"Thérèse Raquin" "Thérèse Raquin" räägib noorest naisest kelle isa on Prantsuse kapten ja ema alzeerlane. Pärast ema surma viib isa lapse oma õe, proua Raquin'i ja tema haige poja Camille juurde, kes on koguaeg haige ning kellest kasvab ema haiglase poputamise tõttu isekas ja ebameeldiv inimene. Camille ja Therese kasvavad koos ning kui tüdruk saab 21, paneb proua Raquin nad paari ja kohe peale abielu otsustab Camille, et pere peaks kolima Pariisi, et too saaks alustada karjääri. Sel ajal, kui Camille veedab aega oma tööpostil ja uitab niisama ringi mööda Pariisi tänavaid, peab Therese afääri tema parima sõbra, Laurentiga. Therese ja Laurenti vahel on enneolematu kirg, mis ei rahuldu ainult kokkusaamises, vaid mis vajab pidevat koos olemist, see põletab seesmiselt kui tuli.
E.Zola "Therese Raquin" Thérèse on abielus Camille'ga, oma isa õepojaga. Mõlemad elavad lapsepõlvest peale Camille'ema, proua Raquini juures. Thérèse oli proua vennatütar, kelle vend oli talle kasvatada toonud pärast naise surma. Camille oli väiksena pidevalt haige, teda põetati kogu aeg, kooli teda ei pandud, seest proua Raquin oli veendunud, et kodust eemal poiss sureks. Sellises katseklaasis kasvas üles pea tundetu, igasuguste ihadeta noormees. Erinevalt oma põdurast poolvennast Camille'st, oli Thérèse sisemuses väga liikuv isiksus. Ta ei kannatanud seda kloostrielu, mis teda päevast päeva ümbritses, kuid tal polnud selle vastu midagi teha ja nii harjus ta sellega ja muutus endassetõmbunuks, samas kui Camille oli eluga täiesti rahul.
Armastuse teekond Armastus võib olla meeliülendav, puhas, kirglik. Zola teoses ,,Therese Raquin’’ on armastus aga keeruline ja valulik. See on valus armastajatele ning kõigile, kes neid ümbritsevad. Teose peategelased leiavad tee üksteiseni ebatavalisel moel. Kõik märgid näitavad, et nad ei peaks koos olema, kuid see neid ei takista. Therese Raquin on abielunaine, kuid kuna tema kooselus puudub õnn ning kirg, on ta valmis seda mujalt otsima. Kogu Zola teos on oma olemuselt väga sarnane Tolstoi ,,Anna Kareninale’’. Ka seal oli tegu abielunaisega, kes otsis sügavamaid tundeid väljaspool abielu ning ka seal järgnes sellele allamäge sõit. Tegu on erinevate autoritega, kuid mõlemad iseloomustavad ühiskonda, kus paremat võivad otsida ainult mehed. Dostojevski on öelnud: ’’Inimene ei sünni õnne jaoks
Emilie Zola´ ,, Therese Raquin" Peategelased: Therese, Camille, Laurent, proua Raquin Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood. Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese'i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes on noorena pidevalt haige ning surmasuus. Ema hoolitseb ta eest väga, ravib teda rohtude ning armastusega. Juba väikesest peale on Camille ja Therese sunnitud magama ühes voodis ning kui poiss oli haige, pidi ka Therese rohtusid võtma. Isegi siis, kui ta haige polnud. Therese on alati olnud vaba hing ning põlanud seda põdurat poissi, kes on pidevalt surmasuus olnud
salasuhe, mis kestis ilma probleemideta umbes 8 kuud, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tekkis salasuhtes olijatel soov lahti saada nende armastust takistavast isikust – Camille’st. Tädipojast saadi lahti Seine’i jõel. Kuid mõrv tõi oodatud õnnest hoopis probleeme - kirg oli kadunud. Mõlemad leidsid, et lahti saada Camille’ painavatest unenägudest, tuleb abielluda. See oleks aga äratanud kahtlust seega käitusid nad nii, et neljapäevased külalised koos pr Raquin’iga soovitaksid neil abielluda. Kõik läks nii nagu nad plaanisid, peeti pulmad ning pulmapidu ei olnud kuigi lõbus. Kui nad olid abielus, ei tunnetatud uut olukorda – see üllatas neid tõsiselt. Ootuses olid nende ihad kustunud, minevik hajunud. Iga neljapäevase doominomängu ajal teeskles paar, et nad on tohutult õnnelikud kuid tegelikult ei talunud nad üksteist ning kaklesid päevast päeva. Proua Raquin jäi ühel õhtul rahulikult juttu rääkides täiesti tummaks ja
milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panteoni. Looming 1864: "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon") Romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). 1867 :esimene menuteos "Th?rése Raquin". Dramatiseering 1873. aastal. 18711893: 20-köiteline romaanitsükkel Rougon- Macquart'id (Les Rougon-Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid: "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). 1879:teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman Expérimental")( Selgitas oma teooriat selle kohta, et romaan on võimalus psühholoogiliselt eksperimenteerida
Honore de Balzac 1799-1850 ,,Inimlik komöödia" jõgiromaan ,,Isa Goriot" 1834 Gustave Flaubert 1821-1880 ,,Madame Bovary" 1857 Lev Tolstoi 1828-1910 ,,Anna Karenina" 1877 Fjodor Dostojevski 1821-1881 ,,Kuritöö ja karistus" 1866 Emile Zola 1840-1902 ,,Therese Raquin" 1867 6. Stendhali meelistegelased olid sellised, kes elasid vales ajas. Tema romaanis ,,Punane ja must" on selleks tegelaseks Julien Sorel (=autor). Nad mõlemad elavad vales ajas, peavad leppima keskpärasusega ja võitlevad omal moel oma aja vastu. 7. Millest sünnib konflikt järgnevad romaanis? ,,Punane ja must" Julien Soreli isal oli saekaater, ta vennad sobisid sinna, kuid tema ise mitte, ta on hea peaga, ei sobi sinna, on auahne ja tahab enamat.
merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
asetasid naturalistid rõhu inimesele kui bioloogilisele olendile, kelle elus ja saatuses on enamik asju looduse poolt ette määratud. Sellega kaasnes inimese kehalise toimimise, haiguste ja muu sellise üksikasjalik kirjeldamine. Eesmärk ei olnud kujutamise ilu, üksnes tõepära. Sageli kujutati alatust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Peaesindajaid: prantsuse kirjanduses – Émile Zola (1840 – 1902), teoseid: „Thérèse Raquin“ 1867, „Eksperimentaalromaan“ 1879 – naturalismi manifest, „Nana“ 1880, „Söekaevurid“ 1887; ameerika kirjanduses – Theodore Dreiser (1871 – 1945), teoseid: „Õde Carrie“ 1900, „Jennie Gerhardt“ 1911, „Ameerika tragöödia“ 1925; eesti kirjanduses – Ernst Peterson-Särgava (1868 – 1958).
- Neilt alustelt töötas naturalismi keskne teoreetik ja praktik prantsuse kirjanik Emile Zola välja oma teooria, milles esitatakse kirjandusele ennekõike elutõe ja teaduslikkuse nõue. - Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivset kirjeldamist, mis eeldab uurimistööd ja eksperimenti ning kirjaniku samastumist teadlasega. - Zola esimene naturalistlik romaan oli ''Therese Raquin.'' - Naturalismi jälgi leidub Eduard Vilde (''Külmale maale'' ja ''Raudsed käed''), Ernst Särgava, August Jakobsoni (''Vaeste-Patuste alev''), Rudolf Sirge jt. loomingus. Emile Zola See info, mis on boldis, peaks kindlasti esitluses kajastuma. Kokku 5 slaidi. Esitluse saab google docsis teha, siis saavad kõik midagi lisada juurde kui vaja. Ülejäänud tekst, mis on tavalises kirjas, selle loeme lihtsalt juurde. Ehk siis kindlasti järgmiseks nädalaks vaja, et
Flaubert ,,Madame Bovary" Emma mõtteviisi labasus, illusioonide viljatus, kriitiline, väikekodanl. Stendthal ,,Punane ja must" Julien Sorel ,,Tõtt, karmi tõtt!" Zola ,,Therese Raquin" Therese natuiralism ,,Daamide õnn" Denise kaubamajade teke, Pariisi kaubandus, äri Maupassant ,,Bel-Ami" silmakirjalikkus, omakasupäädlikkus,
Naine meeleheitel vennapoja üle-lohutuseks otsis mehe. Tütar lõpuks elas rikka ja õnnetuna. Tal polnud raha kulla järele. Isa suhtumine oli külge jäänud-isa armastus. Mida õpetab mulle Isa Goriot Ta õpetab, et raha ei ole elus kõige tähtsam, sest see ei pruugi tuua alati oodatud õnne. Rahaga ei saa osta lähedust nagu üritas seda teha Goriot oma tütardega. Rahaahnus võib hukutada inimese iseloomu(Vaquer, tütred)-muuta selle pirtsakaks, ahneks ja ebamoraalseks. ,,Thérèse Raquin" E. Zola Autorist: Sündis 1849 Pariisis, suri 1902. 62-aastasena vingumürgituse tagajärjel. Naturalismi esindaja, prantsuse kirjanik. Raske lapsepõlv-isa suri kui 7-aastane. Jättis pere vaesusesse. Suure raskused gümnaasiumi lõpetamisega, 2x kukkus läbi eksamid. Püüdlused Prantsuse Akadeemiasse. Paar aastat töötu pärast kooli lõpetamist. 1862-Hachette-kunstiretsensioonid. 1865-tutvus oma esimese naisega Meley. 1888-teine naine Rozerot-kaks last. 1876-,,Therese Raquin"
milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panteoni. Looming. Aastal 1864 ilmus "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon"), sellele järgnes esimene romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). Aastal 1867 ilmus Zola esimene menuteos "Thèrése Raquin" millele ta tegi ka dramatiseeringu 1873. aastal. Aastatel 18711893 avaldas 20-köitelise romaanitsükli Rougon-Macquart'id (Les Rougon- Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Aastal 1879 ilmus Zolalt teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman
Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Esimene realistlik teos maailmakirjanduses on Stendahli ,,Punane ja must". Eesti realismi tähtsaim teos on Tammsaare ,,Tõde ja õigus". 3. Nimeta realistlikke kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas. Maailmas: Balzac ,,Isa Goriot", ,,Inimlik komöödia"; Stendahl e Marie Henry Boyle ,,Punane ja must"; Emile Zola e Emile Edouard Charles Antoine Zola ,,Thérèse Raquin", ,,Eksperimentaalromaan"; Edgar Allan Poe ,,Ovaalne portree", ,,Annabel Lee", ,,Kellad". Eestis: Eduard Vilde ,,Külmale maale", ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd"; Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus", ,,Vanad ja noored", ,,Poiss ja liblik", ,,Kõrboja peremees", ,,Ma armastasin sakslast". 4. Realism Eestis ja maailmakirjanduses milliseid erinevusi võib tuua?
tavalisele inimesele. 2) Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Maailmas- „Punane ja must“ (1831) Stendhal Eestis- „Külmale maale“ (1896) Vilde 3) Nimeta realistlike kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas - „Punane ja must“ Stendhal - „Anna Karenina“ Tolstoi - „Isa Goriot“ Balzac - „Therese Raquin“ Zola - „Külmale maale“ Vilde - „Kuritöö ja karistus“ - „Tõde ja õigus I-V“ Tammsaare Dostojevski 4) Realism Eestis ja maailmakirjanduses- milliseid erinevusi võib tuua? Eestis hakkas realism hiljem, 19.saj lõpus. Eesti kirjandust mõjutasid saksa ja vene kirjandust. Vilde-saksa mõjutused; Tammsaare- vene mõjutused. 5) Milline oli Eesti ühiskond 19.saj?
Eelkäija C. Baudelaire. PARNASSI LUULE- luuleideaal oli saavutada täielik vormipuhtus, väljendada puhast kunsti. Peanõudeks said ebaisiklikkus ja kiretu neutraalsus. Eemaldus romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine. BALZAC- ,,Suaanid ehk Bertagne aastal 1799" ,,Inimlik komöödia" ,,Eugenie Grandet" ,,Isa Goriot". FLAUBERT- ,,Madame Bovary" ,,Tundekasvatus" ,,Sambo". ZOLA- ,,Jutud Ninolile" ,,Therese Raquin" ,,Nana" ,,Rougon-Macquart'id" ,,Daamide Õnn" ,,Zerminaal". WILDE- ,,Dorian Gray portree" ,,Readingi vangla ballaad" ,,De Profundis". IBSEN- ,,Catilina" ,,Brand" ,,Peer Gynt" ,,Nukumaja" ,,Kummitused" ,,Rahva vaenlane" ,,Metspart". SHAW- ,,Ebameeldivad näidendid" ,,Meeldivad näidendid" ,,Inimene ja üliinimene" ,,Südamemurdmiste maja" ,,Tagasi Metuusala juurde" ,,Püha Johanna" ,,Pygmalion". MAETERLINCK- ,,Kasvuhooned" ,,Printsess Maleine" ,,Pimedad" ,,Pelleas ja Melisande"
19.saj teine pool prantsuse kirjanduses mõju-loodusteaduste kiire areng, eriti Darwini evolutsiooni teooria(liikide tekkimine, looduslik valik jne) kirjeldab tegelikkust rangelt objektiivselt fotograafiline detailsus, faktide rohkus kirjanik peab nägema ühiskonna kõige hullemaid mädapaiseid. Igas inimesed on peidus metsloom, kes soodsated tingimustes esile tungib ja saatuse määrab. Tähtsaim esindaja Zola. Esimene nat. teos ,,Therese Raquin" Kirjutas Balzaci inimliku komöödia eeskujul romaanisarja, mis koosneb 20 osast. Esiplaanil pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt. Kevad- ilus aprilli ilm ja lõokeste laul.
Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleöö. Võrdluseks on teine meestegelane Laurent, kes eelistab spontaanset logelevat eluviisi. Kui kahte tegelast võrrelda, siis Camille teab, kuhu ta on teel, Laurent seevastu aga mitte. Ta ei ole kindel, kuidas jõuda ideaalini. Valesi
See mõistatuslik inimene E.Zola loomingus Lugedes teost ,,Therese Raquin" võib tõdeda ,et Zola on seadnud eesmärgiks analüüsida tegelasi ja nende temperamenti. Ta on valinud erinevad isiksused ning nende reageering erinevates olukordades on nüüd tema vaatluse all. Kindlasti võib tuua välja mõlemad, nii Therese'i kui ka Laurent'i, kui rääkida mõistatuslikest inimestest selles raamatus, sest just nendele ta pühendus. Kuid minu meelest tulevad need omadused veidi paremini välja läbi Laurent'i käitumise
materjali suhtes. Alates 1877. aastast nautis Zola erakordset populaarsust, tema romaanid levisid kõikjale. Tal oli poolehoidjaid kui ka vastaseid, neid aga kahjuks rohkem. Emile Zola esimesest abielust lapsi ei sündinud. Küll aga teisest abielust Gabrielle-Alexandrine Meleyga sündis kaks last. Zola suri 29. septembril 1902 aastal Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Looming Zola esimene naturalistlik romaan oli ,,Therese Raquin". See oli eelmistest naturalistlikustest romaanidest palju ,,teaduslikum" ja järjekindlam. Selle raamatu tegelased moodustavad traditsiooniline kolmnurga, mees, naine ja tema armuke. Naine ja armuke tapavad mehe ära ning süümepiinades tapavad nad endidki. Raamat kutsus esile viha ja kriitikat. 1868 visandas ta oma elutöö plaani ning pidi valmima romaanisari, mis hõlmab kõiki sotsiaalseid kihte Teises kuningriigis. Ta asus ajastut uurima ning
S. Freud on öelnud: ,,Inimest juhivad hirm, nälg ja sugutung." Neid mõjutas ka pärilikkuse avastamine. Seetõttu hakkasid nad kirjutama suguvõsa romaane, et näidata, kuidas pärilikkus avaldub. Detailsed kirjeldused, eriti meeldis neile kirjeldada jälkusi. Esindajad: Emile Zola, prantslane, Eduard Vilde, eestlane. Emile Zola Elas põhiliselt Pariisis, tema esimene kuulsam teos on naturalistlik romaan ,,Therese Raquin" Peategelane on noor naine Thirese, kelles on ka pisust aafrika verd, välja see ei paista. Ta on hästi temperamentne, samas on ta alla surutud oma tugeva tahtejõuga tädi poolt. Ta on abiellunud tädi soovil ilma armastuseta tema pojaga. Abielu on ilma armastuseta ja tema mees on harjunud, et tema eest hoolitsetakse. Leiab endale armukese ja otsustavad koos tappa Therese'i mehe. Nad ei saa ikkagi õnnelikud olla, kuna neid hakkab vaevama südametunnistus.
"Nõmmekingsepad", "Margareta"; hämmastava fantaasiaga, head karakterid, teemades armastus ja kaastunne, huumor, "7venda" Emile Zola- Prantsusm, pere suures vaesuses, realismi esindaja, naturalismi väljaarendaja, kirjutas öötundidel, vabakutseline kirjanik, 1898 kiri Pr. Presidendile avalik kiri "Mina süüdistan"- süüdistav; saadeti Pr.-lt välja, läks Inglismaale, suri vingumürgitusse// looming: "Jutud Ninonile", 1.romaan "Claude'i pihtimus", menukaim -"Therese Raquin", pani aluse naturalismile "Eksperimentaalromaan" 1879 Naturalism- kriitilisest realismist kriitilisem, algus 1860 Pr-l, ei ilusta midagi, sõnakasutus täpne, rahvakeelsed väljendid, tegelased lihtrahvas // Zola, Vilde, Jakobson)
* 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja)
*1834 “Isa Goriot“ *1841 „Inimlik komöödia“ Mitte keegi ei kujuta rahavõimu ühiskonnas paremini kui Balzac. Emile Zola (1840-1902) *sündis Pariisis *pere väga vaene *realismi esindaja, naturalismi väljaarendaja *abiellus 2 korda, 2 last *1898 avalik kiri „J’accuse“ ehk „Mina süüdistan“. Kirjas kritiseeris juudist ohvitseri kohtuasja, mille tõttu algatati kirjaniku poliitiline tagakiusamine. *Sunnitud pagema Inglismaale *1902 suri- poliitiline mõrv „Therese Raquin“ 1867 Vene kirjandus Valitsejaks Nikolai I, tahtis peatada ajalugu Venemaal ja selle piiride taga. Maa oli koduarestis kuni 1850 lõpul suri Nikolai I. 1860ndatel tuli valitsejaks Aleksander II, suured reformid. „Uued inimesed“- enne aadlikud, nüüd edumeelne segaseisulane üliõpilane. Naiste osavõtt ühiskondlikust liikumisest. Fjodor Dostojevski (1821-1881) *Sündis Moskvas, isa oli range ja keevaline aga ema jagas hellust ja luges piibli lugusi. 1837 ema suri.
tundnud saadud varandusest rõõmu. Raskolnikov hakkas tundma süümepiinu, mis viisid selleni, et ta andis end ise üles. Selles raskes rännakus Raskolnikovi elus on näha, kuidas inimene piinles headuse ja suuremeelsete eesmärkide ning ühiskonna survest lähtunud kurjuse ja valede vahendite vahel. Ebaõiged vahendid panid piinlema ka noored peategelased Therese'i ja Laurent'i Émile Zola teoses "Therese Raquin". Therese oli abielus Camille'iga, oma isa õepojaga. Elati lapsepõlvest peale Camille'i ema juures ning noorte vastastikkused suhted olid pigem õe-vennalikud kui tundelised. Tingituna poisi haigusest oli Therese sunnitud oma sisemist liikuvat ja aktiivset isiksust alla suruma. Aja möödudes tuli aga mängu Camille'i lapsepõlvesõber Laurent ning Therese'i ja noormehe vahel tekkis kirglik armastus. Rusuv
Noormees oli veendunud, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine on heategu kõigile, kes oma unistusi teostada tahtsid. Edaspidi lootis ta elada ausat elu, töötada meeletult, uskudes, et kuritegu siis hüvitub. Võõrad teod ei vii eesmärgini. Seneca on öelnud: "Kuriteo sooritab see, kes sellest kasu saab." Kindlasti õppis Raskolnikov mõrvast nii mõndagi, kuid jäi siiski vaevlema süümepiinadesse ning oli täielikus hingeummikus. Samuti Emile Zola romaani "Therese Raquin" peategelased Therese ja Laurent elasid tervenisti oma elu läbi valede. Nemad isegi surid süümepiinadesse. Kadus igasugune soov armastada ja olla armastatud. Ehk tuleb ummikust vabanemiseks leida hingesugulane? Armastus paneb tegema meeletuid tempe. Inimesed on kogenud tõelist armastust, sellega kaasnevat õnne ja valu. Siseheitlust pidas ka Lev Tolstoi romaani "Anna Karenina" nimitegelane, kes jäi truuks oma armastusele, mis talle hiljem ohtralt piina ning kannatusi põhjustas
haigeks. Siberis meeldib Sonja kõikidele - nii külaelanikele kui vangidele, töötab õmblejannana ja hoolitseb truult Raskolnikovi eest. Viimast eriti ei sallita, aga sellestki pole midagi. Too jääb vahepeal haigeks ja umbes sellel ajal hakkab ka tõeliselt Sonjat armastama - tulevik tundub helgem ja mõlemad on valmis veel 7 aastat ära kannatama. Kõik tundub armastuse mõjul kergem - ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla. ,,Therese Raquin" Peategelased: Therese, Camille, Laurent, proua Raquin Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood. Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese'i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes
Vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel, hingeline vastuhakk pahedele, rahvuslikkuse põhimõte. Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis", Hüljatud", ,,Carmen". Byron, Shelly. Realism Tõeliselt olemasolev, reaalne, kirjandus kujutab tegelikku elu võimalikult tõepäraselt. Balzac ,,Isa Gorjot" Naturalism Elunähtuse tõepärane kujutamine, ülim täpsus pisiasjade kirjeldamises, kirjandus peab teenima tõde. Kirjaniku kohus on kõike tõepäraselt kujutada, ilma oma arvamuseta. Zola ,,Therese Raquin", ,,Söekaevurid" Modernism 19 saj lõpp Prantsusmaalt. Uuenduslikud suunad. Me oleme loojangu, hävingu poeedid. Individualism, iseenesest lähtuv. Põlgus massilisuse vastu. Üksik anarhistlik mäss. Ei usu maailmaparandamise võimalusse. Piibel 66 alaosa, vana testament 39 osa, uus 27. Algselt heebria ja kreeka keeles. Sündmustik on II at. Ema. Seal on ajalugu, kuid põhiliselt on jumalasõna. 1966 oli piiblit 240 keeles. Eestisse jõudis sakslaste kaudu
rahvakeele väljendeid, tegelased olid lihtrahvast või keskklassist, sageli pahelised. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Charles Dickens (inglane, ''Oliwer Twist'' ja ''David Copperfield''), venelane Lev Tolstoi (romaan ''Sõda ja rahu''). · Naturalism- äärmustesse viidud realism, hakati ühiskonda kujutama ilustamata ja vahetult. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Émile Zola (romaan ''Thérese Raquin''). · Romantismi ja realismi võrdlus- 1. Realism käsitleb inimesi ja elu tõetruult ja objektiivselt, nagu nad tõeliselt on, romantism aga kujutab ilustavalt ja idealiseerivalt. 2. Realismis on sageli vaatlusesemeks sotsiaalsed ehk ühiskondlikud nähtused, romantismis seevastu puhtisikulised elamused. 3. Realism kujutab esmajooned argielu, võitlust igapäevase leiva pärast, romantism seab üles kõrgeid ideaale ja esitab vaimseid püüdeid. 4
segamata. · Inimene ja ühiskond kui loodusnähtus. Eriline tähelepanu füsioloogilistel protsessidel, pärilikkusel, instinktidel, ebanormaalsetel nähtustel. Taine'i õpetus elu ja saatuse määrab: 1) Rass pärilikud eeldused 2) Keskkond geograafiline asend, kliima, ühiskondlikud suhted 3) Moment periood ühiskonna ajaloos ja inimese elus Emile Zola (1840-1902) · ,,Daamide õnn", ,,Söekaevurid" · ,,Therese Raquin" - hing puudub siin täiesti, sest seda ma olengi taotlenud. Jälgitakse perekonda ema, poeg, Therese (orb). Poeg ja Therese sama vanad. Therese kirglik, kuid ei näita seda välja. Poeg haiglane, nõrguke. Perekond kolib Pariisi, kus avavad poe (räpane, must..). Tüütu argipäev. Tuleb külla sõber (tugev, robustne jms). Armulugu. Loomalik kirg teiste petmine, salasuhe. Plaan Camille'ist (=poeg/Therese abikaasa) vabaneda. Tapavad Camille'i. Abielluvad,
indiviidid, erinevate sots perekonda esindajad, naine on kõrgem olend,
analüütilised etüüdid, inimese ja looduse tüüpid
Stendhal – Punane ja must- bellism – minu kultus, individualism, alter ego
Gustave Flaubert – Madame Bovary – bovarism – kriitiline hinnang,
naturalism elementid
Guy de Maupassant – Hirm, Rasvarull – sadistlik
Émile Zola - temperamendi tüüp karakteri asemel – Therese Raquin-
naturalism, kõik on antud käitumine, iseloom, mittemidagi ei pea leiutada
Dekadentlik stiil ja teemad
Realismi vastand
Lõhnad ja värvid kombineerivad
Mittemidagi pakub enam huvi
Tahti uusi tundeid
Vihkasid proressi ideed
Naistekultus on saatuslik, pole enam kättesaamatu ja romantiline
L’ art pour l’art –kunst kunsti pärast (elu ja kirjandust ei tohi segada,
võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Emile Zola Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on). Ta kujutab meisterlikult nii üksikuid inimtüüpe kui ka rahvahulki tervikuna. Tema esimene teos ilukirjanduse vallas oli hilisromantiline kuid mõni aasta hiljem avaldatud ja laialdast kõlapinda leidnud romaan ,,Therese Raquin" tähistas juba naturalismile üleminekut. Ühelt poolt tekitas see teos raevukat kriitikat, teisalt sai kiita täpsete kirjelduste ning julgete värvide eest. Zolas stiil on range, domineerib faktide esitus. Flaubert nimetas seda teost julmaks ent kauniks raamatuks. Järgmiseks võttis Zola käsile Balzaci eeskujul kavandatud romaanisarja, mis pidi andma igakülgse ülevaate Prantsusmaa eluolust sajandi kolmandal veerandil ja ühe perekonna käekäigust selle taustal
· Palju erinevaid näidendeid Naturalism · Kõige jubedamate asjade kujutamine ja välja toomine · Realismi äärmuslik vool · Tekkis Prantsusmaal 1860-1870 · Tekkimise aluseks on positivistlik filosoofia elunähtused läbi eluteaduse · Pärilikkus määrab käitumise · Tegelased olid tihti hüsteerilised, passiivsed · Peategelane oli pärit lihtrahva seast Emile Zola (1840 1902) · Prantsuse kirjanik, sündinud Pariisis · Esimene suurteos ,,Therese Raquin" o Naine ja ta armuke, kellega koos nad tapavad naise mehe südametunnistuse piinade tõttu tapavad lõpuks ka ennast o Kirjeldustes kasutati palju inimeste sisikonda ja elundeid · ,,Nana" o Tegevus toimub Pariisis o Tegelasteks on kõik linna suurkujud ja inimesed o Peategelane on pesunaise tütar Estetism · Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale
aluseks oli positivistlik filosoofia, mille kohaselt saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest andmeid on võimalik kontrollida vahetu kogemuse najal. Kujutati elu inetuid külgi: elu allakäik, tumedamat poolt. Kõike kirjeldati nii nagu see tegelikkuses oli. Peategelane pärineb lihtrahva hulgast kelleks tihti oli paheline, kõlvatu, eemaletõukav indiviid. Émile Zola-> (1840-1902) Prantsusmaa. ,,Nana" 1880, ,,Thérése Raquin" 1867 Estetism Ilu tähtsustav ja kunsti sõltumatuse ideel põhinevate kontseptsioonide ühisnimetus. Kunsti mõte on temas eneses. Oscar Wilde -> (1854-1900) Iirimaa. ,,Õnnelik prints" Sümbolism Sai alguse 19. sajandi viimasel veerandil. Vormilt täiuslik ,ajatu, puhas luule. Objektiivne ilu taotlus. Maailm vahendati sümbolite e võrdkujude abil lugejaile ja kunstihuvilistele. Kunstilise käsitluse objektiks said inimese kujutelmad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Luulet
Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panteoni. Aastal 1864 ilmus "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon"), sellele järgnes esimene romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). Aastal 1867 ilmus Zola esimene menuteos "Thèrése Raquin" millele ta tegi ka dramatiseeringu 1873. aastal. Aastatel 18711893 avaldas 20-köitelise romaanitsükli Rougon-Macquart'id (Les Rougon- Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Aastal 1879 ilmus Zolalt teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman Expérimental"), kus ta selgitas oma teooriat selle kohta,
tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Naturalismi algatajad olid vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse Émile Zola (18401902), näiteks romaanid "Thérése Raquin" ja "Söekaevurid". Eesti kirjanduses on naturalistlikke jooni 19. sajandi lõpu Eduard Vilde (1865 1933) ja Ernst Peterson-Särgava (18681958) proosas. neorealism 1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastate esimesel poolel itaalia kirjanduses (ka filmikunstis) valitsenud suund, mida iseloomustab lihtsate inimeste elu kujutamine, tõepära ja ühiskonda arvustav laad. Näiteks Carlo Cassola (1917) ja Pier Paolo Pasolini (19221975) looming.
tähenduse avastamine. Samas on teoreetikud (nt S. Fish) arvanud, et tõlgendus omistatakse teosele ehk teosest selekteeritakse välja osa tunnuseid, mis vastavad mõnele teooriale, ning määratletakse nii teose sõnum. 3. Semantiline tõlgendus väljendab teose üksikuid tähendusi, näiteks "Tom Sawyer sümboliseerib ameerika kolonialismi", kategooriline tõlgendus paigutab teose kategooriasse (anri, stiili, voolu), näiteks "Therese Raquin on naturalistlik romaan". 4. Tõlgendus kujundab hindamist. Kõneldakse nii instrumentaaldeterminismist, väärtusmarkeritest ja ekstrakategoriaalsetest determinismist. Instrumentaaldeterminismi peamine idee seisneb väites, et kategooriline tõlgendus kätkeb endas hindamise instrumenti. Teose anrisse paigutamisega ulatame endale vahendid teose hindamiseks selles zanris.Väärtusmarkerite determinismi järgi on kriitik tõlgendades juba ühtlasi ka hinnanud. Seejuures
Zola käis kroonukolledzis. Romantism avaldas talle suurt mõju. Emile oli matemaatikaeksamis väga edukas kuid kirjanduseeksamis üldse mitte. Seetõttu ei saanud ülikooli sisse, pidi tööle minema. Kitsad ajad, töötas lihtsa ametnikuna. Nägi tööliste Pariisi. Öötundidel kirjutas. Jättis ametnikuameti maha, pühendus täielikult kirjutamisele. Sellest ära ei elanud. Õnnestus saada töökoht ühes suures kirjastuses. Varasem loomeperiood 1864-1868. · Romaan "Thérese Raquin". Tapmisstseenid, surnukuuris käimine, armastus kui füsioloogilised protsessid. Püüdis hoiduda omapoolsest hinnangust. Tahtis keskenduda igapäeva eludraama kujutamisele. · Jõgiromaan "Rougon-Macquart'id". Põhiteos, elutöö (eeskuju võttis teosest "Inimlik komöödia"). Romaanitsükkel ühe perekonna mitme põlvkonna elust kaasajal. Rõhutab pärilikkust (kaldumus alkoholismile jm). Tänu sellele teosele läks tal hästi
Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikivi "Rohtaed" või "Õige mehe koda" A.H. Tammsaare "Juudit" või "Põrgupõhja uus vanapagan" Friedebert Tuglas "Inimese vari", "Suveöö armastus", "Toome helbed"(novellid) Balzac "Isa Goriot" Zola "Therese Raquin" Lev Tolstoi "Anna Karenina" I-II Fjodor Dostojevski "Ülestähendusi põranda alt" või "Idioot" Remarque "Triumfikaar" või Hemingway "Hüvasti, relvad" Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis" George Orwell "Loomade farm" või "1984" 12. klassi kirjandus: Dan Brown "Inferno" Theodore Dreiser "Õde Carrie või "Ameerika tragöödia" I-II Remarque "Läänerindel muutuseta" Hemingway "Ja päike tõuseb" Fitzgerald "Suur Gatsby" Albee "Kes kardab Virginia Woolfi?"
kui lihtsa väikeametniku töö kaubalaos. Sel ajal näeb ta lihtsate tööinimeste elu. Arusaadavalt tegeleb ta siiski ka kirjandusega aga seda on võimalik vaid öötundide arvelt teha. Ühel hetkel ta tunneb, et peab ametnikutöö maha jätma, ning pühenduma täielikult kirjandusele. 1862. aastal saab tööle silmapaistvas kirjastuses. Hakkab kirjandusringkonnas läbi käima teistega. Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan. Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad.
Sel ajal näeb ta lihtsate tööinimeste elu. Arusaadavalt tegeleb ta siiski ka kirjandusega aga seda on võimalik vaid öötundide arvelt teha. Ühel hetkel ta tunneb, et peab ametnikutöö maha jätma, ning pühenduma täielikult kirjandusele. 1862. aastal saab tööle silmapaistvas kirjastuses. Hakkab kirjandusringkonnas läbi käima teistega. Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan. Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad. Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism
Zola oli sellest kõigest väga vaimustatud, temast sai inimene, kes oli poliitiliselt väga aktiivne. Oma kirjanduslikku tegevust alustab luuletustega, mis olid nirud. 1864. Aastal lõpuks loobub oma poeemidest ja muudest värssidest ja hakkab kirjutama proosat. Annab välja mitmeid jutukogusid. Sinna on sellised pealkirjad, mis kutsuvad lugema, ,,Marsielle","Surnu testament","Pihtimused". Esialgsed jutustused romantilise kirjanduse mallide ja mudelite järele loodud. ,,Therese Raquin" - romaan, mis teeb Zola kuulsaks. Eesti keelde tõlgiti seda kui ,,Sa ei pea mitte abielu rikkuma". 2) Maupassant'i novellide temaatika ja analüüs ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast,
uurimise ja kunsti valdkonda ning neid omadusi näis ühendavat naturalism. 1865. kohtus ta naisega, kellega abiellus. Abielust lapsi ei sündinud. Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objetiivset kirjeldamist, mis eeldab uurimistööd ja eksperimenti. Zola rõhutas pärilikkuse tähtsust, mis kaldub sageli olema pahelise mõjuga. Esimene naturalistlik romaan kannab pealkirja ,,Therese Raquin". Perioodil 1868-1893 Zola maailm avardub. Teda on mõjutanud darvinism, positivism. Loob veel naturalistlikke romaane, nagu ,,Eksperimentaalromaan". Sel ajal kirjutab ka pikema jõgiromaani ,,Rougon- Macquart'id", mis räägib naisest, kes jääb leseks, misjärel abiellub uuesti. Lapsed on tal mõlema mehega. Lapse tuleviku määrab eeskätt isa väärtushinnangud ja põhimõtted. Esimesest abielust tulnud lapsed rügivad end kiiresti ülesmäge ning nendest saavad edukad inimesed
õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks. 36. ÜLEVAADE NATURALISMIST. ZOLA ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, ,,THERESE RAQUIN" Naturalism: ei avaldata omapoolset arvamust, kujutab elu, ühiskondlike nähtuseid, väärtustab täpsust ja erapooletust, põhizanr jutustused, kasutab ideid evulutsiooniteooriast, tekkis 19. saj 2. poolel Prantsusmaal, nt Zola Naturalism lähtus realismist, kuid viis selle üksikud küljed äärmusesse. Nõudis ümbritseva tõepärast, valikuta kirjeldamist ja ülimat täpsust detailide kirjeldamisel. Täiesti erapooletu stiil.,
Zola sellestkõigest väga vaimustatud, temast saab inimene, kes on poliitiliselt väga aktiivne. Oma kirjanduslikku tegevust alustab luuletustega, mis olid nirud. 1864. Aastal lõpuks loobub oma poeemidest ja muudest värssidest ja hakkab kirjutama proosat. Annab välja mitmeid jutukogusid. Sinna on sellised pealkirjad, mis kutsuvad lugema, ,,Marsielle","Surnu testament","Pihtimused". Esialgsed jutustused romantilise kirjanduse mallide ja mudelite järele loodud. ,,Therese Raquin" Romaan, mis teeb Zola kuulsaks. Eesti keelde tõlgitakse seda kui ,,Sa ei pea mitte abielu rikkuma". 13. O. Wilde'i ,,Dorian Gray portree" lähivaatlus 1891, peateos, romaan. Ise ta ülteb, et mõtte kirjutada seda teost, sai ta Balzaci jutustusest ,,Sagräännahk", mis on lugu ühest eluheidikust, kellel ei lähe elus kuidagi hästi, ostab endale antiikipoegst kummalise nahatüki, sellel on üks omadus, ta võib täita kõik inimeste soovid, aga
Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Naturalismi algatajad olid vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse Émile Zola (18401902), näiteks romaanid "Thérése Raquin" ja "Söekaevurid". Eesti kirjanduses on naturalistlikke jooni 19. sajandi lõpu Eduard Vilde (18651933) ja Ernst Peterson-Särgava (18681958) proosas. nekroloog järelehüüe; kirjutis, mis on pühendatud hiljuti surnud inimese mälestusele. Nekroloog räägib inimese elust ja tegevusest, rõhutab tema saavutusi. nelikstroof vt katrään. neologism uudiskeelend (näit. külmik, rula, pusa, vuplid, tossud).
1855 ilmus tema kuulsaim teos ,,Rohulehed,, . Oli aktiivne osalema poliitilises elus. Kirjutas artikli ,,Ameerika töömehed orjuse vastu,,. Võttis osa Põhja-ja Lõunavahelisest Ameerika kodusõjast olles seal haigete ja sõjas viga saanud ohvrite põetaja. 1861-1865 ,,Trummipõrinad,, Withman oli suur A. Lincolni toetaja. 1865 Lincoln tapeti ning kirjanik kirjutas tsükkli ,,Mälestused A. Lincolnist,, kuna oli tema pooldaja. 12) Naturalism- E.Zola looming, ,,Therese Raquin,, Naturalism- Naturalismis muutub keskkonnas mõiste. Naturalistide teostes amandab sotsiaalne keskkond pigem bioloogilise elukeskkonna jooned, see mõjutab tegelasi kasvatuse ja ühiskonna valitsevate seaduste kaudu. Naturalismi kirjanduses naaseb inimene loodusesse, taas näakse temas looduse orgaanilist osa. Termini naturalism pakkus välja E.Zola, tema määratles ka uue esteetika olemuse. Kirjanik-naturalist õpib oma objekti tundma dokumendite järgi, jälgib hoolikalt seda,
kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud.Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panthéoni. "Nana" , "Söekaevurid!" ·· Zola näitas oma kirjanikuannet juba hilisromantilises esikraamatus "Jutud Ninonile" (1864). Filosoof Taine'i ja Goncourt'ide mõju all pöördus ta naturalistliku meetodi poole. Esimene naturalistlik romaan oli "Thérèse Raquin" (1867; e k 1930 pealkirjaga "Sa ei pea mitte abielu rikkuma", tlk Marta Sillaots; e k 1988, 1999 tlk Häidi Kolle). Seejärel võttis Zola käsile ulatusliku romaanitsükli, nn jõgiromaani "Rougon-Macquart'id" (18711893), kuhu kuulusid nt "Lõks" ), "Nana" , "Daamide õnn" ,"Söekaevurid" ·· Zola on näide vastutavast kirjanikust. Laia tähelepanu äratas tema Prantsusmaa presidendile saadetud
annaabi.ee 
