Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelise õiguse kehtivus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvusvahelis, siduva, astmel, koguni, printsiibid, artiklile, ennekõike, laused, lahutamatu, koostisosa, kõigepealt, sätete, esmajoones, minnes, eeskiriOn siduvad ainult nendele riikidele, kes on tunnustanud nende kohustuslikkust enda suhtes o Tehingulised lepingud = sarnanead olemuselt siseriiklikele eraõiguslikele tehingutele, mida teevad igapäevaselt füüsilised ja juriidilised isikud. Nt riik laenab teisele riigile raha Õiguse üldprintsiibid "Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad" · Siia kuuluvad nii rahvusvahelise kui siseriikliku õiguse printsiibid · Rahvusvahelise Kohtu põhikirja art 38 lg 1 c, nt o Õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue o Kohustuste täitmine ja õiguste realiseerimine heas usus o Keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel o Res iudicata .... Kohtuotsused · Abiallikas mille ülesandeks on olla abiks õigusnormide määratlemisel · Kohtud järgivad oma tegevuses eelnevaid kohtuotsuseid, et tekiks järjepidevus ja teatav ettearvatavus.
1.2. Rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted Ka tavaõiguse tunnustamise reeglid võivad olla siseriiklikes konstitutsioonides. Tavaõiguse ülevõtmist siseriiklikku õigusesse peetakse aga ebapraktiliseks (kuna rahvusvaheline tavaõigus ei ole nii selgelt piiritletud, kui rahvusvaheliste lepingute õigus). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 teises lauses on kirjas: ,,Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa", mida nimetatakse inkorporeerimiseks. (Transformatsiooni korral peaks § sõnastusest tulenema, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa määral, mil nad on vastu võetud Eesti õigusaktidega (ja kohtuotsustega). Rahvusvaheline avalik õigus ja rahvusvaheline eraõigus E. A. Posner kirjeldab rahvusvahelise avaliku õiguse õigusteadlasi isikutena, kes töötavad
-vah. õigusest tänapäevases mõttes – selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583- 1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini „rahvusvaheline õigus“ kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, 1 normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon, korduvalt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteemi. Perioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907. aastate Haagi
olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583-1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini ,,rahvusvaheline õigus" kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: o rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, o normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon, korduvalt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteemi. Perioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907. aastate Haagi rahukonverentsidel võeti vastu mitmeid sõjaõiguse konventsioone. Lõppes koloniaalekspansioon.
Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse vabariike ja monarhiaid, mille peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu, seejuures monarh on ainuisikuline riigipea.
Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem - Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared. Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest Anglo-Ameerika õigussüsteem - Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega,
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline Riigiteataja) - selle abil saame kontrollida lepingu kehtivust riikide suhtes - leia vastav ÜRO link Google’st) ❏ Normid ja printsiibid luuakse kas teadlikult regionaalsetena (rahvusvaheline regionaalne õigus - riigid on seda loonud mingisugusele konkreetsele kitsale riikide ringile, nt diplomaatiline asüül - inimene kes põgeneb riigivõimuorganite eest võib siseneda mõne teise riigi suursaatkonda ja saada sealt varjupaika) või loodetavasti universaalsetena Vestfaali süsteem - 1648
Austini võimuteooriat). H.L.A. Hart ,,Concept of Law" Kas rahvõ on õigus? Sanktsioon on üks viise, ta on ikka õigus (?). Veel: tänapäeval järgivad peaaegu kõik riigid peaaegu kõiki norme peaaegu kogu aeg. Rahvusvaheline õigus ja Euroopa õigus 18-19 sajandil on rahvusvahelise õiguse sünonüümiks Euroopa avalik õigus (ius publicun European). Hiljem hakkab selle liikmete ring laienema (nt Türgi ja Jaapan, Tai). Sellest on välja kasvanud ka tänapäeva rahvusvahelise õiguse printsiibid. Hiljem tekkis lisaks rahvusvahelisele õigusele ka Euroopa õigus, Euroopa Liidu õigus. Euroopa Liidu õigus on midagi klassikalise rahvusvahelise õiguse ja riigiõiguse vahele jäävat. Kuidas rahvusvahelisele õigusele läheneda? Rahvusvahelise õiguse finktsionaalsus on piiratud, kuna seal puudub sunnielement, nagu seda on siseriiklikus õiguses. Vastavalt ÜRO põhikirjale võib sõjalist jõudu kasutada vaid: - enda kaitseks - ÜRO ühisotsusena
täpne, absoluutne ja orgaaniline. Kogu selle juures on eelduseks, et õiguse mõistete kvalifikatsioonid on ühtlased. Normi ulatuvus peab olema täpne, st., peab selgesti ära määratud olema nende reaalsete asjade ja ilmuvuste kogu, mis normi korraldamise alla käivad. Norm peab olema absoluutnest., iga normi ulatuvus tuleb määrata seadusandluses iseseisvalt selle normi jaoks. Norm peab olema orgaaniline,st., iga normi ulatuvus peab seotud olema kogu õigussüsteemiga, selle lahutamatu osana. Ainult siis, kui nimetatud omadused normil olemas, võib teda õigemini,tema ulatuvust, lugeda täpseks. Ulatuvus võib olla selge, peidetud ehk vale. Rahvusvaheline eraõigus on sõnal rahvusvaheline teine tähendus kui seda oli avalikus õiguses. Avalik õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid ja on riikide vaheline õigus. Eraõigust loetakse rahvusvaheliseks seetõttu, et tsiviilõiguslik suhe kandub üle ühe riigipiiri ehk omab väliselementi. Eristatakse 3 liiki väliselementi:
Tahtlikkuse liigid: Otsene, mille puhul inimest ei koti üldse reeglid. Kaudne - näiteks ülevaatuseta autoga selletõttu õnnetuse põhjustamine. Ettevaatamatus - tavaline inimene. Hooletus - näiteks tuletõrjuja. Tuleb ka eksamile !!! HDS on õigusushete koosseis, millrga ei tohi seda elu sees sassi ajada. HDS - tehisolud-objekt/subjekt-karistus. Kui - siis - vastasel juhul. Kui teed midagi millegagi, siis tee seda nii või saad rämedalt. Karistusõiguse printsiibid: 1) Enne seadust pole kuritegu 2) Kui kahtled siis kannataja kasuks 3) Ei saa olla karistust ilma seaduseta 4) Õigusel pole tagasiulatuvat jõudu 5) Samas asjas ei saa teist korda karistada kui just uusi asjaolusid välja ei tule. 6) Teatud kuriteod peaksid olema universaalsed aga näiteks moslemiriikide tõttu on see suhteliselt paigast ära. Piraatlus on ainuke toimiv asi preagu, mis universaalselt maailmas toimib. Teema 10. Eraõigus 10
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine – reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte
muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? 66. Mis on karistatamise eesmärk? 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? 69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? 72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? 73. Näited kuidas tahvusvaheline õigus toimib? 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. 75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus
Edukus sõltub riikide antavast poliitilisest tunnustusest kui lahku löönud territooriumile saab osaks piisav rahvusvaheline tunnustus, siis ta saavutab vähehaaval legitiimsuse ja lõpuks sisulise riikluse. Praktikas suhtutakse lahkulöömisse või selle katsesse üldiselt ebasoosivalt Tavapäraselt on enesemääramisõigust seostatud olukorraga, kus rahvas on koloniseeritud või võõrvõimu okupatsiooni all. Väljaspool seda konteksti peetakse tänapäeval enesemääramise all silmas ennekõike rahva õigust osaleda sisuliselt poliitilistes protsessides ning otsustada oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu suundade üle olemasoleva riigi raames. Seda on nimetatud sisemiseks enesemääramiseks, see on tihedalt seotud vähemusrahvuste õiguste tagamisega ja soosib mingis vormis autonoomia andmist sellistele rahvustele. Kui need õigused on reaalselt tagatud (muidugi ei ole üheselt paigas, mis täpselt peab olema
globaalprobleemide lahendamine. Sisefunktsioonid on omased kõikidele riikidele. Välisfunktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti ja eelkõige näitavad, kas tegu on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolsed pädevust, riigivõimu riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon riigiorgan on oma funktsiooni teostamiseks varustatud vajaliku pädevusega riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest
6. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Praegu on kõigis maailma õigussüsteemides mandri-euroopa või angloameerika mõju. 1. Kontinentaal-euroopa õigussüsteem (seadusõigus) Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared Kontinentaal-euroopa lahendiloogika: Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest (PS § 152 lg 2) Anglo-ameerika õigussüsteem (common law)
koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta” KOM(2008) 583 lõplik – 2008/0185 (COD) Institutsioonide vahelised lepingud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga. Näide: Institutsioonidevaheline kokkulepe, Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 2006/C 139/01 Delegeeritud aktid ja rakendusaktid EU ÕIGUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põ
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõte reali
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.Nurmela j
funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamine ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. 1. riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2
õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. 15. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalike käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õigluse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Põhiseadustes esitleb end õigusriigina enamik tänapäeva arenenud riike. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitise võimu organisatsioon
Rahvusvahelisel õigusel on olemas ka oma spetsialiseeritumad valdkonnad, nt mereõigus, kosmoseõigus, sõjaõigus (reeglid, mida sõdivad pooled on kohustatud järgima), rahvusvaheline keskkonnaõigus, rahvusvaheline kriminaalõigus (sätestab üksikisiku vastutuse rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelisele õigusele mittevastavate tegude eest), rahvusvaheline majandusõigus (maailma kaubandusorganisatsioonid). Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid: Rahvusvahelise õiguse funktsioneerimiseks on vaja põhimõtete olemasolu. Üldised reeglid, peavad kehtima ka tavaõiguslikult. Nad on kirja pandud ÜRO põhikirjas ja 1970 vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis. Kui nad ei oleks kirja pandud, kehtiksid nad ikka tavadena. Olukord nagu inimõiguste võu loomuõigustega, nad kehtiksid ikkagi. Olemuslikult poleks neid vaja kirja panna.
astme kohtud) ning Riigikohtust (riigi kõrgeim kohus). 10. Võimude lahusus ja tasakaal 48. Riigivõim seadusandlik võim täidesaatev võim kohtuvõim. 49. Võimude lahusus: · funktsionaalne võimude lahusus: riigivõimu eri funktsioonid on jagatud erinevate organite vahel · personaalne võimude lahusus: üks isik ei osale samaaegselt mitme võimuharu tegevuses 11. Põhiseaduse printsiibid (demokraatia-,õigusriigi-, sots.riigi printsiip) 50. Üldised normid, mis on põhiseaduslikus korras eriti tähtsad; aitavad tõlgendada teisi norme, samuti võivad nad pakkuda lahendusi ka konkreetsete olukordade jaoks, kui puuduvad spetsiifilised reeglid. Printsiibid on üldisemad ja abstraktsemad kui reeglid. · Demokraatia printsiip - rahva võim: riigivõim lähtub rahvast, riigi juhtimine toimub rahva osavõtul.
ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsiooni. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. 1)riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu;
korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadus on teiste seaduste suhtes ülimuslik. Just põhiseadus annab õigusliku aluse ja volitusnormid madalama taseme õigusaktide kehtestamiseks. Madalama taseme õigusaktid (nt seadused) peavad seetõttu olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga muutus Euroopa Liidu õigus Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu õiguse teatud osa Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes ülimuslik. Euroopa Liidu õigus jaguneb selles osas kaheks: 1) vahetult kohaldatav ja 2) vahetult mittekohaldatav. Vahetult kohaldatavad on Euroopa Liidu esmase õiguse allikad nagu: Euroopa Liidu lepingud, nende protokollid ja ühinemislepingud, lepingutele lisatud
maksmisest, samuti piiratakse teatud juhtudel intellektuaalomandi õiguse omaja monopoolst seisundit avalikes huvides (kaubamärgi kasutamiskohustus, sundlitsents, sundkasutus avalikes huvides). Väär on arusaam, et intellektuaalne omand on riigi soodustus või luba, mida riik oma võimuga annab; see on omand (eraõigus), mida riik on kohustatud tunnustama tulenevalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja enda poolt kehtestatud korras. Printsiibid i. Intellektuaalomand on eraõigus Eraõigus on valvsatele (jus privatum vigilantibus scriptum), ütleb vana sentents. Nagu igasugune omand, on ka intellektuaalomand eraõigus, mille kaitsmine on eeskätt selle õiguse omaja võimalus. Riik kohustub looma tingimused selle õiguse realiseerimiseks, sekkudes ainult avaliku rahu huvides kohtumõistjana, suurte korratuste takistajana
Regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide puhul tegemist nn täielike õigusnormidega vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4.3. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Mittetäielikud õigusnormid ei vasta formaalselt täielike õigusnormide struktuuridele. Grammatiliste lausetena on nad täielikud laused, õiguslausetena mittetäielikud. Nad on osa õigustloova akti kehtivusest, õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. neis sisaldusvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õiguskaitsvate õigusnormide toime. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletav õigusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4, mis seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. Viitav õigusnorm on see, kus
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mudel anticipatory mod
Et riik suvaliselt õigusi ei kehtestaks, on kujunenud õigusriigi kontseptsioon. 12. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist.. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnalookmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. 13. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus ja määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nende kahe omavahelist seost näitab kõige paremini õigusriigi konstruktsioon. Õigus ja poliitika on omavahel seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega
Islami õiguse seisund on oluliselt muutunud, sariaadi mõjuvõim on oluliselt nõrgenenud. Paljudes eluvaldkondades on see asendatud koodeksitega, mis on ülevõetud traditsioonilistest lääne ühiskondadest. 1915 a sundis kari mosleminaisi riiki sekkuma abielu - ja perekonnaseadustesse. Sündis dekreet, mille alusel võisid naised mõne koolkonna heakskiidul algatada abielulahutuse (1917). Common law e üldine õigus e pretsedendi õigus Kuni 18nda saj seotud ennekõike Inglismaaga, al. 18 saj levinud ka üle maailma (Briti Rahvasteühendus). Common lawd ehk üldist käitumismalli hakkasid kujundama kohtuinstantsid. See on siiamaani õiguse sünnitee common law-maades. Kohtuotsused on kohad, kust leida õigust. Konflikt on õigusemõistmisesse sisse programmeeritud. Sellisele pingele on vaja leida lahendus - common lawd moodustavate kohtute kõrvale tekkis teine instants - apellatsioonikohtute instants, kantslerite kohtud
Fikseeritud peab eesmärk olema seaduseelnõu juurde kuuluvas seletuses. Kollisiooninormid - räägib ühe või teise olukorra lahendamisest, kui kõne alla tulevad mitmes õigusnormid, mida saab kasutada olukorra lahendamiseks. Kollisiooninormid on juhtmärgiks, kui ei teata, millist normi aluseks võtta. NÄITED MITTETÄIELIKEST ÕIGUSNORMIDEST 1. Konstitutsiooniline: PS §21. I Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. 2. Definitiivne: KarS§3 lg 1 Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. 3. Deklaratiivne: Hasartmänguseadus §1 lg 1 Käesoleva seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestatud meetmeid mängijate kaitseks, vähendatud hasartmängude negatiivseid tagajärgi nende mõju ühiskonnale. 4. Kollisiooni:
Komisjoni kuuluvad volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse viieks aastaks. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Komisjoni ülesanne on kujundada liidu poliitikat, esitades ministrite nõukogule vastavaid ettepanekuid ja eelnõusid. Ka kontrollib komisjon lepingute täitmist, andes vajadusel asja edasi Euroopa Kohtule. Piiratud ulatuses on komisjonil täidesaatev funktsioon. Euroopa Kontrollikoda (Court of Auditors) tagab vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu artiklile 188a auditeerimise. Kontrollikoda koosneb 27 liikmest, kelle nõukogu nimetab peale parlamendiga konsulteerimist ametisse kuueks aastaks. Liikmed valitakse isikute hulgast, kes kodumaal kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. Kontrollikoja sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Kontrollikoja ülesandeks on kontrollida finantsjuhtimise korrektsust ja seaduspärasust
annaabi.ee 
