Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

ÜRO referaat (0)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
ÜRO referaat #1 ÜRO referaat #2 ÜRO referaat #3 ÜRO referaat #4 ÜRO referaat #5 ÜRO referaat #6 ÜRO referaat #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor unisex Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

NATO referaat

NATO infrastruktuuri olemasolu uutes liikmesriigis annab tugeva sõnumi kollektiivse kaitse toimimisest ning näitab NATO kohalolekut. 5. Osalus rahvusvahelistes operatsioonides Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö, mille üks elemente on osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti on valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides rahu ja julgeoleku tagamiseks ning kriiside lahendamiseks vastavalt ÜRO põhimõtetele nii ÜRO, NATO, Euroopa Liidu kui ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames, samuti muudes operatsioonides koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega. Eesti rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti missioonikogemus ulatub 1995. aastasse, mil alustasime 4 aastat pärast iseseisvumist osalemist UNPROFOR-is Horvaatias. Pärast seda on Eesti osalenud Bosnias,

<b>Ajalugu
thumbnail
17
pdf

OECD referaat

OECD peakorteris Pariisis asub OECD keskraamatukogu ning üle maailma eri paigus on asutatud OECD keskusi (Berliin, Tokyo, Washington, México). Eesti Rahvusraamatukogu on OECD hoiuraamatukogu 2009. aastast. Eesti ajakirjanduses OECD kohta ilmunud artikleid saab otsidaEesti artiklite andmebaasist ISE. Rahvusraamatukogu on ka mitme teise OECD-ga koostööd tegeva rahvusvahelise organisatsiooni hoiuraamatukoguks, näiteks ÜRO, UNESCO, ILO, IMF, Maailmapank, WHO jt. 7. OECD BETTER LIFE INDEX OECD parema elu indeks on OECD poolne edasiarendus 2009. aasta Stiglitz-Sen-Fitoussi raporti tulemustele heaolu mõõtmise kohta. Selleks on OECD võtnud raportis tuvastatud 11 heaolu mõjutavat näitajat ning loonud interaktiivse keskkonna, mis võimaldab leida individuaalsetele heaolu eelistustele vastavad riigid. Indeksi interaktiivsus väljendub selles,

Rahvusvaheline majandus
thumbnail
20
doc

Norra referaat

Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks.Neid on 454. Inimareng Norra on ÜRO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 2001­2006 oli ta esimesel kohal (arvestatud 1999­ 2004 andmete põhjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006. 16 aasta seisuga) teisel kohal Islandi järel (kuigi inimarengu indeksid olid Islandil ja Norral samad ­ vastavalt 0,967 ja 0,968) Majandus Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus

Geograafia
thumbnail
39
doc

Norra - referaat

peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. 31 5. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONUD Üldiselt tundub, et Norra ei ole agar liituma rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Kuid siiski kuulub Norra osadesse Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: · WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon · ÜRO ­ Ühendatud Rahvaste Organisatsioon · EEA- Euroopa Majanduspiirkond · EFTA-Euroopa Ühenduse deklaratsioon · Shengeni leping · NATO · OECD-Majanduskoostöö · Arengu Organisatsioon · UNICEF 32 6. RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED Norral on ka mõned rahvusvahelised ettevõtted, milledel on maailmas tähtis roll. Rahvusvahelistest firmadest on tuntumad:

Geograafia
thumbnail
6
doc

Prantsusmaa Referaat

SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta

Geograafia
thumbnail
8
odt

Referaat Vesi

Rasked käiguretked nõrgendavad ka naiste tervist; eriti just rasedate naiste jaoks on raskete veekanistrite kandmine eluohtlik. Tüdrukute kooliminekut takistab koolides spetsiaalsete sanitaarruumide puudumine. The Forum of African Women märkis, et üle poole tüdrukutest, kes põhikooli pooleli jätsid, tegid seda hügieenisidemete, eraldi tualettruumide ja vee puudumise tõttu. Arengumaades kasutavad inimesed päevas vaid 10 liitrit vett. ÜRO soovituse järgi on igal inimesel õigus vähemalt 20 liitrile veele ning vesi ei tohiks olla kaugemal kui 15-minutilise jalgsikäigu teekonna kaugusel. Saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla viieaastaste laste kõige sagedasemateks surmapõhjusteks. Reostunud vee tõttu sureb UNICEF-i järgi iga päev 5000 last. Kõhulahtisusega seonduvad haigused on eriti ohtlikud just alatoitumuse all kannatavate laste jaoks, kelle organismi vastupanuvõime on niigi nõrk

Geograafia
thumbnail
11
doc

Vesi-referaat

hädavajalik toitaine. · Kindla keemilise koostisega vee tarbimine aitab reguleerida ka organismi mineraalainete vahetust. (http://www.varskavesi.ee) 6 ÜLEMAAILMNE VEEPÄEV 22. märtsil tähistakse ülemaailmset veepäeva. Selle aasta teemaks oli toimetulek vee nappusega. Veepäeva tähistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Veepäeva eesmärgiks on juhtida inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema rohkem veeressursside mõistlikule ja säästlikule tarbimisele ja majandamisele. Selleks viiakse 22. märtsil kogu maailmas läbi erinevaid veekaitset propageerivaid tegevusi (http://www.greengate.ee). 2. VEE HOID Mis võiks olla kosutavam ja mõnusam kui puhas vesi või võimalus torgata varbad sooja ja puhtasse merevette

Loodusõpetus
thumbnail
10
pptx

ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Slaidiesitlus Koostanud Maris Ülper 9.Klass 07.03.2010 ÜRO loodi 26.juunil 1945 USA-s San Franciscos 51 riigi poolt. Hetkel on liikmesriike 191. Eesmärk : - rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine - inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine - majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Organisatsiooni aluseks on ÜRO põhikiri e harta. - Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 ja seda tähistatakse ÜRO päevana. - ÜRO peasekretär on Ban Ki -moon. - Peakorter asub New Yorgis . - Töökeelteks on inglise, vene, araabia, prantsuse, hispaania ja hiina keel. New Yorgis asuv peakorter ÜRO struktuur * Peaassamblee ­ koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Istungid toimuvad igal *Julgeolekunõukogu aastal oktoobrist

Ajalugu



Lisainfo

sissejuhatus
ajalugu
toimimine
ülesanded
tähtsus eesti jaoks
kokkuvõte


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun