10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Opilane15
Õppematerjali autor
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia, füsioloogia, Sõjaväelane, lo
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, v
Anorgaanilised ained Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved Organismide talitlu
Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2
lahustuvad läbipaistvad kristallilised ained.magusad. nukleotiid- orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeerenukleiinhappeid. Nukleotiidi moodustab üks fosfaatrühm(P),pentoos (riboos või desoksüriboos)(S) ja lämmastikalus(N). oligosahhariid-koosnevad 2-3 monosahhariidist peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. polüsahhariid-suuremolekulmassiga süsivesikud. renaturatsioon- on valgu ruumilise struktuuri taastumine, aga juhul kui tegurite mõju pole ulatuslik. denaturatsioon-on valgu struktuuri lagunemine.(vesiniksidemed katkevad). retseptorvalk- valk, mis annab inf. raku sisse. ribonukletiid- RNA monomeer, moodustub lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid sahhariid-magusa maitsega süsivesikud, energia rikkad ained(süsivesikud,suhkrud)
lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees veresuhkru sisaldust. FRUKTOOS C6H12O6 ehk nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, lahustu vees nt rasvad ja õlid Osaleb paljudes mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. OLIGOSAHHARIIDID on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud.1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2.Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes.Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis)
ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – hammaste koostises
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises · S: antikehade moodustamine · Na: reguleerib vee hulka, n?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid