tegevus. Aastal 1919 rajatud Virumaa Lastekaitse Ühing, mille tööd juhtis Heinrich Aviksoo (linnapea 1930-1940), avas oma esimese lasteaia novembris 1925. See asus Jakobsoni uues elumajas Vabaduse tänavas (nüüd Koidula 8). Et kulud osutusid ühingule üle jõu käivaks, suleti see juba järgmisel kevadel. Edasi jätkas nimetatud lasteaia pidamist uus ühing ja nimelt Rakvere Lastekaitse Ühing (eesotsas oli aastatel 1921-1930 linnapea Aleksander Pääro), kes tegeles sellega kuni 1930. aastani. Virumaa Lastekaitse ühingu lasteaiahoone ehitati 1929. aastal. See oli esimene hoone, mis püstitati Vabadusplatsi kõrvale.8 Samuti on see Rakvere esimene lasteaiahoone. Kreutzwaldi tänavas, praegu Koidula tn 14. Selle maja projekti tegi arhitekt August Tauk ja nurgakivi pandi pidulikult 5. mail 1929. Järgmisel suvel võeti maja esimene korrus kasutusele. Majja asusid ühingu emade ja laste nõuandepunkt, eelkooliealiste
Sillamäel on suvitanud paljud vene haritlased ja loovisikud. 1868.a. puhkas Sillamäel näiteks vene helilooja Pjotr Taikovski, 1891.a. füsioloog Ivan Pavlov, kes jäi Sillamäele truuks peaaegu veerandsajaks aastaks. 1927 alustati Rootsi kapitali kaasabil Eestimaa Õlikonsortsiumi ehitamisega Sillamäe randa. 1928. 1929 alustas Türsamäe põlevkiviutmistehas tööd. 1936 töödeldi päeva jooksul bensiiniks 250 tonni põlevkivi Sõja puhkedes evakueerisid venelased tehase sisseseade Uuralite taha. Teise maailmasõja järgseil aastail asuti tehast taastama, kuid pikkadeks aastateks jäi selle toodang suure saladuskatte alla. Juba sõjajärgsetel aastatel hakati katsetama kohaliku materjaliga - musta põlevkiviga (diktüoneemakilt). Hiljem töödeldi ümber Koola poolsaarelt sisse veetud lapariiti, tootes sellest keemilisel ja elektroonilisel teel radioaktiivseid metalle. . Turism Majutus
Noorveise saba, Noorveise süda. Toored hakklihapallid ja – kotletid: Hakklihapallid, Hakk-kotletid. Hakkliha ja hakklihasegu: Jahutatud hakkliha: Kodune hakkliha, Perehakklihasegu, Rakvere hakkliha, Seahakkliha, Veisehakkliha, Lihaveise-delikatesshakkliha, Sea-delikatesshakkliha. Külmutatud hakkliha: Kodune hakkliha, Perehakklihasegu, Seahakkliha, Veisehakkliha. 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal Valisin kaks kauplust, mis mõlemad asuvad Rakveres: OG Elektra AS kauplus Turu Kaubamajas ning Rakvere Maxima X kauplus. Valik langes nende kaupluste kasuks isiklikel põhjustel, kuna Turu Kaubamaja ma üldiselt ei külasta peaaegu mitte kunagi ning Maximat ma külastan väga harva. Sellest lähtuvalt andis antud töö kirjutamine avardada veidike silmaringi ning teada saada, milline valik, sortiment ja kaupade väljapanek kõnealustes kauplustes on. 17 2.3.1 Turu Kaubamaja
Ta on Eesti linnadest idapoolseim. 1345.a. sai Narva linnaõiguse Taani kuningalt Valdemar IV. Oma suurepärase geograafilise asukoha tõttu on Narva läbi aegade suutnud pakkuda tõsist kaubandus likku konkurentsi Tallinnale. Narva koosneb kolmest osast: Narva linn, Kudruküla ja Olgina. Linna piiridesse kuuluvad ka Kulgu, Siiversti ja Vepsküla ning suur osa Kõrgesoost. Narva pindala on 84,58 km² (8 458 h), Narva linna pindala on 78,40 km² (7 840 ha), Kudruküla linnaosa all on 5,60 km² (560 ha), Olgina osa all on 58,15 ha. Narvas on 123 tänavat, , nendest 23 on ümbernimetatud või on taastatud endine nimi. Narva Kudruküla linnaosas on 36 aiandit ja ligikaudu 120 tänavat. Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat. Aiandusühistutes - "Olginski" ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat. Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi,
· 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5
jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 12 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe või järve jääl. Samas demonstreerisid soomlased Nykänen ja Kuvaja eestlastele esmakordselt suusahüppeid. 1929 - 3
sajandini toimusid Tartu aladel ulatuslikud ehitustööd. Senise puitlinnuse asemele rajati kivilinnus, Toomemäe tagumisele küljele ehitati Peeter-Pauli kirik ehk Toomkirik, rajati ka palju teisi kirikuid, näiteks: Maarja kirik ja Jaani kirik. Linnaõigused sai Tartu 13. sajandi keskel ning 1280. aastal sai temast Hansa Liidu liige. 15. sajandi alguses oli Tartust saanud Vana-Liivimaa suuruselt kolmas linn, elanikke oli umbes 6000. Liivi sõja ajal 1558 1583. a vallutasid Tartu venelased. Suur osa linna ehitistest purustati ning elanikke küüditati. Venelaste valitsemisajale järgnes 42-aastane Poola võim, mille ajal tegutses Tartus Jesuiitide seminar koos gümnaasiumiga, mida peetakse Tartu Ülikooli eelkäijateks. Poolakad taastasid ka suure osa linnast kuni sõda Rootsiga jälle linna laastas. Järgneval Rootsi ajal siiski taastati linna arhitektuur suures osas. 1632. aastal avati Rootsi kuninga Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool
Kirde-Eesti majanduslangus on ühtse linnastu kujunemise peatanud ja praegu on raske ütelda, kas see protsess üldse kunagi taastub. Isegi osalinnastud on hakanud lagunema, pisemad asulad kaovad maa pealt. Narva on ajalooliselt olnud Eesti idapiiri valvav kindlus. Pärast Teise Maailmasõja hävingut taastatud Hermanni kindlus ja Rootsi-aegsed bastionid on ka praegu linna tähtsaimad vaatamisväärsused. Teisel pool jõge rajasid vastukindluse Ivangorodi venelased. Tööstuslinnaks tegi Narva 1857. aastal sinna rajatud Kreenholmi Manufaktuur. Omal ajal meelitas selle käitise asutajaid Narva joa odav veejõud (mida praegu kasutab Venemaale kuuluv Ivangorodi veejõujaam) ja võimalus vedada meritsi kohale Ameerika puuvilla. Need eelised on ammu lakanud toimimast, Kreenholm aga püsib läbi kõigi raskuste - on olemas hooned, masinad ja töölised, miks neid siis mitte kasutada? Kuigi, kas ta veel kauaks püsima jääb?
valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- võilinnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. Sümbolid ja tähised Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa.
SISUKORD Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik.....................................................................................................7 Muld ja taimkate......................................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad...................................................................
2 Edgar Savisaar · 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) · 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena · 1982 dotsent · NLKP · 1987 IME · 1988 Rahvarinne · 1990-1992 peaminister · 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) · 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea · 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Eesti Reformierakond · Asutatud 1994 · Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Selle
● Töötas ka Haapsalus; ● Maetud Oleviste kirikusse Mustpeade maja fassaad Mustpeade maja portaal ja selle kohal olev reljeef Pontus de la Gardie ja tema abikaasa hauamonument, Tallinna toomkirik, 1595. aasta BAROKK EESTIS Baroki esimene laine jõudis Eestisse Rootsi kaudu, kuna sel ajal oli Narval tihe side Rootsiga, siis võime leida just sealt varaseimad barokkehitised. Kahjuks hävis Narva barokne kaupmeeste linnaosa peaaegu täielikult II maailmasõja lõpus nõukogude lennukite õhurünnakute ajal. Narva raekoda Baroki II laine on seotud Peeter I-ga, kes otsustas rajada Tallinnasse oma merekindluse ja suveresidentsi. Kadrioru loss, Niccolo Michetti Regulaarpark ● Peasaal ongi lossi kõige kaunim barokkstiilis kujundatud ruum;
aastal Vene vägede poolt maha. 1558. aastal võtsid Moskva tsaaririigi väed Pavel Petrovits Zabolotski juhtimisel Põltsamaa oma kontrolli alla 1558. aasta oktoobris ja andsid selle 1571. aastal üle hertsog Magnusele. Kuningas Magnuse residentsiks sai Põltsamaa linnus ning tema sõjalaager paiknes lähimal künkal, mis kannab tänaseni Kuningamäe nime. Poola ajal (1582 1621) oli Põltsamaa staarostkonna keskus. Põhjasõja ajal, 1703. aastal, purustasid venelased asula uuesti. 18. sajandi teisel poolel paistis Põltsamaa kihelkond silma majandusliku ja kultuurilise õitsenguga. Sellele aitas enim kaasa Vana-Põltsamaa mõisa valdaja, kes rajas hulgaliselt tööstusettevõtteid. Kihelkonda rajati peeglivabrik, vasekoda ja klaasivabrik. Põltsamaale on toonud tunutust ka esimene eestikeelne ajakiri Lühike Öppetus. Kuni 1917. aastani kandis linn nime Oberpahlen. Linna õigused saadi 1926. aastal. Põltsamaa on kohaks,
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Eesti kliima Referaat aines „Üldine klimatoloogia” NSO7022 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: Triin Saue Tallinn, 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid....................................................
................................................................................8 3.1. Valitsus ..................................................................................................................................9 4. TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS .................................................................................10 5. SÜMBOLID JA TÄHISED ........................................................................................................12 6. RAHVASTIK .............................................................................................................................13 6.1. Keel ......................................................................................................................................14 7. RIIGIKAITSE .............................................................................................................................15 8. MAJANDUS ....................................................
maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Riigikord o 3.1 Valitsus * 4 Territoorium ja haldusjaotus * 5 Sümbolid ja tähised * 6 Rahvastik o 6.1 Keel * 7 Riigikaitse * 8 Majandus o 8.1 Eksport o 8.2 Import o 8.3 Vaata ka * 9 Ajalugu o 9.1 Esiajalugu o 9.2 Muinas-Eesti o 9.3 Vana-Liivimaa o 9.4 Rootsi Kuningriik o 9.5 Venemaa Keisririik o 9.6 Iseseisvus o 9.7 Teine maailmasõda o 9.8 Nõukogude okupatsioon o 9.9 Tänapäev * 10 Kultuur o 10.1 Kirjandus * 11 Sport o 11.1 Vaata ka * 12 Teised Eestist * 13 Vaata ka * 14 Viited
Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Põlva valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks – metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Põlva linnas elab üle 9000 elaniku ning asub Kagu-Eestis, piirneb põhjast Tartumaaga, idast Venemaaga, lõunast Võrumaaga ja läänest Valgamaaga. Põlva valla lipult ja vapilt võib leida rohelise kuke kujutise, mis sümboliseerib Põlva valla rohelist loodust. Põlva valla lipp Põlva valla vapp 3 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 1.1. Põlva vald Põlva valla pindala on 228,6 km². 2015. aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 9908 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põlva elanikest eestlasi 97%, venelasi 1,7%, ukrainlasi 0,6% ja soomlasi 0,3%, mis on viimase nelja aasta jooksul muutunud. Asustustihedus on ~44 inimest ühe ruutkilomeetri kohta
Aastal 2008 oli rahvaarv 9 446 000 Rahvastiku tihedus: 354,3 in/km´2 Keskmine suremus: mehed- 59, naised- 63 Tõenäosus surra alla 5. eluaastat: 1000-st/80 Tõenäosus surra vanusevahemikus 15-60 (1000in kohta): mehed- 329, naised- 236 President: René Préval Peaminister: Jean-Max Bellerive Iseseisvus: 1. jaanuar 1804 Rahaühik: gurd (valuuta: HTG) Ajavöönd: maailmaaeg -5 4 SÜMBOOLIKA Haiti lipp, mis võeti kasutusele 25. veebruaril 1986 Haiti vapp, mis võeti samuti kasutusele aastal 1986 5 HAITI Liigendus Haiti asetseb Haiti saare läänepoolsel kolmandikul. Põhjaranniku lähedal Port-de Paix'i linna juures on Tortue saar, mida Haiti saarega ühendab Tortue väin. Haiti loodeosas asuva Loodepoolsaare ja Kuuba kaguosa vahele jääb Tuulepealne väin.
a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13 Kergetööstus...............................................................................14
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s
See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe. Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal. Liivalsed alistati aastaks 1208. Järgmisena võeti ette eesti.
Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK................................
ISLAND Saare iseloomustus Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Sotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis kuulub aastast 2008 Unesco Maailmapärandi nimistusse. Islandi pindala on 103 000 km². Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%, karjamaad 20%, laavaga on kaetud 11% maast ja jääliustikega 12%, järved moodustavad 3% ning ülejäänud osal laiub tühermaa. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja p
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult
..............................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad......................................................................................................6 1.2 Rahvusvahelised organisatsioonid.................................................................................... 7 1.3 Rahvusvahelised firmad....................................................................................................8 2 Rahvastik.................................................................................................................................9 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine............................................................................................9 2.2 Rahvastiku paiknemine..................................................................................................10 2.3 Soolis- ja vanuseline koosseis...............................................................................
SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine 11 2.2 Rahvastiku paiknemine 12 3. MAJANDUS 13 3.1 Ettevõtlus 13 3.2 Majanduslik areng ja tulevikuperspektiivid 14 3.3 Haridus ja tervishoid 14 4. LOODUSHOID 16 KOKKUVÕTE 17 LISA 18 KASUTATUD MATERJALID 19 Sissejuhatus
.. 7 5.1. Tai kuningas.................................................................................................. 8 6. Majandus............................................................................................................ 8 7. Religioon............................................................................................................. 8 8. Keel.................................................................................................................... 9 9. Lipp ja vapp........................................................................................................ 9 10. Aeg................................................................................................................. 10 11. Inimesed......................................................................................................... 11 12. Tai köök........................................................................................................... 11 13. Kombed......
sajandist pärineva kabeli varemed ja kalmistu ringmüüri jäänused. Omandusuhted Alates Edise mõisa esmamainimisest 1477. aastal kuni aastani 1698 kuulus mõisakompleks baltisaksa Tuve/Taube suguvõsale.Hiljem oli mõis Maydell'ide, Toll'ide, Schwebs'ide ja Rosen'ite valduses. 1919. aasta võõrandamise järel sai mõisasüdame omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson, hilisem Tartu ja Tallinna linnapea. Nõukogude perioodil asusid Edise mõisakompleksis Kohtla-Järve Loomade Haiguste Tõrje Jaam, Kohtla-Järve sidejaoskond ning Kohtla-Järve rajooni kaubastu. 2008. aasta seisuga asuvad Edise mõisa piirkonnas katastriüksused, mis kuuluvad järgmistele ettevõtetele/isikutele: · OÜ ZOROASTER; · OÜ Revino; · OÜ PRO NORDLINK; · OÜ Edise Ratas; · Leo Tõnisson, Helle Tõnisson, Eila tõnisson;
Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ...........................................................................
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
