidurasvade paremaks seedumiseks, imendumise kindlustamiseks, soodustab kõikide rasvlahustuvate vitamiinide omastamist, soodne mürkide väljutaja, takistab mikroobide paljunemist. 19.Nimeta rasvlahustuvad vitamiinid! A, E, K, F, D 20.Milleks on vaja A-vitamiini, kust saab? C-vitamiini, kust saab? Mis on skorbuut? A on vajalik nägemisega seonduvate rakkude ning rakkude kasvufaktorite normaalse talitluse tagamiseks, saab punastest juurviljadest, nt porgand, kõrvits, bataat. C-vitamiini on vaja :
Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima umbe 75g valke. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik organismile, sest see koormab neerusid ja maksa. Samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest energiast. Lipiidid Organismis täidetavad funktsioonid: energia saamine ja säilitamine annavad toiduenergiat rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ja samaaegselt soodustavad nende imendumist võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest kolesterool on vajalik sapphapete, suguhormoonide ja D-vitamiini sünteesiks organismis Rasvad on väga vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima 65g rasvu. Süsivesikud Organismis täidetavad funktsioonid:
annaabi.ee 
