tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPTID EMMA SUITSUKANA SUVIKÕRVITSA PASTA 4 inimesel on vaja: 300g makarone (farfallet, penne või mis iganes aga mitte spagette) oliiviõli 1 suur sibul
Prae väikesteks kuubikuteks või ribadeks Vajadusel lisa 1 sl vett, nii saab kaste vedelam. Juurde anna krõbedat saia. Viiluta sibul ja kurk, poolita või lõika sektoriteks lõigatud liha pannil kuumas õlis kenasti pruuniks. Tee seda kiiresti, sest rinnafilee tomat, nõruta mais ning koori avokaado ja lõika pearoog muutub liiga pikal kuumutamisel sitkeks. Aja viljaliha kuubikuteks. Tee sama ka mangoga ja Pardikoivad õlle, pearoog vesi või puljong potis keema ja lisa sinna lõika kanaliha ribadeks
Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni. Kuuekuulise täieliku imetamise (imiku ainus toit on rinnapiim) jooksul langeb ema kehakaal üldjuhul keskmiselt 7 kg ning raseduse ajal tekkinud lisakilod kaovad.
Suhkrut sisaldavad toidud nagu koogid, küpsised ja teised tuleks menüüst välja jätta. Nad on oluliste toitainete poolest vaesed ning võivad soodustada kehakaalu liigset tõusu (Fenwick, 2002). Lisaks ei ole soovitatav tarbida keemiliselt ärritavad ained, eriti teisel rasedusperioodil. Nendeks on liha-ja kalapuljong, äädikas, vürtsid, väga soolased ja suitsutatud produktid. Piirata tuleks aineid, mis sisaldavad kolesterooli nagu aju, subproduktid, rasv, rasvased liha- ja kalatooted, munakollane (Kaarma jt., 1992). KOKKUVÕTE Raseduse normaalseks kulgemiseks on väga oluline õige toitumiskäitumine. Süüa tuleks mitmekülgselt ning tarbitav toit peaks olema täisväärtuslik ja kvaliteetne. Vahelduv toitumine tagab selle, et saadakse kõiki vajalikke toitaineid. Tervislik toitumine tagab loote normaalse arengu kogu raseduse jooksul ning hoiab ära väärarenguid ning muid ema rasedus tüsistusi.
4. Aja keema kanapuljong ja vala munasegu läbi sõela puljongisse. 5. Tõsta pott kohe pliidilt, lisa singiribad ja sibularõngad ning lase neil mõnda aega puljongis tõmmata. 6. Kaunista supp hakitud peterselliga. Kookose-kanasupp(Tai) Valmistusained 50 g Sampinjonid 75 g viilutatud Broileri rinnafilee 0,5 tk Sidrunrohu kõrs tükike Ingver 0,25 tk Tsillipipra kaun 0,25 purki Kookosepiim 1 dl Vesi 0,75 sl Kalakaste 0,13 tk Sidruni mahl 1,25 tk Laimileht värske Koriander Valmistusviis Tükelda sampinjonid ja sidrunrohi. Koori ingver ja lõigu viiludeks. Haki sillikaun peeneks. Vala kookospiim ja vesi potti ning aja keema. Lisa potti tükeldatud seened, sidrunrohi, ingver ja tsilli, samusti kalakaste ja sidrunimahl. Aja keema. Lisa broileriviilud ja laimilehed. Keeda, kuni kanaliha on pehme(umbes 5 minutit). Serveerimisel kaunista värske koriander.
Hommikusöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 09.00 1.variant Kodujuustutortilla Kodujuust 4%/ või kanafilee 50 2 spl kuhjaga Hapukoor, 20% 15 1 spl Kurk söö palju tahad Pähklid (metsapähklid/mandlid/kreeka pähklid) 16 8 tk Tomat söö palju tahad Täisteratortilla 52 2tk 2.variant Omlett puuviljaga Seemneleib 70 2 viilu Kanamuna 80 2 muna Pirn või õun 75 1 väiksem Värske salat söö palju tahad 3
India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid
vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Hommikusöögiks riisipuder võiga, keedetud muna kiluga ja köögiviljaga (kurk, tomat), banaan, tee Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna (keedetud ja purustatud nt oblikapupp või kooreta keedetud vutimuna), hapukoor, hapukurk, kapparid, oliivid, riivitud juust, idud, seened Laktoositalumatus Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks.
· allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjumist, seedehäireid, Ca ladestumist makku, liigestesse, südamesse ja neerudesse. liigtarbimine toiduba on peaaegu võimatu, selleks on tarvis preparaate (nt kalamaksaõli) · soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse
,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. · Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune
· Kaalu säilitamiseks (suurem küllastustunde tekitamine ning isu vähendamine). · Energia tõstmiseks. · Emotsioonide ja hormoonide tasakaalustamiseks. 27 · II tüüpi diabeedi ja südamehaiguste ennetamiseks. · Kolesterooli paremas normis hoidmiseks. GK 1-10 madal, tervislik valik · Brokoli, spinat, lehtkapsas, aeduba, hernes, suvikõrvits, kapsas, rooskapsas, lillkapsas, porgand, sibul, küüslauk, tomat, seened, salat, kurk, pipar, apteegitill, seller, redis, spargel, kabatsokk, sibulad, avokaado, idandid, oliivid. · Marjad ja puuviljad (v.a. banaan, kuivatatud puuviljad ja marjad) · Seemned, pähklid, mandlid · Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi · Lahja liha, kala, muna · Piimatooted (v.a. riisipiim) · Täisterajahu ja pasta, kaerahelbed, rukis, kinoa GK 11-14 keskmine, tarbida vahetevahel Banaan 12 GK
positiivset mõju osteoporoosi riskile. Kuigi osteoporoosi põhjus on multifaktoraalne, on ta tihedalt seotud kaltsiumi metabolismiga. Luude tervise teiseks oluliseks komponendiks on vitamiini D saamine aga ka piisav kehaline aktiivsus. Üle 60-aastastel inimestel on kaltsiumi imendumine raskendatud. Kõige paremini omastab organism kaltsiumi piimast ja piimatoodetest, sest seal on kaltsiumi imendumist ja luudesse jäämist soodustavad ained: magneesium, kaalium, tsink, laktoos, vitamiin D. Piimatooted sisaldavad küllastunud rasvhappeid, mistõttu südamehaiguste ohu vähendamiseks soovitatakse eelkõige tarbida vähese rasvasisaldusega piimatooteid. Rasvaseid juustusid, kreeme, jäätist, ka taimerasva baasil valmistatud jäätist jt rasvasest piimast valmistatud magustoite tuleks süüa harva. Siinjuures tuleb meeles pidada, et vähemrasvastes piimatoodetes on ka vähem vitamiini D. Toidusoovitustes on arvestatud nii südame-veresoonkonnahaiguste kui ka osteoporoosi
· Kastmele pannakse äärmiselt suurt rõhku. Itaalia perenaine ei pea paljuks hautada pasta juurde pakutavat bolonja-tüüpi tomati-hakklihakastet 40 minutit või kauemgi, et saavutada õiget maitsenüanssi. · Ehtsalt itaaliapärase maitse annavad roogadele pitsaürdid Basiilik, Pune ja Majoraan, Küüslauk, Sibul, Must pipar, Oliiviõli, Pesto ehk vaimustav basiiliku-õli-küüslaugukaste, naturaalne Veiniäädikas või Sidrunimahl, tomat ja sellest valmistatud hoidised ning kuiv, tugevamaitseline Parmesani Juust, mida riputatakse valmisroogadele. · Köögivilju ei hautata kunagi liiga pehmeks, vaid jäetakse needki pastaga sarnaselt al dente ehk väikese krõmpsuga. 1.1.Itaalia õhtusöök Itaalia õhtusöök algab isutekitava aperitiiviga, kuid lauakõnesid ei peeta, paremal juhul lausutakse lihtsalt mõned tervitussõnad. Õhtusöögi ajal küll vesteldakse elavalt, kuid mitte kunagi tööasjadest
· Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool
Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.
leib jm). Nii võib tekkida valkude, asendamatute rasvhapete ja mõne vitamiini ja mineraalaine vaegus. Süües palju magusaid puuvilju (banaan, viinamarjad), saadakse liialt süsivesikuid. · Puu- ja köögiviljades leidub peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamiseks allikaks on piimatooted, leidub seda päris palju ka Hiina kapsas, lehtkapsas ja brokolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. · Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Kõige kiudaineterikkamaks toidugrupiks on teraviljatooted (leib, puder). Palju kiudaineid
2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID..........................................................4 1.1 Vesi..................................................................................................................4 1.2 Vitamiinid........................................................................................................5 1.2.1 Vitamiin A ............................................................................................5 1.2.2 Vitamiin B .............................................................................................5 1.2.3 Vitamiin C..............................................................................................6 1.2.4 Vitamiin E..............................................................................................7 1.3 Mineraalid................
Kui seni on alla 18-aastaste laste energiavajadus toodud välja grupiti, siis nüüd on välja toodud iga vanuse kohta eraldi. Rasvade osatähtus toiduenergiast on vähenenud. Eelmisetes toitumissoovitustes puudus konkreetne kiudainete soovitus lastele, praeguste soovituste kohaselt peaksid alla 18- aastased lapsed tarbima päevas kiudaineid 5g+vanus aastates (nt. 5-aastane 10g kiudaineid päevas). Samuti on muudatusi vitamiinide tarbimissoovitustes, peamine vitamiin D soovituse tõus on 5mcg-t 7,5 mcg/p. Naatriumi toidusoovitus lastele on uutes soovitustes väljendatud mg tarbitud energia kohta. Lisaks tavalistele mikrotoitainete soovitavatele kogustele on esitatud nende minimaalne ja maksimaalne kogus, samuti lisatud informatsiooni toidulisandite ja rikastatud toitude hulgas. Toitainete ja toiduenergia määrad rahuldavad organismi esmaseid toitaine- ja toiduenergia vajadusi, mis sõltuvad vanusest, soost ning töö ja tegevuse iseloomust.
...........................................................7 2.3 Parandab seedimist.............................................................................7-8 2.4 Kasutamine.........................................................................................8 3 Spinat.................................................................................................9 3.1 Värske spinat toidulauale..........................................................................9 3.2 Mahl eriti tervislik............................................................................9-10 3.3 Üldiselt pikapäevataim..........................................................................10 3.4 Kuidas spinatit säilitada? ......................................................................10 3.5 Sorte rohkesti ....................................................................................11 3.6 Retsepte ...............................................................
Mehhiko Maria Karajeva K109 Toitude eripära Mehhiko kööki on üheselt väga raske määratleda. Toitu ja söömisesse suhtutakse Mehhikos tõsiduse ja austusega. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Põhitoiduaineteks on mais, avokaado, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, kakao, sokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Legendaarseim jook on Tequila, ei jää varju ka Margarita ja Cachaca. Toitude eripära Mehhiko köögi Mehhiko üks põhikomponent on Mehhiko kuulsaim toiduaine tsillipipar. Tuntumad piprasordid on jalapeno, poblano,chipotle, habanero, guajillo Põhitoiduaine on mais, millest küpsetatakse õhukese
1 LÜ= 1 keskmine õun, 1/2 banaani, 100g marju, 1 pirn, 15g rosinaid 4. Piimarühm. Piim sisaldab laktoosi, mis tõstab sama kiiresti veresuhkrutaset, kui suhkur.1 klaas piima sisaldab 10 g laktoosi ja vastab 3 tükile suhkrule. Piimatooteid lubatud kasutada 0,5l päevas, 200g korraga. 1 LÜ= 200g piima, keefiri, jogurtit, petti, 100g hapupiima. 5. Liharühm. Rohkelt valku ja rasva, vähe süsivesikuid. Vältida rasvase liha, vorsti, singi, juustu söömist. Eelistada kana, kala, kodujuustu, kohupiima. Muna 1-2 tk nädalas. Pihvid, viinerid-sardellid 1-2 korda nädalas. Liharühmas liha, kala, sink, muna, kodujuust, vorst, juust, kohupiim, maks. 6. Rasvarühm. Rasvast loobuda ei tohi. Kasulikud taimeõlid. Rasvarühma kuuluvad searasv, margariin, hapukoor, majonees, pähklid, taimeõli, või, rõõskkoor, sultatud juust, mandlid. Joogid Parim janu korral on vesi Mahl lahjendada veega Kohvi ja tee maitsestamiseks magusained
maohaavade korral. Melonipuu viljades sisaldub rohkesti A-vitamiini, mis mõjub tervendavalt nahale. Papaia on asendamatu neile, kes soovivad kõhnuda. Selle püree asendab edukalt margariini, koorevõid ja toiduõli erinevate küpsetiste valmistamisel. Ning võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest. 8 Mango-papaia maius Vaja läheb: 1 mango 1 papaia 3 laimi mahl või 2 sidruni mahl 2 spl Demerara suhkrut 1/4 tl hakitud tšillit Soola ja pipart Eemaldage mango ja papaia koor ja südamik ning lõigake need 1,5 x 1,5 cm kuubikuteks. Pange laimimahl, hakitud tšilli ja Demerara suhkur potti ja ajage segu keema. Lisage mango ja soojendage uuesti kuni keemiseni. Seejärel lisage papaia ja keerake kuumust väiksemaks. Laske roal veel 5 minutit keeda, seejärel maitsestage soola ja pipraga.
· 1 portsjon on 2 tl suhkrut, mett või moosi või 2 küpsist või 10g sokolaadi või 150g limonaadi. · 1 portsjon on 1tl (5g) rasva, võid, õli või 2tl (10g) väherasvast margariini või 10g pähkleid, seemneid. Pea meeles! Taldrikureegel aitab süüa mitmekülgselt ja tervislikult. Taldrikureegli järgi: pool taldrikust täita salatiga veerand taldrikust täita liha, kala, kana või muu valgurikka toiduainega veerand taldrikust jätta lisandile pastale, kartulile, riisile või muule süsvesikurikkale toiduainele Illustratisoon: Taldrikureegli foto või joonis 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus Toit on kõik see, mida sööme, see on esmatingimuseks meie eksistentsile, kasvule ja soo jätkamisele. Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, kas loomse (liha, munad, piim), taimse
mõlemalt poolt kuldseks. 4. Lõika praetud Kastme lihaviilud väiksemateks ribadeks. Säilita kuni serveerimiseni. valmistamine 1. Puhasta ja haki küüslauk peeneks. 2. Haki ansoovisefileed. 3. Vahusta munakollane sinepiga 4. LIsa peene nirena, pidevalt vahustades õli, kuni kaste pakseneb. 5. Sega kastmesse hakitud küüslauk, ansoovisefileed, riivitud Parmesani juust ja sidrunist pressitud mahl. 6. Kontrolli maitset ja maitsesta soola ja pipraga. Krutoonide valmistamine 1. Prae röstsaia viilud õliga kuldseks. 2. Hõõru veidi jahtunud saiaviiludpoolitatud küüslauguga üle. 3. Lõika sai või murra väiksemateks tükkideks. Salati valmistamine 1. Rebi slatilehed väiksemateks tükkideks ning aseta suurele serveerimisnõule. 2. vala kaste salatilehtedele, puista peale riivitud Parmesani juust ning sega salatilehed kastmega läbi. 3
Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% rasva ja annab 145 kalorit, aga 50 g kartulikrõpse annab 60 % rasva ja 795 kalorit. Taimset rasva on palju päevalilleseemnetes, avokaados, pähklites. Sportlased peavad ka vältima kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, milleks on loomne toit ( maks, munakollane jt.). Toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg päevas. Toidu rasva ja kolesteroolihulga vähendamiseks söö magedat liha, millelt on eemaldatud rasv, eelista loomaliha, lambaliha, vasikaliha, kanaliha (eemalda nahk), kala, iga päev kuni 200 grammi. Väldi rasvast liha, nagu sealiha, keelt, haneliha, pardiliha, kaksa, neerusid, rasvast sousti jne. Piimatoodetest eelistada madala rasvasisaldusega piima ja võid, rasvavaba jogurtit ning alla 20% rasvasisaldusega juustu. Väldi täispiima, koort, vahukoort, kõrge rasvasisaldusega juustu, jogurtit ja jäätist. Söö munavalget, väldi munakollast üle kolme korra nädalas.
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks
Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.
I Teraviljatooted ja kartul 56 68 79 810 1012 1214 1416 IIa Köögiviljad, sh kaunviljad ja seened 3 34 3-5 46 46 46 57 IIb Puuviljad ja marjad 2 24 3-5 35 35 35 46 IIIa Liha, kala, kana, muna 12 23 2-3 24 35 45 45 IIIb Piimasaadused 23 23 24 24 24 24 24 IV Lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned 23 23 2-4 24 24 35 35 tipp Suhkur, maiustused
Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 20-30% toiduenergiast, sh: Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis?
Imetabaseks muudab toidu aga see, et aedvilju ei visata korraga ühte patta, vaid praetakse eelnevalt eraldi läbi ja laotakse siis kihiti potti. Ligikaudu 8 portsjonile. Kogus Koostis- ja maitseained 3 tk Baklazaan 4 tk Suvikõrvits 4 tk Paprika (punane) 6 tk Sibul 8 küünt Küüslauk 6 tk Tomat 1 dl Oliiviõli 1 peotäis Basiilik (värske, hakitud) 1 peotäis Petersell (värkse, hakitud) 6 - 10 oksa Tüümian Sool Must pipar Valmistusaeg 60.. minutit. Lõika baklazaan, suvikõrvits ja paprika 3 cm tükkideks. Haki sibul ja küüslauk ning tükelda tomat veerandikeks. Puista baklazaani- ja suvikõrvitsatükid soolaga üle ning lase pool tundi seista
10g, kapsapirukas pärmitaignast 116g, kaneelirull pärmitaignast 84g, kohv suhkruta 150g, kohvikoor 10g................................................................................ 5 Neljapäev, 25.02.2016........................................................................................... 5 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kaerahelbe kiirpuder puuviljadega 45g.........5 Vahepala: kohv suhkruta 180g, einevõileib (sai, sink, juust, tomat, majoneesikaste 100g............................................................................................. 5 Lõunasöök: kõrvitsapüreesupp (rõõsk koor R 10%) 250g, leib 30g........................5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 131g, hakk-kotlet, segahakklihast (praetud õliga) 30g, kartulipuder (piim 2,5%, või) 50g, jõhvikajook 300g, kohv suhkruta 150g, kohvikoor 100g, küpsis 18g, pralineekompvek 10g.......................5 Reede, 26.02.2016................
erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. 4 Dana Makejenko Võrdlustabel Taldrikureegel erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid- köögiviljad samuti pool taldrikust. Valgusfooritabel Et lihtsustada valikuid toidugrupi siseselt, on koostatud valgusfooritabel. Toite ei saa jagada tervislikeks ja ebatervislikeks.
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LASTEHOID RINNAPIIM JA IMIKU TOITUMINE REFERAAT Koostaja: Tively Rämmann Vana-Antsla 2011 SISUKORD 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus...................................................................................3 3. Rinnapiim.....................................................................................4 4. Ema toitumine raseduse ajal.............................................................5-6 5. Imiku toitumine esimesel poolaastal......................................................6 6. Imiku toitumine teisel poolaastal........................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loetelu............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
