ÜRO referaat (0)

Pirita Majandusgümnaasium
Nimi
IX klass
ÜRO
Referaat
Juhendaja : Õp. Ergo Aas
Tallinn 2008
Sissejuhatus
Kui tõlkida lahti ÜRO lühend, siis see on Ühendatud Rahvaste Organisatsioon . ÜRO on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO on üks maailma suurimaid tegutsevaid organisatsioone ja seal on 191 liiget, nii et võik öelda et kogu maailm.
Ajalugu, toimimine
ÜRO loodi 1945.aastal 24. oktoobril. Ühendatud Rahvaste Organisatsioon loodi 51 riigi poolt, mis oslesid fašismivastases võitluses, tagamaks rahvusvahelist rahu ja ühiskondliku elu demokraatlikke põhimõtteid.
Tänaseks on sel 191 liiget. See tähendab, et peaaegu kõik maailma riigid kuuluvad ÜRO-sse.
ÜRO pidi looma rahumeelse ja õiglase maailmakorralduse peale sõja lõppu.
ÜRO-l on kaks põhilist kokkulepete sõlmimise viisi:

Liikmesorganisatsioonid kirjutavad oma arvamused üles. Kui Peaassamblee nõustub, siis nimetatakse seda Resolutsiooniks või Deklaratsiooniks

Liikmesorganisatsioonid võivad kirjutada ka rahvusvahelist seadust.Seda nim. Riikidevaheliseks lepinguks või Konventsiooniks. Konventsioon on ka suurema võimuga kui Deklaratsioon .
ÜRO-d juhib peasekretär Ban Ki- moon , töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania , hiina, araabia ja vene keel. Peakontor asub ÜRO-l New Yorgis , kus toimub siis põhiline ÜRO asjade toimetamine.
ÜRO põhikirja kohaselt lasub viiel suurriigil eriline vastutus rahvusvahelise rahu eest - Venemaal, USA-l, Suurbritannial, Prantsusmaal ja Hiinal.
Rahu peab tagama nende riikide üksmeel ÜRO Julgeoleku Nõukogus. Ühe suurriigi vastuhääl tähendab seal seda, et otsus jääb langetamata.
Ülesanded
ÜRO põhineb kokkuleppel. Seda kokkulepet nimetatakse Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Hartaks. Kõik ÜRO liikmed on selle Hartaga nõus. Harta on organisatsiooni tegevuse aluseks. Hartas on kirjas on kõik ÜRO ülesanded, mida nad täitma peavad need on ka samas organisatsiooni ülesanded ja need on järgmised:

Töötada rahu ja turvalisuse heaks

Arendada rahvaste vahel sõbralikke suhteid

Aidata lahendada rahvusvahelisi probleeme

Soodustada austust inimõiguste vastu

Rahvaste töö koordineerimine
ÜRO tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme . Ja need on järgmised:
Peaassamblee – sinna kuulevad kõik liikmesriigid. Ja see assamblee kohtud 1 kord aastas septembrist kuni detsembrini.
Julgeolekunõukogu - tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest.
Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - on 9 alalist komiteed
Rahvusvaheline Kohus - ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi.
Hooldusnõukogu - kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume.
Sekretariaat - ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks ja kelleks on praegu Ban Ki-moon.
Lisaks koosneb veel ÜRO spetsialiseeritud valitsustevahelistest organisatsioonides, kes on nt: UNESCO ja abiorganisatsioonidest nagu nt: UNICEF
Tähtsus Eesti jaoks
Eesti ühines Ühendatud Rahvaste Organisatisiooniga 1991. aastal 17. septembril.
Kui Euroopa liit on seotud eelkõige majandusega ja NATO on seotud sõdimisega, siis ÜRO on seotud inimõiguste täitmise ja et inimeste elu oleks hea.
ÜRO tähtsus eesti jaoks on väga suur, kuna ÜRO on meid väga palju aidanud. ÜRO üheks ülesandeks ongi neid riike aidata, kellel vaja. Nüüdseks kui Eesti on suhteliselt heas seisus majanduslikult, siis ÜRO meid enam ei pea nii palju aitama. Nüüd aitame meie teisi hädasolejaid. Näiteks alles abistasime Madagaskari abivajajaid poole miljoni krooniga UNICEF-i kaudu. See, et meiegi aitame teisi riike tuleb meile pärast kasuks. Näiteks kui peaks Eestiga midagi juhtuma aitavad teised riigid meid ka.
Tänu ÜRO-le on meil veel võimalusi. Näiteks kui Eestil on mingi hea ettepanek või pakkumine kogu maailmale või mingi probleem, siis Eestit ainuüksi ei kuulata, kuna Eesti on üks väike riik ja kellele tal seda ikka rääkida on.
Aga, kui on ÜRO kokkutulekud, siis saab Eesti oma arvamuse välja öelda ja kui juhtub olema suurepärane mõte, mis kõigile meeldib, siis Eesti saab endale ka kuulsust juurde ja saab oma tahtmise.
Kokkuvõte
ÜRO on maailma tähtsaim organisatsioon, muidu ei oleks ka sellega liitunud peaaegu kõik maailma riigid. Arvatavasti, kui seda ei oleks oleks III maailmasõda, kuna ÜRO on aidanud väga mitmeid riike, kus on sõjad või suured probleemid inimeste seas, või majanduslikus elus.
Kui on huvi rohkem Ühendatud Riikide Organisatsiooni vastu, siis ÜRO ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Rahvusraamatukogu .
Kasutatud kirjandus

• http://www.eesti.ee/est/uro/ 29.aprill
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO 29.aprill
  
• http://www.vm.ee/ 29.aprill
  
• http://www.un.org/ 29.aprill
  
• Autorite kollektiiv , 1986, Eneke 4.köide, Tallinn, Kirjastus Valgus