Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÜND JA INDIAANLASTE INIMÕIGUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paavst, õigusvõimetugal, hispaania, ilmaliku, indiaanlasi, inimõigused, indiaanlased, kirikuõigus, merede, hispaanlaste, avastust, meretee, õiguskord, grotius, hispaanlased, omanikud, casas, professor, õigusajalugu, avastama, halvas, tapeti, columbus, indiasse, 1493, inter, valitsejad, edikt, juristide, kaubelda, konkureerivate, põhimõtteksINDIAANLASED KES ON INDIAANLASED? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos
Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 dets. 1804 kroonimine keisriks, paavst tseremooniameister, tseremoonia taasetendas Karl Suure kroonimist. Vanade traditsioonide uuesti elluäratamine. David =). Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus+ missioon . Tema riik kui heatahtlik impeerium. Prantsuse rahvas kui 1 kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. 1789 aasta ,, Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Napoleoni unistus ühendada Euroopa edumeelse tsivilisatsioonina, ühtsed seadused, printsiibid, tunded ja huvid. Aleksandri diadeem
valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da
Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt. Nii karakk kui ka karavell kasutasid araablaste ladina purje, mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust. Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja.
oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse teine retk Ameerikasse. Jätkusid ka avastused Ameerika Vahemeres. Näiteks leiti Väikesed Antillid, Jamaica saared jne. Kolmandal reisil, mis toimus 1498-1500 avastas kolumbus Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule. Peale Kolumbuse hakkasid Ameerikat uudistama ka portugallased, hispaanlased ja inglased. Kõrgkultuur ja kolooniad: Enne hispaanlaste vallutusi olid Vana-Ameerikas elanud indiaanlased saavutanud kõrge kultuuritaseme. Peamiselt põhines see põlluharimisel. Juba viiendal aastatuhandel enne meie ajaarvamist viljeleti mehhikos maisi, hiljem ka sojauba, kakod, puuvilja ja maapähklit ning Lõuna-ameerikas isegi kartulit. Andides tegeleti ka karjakasvatusega. USA põhiterritooriumi põlisasukad ongi indiaanlased, kes kuuluvad paljudesse hõimudesse. 16 sajandil tungisid sinna hispaanlased, kes maabusid Mehhiko lahe rannikul ja 17
TALURAHVASÕJAD (1524-1525)talupojad nõutsid pärisorjusest vabastamist sest see vastuolus pühakirikuga,Luther ei toetanud,suruti maha ja ühtlasi lõppes rehformatsioon kui rahvusliikumine. AUGSBURGI USURAHU 1526 määratles luterluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused,vürstide õigus määrata oma alluvate usku, 1555 A. usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise."Kelle valitsus,selle usk"kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul. VASTUREFORMATSIOON-tugipunktiks Hispaania,algatas katoliku kirik mille vastutegevuseks oli inkvisitsioonide tugendamine,protentantismi kui väärõpetuse väljauurimine,sisemise ühtluse taastamine,jesuiitide ordu loomine. Hispaanias avalikud ketserite põletamised 1540. Trento kirikukogi- tunnistas paavsti ilmeksimatuks. ABSOLUTISM-valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.PÕHJUSED reformatsiooni ja ususõdadega kaasnenud segadused tekitasid
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud
inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd Esimesed asukad Ameerikas olid Aasiast pärit indiaanlased. Nad saabusid sinna 25 000 a tagasi ning neid oli kusagil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega (kasvatasid tubakat), mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofer Columbus 1492. aastal avastas Ameerika, hakkasid paljud inimesed uute riiki sisenema. Uute asukate hulka kuulus kaupmehi, talupoegi, käsitöölisi, kuid oli ka neid, kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks vargad ja röövlid.Uues riigis oli elu raske
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
· United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 % · Protestante 51,3% · Suurim üksik konfessioon on roomakat kirik: 23,9 % USA Eriaplgelised regioonid · Vabameelsed, linnastunud Ida- ja Läänerannikud: ,,euroopalik", demokraatide toetajad
Hugenotid, Teel kodusõdadele, Ususõdade algus, Pärtliöö, Uued kodusõjad Nantes'i edikt 1598 35.reformatsioon skandinaaviamaades: Kalmari unioon, võitlused 16.saj algul, Reformatsioon, Reformatsioon taanis, Reformatsioon norras 36. madalmaade võitlus: majandus, hispaania võimu all, kalvinism, pildirüüste, hertsog Alba Terrorireziim, 1572. aasta ülestõis ja vabariigi loomine 37. Vene Riik 16.saj- 1485a.- Ivan IV Sulm, Valitsemise algus 1547a., vallutuspoliitika, Terror(Opritsnina), Perekond 38.Vene kultuur 16 saj.: Ajalookirjutus, Poliitilised teosed, Suund reformatsioonile.
tunnistanud Saksa-Rooma Keisririigi ülimuslikst. Karl suur krooniti pärast germaani hõimude ühendamist samuti keisriks, tema riigi lagunedes pärandus tiitel edasi Saksa kuningatele. Ka hispaani (pärast ühendumist Karl V kaudu Saksa-Roomaga) pretendeeris oma koloniaalvaldustega maailmariigi tiitlile. Ja muidugi Napoleon (ja mõnes mõttes ka Hitler ja Mussolini) 1 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument sõlmiti kirjalikke lepinguid 1493 andis Paavst Alexander VI bulla selle kohta, kuidas jagunevad veel avastamata Atlandi piirkonnad Hispaania (Aragoni Ferdinandi ja Kastiilia Isabella liit) sai läänepoolsete üle suveräänsuse. 1494 sõlmiti Tordesillase leping. See jagas Ookeanid Hispaania ja Portugali vahel, piir jooksis Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiti) vahel. Leping
kohustuste täitmine ja õiguse realiseerimine heas usus, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel, res iudicata, keeld teha toiminguid, millega menetlusosaline mõjutab otsuse täidetavust jne Lisaks eelnimetatud rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtted: vastastikkus, riikide võrdsus, tüliküsimustes tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jms Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne on norm, mis on läbinud õigusloomemehhanismi. Materiaalne on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguses ei saa rääkida formaalsetest õiguse allikatest, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Rahv.-vah. Kohus kohaldab: rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt
3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Ameerikast. 2.4 Legendid pururikastest riikidest, mida mindi otsima. Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali väikeaadlikud hidalgod jätkasid maailma vallutamist. 3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng: 3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal 3.2 Meresõidutehnika areng
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes
eesmärgi ja vahendi ebaproportsionaalsus, kohustuste täitmine ja õiguse realiseerimine heas usus, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel, res iudicata, keeld teha toiminguid, millega menetlusosaline mõjutab otsuse täidetavust jne Lisaks eelnimetatud rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtted: vastastikkus, riikide võrdsus, tüliküsimustes tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jms Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne on norm, mis on läbinud õigusloomemehhanismi. Materiaalne on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguses ei saa rääkida formaalsetest õiguse allikatest, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kohus kohaldab: 8
Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema. Kuningate asemel tõusid esile kojaülemad ahk majordoomused, kelle kätte koondus võim. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal langopardidega. Paavst palus majordoomustelt kaitset ja vastutasuks kuulutas ta Pippini Frangi kuningaks. Pippini järel sai valitsejaks tema poeg Karl, keda tuntakse Karl suure nime all. Karl Suur veetis suurema aja oma elus sõjakäikudel ja allutas palju rahvaid. Edukate vallutussõdade tulemusena valitses Karl Gallia, suure osa Itaalia ja Saksamaa üle. Nii võimsat valitsejat polnud pärast Rooma riigi langust ja ka paavstiga olid Karlil suhted head
1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas. 1534 – Reformatsiooni algus Inglismaal; anglikaani kiriku teke.
Positiivsed: Avardas inimeste silmaringi, muutus majanduskorraldus, eurooplased õppisid tundma uusi taimi ja loomi. Ameerikast toodi mitmeid kultuure (kartul,tomat,mais,tubakas) Negatiivne: Uue haiguse kaasatoomine, süüfilis Tulemused: Valgete jaoks: Eurooplased said uusi kultuure, väärismetalle, rikkusi. Orjapidamise algus. Indiaanlaste jaoks: Kultuuri hävitamine, surm, orjastamine, nende asualade tõrjumine Neegrite jaoks: Orjastamine, orjakaubandus (miks?sest see oli odav tööjõud, indiaanlased ei kohanenud tööga) Kas maadeavastused täitsid oma eesmärgi(d)? Jah. Saadi uusi valdusi, rikkusi, sai minna Indiasse. III REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil Eeldused: · Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane · Lääne Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik
teenused,omakasu). Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on üks sõpruse vorme. Riik – omakasu+loomulik sotsiaalsus. Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskagne riik oli üles ehitatud hierarhilistel suhetel. Keskaegset riiki iseloomustasid isikulisus, hierarhilisus, killustumus, võimu jagunemine kuninga ja seisuslike esinduskogude vahel. Universaalvõimu esindasid paavst ja keiser. Keskaegselt universalselt riigilt mindi üle suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes
· Koostati Kolumbuse ning Fernando ja Isabeli vaheline ametlik kokkulepe, kui 7. ja 30.aprillil 1492.a allkirjastati kaks komplekti lepinguid. Nende dokumentide järgi sai Kolumbus ühe kümnendiku oma retke kasumist ning edasiste investeeringute õiguse. Eduka merereisi puhul pidi annetatama talle Maailamere Suuradmirali pärilik tiitel. · Üldiselt arvati, et teel Aasiasse avastab Kolumbus mõne väikese saare ja kuulutab need Hispaania valduseks. Selgus, et Kolumbus avastas mitte ainult paar suhteliselt tühise tähtsusega saart, vaid terve uue maailma, mis koosnes kahest kontinendist ning paljudest saartest. · Kolumbuse merereisi ettevalmistamine algas agaralt 22.mail 1492, kui ta jõudis Palosesse. Santa Maria kapteniks hakkas Kolumbus. · Kõik 3 laeva olid üsna väikesed. Pinta ja Nina karavellid kandevõimega 65 ja 60 tonni. Santa Maria oli
jõuab varem või hiljem Rootsi alale, kus on võimalik riiki paremini kaitsta; majanduslikud sadamate kontrollimine, kus on odavam sõda pidada; õiguslikud ja eetilised: kas Saksamaale minek oleks õiglane, kas seda on võimalik kogu maailmale tõestada, et mitte jätta muljet agressiivsest riigist; psühholoogilised kuidas mõjutab Rootsi kodaniku patriotismi, kui peab sõdima väljaspool kodumaad. · Ameerika vallutamine: kas indiaanlased on inimesed nagu meie või on nad metslased? Kohtuti teistlaadi tsivilisatsioonidega, kust see küsimus ka välja kasvas. Järeldus käitumisnormid, mida võidakse või ei tohi teha nende suhtes: kas peaks allutama või suhtlema kui võrdne-võrdsega, kas ristiusku võib neile ka vägivallaga viia? Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel?
33. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Universalism iseloomustab keskaegset maailmapilti ja tähendab et maailm on korraldatud harmooniline tervik ja poliitiline kord peab seda peegeldama (poliitika eesmärgiks universaalne kord, rahu maa peal). Eesmärgi saavutamiseks oli vajalik, et ka (kuning)riigid oleks paigutatud hierarhilisse tervikusse, mille tipus oli üks kõrgem valitseja. Euroopas oli kõige lähem sellisele universaalsele valitsejale Rooma paavst, kuid tema universaalne võim kestis vaid senikaua, kuni säilis katoliku kiriku ühtsus ehk kuni reformatsioonini. Edasi tekkis küsimus, milline peaks olema uus poliitiline korraldus, ku hierarhia on kadunud? Vastus, mis 16',17. saj kujunes oli, et see peab tuginema suveräänsuse printsiibil. Partikularistliku mõtlemise kujunemine: Partikularistliku mõtlemise ideoloogilised juured on antiigiideedes, kus ei olnud universaalse võimu kontseptsiooni vaid riigivõimukorralduseks oli
..Samuti ei tarvitse ta hoolida häbisse langemisest pahede tõttu, milleta tal oleks raske võimu säilitada. Heldusest ja kokkuhoidlikkusest Kui oled helde, ei pääse vastandi häbist. Pillav eluviis helduse näol sunnib makse tõstma ja muudab vihatuks. Niisiis ihnuskoi maine on parem, sest varsti hakatakse teda heldeks pidama, kuna ta tuleb toime olemasolevate vahenditega. Julius II, kes sai paavstiks helde inimese mainega, aga ei mõelnud mainet säilitada. Prantsusmaa ja Hispaania kuningad on saanud teha erilise maksustaiseta nõnda päris palju sõjakäike. Kui oled teel võimule, on olla hea heldeks peetud, edasi pole see vajalik, vaid pigem kahjulik. Caesar oleks saatnud keisririigi hukatusse, kui kulutused olnuks jäänud samale tasemele. Teistele kuuluva kulutamises tuleb helde olla - siis järgeneb sulle sõjavägi (vallutatud alade rüüstamine). Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi Halastust ei tohi kasutada vääriti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1
proportsionaalsus; kohustuste täitmine ja õiguste realiseerimine heas usu; keeld osaleda issenda üle kohtumõistmisel; res iudicata; keeld teha toiminguid, millega menetlusosaline mõjutab otsuse täidetavust jne. Õiguse üldpõhimõtted hõlmavad täna ka rahvusvahelise õiguse enese poolt aegade jooksul välja arendatud õiguspõhimõtteid, nagu nt vastastikkus, riikide võrdsus, tüliküsimustes tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jne. Õiguse üldpõhimõtted on küll praktikas sekundaarse tähtsusega, kuid aitavad täita rahvusvaheliste tavade ja lepingute rakendamisel tekkivaid tühikuid. Kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamused Rahvusvahelise Kohtu põhikirja art 59 kohaselt on Rahvusvahelise kohtu otsused kohustuslikud ainult vaidluse osapooltele. Sellegipoolest kasutab Rahvusvaheline Kohus ise oma varasemaid lahendeid ja Haagi kohtu lahendeid kasutatakse rahvusvahelise õiguse
1.SISSEJUHATUS Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. ( Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Sõltuvalt elatusaladest, ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda, nagu näiteks Põhja- Ameerika
See aga ei tähendanud, et ketserid poleks olnud sügavalt usklikud inimesed. Nende vastuolu oli suunatud lõtvade elukommetega ning raha- ja võimunäljas vaimulike poole. Samuti ei aktsepteerinud nad katoliku kiriku hierarhiat. TSENTRALISEERITUD RIIK - tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus; enamus otsuseid langetatakse pealinnas / õukonnas. AVIGNONI VANGIPÕLV - Roomas oli paavstide elu rahutu ja 1309. aastal otsustas paavst Clemens V minna elama Avignoni linna Prantsusmaal, kus tundus elu olevat turvalisem. Järgmised üheksa paavsti, kes olid samuti tegelikult prantslased, jätkasid Avignonis elamist, kuid see ei meeldinud itaallastele. XIV sajandi lõpus valitseski kaks paavsti, üks Prantsusmaal, teine Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi vaimulike koosolekul tagandati senised paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma.
industriaalühiskonda. Euroopa osakaal maailma ajaloos pole kunagi varem ega ka hiljem olnud nii määrav kui seda varauusajal. Seda tunnetati juba kaasajal. 1605. aastal kirjutas Tommaso Campanella, et nii nagu päike liigub idast läände, on kandunud ka inimühiskonna keskpunkt järk-järgult idast lääne suunas: alustades assüürlastest, meedialastest ja pärslastest, liikudes edasi kreeklaste ja roomlasteni, on see jõudnud nüüd järjega hispaanlaste kätte. Kuigi varauusaja alguses jäi Euroopas elanike arv alla Hiina või India elanike arvust, andis Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma
piiritletud ja süstematiseeritud teadmiste kogumit. Ülikoolide ja õigusteaduse areng on lahutamatult seotud rooma õiguse retseptsiooniga ning kanoonilise õiguse arenguga. 5. Õiguslik pluralism, s.t. olukord kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel üheaegselt mitu erinevat õigussüsteemi. Õiguslik pluralism tulenes olulisel määral vaimuliku ja ilmaliku võimu diferentseeritusest. Õiguslik pluralism ühtaegu peegeldas poliitilist ja majanduslikku pluralismi, samaaegselt tugevdas seda. 6. Alatine pinge ideede ja reaalsuse vahel. Ühelt poolt on püüdlus dünaamilisuse järele, teisalt aga ei ole kadunud soov stabiilsuse järele. Taoline pinge on viinud aeg-ajalt tervete õigussüsteemide väljavahetamisele, mis teinekord on saadetud vägivallaga. (Reformatsioon, 1789.a. revolutsioon Prantsusmaal)
· Kuulekus riigile, mitte valitseja isikule! Tagajärjed · Suveräänsete riikide maailm. Riik kui "suveräänsuse kandja", tegutseja nii riigi sees kui rahvusvahelisel areenil · Legitiimse võimukasutuse monopol (Max Weber) · Sõltumatus välistest võimudest. Ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus. · Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: o ÜRO Harta: agressiooni lubamatus. Ennetav enesekaitse? o Inimõigused, humanitaarse interventsiooni küsimus (Kosovo, Iraak) o Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL) Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Demokraatia probleemid ja kriitika · Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari · V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid
annaabi.ee 
