Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimerakk ja loomarakk (3)

2 HALB
Punktid
Taimerakk ja loomarakk
*Kõik organismid koosnevad rakkudest.
*Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusel.
*Raku avastas 1665.a inglane R. Hookie.
* Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus!
*Eeltuumsetel rakkudel puudub tuum, eeltuumsed rakud on bakteritel. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, st pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga ühendatud.
*Päristuumsetel rakkudel on rakutuum. Rakutuum on ümara kujuga, suhteliselt suur ning rakutuuma katab kahest kihist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid , mille kaudu rakusisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel.
*Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet! Nendest oleneb, milliseks kujuneb rakk ja organism tervikuna .
*Kromosoomides on geenid , need juhivad raku elutegevust.
*Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Sisaldab vett ning selles lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid.
*Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega raku osad – organellid . Raku olulisemad organellid : tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid , ribosoomid , lüsosoomid ja Golgi kompleks .
*Tsütoplasmavõrgustik koosneb paljudest kanalikestest ja neinde laienditest. Selle pinnal sünteesitakse ained ( süsivesikud, rasvad )
*Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud , osa neist on seotud tsütoplasmavõrgustikuga osa liigub vabalt tsütoplasmas.
*Olulised organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on mitokondreid.
*Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. See koosneb lamedatest kotikestest ja väikestest põiekestest.
*Lüsosüümid on väikese membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad sisaldavad selliseid valke ( ensüüme ), mille toimel lagunevad rakus mittevajalkud orgaanilised ained.
*Rakku eraldab ümbritsevast keskkonnast ja teistest rakkudest rakumembraan . Selles on poorid, mille kaudu hoiab ta end naaberrakkudega ühenduses. Läbi rakumembraani toimub aine- ja energiavahetus. Tänu membraanile suudab rakk säilitada talle omase koostise, kuju ja ehituse.
*Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. Loomarakku katab ainult rakumembraan.
*Taimerakule iseloomulikud organellid on plastiidid : kloro-, kromo - ja leukoplast. Loomade rakkudes pole plastiide. Loomad saavad energiat teistest organismidest toitudes, taimed saavad energiat päikesevalgusest.
*Rakud paljunevad jagunemise teel. Enne raku jagunemist kahekordistuvad kromosoomid. ( pärilikkusaine kahekordistub, kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks, kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale, tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustesse, tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks. )
Mõisted :
  • tsütoplasma – sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, tsütoplasmas paiknevad organellid.
  • lüsoomid – neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid.
  • rakumembraan – katab ja kaitseb rakku, selle kaudu toimub aine ja energiavahetus.
  • rakutuum – suunab ja kontrollib raku elutegevust.
  • ribosoomid – neis sünteesitakse valgud.
  • tsütoplasmavõrgustik – mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid.
  • Golgi kompleks – selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud.
  • mitokonder – varustab rakku energiaga.
  • rakukest – annab taimerakule tugevuse ja kuju.
  • vakuool – vee ja selles lahustunud ainete mahuti.
  • kloroplast – selles toimub fotosüntees.
  • organell – tsütoplasmas paiknevad erineva talituse ja ehitusega raku osad.
  • kromosoomid – sisaldavad pärilikkusainet, asuvad tuumas

Taimerakk ja loomarakk #1 Taimerakk ja loomarakk #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 134 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TuuliT Õppematerjali autor
Taime- ja loomaraku mõisted ja seletused, taime- ja loomaraku ehitus, organellide kirjeldus ja rakkude võrdlused.

Sarnased õppematerjalid

Rakk-viirused-bakterid
5
doc

Rakk, viirused, bakterid

 rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest  rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke  rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga  rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta  kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna  tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid  taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest  erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus  uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena

Bioloogia
Rakk
2
doc

Rakk

liiguvad rakus ained. · Ribosoomides sünteesitakse valgud · Mitokondrid varustavad rakku energiaga · Golgi kompleksis sorteeritakse ribosoomide poolt sünteesitud valgud. · Lüsosoomid sisaldavad valke, mille abil lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. · Rakumembraan kaitseb rakku ning läbi rakumembraani toimub aine- ja energiavahetus. Rakumembraanis on poorid, mille abil on rakk teiste rakkudega ühenduses. Loomarakk · Rakutuum · Ribosoomid · Mitokonder Taimerakk · Rakutuum · Rakukest · Ribosoomid · Mitokonder · Vakuool · Plastiidid Rakkude suurused · Enamus rakke on väga väikesed · Eriti väikesed on bakterirakud, kuna teiste organismide rakud on palju suuremad (nt. apelsini viljaliha rakud.) · Rakud on väikesed, sest nende organellid paiknevad ligistikku ja nii toimub

Bioloogia
Rakk
1
doc

Rakk

Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust ­ kõiki rakust toimuvaid protsesse

Bioloogia
Rakuõpetus
4
pdf

Rakuõpetus

paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune

Bioloogia
Rakk
1
doc

Rakk

Bio ; Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus . Rakud erinevad kujult ja suuruselt , samuti ehituselt ja talituselt . Eeltuumsed rakud on bakteritel . Päristuumsed rakud on " taimed , looma , seene , vetikarakkudes ja algloomades " Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust . Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet . LOOMARAKK ; Rakumembraan ­ kaitseb ja katab rakku . Rakutuum ­ suunab ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma ­ sisaldab vett ja vees lahustunud aineid. Lüsosoomid ­ neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid . Golgi kompleks ­ selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud . Ribosoomid ­ neis sünteesitakse valgud . Mitokonder ­ varustab rakku energiaga . Tsütoplasmavõrgustik ­ mööda selle kanaleid liiguvad ained . Poorid - TAIMERAKK ; Rakukest ­ annab taimerakule tugevuse ja kuju . Kloroplast ­ selles toimub fotosüntees . Vakuool ­ vee ja selles lahustunud ainete mahuti . PLASTIIDID ; KLOROplast

Bioloogia
Taime- ja loomarakud
5
docx

Taime- ja loomarakud

Rakud Tsütoloogia on bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakuks nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa. Rakk on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat toota, kasvama ja end taastootma. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsetel esineb rakutuum. Nt taime- ja loomarakk. Prokarüootsed ehk eeltuumsetel puudub rakutuum ja mebraansed organellid. Nt bakterirakk. Taime- ja loomaraku ühised osad Mõlemal rakul on rakumembraan, mis ümbritseb rakku ja selle tsütoplasmat. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfoloipiididtest ja valkudest. See teostab raku energia- ja ainevahetust ja kaitseb rakku välismõjude eest. Mõlemal rakul on tsütoplasma, mis on poolvedelaks rakusisekeskkonnaks. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks

Rakud
Rakkude ehitus ja talitlus-lk 73
6
docx

Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73)

tunnist mitme kümne aastani. Inimeste närvi ja lihasrakud on eluaegsed aga naha ja vererakud on aga lühiajalised ja vahetuvad kiiresti. Rakud on väga mitmesuguseid, mõned on näiteks pulga, kera ja kruvikujulised. Rakkude ehitusest sõltub nende elutegevus Kuigi ühe hulkrakse organismi kõik rakud sisaldavad sama geneetilist infot, võib nende ehitus ja talitlus olla väga erinev. Raku struktuur on välja kujunenud vastavalt sellele, millist ülesannet konkreetne rakk organismid täidab. Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Põhilised koed on sidekude, lihaskude, närvikude ja epiteelkude. Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda. Vastavalt kujule eristatakse lameepiteeli, kuupepiteeli ja silinderepiteeli. Epiteelkude on kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Rakud on selles koes tihedalt üksteise kõrval. See kude eraldab keha valiskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Katab keha ja siseelundite pindu

Bioloogia
Raku ehitus ja talitlus
11
doc

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber ­ nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook ­ 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke ­ kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer ­ munaraku avastaja Brown ­ rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow ­ rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope:

Bioloogia




Kommentaarid (3)

kama12 profiilipilt
kama12: mis pask see olema peaks?
22:59 17-11-2010
crv9 profiilipilt
Sander Puus: võrdlust oli vähevõitu
14:33 07-11-2012
ktlin profiilipilt
ktlin: Aitäh :)
20:52 07-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun