1. Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastunud e vedelatel rasvhapetel on C vahel üksiksidemed. Küllastumata e tahketel rasvhapetel on C vahel kaksiksidemed. 2. Milleks lagunevad rasvad .........? Rasvad lagunevad rasvhapeteks ning glütserooliks. 3. Mis tähendab oomega rasvhape? Oomega rasvhapped e küllastumata rasvhapped. Võivad luua vesiniksidemeid teiste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas. 4. Kust saab rasva? Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel
Viimati nimetatute alla kuuluvad sfingomüeliinid, tserebrosiidid, vahad, steroidid, terpeenid ja eikosanoidid. Glütserooli sisaldavad jagunevad omakorda liht- ja liitlipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad. Liitlipiidid jaotuvad glüko- ja fosfolipiidideks, need omakorda glüko ja galaktolipiidideks ning letsitiiniks ja kefaliinideks. (McDonald 2002) 1.2. Lipiidide omadused · Koosneb vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest. · Lahustuvad orgaanilistes lahustites. · Rasvhapetel on reeglina pikk hargnemata süsinikahel ja paarisarv süsiniku aatomeid. [www.tlu.ee/keemia/Biokeemia/Biokeemia%202.pdf] · Lipiidid ei lahustu vees ja on hüdrofoobsed. · Lipiidide tihedus on vee omast väiksem, mille tõttu need jäävad pinnale ujuma. [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 1.3. Lipiidide ülesanded · Lipiidid talletavad metaboolseid energiavarusid. · Siseorganite mehaaniline kaitse vigastuste eest.
seebistumisvõimele (seebistuvad ja ja mitteseebistuvad) ja molekuli struktuurile (liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on rasvhapete glütserüülestrid, rasvamolekulid sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape need on asendamatud rasvhapped see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna organismis neid ise ei sünteesita. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just
dokosaheksaeenhape2 e DHA(C22:6) kalaõli, merevetikad 1 ei sünteesita organismis, 2 sünteesitakse, kui on piisavalt linoolhapet -3-rasvhapped on linoleenhape, EPA (eikosapentaeenhape, 5 kaksiksidet) ja DHA (dokosaheksaeenhape, 6 kaksiksidet). Linoleenhape on asendamatu rasvhape, mida peab saama toiduga. EPA-t ja DHA-t võib organism linoleenhappest valmistada. Linoleenhapet on enim lina- ja kanepiõlis. EPA-t ja DHA-t - kalaõlides ja merevetikates. -3-rasvhapetel on organismis täita mitu elutähtsat ülesannet. Eelkõige tagavad nad rakumembraanide normaalse ehituse ning talitluse, milleta poleks raku olemasolu võimalik. -3 rasvhappeid kasutab organism koehormoonide - prostaglandiinide - sünteesiks. Lisaks nimetatule vähendavad -3 rasvhapped veresoonte haprust, muutes nad elastsemaks, aitavad vältida “ummistuste” (trombide) teket veresoontes ja vähendavad rasva moodustumist maksas.
(kolesteriidid) Terpenoidid terpenoidid) RASVAD=triglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad toiduenergia säilitamiseks. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid küllastunud ja küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtsad linool- ja -linoleenhape, kuna neid peab inimene saama toidurasvadega. Looduses esinevad küllastamata rasvhapetel kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis GLÜTSEROFOSFOLIPIIDID on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa, nad on amfifiilsed (amfipaatsed) molekulid, kus on polaarne tsenter tänu fosforhappe jääki. Amfipaatsuse tõttu moodustavad need lipiidid vesikeskonnas membraanid, vesiikulid või liposoomid. STEROOLID ehk STEROIDALKOHOLID ehituselt koosnevad steraanituumast, mis asendis C- 3 on hüdroksüleeritud. Võimelised moodustada rasvhapetega estreid steriidid. Levinuim
HCOOCH2 (etüülmetanaat) rummi lõhn; CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) pirn; CH3CH2CH2COOCH2CH3(etüülbutanaat) ananass; CH3CH2CH2COOCH2CH2CH(CH3)2(3-metüülbutüülbutanaat) pirn; Hästi pika C-ahelaga hapete ja OH-de estrid ei lendu ja need on vabad. Rasvad on estrid, mis tekivad glütserooli C3H5(OH)3 ja rasvhapete vahelises reaktsioonis. Karboksüülhape suure C arvuga (16,18) nim. rasvhapeteks. Rasvhapetel võivad olla pikas ahelas kaksiksidemed ja neid nim. küllastumata rasvhapeteks. Kui rasvhappes on kaksiksidemeid mitu on need asendamatud rasvhapped ja orgasnism peab neid saam toiduga. Mida rohkem kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Tervislikumad on vedelad rasvad. Tahked rasvad on üksiksidemetega rasvad. Taimsed rasvad (õlid) ja mereloomade rasvad (vedelad rasvad) neis on palju kaksiksidemeid. Taimede seemnetes on kõige rohkem õli ja rasvarikkamad on oliivid
Rasvad on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid on sobilikud toiduenergia säilitamiseks, olles loomades kogunenud rasvadepoodesse ja taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades esineb palju nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid. Inimesele on nendest kõige tähtsamad linool- ja -linoleenhape, sest inimorganism ei suuda neid ise sünteesida. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed enamasti cis-konfiguratsioonis ja ahel on seetõttu väändunud. Trans- konfiguratsioonid olevad küllastumata rasvhapete ahelad on kujult sik-sakilised ja käituvad biomembraanis nagu küllastunud rasvhapped. Organismis on nad raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide põhiline koostisosa. Nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile ka fosforhappe jääki. Selle
Tema ülesanded organismis on: Organismi energiavaru Fikseerib siseorganid Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest Kaitseb organismi ülejahtumise eest 8. Struktuurrasva üleanded organismis Rakumembraanide ehitusaine Protoplasma koostisosa Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa Lahusti osadele vitamiinidele Osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis 9. Vee- ja mineraalainete ainevahetus. HIGISTAMINE termoregulatiivne reaktsioon, mis peab ära hoidma organismi ülekuumenemise DEHÜDRATATSIOON veesisalduse langus HÜPERHÜDRATATSIOON veesisalduse tõus 10. Vitamiinid jagunevad: a) rasvlahustuvad b) vesilahustuvad 11. Millist vitamiini on võimalik sünteesida organismis ja millistel tingimustel? http://lemill
tsüklilised lipiidid (tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide). Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape (nn asendamatud rasvhapped), neid inimene saab toidurasvadega. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis (ahel on kujult väändunud). Trans - konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak- kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid
Uks kanamuna katab inimese paevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lusosuumi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese koikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg paevas) sunteesib organism ise. Kahjuliku mojuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres uletab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav moju (ennetab sudame- veresoonkonna haigusi, vahendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). -3-rasvhapped on keeruka koostisega polukullastamata rasvhapped (-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiolis). Rikastamiseks kasutatakse soodale lisatavaid lina-ja rapsioli. Munavalge kihid: Rebukile Iduketas ehk blastodisk Väline vedelkiht (10..
Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) Kaitse: kaitseb külmumise eest Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12.Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastumata rashappe-rasvhappejääk sisaldab kaksiksidet Küllastunud rasvhappe- kaksiksidemed puuduvad 14.Mis määrab lipiidide oleku? Too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Tahked-või, kakovõi, kakaorasv Vedelad-kalaõli, rapsiõli, oliiviõli 15.Miks ja kuidas valmistatakse transrasvhappeid? Miks on need tervisele kahjulikud? Valmistatakse ainete tahkeks muutumiseks. Transrasvhapped tekivad kui hüdrogeenimisel lisatakse küllastumata rasvhappe
13. Mis on lipiidid ? Millised erilised omadused neil on? - Lipiidid on hüdrofoobsed või osaliselt hüdrofoobsed looduslikku päritolu molekulide klass (rasvad, õlid, vahad). Lipiidid ei lahustu vees, toatemperatuuril võivad lipiidid olla nii tahked kui ka vedelad 14. Millisest kahest osast koosneb rasva molekul? - Rasva molekul koosneb glütseroolist ja rasvhapetest. 15. Milline erinevus on küllastunud/küllastumata rasvhapetel ? +näited. a) Küllastunud rasvhape - süsinikmolekulide vahel ainult üksiksidemed - esinevad peamiselt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked b) Küllastamata rasvhape - esineb üks või mitu kaksiksidet - esinevad taimsetes rasvades, mis on toatemperatuuril vedelad ehk õlid 16. Mis on transrasvhapped ja kuidas neid saadakse
Pikaajaline polüküllastamata rasvahapete defitsiit võib viia maksahaigusteni. Tasakaalustatud rasvhappeline toidukoostis omab olulist tähtsust ateroskleroosi ja rasvumise ara hoidmine. Küllastumata rasvhappeid sisaldavad preparaadid: Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides) - Rasvõlis sisalduvad oomega-rasvhapped, mis alandavad VR, vähendavad vere viskoossust, takistavad trombide teket ja pärsivad ateroskleroosi. Kuningakepp (Oenothera biennis)-Polüküllastamata rasvhapetel on ateroskleroosivastane toime. Kalaõlid -Kalaõlid sisaldavad küllastamata rasvhappeid. Oomega-rasvhapped aitavad ennetada südame- veresoonkonna haigusi, vähendavad tromboosiohtu ning leevendavad põletikulisi protsesse. Eriti head oomega-3 rasvhapete allikad on lõhelised, skumbria ja heeringas. Küüslauk (Allium sativum) - Vere kolesteroolitaseme langetamine, immuunsüsteemi tugevdamine. 2. Kaltsium oluline luukoe ülesehitamisel ja lihaskontraktsioonis
glütserüülestrid. Sobivad hüdrofoobsuse tõttu toiduenergia säilitamiseks ning on loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid, nii küllastunud kui küllastamata, millest inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape. Neid inimorganismis ei sünteesita, mistõttu peab neid saama toidust. Looduslikel küllastumata rasvhapetel on kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonid, mistõttu on ahel kujult väändunud. Kuna trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak-kujuga, käituvad need biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele ning on raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning kujutavad endast amfifiilseid molekule, kus on kaks rasvhappe radikaali (hüdrofoobne osa) ja
klass. Lipiidide omadused a. hüdrofoobsed b. küllaltki lihtsad orgaanilised molekulid c. tavaliselt koosnevad süsinikust, veisinikust, hapnikust d. tahked, vedelad, vahad 14. Millisest kahest osast koosneb rasva molekul ? (vt. vihik või lk. 38) a. Rasva molekul koosneb glütseroolist ja rasvhapetest 15. Milline erinevus on küllastunud/küllastumata rasvhapetel ? +näited. Küllastunud rasvhapped küllastumata rasvhapped sisaldavad oma molekulis ainult molekulides esinevad ka kaksiksidemed üksiksidemeid peamiselt loomsed rasvad (toatemp peamiselt taimsed rasvad (toatemp tahked) vedelad ehk õlid) 16. Mis on transrasvhapped ja kuidas neid saadakse ? Miks on nad tervisele kahjulikud ?
mber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv - kuulub kikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 34. DEPOORASVA LESANDED: 1.Organismi energiavaru 2. Fikseerib siseorganid 3.Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mjutuste eest 4. Kaitseb organismi lejahtumise eest 35. STRUKTUURRASVA LESANDED: 1.Rakumembraanide ehitusaine 2.Protoplasma koostisosa 3.Naha rasunrmete sekreedi koostisosa 4.Lahusti osadele vitamiinidele. Osadel kllastamata rasvhapetel on vitamiinidega vrdne thtsus organismis 36. ORGANISMIS OLEVA VEE JAGUNEMINE: 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 60 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuvline e. ekstratsellulaarne vesi 40 % kehakaalust; mbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjkide ja reglaatorainete viimine rakku ja rakust vlja. 37. DEHDRATSIOON; HPERHDRATSIOON: DEHDRATSIOON- veesisalduse langus HPERHDRATSIOON- veesisalduse tus 38. HPOTOONILINE HPERHDRATSIOON: 39.VITAMIINID; JAGUNEMINE
valmistatud kindlustuslisandit, siis pH alanedes silo söömus reeglina suureneb. Fermentatsiooni teistel lõpp-produktidel on söömusele palju otsesem mõju, kui pH-l. Tõestatud on ammoniaagi negatiivne mõju söömusele, kuigi see mõju võib olla kaudne. Söömust otseselt mõjutavateks teguriteks peetakse mitmesuguseid amiine, mis tekivad silos valkude lagunemise käigus samaaegselt ammoniaagiga. Tugevalt negatiivne müju silo kuivaine söömusele on piimhappel ja lenduvatel rasvhapetel. Silo kuivaine söömus väheneb iga grammi piimhappe sisalduse suurenemise korral silo kuivaines 13,0 g võrra päevas ja iga grammi lenduvate rasvhapete sisalduse suurenemisel 25,6 g võrra päevas. Lenduvatest rasvhapetest mõjutab söömust kõige negatiivsemalt propioonhape. Silo kuivaine sööömus on suurem siis, kui valmistamisel kasutatakse keemilisi kindlustuslisandeid, sest need vähenadavad fermentatsiooniprotsessi käigus orgaanilise aine lagunemist ja laguproduktide teket
Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). -3-rasvhapped on keeruka koostisega polüküllastamata rasvhapped (-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiõlis). Rikastamiseks kasutatakse söödale lisatavaid lina-ja rapsiõli. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4...8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%).
fosfolipiidides · kolesterool küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja · sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 36 süsinikku · suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe) · organismis olevatel rasvhapetel on enamasti pikk hargnemata süsinikahel ja nad sisaldavad ühte -COOH rühma · on amfifiilsed ühendid: neil on hüdrofoobne (vees mittelahustuv) süsivesinikahel ja hüdrofiilne karboksüülrühm · vabu rasvhappeid ehk esterifitseerimata rasvhappeid esineb inimorganismis lipiidide metabolismi (ainevahetuse) vaheühenditena ja vereplasmas teatud transportvormidena · vabu rasvhappeid kannab veres põhiliselt albumiin
Tsüklilised on alkoholide baasil moodustuvad lipiidid nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Loomades on hüdrofoobsed rasvamolekulid akumuleerunud rasvapooridesse ja säilitavad niiviisi toiduenergiat. Naturaalsetes rasvades sisaldub väga mitmeid nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtis linool- ja - linoleenhape, sest seda organism ei suuda sünteesida ning selle peab saama toiduga. Küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, seetõttu on ahel kujult väändunud. Trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak kujuga ning käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Sellised rasvhapped on organismis raskesti metaboliseeritavad ja on seetõttu südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. Glütserofosfolipiidid on amfifiilsed molekulid, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad
Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu).-3-rasvhapped on keeruka koostisega polüküllastamata rasvhapped (-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiõlis). Rikastamiseks kasutatakse söödale lisatavaid lina-ja rapsiõli.
Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse ω-3-rasvhapetega. Ω-3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). Rikastamiseks kasutatakse söödale lisatavaid lina- ja rapsiõli. Munade hautamine Nõuded haudemunadele Haudemuna peab olema linnuliigile omase kujuga, tasane, pragudeta, ühetaolise koorega, väheliikuva rebuga, mis paikneb muna keskel. Õhuruum peab asetsema muna tömbis otsas. Hautamiseks ei kõlba:
Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse ω-3-rasvhapetega. Ω-3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame- veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). Ω-3-rasvhapped on keeruka koostisega polüküllastamata rasvhapped (α-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiõlis). Rikastamiseks kasutatakse söödale lisatavaid lina-ja rapsiõli. Tabel. Kanamunarebu rasvhapete sisaldus (% üldlipiididest) (Hämmal, 2004) Rasvhape Tavamuna Rikastatud muna
8. MÕNED TOIDULISANDID Ocutein Forte Vähendab silmade väsimust, parandab nägemisteravust ja kaitseb silma võrkkesta rakke. Sisaldab karotenoidkompleksi (luteiin, zeaksanteen, beetakaroteen – need karotenoidid esinevad suures kontsentratsioonis peamiselt silma kollatähnis, toetavad silma immuunsuse tugevnemist, absorbeerivad filtri põhimõttel UV-kiirgust ja aitavad paremini kaitsta tundlikku raku-struktuuri oksüdatiivsete muutuste eest). Oomega-3-kompleksi (EPA- ja DHA-rasvhapetel on tähtis osa silma võrkkesta funktsiooni korrigeerimisel ja nägemisretseptorite taastumisele kaasa aitamisel) ja antioksüdantkompleksi (E- ja C- vitamiin, seleen, tsink ja vask – tugevad antioksüdandid võitlevad vabade radikaalidega ning kaitsevad silmaläätse membraane ja valke). Kasutamine: üks kapsel päevas. Ocuvite Lutein Forte Tugevdab silmi, et nägemine püsiks võimalikult kaua. Tableti koostisse kuuluvad luteiin,
◦ kolesterool – küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja ◦ sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 – 36 süsinikku ◦ suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe) ◦ organismis olevatel rasvhapetel on enamasti pikk hargnemata süsinikahel ja nad sisaldavad ühte -COOH rühma ◦ on amfifiilsed ühendid: neil on hüdrofoobne (vees mittelahustuv) süsivesinikahel ja hüdrofiilne karboksüülrühm ◦ vabu rasvhappeid ehk esterifitseerimata rasvhappeid esineb inimorganismis lipiidide metabolismi (ainevahetuse) vaheühenditena ja vereplasmas teatud transportvormidena ◦ vabu rasvhappeid kannab veres põhiliselt albumiin
Järjest rohkem on kosmeetikas hakatud kasutama sünteetilisi rasvu (sünteetilistest küllastunud rasvhapetest), mis ei rääsu. Sama tulemuse annab looduslike rasvade põhjalik hüdrogeenimine. Rasvataoliste ainete hulka kuuluvad ka vahad (peamiselt looduslikud). Need on küllastunud rasvhapete estrid, kuid alkoholi jääk ei pärine mitte glütseroolist, vaid enamasti mõnest kõrgemast ühe hüdroksüülrühmaga alkoholist, mille süsiniku aatomite arv on samasugune või suuremgi kui rasvhapetel. Vahad on enamasti erinevate estrite segud, sidaldavad ka vabu rasvhappeid ja alkohole. Mesilasvaha on tähtis huulepulkade ja kreemide valmistamisel. Lanoliini saadakse lambavilla rasvast. Ta sisaldab palju kolesteroole nii estrite kujul kui ka vabalt. Lanoliini kasutatakse samuti kreemide valmistamiseks. Karnaubavaha saadakse Lõuna- Ameerika palmide lehtedest. Teda segatakse teiste vahade ja rasvadega, kuna ta on puhtal kujul kõva ja rabe. Vahad segunevad hästi
Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus. Mõiste: on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest. Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mida on võimalik bioloogilisest materjalist ekstrahheerida mittepolaarsete orgaaniliste solventidega. Rasvhapped on suhteliselt pika ahelaga ühealuselised karboksüülhapped. Enamikel looduslikel rasvhapetel on paarisarv süsiniku aatomeid, tüüpiliselt 12 kuni 20-ni. Lipiide iseloomustab nii struktuurne kui funktsionaalne mitmekesisus. Lipiidide isoleerimine ja puhastamine baseeruvad mitmesuguste orgaaniliste solventide kasutamisel. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab.
73. Vahad on rasvhapete ja alkoholide estrid. 74. Rasvad on rasvhapete ja kolmealuselise alkoholi glütserooli triestrid. 75. Miks ühinevad vette segatud taimeõlitilgad suuremateks tilkadeks? Siin toimibki hüdrofoobne efekt. Õlimolekulide hüdrofoobsed süsivesinikahelad pakkuvad omavahel tihedalt kokku. 76. Taimsete õlide hüdrogeenimisel saadakse margariin. Kas protsessi käigus: a)suureneb rasvade küllastuvusaste 77. Küllastumata rasvade osakaal on suurim oliiviõlis 83. Millistel rasvhapetel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan on kõige madalama faasiülemineku temperatuuriga? faasiüleminek muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära temperatuuri mõjul (membraan sulab: geelias...poolvedel) Kaskikside põhjustab süsivesinikahela kõverdumist ja ei võimalda hüdrofoobsete sabade tihedat kokkupakkimist, seega omandab selline membraan geelja struktuuri alles küllaltki madalatel temperatuuridel. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgemal temperatuuril sulab. 84
lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv – kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 18. Rasva ülesanded organismis Depoorasv: • Organismi energiavaru • Fikseerib siseorganid • Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest • Kaitseb organismi ülejahtumise eest Struktuurrasv: • Rakumembraanide ehitusaine • Protoplasma koostisosa • Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa • Lahusti osadele vitamiinidele • Osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis --- Organism saab rasva: 1) toidu koostisesse kuuluvatest rasvadest – struktuurrasva saab pähklitest, õlidest 2) sünteesides rasva süsivesikutest – lipogenees – kui süsivesikuid liiga palju. --- 19. Organismi energiaallikad. Süsivesikud – glükoos (60%) – esmane energiaallikas: neid kasutavad kõik keha rakud; närvid saavad energiat ainult süsivesikutest, lihased suudavad toota süsivesikutest
piirkonnas. Tähtsus: · organismi energiavaru · fikseerib siseorganid · kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest · kaitseb organismi ülejahtumise eest. 2. Struktuurrasv e. rakurasv - kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina. Tähtsus: · rakumembraanide ehitusaine · protoplasma koostisosa · naha rasunäärmete sekreedi koostisosa · lahusti osadele vitamiinidele (A,E,D) · osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis. Organism saab rasva: · toidu koostisesse kuuluvatest rasvadest · sünteesides rasva süsivesikutest lipogenees. 1. Depoorasv kuulub pidevalt uuendamisele. 2. Energeetiliste kulutuste suurenemine põhjustab rasvhapete vabanemise rasvkoest (lipolüüs). Rasvade ainevahetust reguleerib kesknärvisüsteem. Mõningate hüpotaalamuse tuumade kahjustuse korral häirub rasvade ainevahetus, mis viib kas
«B- vitamiine saame eriti pärmist, ja tegelikult saab ka tsinki pärmist. Varem anti lastele pärmijooki ja teati lihtsalt, et need on väga kasulikud asjad. Praegu on võimalik ökopoodidest osta hästi maitsvaid pärmilaastusid, mida võiks iga päev natukene toidu sisse panna,» rääkis Soots. «Tsinki saab hästi palju austritest. Kui me sööme ära ühe austri päevas, siis on terve tsingivajadus tegelikult rahuldatud. Tsink aitab oomega-3 rasvhapetel muutuda nendeks kõrgemateks rasvhapeteks, mida aju vajab, aga takistab seda alkohol. Alkohol piltlikult marineerib sinu aju,» lisas ta. 15 Kahjulikud transrasvad Toitumisterapeut soovitas toidust välja jätta hüdrogeenitud rasvad ehk transrasvad: «Kõik margariinid, enamus kooke ja ka väga paljud piimatooted. Kui on kusagile peale kirjutatud hüdrogeenitud rasv või ka lihtsalt taimerasv, ja ei ole öeldud, millisest taimest on see pressitud, siis võiks seda vältida.»
fosfaatgruppi: "fosfolipiidid moodustavad lõviosa bakterite, taimede kui loomade membraansetest komponentidest..." 83. Millistel rasvhapetel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan on kõige madalama faasiülemineku temperatuuriga? (erinevad rasvhapped) faasiüleminek muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära temperatuuri mõjul (membraan sulab: geelias...poolvedel) Kaskikside põhjustab süsivesinikahela kõverdumist ja ei võimalda hüdrofoobsete sabade tihedat kokkupakkimist, seega omandab selline membraan geelja struktuuri alles küllaltki madalatel temperatuuridel. Mida pikem süsinikahel, seda
taimede nagu näiteks puuvillapõõsa (Cossypium sp.) või kapokipuu (Ceiba pentandra) seemnetest saadavate õlide looduslikud komponendid. Eelnimetatud ja neile sarnased tsüklopropeen- rasvhapped on kantserogeenid ning suurendavad märgatavalt ka forellis sisalduva aflatoksiini kantserogeensust PUFA : Üldtuntud on polüküllastamata rasvhapetele omistatav vere kolesterooli taset alandav toime, mille tulemusena väheneb südamehaiguste risk. Samas on aga nendel rasvhapetel avastatud ka ebasoovitavaid toimeid nagu vitamiin E defitsiidi tekitamine. Nad oksüdeeruvad küpsetamisel ja toidu säilitamisel kergesti mitmesugusteks mutageenideks: enoolid ja teised aldehüüdid ning annavad alkoksü- ja hüdroperoksüradikaale. Nende oksüdatsiooni-produktid mõjutavad signaali edasikandumist rakus, suurendades rakkude proliferatsiooni ning indutseerivad kasvaja teket. Samuti on täheldatud immuunvastuse
riidideks) on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape (nn asendamatud rasvhapped), kuna neid inimorganismis ei sünteesita ja peab saama toidurasvadega. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis (süsinikuahela osad on ühel pool kaksiksideme tasandit), mistõttu ahel on kujult väändunud. trans- 25 konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak-kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Organismis on nad raskesti metaboliseeritavad, mistõttu neid peetakse südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks.
Fosforüleerimise kaudu võidakse kontrollida metabolismiraja ensüümide aktiivsust. Isotsitraadi dehüdrogenaasi IDH aktiivsuse regulatsioon. Isotsitraadi dehüdrogenaas IDH on tsitraaditsükli (TCA) ensüüm, mille aktiivsuse kaudu kontrollitakse, kas isotsitraat metaboliseeritakse TCA või glüoksülaadi raja kaudu. TCA tsüklis oksüdeeritakse isotsitraat IDH toimel - ketoglutaraadiks. Kui E. coli rakud kasvavad atsetaadil või rasvhapetel, on IDH fosforüleerimise tulemusena inhibeeritud. Sel juhul viiakse isotsitraat isotsitraadi lüaasi abil glüoksalaadiks. Vastasel juhul konverteeritaks kogu atsetaat CO2-ks ning rakkude kasvuks vajalikke metaboolseid vaheühendeid ei tekiks. IDH fosforüleerimist viib läbi IDH kinaas/fosfataas, mis on kodeeritud aceK geeni poolt. aceK mutandid ei ole võimelised atsetaadil kui ainsal C-allikal kasvama. AceK kinaasi aktiivsus avaldub siis,
fermente, rasvaslahustuvaid vitamiine, vabu rasvhappeid, kolesterooli (loomsetes rasvades) jt. ühendeid. Rasvade füüsikaliseks näitajaks on tihedus (0,9...0,97). Õlide omadusi iseloomustab joodarv joodi hulk grammides, mida on võimeline siduma 100 g õli. Rasvad on kõrge energeetilise väärtusega. Mõned polüküllastumata rasvhapped (linool- ja linoleenhape, nimetatakse ka F-vitamiiniks), on suure füsioloogilise aktiivsusega. Küllastumata rasvhapetel on võime mõnede metallide-katalüsaatorite (nikkel, vask) toimel siduda vesinikku ja muutuda küllastunud rasvhapeteks. Seda protsessi nimetatakse hüdrogeniseerimiseks, millega saadakse õlidest tahked rasvad. 10.2. Loomsed rasvad Tooraineks on loomade rasv- või luukude, millest rasv eraldatakse loomade esmasel töötlemisel lihatööstustes. Toorrasv võib olla nahaalune (seapekk) või siserasv (näit. neerude ümbert võetud ploomirasv)
rasvhapped C17:1 0,5 C18:1oleiinhape 24,1 31 41 48 Polüküllastamata C18:2 linoleenhape 2,6 2 2 9,9 rasvhapped C18:3n3 0,4 0,59 alfalinoleenhape C20.4n6 0,1 arahhidoonhape Küllastunud rasvhapetel on madalam sulamistemperatuur, hanguvad madalamal temperatuuril. Enamik nahaalusest rasvkoest on küllastunud rasvhapped (67,7%) ja monoküllastamata rasvhapped (26,3%). Polüküllastamata rasvhapped (PUFA) moodustasid väikese osa lipiidide üldhulgast (3,1%). Järeldus: Kitse lihakehade nahaaluse rasva rasvhappeline koostis on sarnaneb lammaste rasvale palju enam kui veiste ja sigade rasvale. Kitse ja lambaliha füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste näitajate võrdlus
Lisaks eelpooltoodud näidetele võidakse fosforüleerimise kaudu kontrollida metabolismiraja ensüümide aktiivsust. Näitena on toodud isotsitraadi dehüdrogenaasi IDH aktiivsuse regulatsioon. Isotsitraadi dehüdrogenaas IDH on tsitraaditsükli (TCA) ensüüm, mille aktiivsuse kaudu kontrollitakse, kas isotsitraat metaboliseeritakse TCA või glüoksülaadi raja kaudu. TCA tsüklis oksüdeeritakse isotsitraat IDH toimel -ketoglutaraadiks. Kui E. coli rakud kasvavad atsetaadil või rasvhapetel, on IDH fosforüleerimise tulemusena inhibeeritud. Sel juhul viiakse isotsitraat isotsitraadi lüaasi abil glüoksalaadiks. Vastasel juhul konverteeritaks kogu atsetaat CO 2-ks ning rakkude kasvuks vajalikke metaboolseid vaheühendeid ei tekiks. IDH fosforüleerimist viib läbi IDH kinaas/fosfataas, mis on kodeeritud aceK geeni poolt. aceK mutandid ei ole võimelised atsetaadil kui ainsal C-allikal kasvama. AceK kinaasi aktiivsus
annaabi.ee 
