Süüdistuskõne Raskolnikovile Raskolnikov väitis, et inimesed on jaotatud kahte klassi ning ülemal klassil on õigus tappa madalama klassi inimesi, kui nad teevad sellega head. Raskolnikov sooritas kaks mõrva, ta tappis liigkasuvõtja ning tema õe. Vastupidiselt Raskolnikovi arvamusele, et ülem klass võib tappa alamklassi inimesi, mida ta tegigi, usun, et see tegu oli väär ja ta peaks kandma võimalikult karmi karistust oma tegude eest. Miks leian, et Raskolnikov on süüdi? Raskolnikov oli jaotanud inimesed kahte klassi: alamklass ja ülemklass. Ta leidis, et alamklassi inimesed on nagu täid, kes on siin ilmas vaid selleks, et luua teisi omasuguseid. Vastupidiselt neile on aga kõrgem klass, kes on andekad või koguni geeniused, nemad viivad inimkonda edasi ja toetavad selle arengut, nad võivad sooritada tegusid, mis pole heakskiidetud, kui nad teevad sellega teistele head. Ühesõnaga ta arvas, et inimesed ei ole võrdsed ja osadel neis...
Ta viis korda topeltmõrva, tappis liigkasuvõtja Aljona Ivanova ning tolle õe, kes mõrvale peale sattus. Teo eesmärk ei olnud sellest ise kasu saada varastades naise vara ja ise rikkamaks saada, et üüri maksta, peret toetada, vaid kõrvaldada liigkasuvõtja inimkonna hüvanguks, et Ivanova ei saaks inimesi enam petta. Lõpus saab peategelane siiski aru selle idee mõttetusest, tunnistab politseile ausalt kõik ära, asub vaimse taassünni teele- muudab väärtushinnangut. Raskolnikovile oli rahalise abi palumine alandav. Vaesus mõjutas teda palju, oli sunnitud ülikooli pooleli jätma, ei saanud üüri maksta ja see põhjustas talle lisaprobleeme, näiteks naine kelle üürnik ta oli, andis teistsugusest kokkuleppest olenemata Raskolnikovi politesisse, et saada üüriraha. Ta ei saanud toetada enda peret ning ta õde pidi minema raha vajadusest mehele, millest sai Raskolnikov häirivalt hilja teada,
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelased Rodion Raskolnikov endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis. Sündmustik · Tegevuse pingestumine
Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada. Raskolnikov mõtleb kirja üle järele. Ta leiab, et härra Luzin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus. Noormees arvas, et neiut on petetud. Kohale ilmus üks tüsedam mees, kellega Raskolnikov peaaegu kaklema oleks hakanud, aga politsei astus vahele.
Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada. Raskolnikov mõtleb kirja üle järele. Ta leiab, et härra Luzin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus. Noormees arvas, et neiut on petetud. Kohale ilmus üks tüsedam mees, kellega Raskolnikov peaaegu kaklema oleks hakanud, aga politsei astus vahele.
F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Rotimamma Teose peategelane Raskolnikov tapab liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Ta õigustab oma kuritööd sellega, et teeb ühiskonnale suure teene, vabastades ühiskonna mittevajalikkust inimesest. Raskolnikov on talle panti andnud ka oma kõige kallimad perekondlikud varad (nt.uuri). Raskolnikov plaanib oma "tegu" hoolsasti, kuid ootamatult satub Raskolnikovile peale Aljona õde Lizaveta. Kuna Lizaveta nägi, mida Raskolnikov on teinud, oli Raskolnikov sunnitud tapma ka tema. Raskolnikov võtab ehteid, väärtesemeid ja peidab need ühte hoovi kivi alla. Peale kuritööd hakkavad Raskolnikovi piinama süümepiinad. Majaperenaine, kellele Raskolnikov oli üüri võlgu, kutsus Raskolnikovile politseinikud. Seda kuuldes ja ametnike saabudes Raskolnikov minestas ja arvas, et nad "juba teavad". Olgugi, et ta oli mõrvar, oli ta heasüdamlik,
Pealetegelane Raskolnikov ei suuda leida hingelist rahu pärast seda, kui ta on meeltesegaduses tapnud võlausaldaja Aljona Ivanova ja tema õe Lizaveta . Sonja üritab teda aidata ning nende jutuajamises tuleb välja, et neiu usub jumalasse. Olles väga vastuvõtlik ühiskonna ahvatlustele, loodab ta, et tema ainsaks pääseteeks saab lunastus. Ta saab tänu oma läbi elatud kannatustele olla toeks ja abiks oma isale ning Raskolnikovile. Tema paradoks ongi see, et ta suudab säilitada ise ennast, olles samal ajal prostituut ja jälgides oma usku. Tema kuritöö ongi see, et ta ennast müüb, kuid vastumeelselt. Võib tunduda, et ta on valel teel, kuid siiski jälgib ta kindlalt pühakirja, lootes saada lunastust. Sonja lunastuseks saab vaimselt ebastabiilne üliõpilane Raskolnikov, kes kutsub esile Sonjas armastuse. Sonja arvetes ei ole keegi teinud midagi halba niisama, vaid see on ainus võimalus. Ta
Raskolnikovi varasem käekäik: üliõpilane, kelle käekäik Peterburis näitab allakäigu märke, „ta on vaesusest masendunud.” Raskolnikovi mõttelaad tulvil mitmesugustest teooriatest, ta on tark ja andekas, ta on ideeinimene, kes kaitseb ja püüab realiseerida oma ideed. Ta õppis juurat. Mida tegi R. varastatud kraamiga? Ta peitis selle ühe maja hoovi kivi alla. Mida kirjutas R…? ta kirjutas kolmandas peatükis sellest, et tegelikult see raha mis Raskolnikovile saatsid said nad Svidrigalilt laenuks. Õde Dunja pidi võla tasumiseks töötama mõisniku Svidrigailovi juures, aga too ajas talle kogu aeg ligi. Millega teenis Razumihhin elatist? Ta oli üliõpilane, raha saatis pere talle Miks sattus Mikolai vanaeide tapjate nimekirja? Ta värvis tol hetkel, kui mõrv juhtus õhte tühja korterit.Mikolai viis panti karbi kuldkõrvarõngaste ja kivikestega tahtis saada selle eest 2 rubla
21-23). Raskolnikov saab emalt kirja (lk.26). Ta otsustab Razumihhini juurde minna. Näeb unes, kuidas tapeti hobune ja mõtleb oma mõrvaplaanide üle. Kohtab Lizavetat ja kuuleb, et vanaeit jääb õhtul üksi koju (lk.50). Üliõpilased räägivad Lizavetast ja A.Ivanovnast (lk.51). Raskolnikov sooritab mõrvad ja viib kirve koju tagasi. II osas kaotab Raskolnikov ajataju, kuid lugejal on võimalik jälgida ajalist liikumist kuidas? Raskolnikovile olid mõrvad suur pingutus ja ta jäi haigeks. Aja kulgu on võimalik jälgida Nastasja ja Razumihhini külastuste järgi (ütlevad kellaaja või päeva). Dostojevski mainib aega lk.98. Mismoodi on epiloogis ühendatud minevik, olevik ja tulevik? Minevik Raskolnikovi ema jääb protsessi alguses haigeks. Viis kuud pärast süü tunnistamist tehti kohtuotsus ja Raskolnikov saadeti Siberisse sunnitööle. Kaks kuud pärast seda abiellub Dunja Razumihhiniga
aidanud, sest tal ei olnud midagi väärtuslikku. · Minu arvates ei peegelda inimese välimus inimeste maailmavadet. Seda arvan ka mina tema kohta. Kuigi ta oli vaene ja räpane, pidas ta siiski ennast kõikidest paremaks. Ta elas maailmas, kus temale oli kõik lubatud, mis teistele olid keelatud, ning uskus seda tõsimeeli. TEINE ÜLESANNE 1. Sest ta teadis, et Raskolnikovis on veel säilinud natuke eneseaustust ja ta tunnistab kõik ise üles. Ta andis Raskolnikovile veel võimalusi süümepiinadest vabaneda ning kergem karistus saada. Nii juhtuski.. 2. Luzin unistas perfektsest naisest, kelle üle ta täielikku võimu omab. Dunja üle tal selline väim puudus ning kui Luzini tõeline iseloom paljastus, ta mõistis, et ta on väga vale mehega abiellumas ja lihtsalt viskas ta välja. 3. Nime raamatus ei mainita, kuid Raskolnikov kirjeldab kui "haiglast tütarlast". Raskolnikov oli temaga koos vaid kaastundest. 4
käitus teistega halvasti. Kindlasti tahtis ta endale ka Ivanovna raha, et oma elujärge parandada, jätkata õpinguid ülikoolis ning teha rahaga õnnelikuks oma ema ja õde. Üheks põhjuseks oli ka enese proovilepanek. Ta tahtis näha kas ta on piisavalt julge sellise kuritöö sooritamiseks ning kas ta sarnaneb Napoleoniga, kes on võimeline oma eesmärgi saavutamiseks kõike tegema. Tapmise eest määrati Raskolnikovile karistuseks kaheksa aastat sunnitööd. Minu arvates oli Raskolnikovi suurimaks karistuseks siiski tema enese piinav südametunnistus. Hirm valitses teda kõikjal, ta oli pidevas meeltesegaduses, paranoiline ning jampsis alalõpmata. 6. Lumepalli effekt. Lumepalli effekt avaldub teoses sellena, et mida aeg edasi seda hullemaks muutusid Raskolnikovi süümepiinad peale kuritöö kordasaatmist. Peale mõrva hoidis ta kõike endas, vassis ning valetas ja
,,Mõtteid romaanist "Kuritöö ja karistus" Romaanis "Kuritöö ja karistus" valitseb sünge meeleolu. Sureb seitse inimest: kolm tapetut, kaks haigusest surnuks puretut, üks surnukstallatu ja üks õnnetu, kes ise endale käe külge paneb. Ei jää palju puudu ka kaheksandast, kui kaasvangid Raskolnikovile kallale tungivad: "Jumalasalgaja, nihilist!" Kas nõnda tume romaan annab üldse lootust helgemale tulevikule? Teose neljandas osas arutleb Raskolnikov: "Sonjal on kolm teed: kanalisse hüpata, hullumajja sattuda või liiderlikkusse langeda." Mis võikski kohutavam olla? Pärast romaani lugemist kummitas mind nähtud unenägu paratamatust saatusest, mis polnud küll minu oma, kuid sellevõrra masendavam, sest olin võimetu seda muutma. Meie iseloom on meie saatus, seda võib väita ka
palavikuga voodis ning sonib. Kui ta toibub, leiab ta enda juurest Razumihhini, kes on ta ales otsinud ja talle tuttava arsti Zossimovi toonud. Jõuab kohale raha, mille ema Raskolnikpvile saatis. Zossimov ja Razumihhin räägivad mõrvast ning Raskolnikov tunneb asja vastu huvi. Ta kuuleb, et süüdlaseks peetakse ühte värvijat, kes värvis tühja korterit. Ta oli ilmselt leidnud korterist ühe ehteasja mille Raskolnikov kaotas ja panti viinud. Seda juttu aga ei usutud. Razumihhin ostab Raskolnikovile uued riided. Lužin tuleb Raskolnikovile külla ja nad lähevad tülli. Raskolnikov saadab kõik minema, kuna tahab, et ta rahule jäätaks. Ta läheb ka ise välja ja uitab 2 jälle ringi. Ta käib ka mõrvapaigas, küsib seal vere järgi ja käitub imelikult. Osad inimesed tahavad teda politseisse viia, kuid nad loobuvad. Ta läheb kõrtsi, loeb seal lehti ja saab kokku Zametoviga. Ta ütleb, et
Raskolnikov sooritabki külmaverelise mõrva, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe. Pärast kuritöö sooritamist valdab Raskolnikovi aga äng. Lakkamatud süümepiinad ning igavene hirm kaotavad tegelases eluisu ning viivad ta kuristiku servale. Tunnistades esialgu süüd enda armastatule Sofja Marmeladova, lubab kaaslane talle andestust jagada ja temaga koos karistust kanda. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Raamat "Kuritöö ja karistus" kujutab läbi Raskolnikovi edasi elu raskemaid hetki, valesti langetatud otsuseid ning armastuse tähtsust inimese eluteel. Raskolnikovi otsus tappa sünnib pelgalt õelda kergekäeliselt ning juhuse tahtel, kuid vabadus valida päästva hullumise või vangikongi viiva ülestunnistuse vahel toob dilemma tegelasele. Inimkonda on läbi aegade
„Kuritöö ja karistus“ Fjodor Dostojevski Teose „Kuritöö ja karistus“ peategelane on vaene üliõpilane nimega Raskolnikov, kes juba mõned aastad ei õpi ega ka tööta. Tudeng tapab liigkasuvõtjast võlausaldaja Aljona kirvega. Kuna ohvri õde Lizaveta satub Raskolnikovile peale, kui tuba verd täis on ning mees ehteid ja muud kallist vara kaasa otsib, on noormees sunnitud ka Lizaveta elupäevad lõpetama. Raamatu peamõte minu silmade läbi oli see, et isegi, kui kuritöö sooritajale ei saadagi jälile ning ta justkui pääseks puhtalt, ei lase inimese südametunnistus rahulikult elada. Hingepiinad jäävad igale poole jälitama, lõhestavad kurjategija täielikult ning panevad viimaks ikkagi üles tunnistama.
Kui ta toibub, on tema juures Razumihhin, kes on kutsunud tuttava arsti. Kohale jõuab ka ema saadetud raha. Arst ja Razumihhin räägivad mõrvast ja Raskolnikov tunneb selle vastu huvi. Kahtlustati ühte värvijat, kes värvis tühja korterit. Värvija oli leidnud ehte, mille Raskolnikov oli arvatavasti kaodanud, ja viis selle panti. Seda juttu aga ei usutud, kuna kümme minutit pärast mõrva toimumist olevat värvijat nähtud tänaval teise värvijaga lollitamas. Razumihhin ostis Raskolnikovile uued riided. Luzin tuli Raskolnikovile külla ja nad läksid tülli. Raskolnikov saatis kõik minema ja läks ise ka välja. Ta sattus kõrtsi, kus rääkis Zametovile, et tema tappis liigkasuvõtja. Hiljem ütles Raskolnikov, et tegi nalja. Ta külastas mõrvapaika, küsis seal vere kohta ja käitus imelikult. Kojamehed tahtsid teda politseisse viia, kuid loobusid sellest mõttest, sest nad pidasid teda lihtsalt veidrikuks.
tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et tegemist on parima võimalusega ettekavatsetu edukalt sooritada. 3
teda. Sureb Sonja ema Katerina Ivanovna, nooremad lapsed lubab Svidrigailov enda hoole alla võtta, eesmärgiga, et Dunja näeks, kui suuremeelne ta on. Raskolnikov on jälle haige, sonib. Politseiametnik Porfiri lubab talle anda veel paar päeva oma süü üles tunnistamiseks, keelab mehel end ära tappa, vähemalt ilma süüd tunnistava kirjata. Raskolnikov uurib Svidrigailovilt, ega tollel Dunjaga plaane pole. Mees räägib Raskolnikovile oma noorest pruudist ja kinnitab, et Dunjaga pole tal midagi, kuid tegelikult meelitab Svidrigailov Dunja endaga kokku saama ja tahab teda vägistada. Dunjal on aga kaasas Marfa Petrovnalt saadud revolver, kuid tal ei õnnestu meest täielikult tabada. Ta teeb mehele selgeks, et ei saa teda kunagi armastada ja too laseb Dunja minema. Hiljem svidrigailov tapab end. Raskolnikov otsustab end üles anda. Ta läheb ema juurde, et tollega hüvasti jätta, samuti Dunjaga
tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et tegemist on parima võimalusega ettekavatsetu edukalt sooritada. 3
Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita. Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma. Dunja poolehoidu püüdis ta võita rahaga. Neiu jäi aga oma otsusele kindlaks. Nüüd ei olnud vaesel mehel midagi teha. Koos Dunjaga kadus ka tema elu mõte. Surnud oli ka Marta Petrovna, kelle ülalpidamisel ta varem oli elanud. Nii valmiski mehe alateadvuses hirmus otsus sooritada enesetapp.
Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes sooritab kuritöö, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe, ning püüab seejärel nende vara röövida. Pärast kuriteo sooritamist jääb Raskolnikov n.ö hingeliselt haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Marmeladova, kes on valmis talle andestama ja temaga koos karistust kandma. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Seoses Dostojevski romaaniga meenub E. Vilde teos ,,Külmale maale", mida võiks pidada ,,Kuritöö ja karistuse" paralleeliks. Ka selles romaanis sooritatakse kuritegu, millele järgneb karistus. Selleks, et parandada oma majanduslikku olukorda, ühineb peategelane Väljaotsa Jaan hobusevarastega. Selle eest peab ta aga maksma kõrget hinda. Ta saadetakse külmale maale, kuid ta ei lähe sinna üksi
prostituudiks. Ta ise on aga endine ametnik. Raskolnikov viib ta koju. Järgmisel päeval saab Raskolnikov kirja emalt, kus ta ema räägib, kuidas Svidrigailov Dunjat ahistas. Svidrigailovi naine Marfa Petrovna sai asjast valesti ar ning ta viskas Dunja välja ja levitas kuulujutte. Marfa Petrovna vabandas, summutas kuulujutud ning tõi Dunjale ka peigmehe, kellega Dunja kihlub - Luzini. Kuid krjas ta ei jäta head muljet Raskolnikovile ja Raskolnikov otsustab abielu nurjata. Pealegi ta teab, et ta õde abiellub. Tema ema teatab ka sellest, et ta kavatseb peatselt Peterburgi tulla. Raskolnikov läheb tänavale. Ta avastab, et on teel Razumihhini juurde, kuid ta siiski otsustab, et läheb sinna peale kuritegu. Kui ta läheb koju, näeb ta turul Lizavetat ja saab teada, et homme õhtul pole teda kodus ning otsustab sellel ajal liigkasuvõtja tappa. Õhtul valmistub Raskolnikov ette. Ta valmistab paki
Kõigepealt Dostojevskile meelis nimedemäng (vt ,,Idioot", kus tegelaste nimed olid nt Mõskin, Lebedev"), nii et üritan siin teha mingit nimede analüüsi (lähtuvalt venekeelsetest vastetest): Raskolnikov viitab sõnale ,,raskol", lõhe; lõhestumine. Razumihhin ,,razum" arukus Marmeladov ,,marmelad" ma ei teagi nüüd... marmelaad? Magusus vm, igatahes midagi positiivset. Luzin ,,luza" - lomp. Midagi negatiivset (mida ta ka teoses oli Raskolnikovile ja lugejale endale ka) Tegevus toimub Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Sel ajal iseloomustas Venemaa ühiskonda kahtlemine usus ja uue moraali vajalikkus. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Intelligentsi hulgas olid vastuolus konservatiivsed kohalikud, kes hindasid Venemaa iseloomu passiivsuset ja progressiivsed "läänlased", kes võtsid vastu Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt tulevad uued ideed ja vaimustusid sotsialismist.
Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita. Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma. Dunja poolehoidu püüdis ta võita rahaga. Neiu jäi aga oma otsusele kindlaks. Nüüd ei olnud vaesel mehel midagi teha. Koos Dunjaga kadus ka tema elu mõte. Surnud oli ka Marta Petrovna, kelle ülalpidamisel ta varem oli elanud. Nii valmiski mehe alateadvuses hirmus otsus sooritada enesetapp.
Õigeid ega valesid vastuseid pole. Jumal on olemas või ei? Seda ei tea keegi, Eksistensialistid vastanduvad arusaamale, et inimene on eriline olend, kelle puhul ei eelne tema eksistensile ehk olemasolule kohaselt pole antud mingit olemust ega ideid, vaid inimene loob selle ise. Varasemale arusaamale vaatamata eksistensialistid kirjeldavad inimest, kui jumala loodud olendit, kellele on antud elu ning väärtused. Näide on tuua Fjodor Dostojevski teosest "Kutiöö ja karistus", kui Raskolnikovile oleks nagu antud kellegi poolt ülesanne teha halvaga, midagi head. Ehk siis ta tappis inimese, kes teisi pettis. Tal olid väärtused ning eesmärgid paigas ja teada. Samuti oli Meister ja Margaritas kus Wolandil oli ülesanne teiste uskumusi, arusaamasi ning käitumist mõjutada või muuta. Nii ka Fausti Mefisto. Eksistensialism on tugevalt seotud usu ja religiooniga ning on kõigis ühiskondades inimeste elu ja kultuuri kujundamisele tohutut mõju avaldanud, mistõttu religioosse
Palju abi oli Raskolnikovi tudengist sõbral Razumihhinil, kes võitis ajapikku ka Dotja südame. Ta ravis Raskolnikovi haiguse ajal, hoolitses kohusetundega Rodja õe ja ema eest. Sai kõigiga hästi läbi. "Razumihhiniga oligi võimatu teises vahekorras püsida, sest ta oli haruldaselt rõõmus, seltsiv, heasüdamlik ja lihtne noormees. Razumihhin oli veel selle poolest tähelepanuväärne, et teda ei kohutanud kunagi mingisugused äpardused. " Kuigi palju suurem mõju Raskolnikovile olid Peterburis elavad salakavalad inimesed, kes mõjutasid teda nii enne kui ka pärast mõrva. Esimesena meenub kohe Porfiri Petrovitsh, kes oli politseiametnik ning nägi palju vaeva, et tõestada, et Raskolnikov on liigkasuvõtja j a ta õe mõrvar. Proovis kogu aeg kavalusega Rodjat vahele võtta. Teiseks võib nimetada Pjotr Petrovitsh Luzinit, kes oli teose algupool Raskolnikovi õe peigmees, kui juba siis ei soovinud vend õe abielu. Hiljem selgub, et Luzin on vaid valelik,
Ilma Dunjata polnud ta elul enam mõtet, nii arvan mina. Sonja, isa kaotanud, vaesuses elav noor neiu, ütleb lahti oma põhimõtetest ja usust, et tänaval prostituudina raha teenida oma perekonnale. Ta oli väga puhta hingega, lahke ja õilis. Sellepärast tunnistab Raskolnikov oma teo üles just ,,madalamale" ja kõlvatumale Sonjale, kes aga kingib talle oma südame. Selgub, et tema pihtimust kuuldi pealt, ja tema süü tehti kindlaks. Kohtu- uurija annab Raskolnikovile aega, et oma kuritegu üles tunnistada ning lõpuks see juhtubki. Raskolnikov saadetakse Siberisse ja armunud Sonja järgneb talle. Inimene on saladus. Teda võib hästi tunda, aga teda mõista on võimatu. Kõige paremini näeb ennast inimene ise, oma mõtteid, tundeid ja otsuseid. Sageli tegutsetakse isegi endale arusaamatult. Teda saab väga hästi mõjutada erinevate faktoritega-lähedaste arvamused, ootused ning ühiskond
oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures šokis ja ei suutnud uskuda, et Raskolnikov on sooritanud kuritöö, tappes Aljona Ivanovna ja tema õe Lizaveta. Siiski andestas Sonja Raskolnikovile ning armastas teda edasi. Tüdruk uskus, et Raskolnikov on heasüdamlik ja soe inimene. Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, kui oli vaja aidata teisi. Kui Raskolnikov oli süü üles tunnistanud ja saadeti sunnitööle, läks Sonja temaga kaasa ja püüdis kõigiti kergendada Raskolnikovi vangipõlve, käies teda iga päev vaatamas ja püüdes aidata rahaga. Neiu tegi seda halastusest ja armastusest Raskolnikovi vastu, kuigi noormees kohtles teda tõrjuvalt. Sonja aitas
Kuna kirjanik oli alatu kirjastajaga sõlmitud lepingu tõttu suures ajahädas, otsisid sõbrad talle töö kergendamiseks sekretäri. Selleks oli noor ja tagasihoidlik Anna Snitkina, kes oli hea stenografist ning peenetundeline inimene ja Dostojevski loomingu austaja. Aasta pärast "Kuritöö ja karistuse" ilmumist Anna ja Fjodor abiellusid. Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest.
tappa see vanainimene ning panna toime karm kuritegu. On teada, et kui kiidetakse kellegi ideesid ja tegemisi, siis juba järgmisel korral see julgustab seda inimest, ning kahtlus aina väheneb. Raamatu järgi võttes, leidis Raskolnikov sel samal päeval seal baaris olles, et ta ei ole ainuke, kellele on tulnud pähe tappa vanainimene seal korterelamus. Noormehed, kes viibisid seal samas lähedal, võisid aga selle üle naljatada, kuid Raskolnikovile hakkas see aina meeldima, pealegi jõudis ta juba ammu selgusele, et selle inimese tapmine ei teeks kahju kellelegi, sest tema arvates polnud kasu vanainimesest tollal olevale ühiskonnale. Peale põhjuste avastamise ja nendes selgusele jõudmisele on peamine osa siiski, selle tahtliku kuritöö sooritamine. Kuritegu on kui koolieksam, mitte miski ei saa minna valesti ja kõik peab olema läbimõeldud ning täpipealt paigas. Kuriteo sooritamise ajal ollakse pinges ja
edasi seda tülpimust vaesust ja nälga, mida näeme Raskolnikovi hinges. Ma arvan, et ka need unenäo kirjeldused andsid mingi teise vaatepunkti või kuidagi avasid teda lugejale paremini. Razumihhin: Ta oli väimuselt ilmekas: pikk, kõhn, habe ajamata, mustad juuksed. Ta oli alati äärmiselt rõõmus ja seltsiv. Ta oli ka abilvalmis ning hoolis oma sõpradst näiteks siis, kui Raskolnikov oli haige, hoolitses Razumihhin tema eest. Ta nägi vaeva ka sellega, et Raskolnikovile korralikud riided selga saada ning esimesel korral, kui Raskolnikov tema juurde läks, oli koheselt valmis sõpra rahamures aitama, kuigi olid tal ka siis oma kasud mängus. Ta oli selline lihtne noormees, kellega ei olenud raske suhelda ja teda mõistet kergelt erinevalt Raskolnikovist. Ta polnud rumal ning tal oli teatav jõumehe kuulsus.( Lk 52 )Tema oli samuti vaene ning oli sunnitud ülikoolist lahkuma, kuid tema pidas end üleval ning tõlkis kirjandust.
Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta soovis näha oma tulevase tegelikku iseloomu ning astus isegi oma ema palvest üle. Pulheeria kartis, et mehe soovist üle astumine tekitab temas pahameelt ja ta ei kosi Dunjat ära. Aga neiugi teadis, et sedaviisi talitades võib ta kaotada Luzini ja tema raha, tänu millele oleks Raskolnikov saanud jätkata oma ülikooliõpingutega. Ka väljendus tema heasüdamlikkus siis, kui Sonja Raskolnikovile külla tuli. Kui nende ema vaatas neiule viltu, siis Dunjal ei olnud tagamõtteid ning ta uskus, et Sonja on heatahtlik, kuigi Luzin oli teda oma kirjas kõvasti laimanud. Dunja ei võtnud teiste jutte kuulda ning ta polnud eelaimdustega naisterahvas. Ta ei loonud inimestest kindlat pilti enne, kui oli neid tundma õppinud. Ei loonud ta inimesest teatud kujutluspilti vaid suhtub inimestesse nii nagu nad ennast talle tõestavad.
Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta soovis näha oma tulevase tegelikku iseloomu ning astus isegi oma ema palvest üle. Pulheeria kartis, et mehe soovist üle astumine tekitab temas pahameelt ja ta ei kosi Dunjat ära. Aga neiugi teadis, et sedaviisi talitades võib ta kaotada Luzini ja tema raha, tänu millele oleks Raskolnikov saanud jätkata oma ülikooliõpingutega. Ka väljendus tema heasüdamlikkus siis, kui Sonja Raskolnikovile külla tuli. Kui nende ema vaatas neiule viltu, siis Dunjal ei olnud tagamõtteid ning ta uskus, et Sonja on heatahtlik, kuigi Luzin oli teda oma kirjas kõvasti laimanud. Dunja ei võtnud teiste jutte kuulda ning ta polnud eelaimdustega naisterahvas. Ta ei loonud inimestest kindlat pilti enne, kui oli neid tundma õppinud. Ei loonud ta inimesest teatud kujutluspilti vaid suhtub inimestesse nii nagu nad ennast talle tõestavad.
Teiseks toon välja Sonja Marmeladova. Kes on romaanis lihtrahva esindaja, selline headuse kehastus. Sonjat Peetakse ka vene rahvuse sümbolkujuks kirjanduses, selline leplik ja ohvrimeelne. Sonja karakter tuleb väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures sokis ja ei suutnud uskuda seda. Lizaveta oli ju ka tema tuttav. Siiski on Sonja oma olemuselt selline andestav ja muidugi andestab ta Raskolnikovile ja armastab teda edasi. Viimaseks toon välja Arkadi Ivanovis Svidrigailovi, kes on antud romaanis minu arust kurjuse kehastus. Ta üritab meeleheitlikult Dunjat endale saada (Raskolnikovi õde). Arkadi jälitab teda ja Dunja isegi üritab meest tulistada, et selgeks teha, et ta ei armasta teda kunagi. Arkadi kuulis pealt ka seda kui Raskolnikov tunnistab oma teo Sonjale üles. Pärast mees piinab Raskolnikovi ja Sonjat selle teadmisega.
Räägitakse, et rahumeelseks elamiseks on vaja teadmist, et pangaarvel või sukasääres on piisavalt raha, et koonerdamata üle elada kuus kuud. Raskolnikov aga andis oma viimased kopikad enamasti tundmatuile inimestele leivarahaks. Ta ei hoolitsenud enda eest mitte põrmugi, isegi mitte siis, kui hooletu suhtumine oma tervisesse ta krooniliselt haigeks tegi. Ta pidas vist tervishoidugi liiga madalaks ja materiaalseks, kuna väikekodanlased olid need, kes oma kehi hoolega toitsid ja pesid. Raskolnikovile tundus nii õilis filosofeerida ja külmetada, üksi olla ja nälgida. Selles mõttes olid tema prioriteedid täiesti paigast nihutatud, sest tegelikult peaks üks valgustatud vaimuinimene end sel määral terve ja tugevana hoidma, et maised mured tema tööd ei segaks. Raskolnikov polnud ei üks ega teine, ei munk ega haritlane, kerjus ega vandersell. Ta oli masohhist, isepäine ja turtsakas enesepiinaja. Mõnes masendushoos välgatas talle, et ta ei tee midagi
Üles ärgates teatab Raskolnikov ,,oma neetud unenäost" ja mõtleb õudusega ,,On see võimalik, et ma tõesti võtan kirve ja löön talle pähe, löön ta kolba lõhki....Jumal küll on see tõsi." Teatades siis ,,oma neetud fantaasiat ", sest ta ei suuda iial kõike kokku võtta. Siiski, kui ta kõnnib läbi Hay Marketi, kuuleb ta pealt kaupmeeste ja Lizaveta Ivanovna, pandimajapidaja poolõde, vestlust, et homme õhtul kell 19 on naine üksi kodus. Peatükk 6 Raskolnikovile meenub, et Lizavetal on kokkusaamine kaupmeestega, sest ta käitub justnagu läbikäiguna vaesunud perekondadele, keda on sunnitud müüma oma kaupu. Talle siis meenub, et tal on Aljona Ivanovna aadress kaastudengi käest saadud ja isegi enne, kui ta teda külastas tundis ta vastupandamatut ebameeldivust tema vastu. Mõeldes, kui vastik pandimajapidaja on kuuleb ta pealt vestlust 2 ohvitseride vahel, kes on temaga hiljuti kokku puutunud
Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima "nagu suursugused lapsukesed", ise halades ja karjudes. Kukub tänaval ja viiakse Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov, kellel, teadagi, on palju ülearust raha, millega tal midagi teha pole, lubab lapsed enda hoole alla võtta ja heasse lastekodusse paigutada, et Dunja teaks, kui hästi ta seda raha kulutab. Samas teatab Raskolnikovile, et ka tema teab. Raskolnikov on jälle haige, elab nagu udus. Razumihhin käib teda külastamas, et uurida vaimset seisundit :) ja teatab, et Raskolnikovi ema on haige murest poja pärast. Järgmisena tuleb Porfiri, ikka samamoodi hirmjutukas. Kogu teksti mõte: "ma tean et sa oled mõrvar ja annan sulle veel paar päeva see ise üles tunnistada aga vaata et sa, sindrinahk, end ära ei tapa ilma vähemalt tunnistava kirjatagi". Raskolnikov läheb Svidrigailovit otsima
Porfiri Petrovit š – politseiametnik, saab aru, et Raskolnikov on tapja, näeb kõvasti vaeva, et seda tõestada. Räägib palju, uurib ja nuhib palju. Marmeladovi tütar, uuria, pani Rodja hirmu tundma karistuse ees. kasutas meetode, mille abil sai kuritööle jälile, kuigi kuriteo teostamist kuidagi kinnitada ei saanud – polnud varastatud esemeid, tunnistajaid ülestunnistust. seadis mitmeid lõkse mille abil ta informatsiooni kogus. Viimaks ütles ta Raskolnikovile täieliku rahuga, et suudab tõestada ta süüd ning kui Raskolnikov üles tunnistab, siis saab ta arvatavasti leebema karistuse Sofia – prostituut Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov - politseinik Zossimov- arst Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna - Marmeldovi naine, tiisikus, agressiivne 1.millal ja kus kohtas Raskolnikov esimest korda Sonjat? - Esimest korda nad rääkisid, peale marmeladovi surma, kui Sonja ise Raskolnikovi juurde läks
Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima "nagu suursugused lapsukesed", ise halades ja karjudes. Kukub tänaval ja viiakse Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov, kellel, teadagi, on palju ülearust raha, millega tal midagi teha pole, lubab lapsed enda hoole alla võtta ja heasse lastekodusse paigutada, et Dunja teaks, kui hästi ta seda raha kulutab. Samas teatab Raskolnikovile, et ka tema teab. Raskolnikov on jälle haige, elab nagu udus. Razumihhin käib teda külastamas, et uurida vaimset seisundit :) ja teatab, et Raskolnikovi ema on haige murest poja pärast. Järgmisena tuleb Porfiri, ikka samamoodi hirmjutukas. Kogu teksti mõte: "ma tean et sa oled mõrvar ja annan sulle veel paar päeva see ise üles tunnistada aga vaata et sa, sindrinahk, end ära ei tapa ilma vähemalt tunnistava kirjatagi". Raskolnikov läheb Svidrigailovit otsima. Jalutab täitsa
halba. Ja mitte ükski teooria ei õigusta süütute inimeste tapmist. Selles mõttes olid Raskolnikov ja Napoleon tõesti sarnased neil olid sarnased väärarusaamad, millega nad õigustasid oma veretööd. Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Halb või hea? Must või valge? Miks peavad kõik asjad olema üht või teist moodi? Raskolnikovi uhkus ei saanud kindlasti olla ainult halb, sest pisut väärikust ja eneseuhkust tuleb alati kasuks. Raskolnikovile oli uhkus vajalik, et teistest inimestest eristuda ja mitte nende jalge alla langeda. Samas tekitas see uhkus justkui traataia tema ja teiste inimeste vahele. See takistas teda teiste inimestega läbi saamast ja teatud määral lükkas ta halvale teele. Ehk Raskolnikovi uhkul soligi see kurja juur? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Luzin ja Raskolnikov olid pealtnäha erinevad inimesed, sest nad ei salli teineteist ja nende vahel tekivad pidevalt konfliktid
Lõpuks käskis Raskolnikov Razumihhinil hoolitseda oma pere eest ja viimane võttis Dotja enesele naiseks. Raskolnikov jagas inimesed kaheks: passiivsed kurjusele alistuvad inimesed ja geeniused, kes mailma ümber kujundavad ning ise tahtis ta olla just viimane, kes teeks ühe kuritöö, mille abil saaks saata korda sada heategu. Sonja oli Dostojevski esimene tegelane, kes oli absoluutse headuse kandja. Dostojevski kasutas teoses teisiktegelasi, kes sarnased Raskolnikovile seesmiselt ja vastandasid inimhinge kuritegelikku printsiipi. Sonja teisikud uskusid kõik, et maailma päästab ainult andestamine. Dostojevski pani vastanduma härrandlikkuse ja rahvalikkuse, kasutas palju sümbolismi unenägudest ja sees olid ka piiblimotiivid. A. Tsehhovi novellid lastest, "Magada tahaks" Tsehhovi üheks teemaks novellides on lapsed ja vaeslapsed. Tal endal neid küll ei olnud, kuid pidas neid erakordseks
Sonjast sai see, kes pani Rodioni üles tunnistama oma tapatöö. Tegelaskuju Rodionil on D. Kirjeldusel vaesunud üliõpilane ja küllalt härrandlik. Ta jagas inimesed kaheks: passiivsed kurjusele alistuvad inimesed ja geeniused, kes maailma ümber kujundavad. Ta tahtis teha ühe kuriteo, mille abil saaks saata korda sada heategu. Sonja on esimene tegelane, kes on Dostojevski absoluutse headuse kandja. D. kasutas teoses teisiktegelasi - sarnased peategelasele Raskolnikovile seesmiselt. Tegelased vastandavad inimhinge kuritegelikku printsiipi. Sonja teisikud - maailma päästab ainult andestamine. Paneb vastanduma härrandlikkuse ja rahvalikkuse. Palju sümbolismi unenägudest. Sees ka piiblimotiivid. Pilet nr. 7 1.A. Puskini luule Teemad: poliitika, armastus, lembeline lüürika ja loodus. Filosoofiline luule. Luule: "Küla" (vene küla), ood "Priius" (ülistab vabadust, selle eest võitlejaid. Väga pilkava loomuga - palju epigramme (valitsuseinimeste ja
Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima "nagu suursugused lapsukesed", ise halades ja karjudes. Kukub tänaval ja viiakse Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov, kellel, teadagi, on palju ülearust raha, millega tal midagi teha pole, lubab lapsed enda hoole alla võtta ja heasse lastekodusse paigutada, et Dunja teaks, kui hästi ta seda raha kulutab. Samas teatab Raskolnikovile, et ka tema teab. Raskolnikov on jälle haige, elab nagu udus. Razumihhin käib teda külastamas, et uurida vaimset seisundit :) ja teatab, et Raskolnikovi ema on haige murest poja pärast. Järgmisena tuleb Porfiri, ikka samamoodi hirmjutukas. Kogu teksti mõte: "ma tean et sa oled mõrvar ja annan sulle veel paar päeva see ise üles tunnistada aga vaata et sa, sindrinahk, end ära ei tapa ilma vähemalt tunnistava kirjatagi". Raskolnikov läheb Svidrigailovit otsima
Kuna kirjanik oli alatu kirjastajaga sõlmitud lepingu tõttu suures ajahädas, otsisid sõbrad talle töö kergendamiseks sekretäri. Selleks oli noor ja tagasihoidlik Anna Snitkina, kes oli hea stenografist ning peenetundeline inimene ja Dostojevski loomingu austaja. Aasta pärast "Kuritöö ja karistuse" ilmumist Anna ja Fjodor abiellusid. Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. Inimene on saladus Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal Saladus on midagi varjatut, midagi, mis ei ole kõigile teada. See teebki saladuse huvitavaks. Kunagi ei ole võimalik inimeses sisemust täielikult näha ja sellest aru saada ja seepärast on ka inimene saladus
Raskolnikovi heale teele. Raskolnikovil oli ema ja õde. Ema pani pojale suuri lootusi ja saatis talle raha, kuigi tal seda peaaegu ei olnudki-võlad. Raskolnikovi õde Dunja sarnanes Sonjale, sest mõlemad ohverdavad end kallite inimeste nimel Sonja läks prostituudiks ja Dunja kavatses Luzinile mehele minna. Luzin oli varanduslikult kindlustatud, sest töötas õukonnas ja ütles Raskolnikovi emale, et võib too sekretäriks palgata, kui mees selleks kõlblik on. Raskolnikovile loomulikult ei meeldinud Luzin ega mõte sellest, et Dunja end tema nimel ohverdab. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik, enesekindel ning suurepärane manipuleerija. Porfiri Petrovits oli sügavalt veendunud, et Raskolnikov on tapja, sest tema oli ainuke pantija, kes polnud oma asju tagasi nõudma läinud. Kokkuvõttes on ,,Kuritöö ja karistus" psühholoogiline ideeromaan, nii-öelda ühe mõrvaloo päevik
Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima "nagu suursugused lapsukesed", ise halades ja karjudes. Kukub tänaval ja viiakse Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov, kellel, teadagi, on palju ülearust raha, millega tal midagi teha pole, lubab lapsed enda hoole alla võtta ja heasse lastekodusse paigutada, et Dunja teaks, kui hästi ta seda raha kulutab. Samas teatab Raskolnikovile, et ka tema teab. Raskolnikov on jälle haige, elab nagu udus. Razumihhin käib teda külastamas, et uurida vaimset seisundit :) ja teatab, et Raskolnikovi ema on haige murest poja pärast. Järgmisena tuleb Porfiri, ikka samamoodi hirmjutukas. Kogu teksti mõte: "ma tean et sa oled mõrvar ja annan sulle veel paar päeva see ise üles tunnistada aga vaata et sa, sindrinahk, end ära ei tapa ilma vähemalt tunnistava kirjatagi". Raskolnikov läheb Svidrigailovit otsima
annaabi.ee 
