Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelise õiguse allikad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
subjekt, lepingud, kohu, organisatsioonid, teovõime, hannes, vallikivi, seovad, subjektid, üro, juura, õigusnorm, kohtuotsused, lepinguõigus, osapoole, liigituse, konventsioon, põhikiri, lahendeid, õigusvõime, õigussubjektsus, kandjaks, land, riigiteataja, esinevaid, formaalsed, toimingud, allikaid, ühetaoline, veenvus, lepinguõigusePerioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907. aastate Haagi rahukonverentsidel võeti vastu mitmeid sõjaõiguse konventsioone. Lõppes koloniaalekspansioon. Nimekaid autoreid: Wolf, Vattel, Martens, Pufendorf, Austin. 1919-1945 (Rahvaste Liidu loomine kuni Teise maailmasõja lõpp) II Maailmaõja võitjad lõid 1919.a Rahvasteliidu, et vältida relvakonflikte, ent samas ei sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg’i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse printsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõista ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu
B) Partikulaarsed allikad rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikad liigitada: Põhiallikateks tavad ja lepingud; Lisaallikateks õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla: a) piiramatu e täielik rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks; b) piiratud e osaline rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks.
süsteemi. Perioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907. aastate Haagi rahukonverentsidel võeti vastu mitmeid sõjaõiguse konventsioone. Lõppes koloniaalekspansioon. Nimekaid autoreid: Wolf, Vattel, Martens, Pufendorf, Austin. 1919-1945 (Rahvaste Liidu loomine kuni Teise maailmasõja lõpp) II Maailmaõja võitjad lõid 1919.a Rahvasteliidu, et vältida relvakonflikte, ent samas ei sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg'i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse prinsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõiste ÜRO-d peame mõistma
vaidlema (persistent objector) · Tõendid riikide piisavalt ühesuguse käitumise allikad: o Poliitilised avaldused o Peaassemblee resulotsioonid 2 o Riigiesindajate sõnavõtud konverentsidel o Diplomaatiline kirjavahetus o Rahvusvaheliste lepingute ettevalmistusmaterjalide kommentaarid o Siseriiklik õigus, valituse pressiteated, korraldused ja toimingud o Rahvusvahelised lepingud · Üldise arvamuse kohaselt on kõik uued riigid õiguslikukt seotud eksisteeriva rahvusvahelise tavaõigusega Lepingud · Rahvusvaheline leiping on kahe või enama rahvusvahelise õiguse subjekti vaheline kokkulepe rahvusvahelise õigussuhete loomiseks, muutmiseks, lõpetamiseks. Kuuluvad igasugused lepingud olenemata nende nimetusest. · Rahvusvahelisel lepingul kui õiguse allikal on mitmed eelised:
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
NATO - selle aljansi sees erinevatel riikidel on erinevad julgeoleku mured. Balti Riikide jaoks on mure see, mida mõtleb ja kuidas käitub Venemaa. Portugali jaoks pole Venemaa nt julgeoleku probleem number 1. 2. Allikad Detsentraliseeritud rahvusvahelises õigussüsteemison õiguse loomine ja leidmine keerulisem Õiguse allikad Rahvusvahelise Kohtu statuudi järgi: Kolm esimest- põhiallikad Teised- abiallikad ❏ Rahvusvahelised lepingud (treaties) Leping on mitme rahvusvahelise õiguse subjekti vaheline kokkulepe rahvusvaheliste õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Lepingul kui õiguse allikal on mitmed eelised: - Sisaldab täpselt formuleeritud õigusnorme - Muutub subjektile siduvaks pärast seda, kui viimane on andnud selleks selge nõusoleku - On parim vahend rahvusvahelise õiguse muutmiseks
7) Riigi Teataja süsteem. RT I - Riigi Teataja I osa Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos avaldatakse avaldamisele kuuluvad Vabariigi Presidendi otsused ning teadaanded Vabariigi Presidendi ja Riigivolikogu valimiste ja Riiginõukogu kujundamise kohta. RT II - Riigi Teataja II osa Teises osas avaldatakse Eesti Vabariigi ja välisriikide vahel sõlmitud lepingud. Samuti avaldatakse selles osas teadaanded välislepingute ratuifitseerimise ja jõustumise kui ka välislepingute uuendamise ja pikendamise ning kehtivuse kaotamise kohta. RT III - Riigi Teataja III osa Kolmandas osas avaldatakse kõik muud teadaanded, mis ei kuulu avaldamisele esimeses ega teises osas. RT IV - Riigi Teataja IV osa Teema 4. Õigusnorm 1) Õigusnorm kui sotsiaalne norm. Sotsiaalsete normide abil toimib sotsiaalne reguleerimine
5) Õigunorm on formaalselt määratletud reegel. Teisisõnu peab kuskilt formaalselt kirjas olema. 4.3 Õigusnormi tunnused - Tundub sama mis 4.6 4.4 Õigusnormi funktsioon ühiskonnas. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon - Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Niisugune käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele: 1. Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. Aeg ja subjekt. 2. Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine). Õigused ja kohustused. 3. Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Näiteks vangla või trahv. Kokkuvõtvalt tuntakse seda kui H-D-S - ehk tehisolud (mida tehti) - objekt/subjekt(eestis normi adressaat) ehk kes tegi - karistus. Ametlikult - "kui - siis - vastasel juhul". 4
Sõja alustamisele 3-kuuline ooteperiood. Keelatud oli alustada sõda riikide vastu, kes pidasid kinni RL Nõukogu, Rv Alalise Kohtu või vahekohtute otsustest. Praktikas ebaefektiivne, seega loodi üldine sõjast loobumise leping – Briand-Kellogg’i pakt 1928. Hakati enam tähelepanu pöörama üksikisiku kaitsele, ka vähemusgrupid. 1919 loodi töötajate õiguste kaitseks ILO Rv Tööorganisatsioon. Oluline progress tülikus lahendamisel rv-se kohtu ja vahekohtute korras. ÜRO põhikiri – külma sõja lõpp (1945-1989): 1945 loodi ÜRO. Rahu ja stabiilsus üldised eesmärgid, kiire relvastuse arengu tõttu. Siseriiklikult mõj rv õ-se arengut demokratiseerumine ja sotsiaalriigi idee levik. ÜRO põhikirja art 2 lg 4 keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise kõikides relvakonfliktides. Selle kontrollimise tarbeks loodi julgeolekunõukogu. Oluliseks muutuseks 1960. dekoloniseerimise lõppemisega III maailma riikide esilekerkimine. III
Nad hakkavad rõhutama lepingut see ei pea olema kirjas, nt lihtsalt tegevus. Tuntuim teoreetik on sveitslane Vattel. Vatteli arust on riigid oma õigussuhetes võrreldavad inimestega enda õigussuhetes. Georg von Martens paneb aluse esimele lepingute publitseeritud kogu sarjale see ongi rahvõ. 19.sajandi rahvusvahelist õigust iseloomustavad: - öeldakse et rahvõ kehtib kristliku rahva vahel, tsiviliseeritud rahvaste vahel. Hiinas nt. *ekstraterritoriaalsed lepingud hiinalstel puudub jurisdiktsioon inglaste asjus. Ainult tsiviliseertud kohus saab kohut mõista inglaste üle. Seda rakendatakse ka baltikumile sakslased on kõrgema tsivilisatsiooniga. - konverentsi diplomaatia - suhtumine sõjasse. Industriaalse revolutsiooniga kaasnes relvastuse areng. 19.sajandi teisel poolel domineerivad püüdlused ohjata teatud relvade kasutamist. Piiramised viivad 1899.ja 1907
Üldise Julgeoleku Deklaratsiooni. Sellega pandi ühingu loomine selgesõnaliselt paika. Ettevalmistused ühingu loomiseks kestsid mitu aastat. Lõpuks 26.juuni 1945 kirjutasid 51 riiki San Fransiscos alla Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale e. hartale ning see jõustus peale ratifitseerimist Üro Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Nõukogude Liidu ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. Põhikiri tõlgiti viide keeled inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania, millest said ka ÜRO ametlikud keeled. Hiljem lisandus araabia keel. Lõplikult jõustus ÜRO põhikiri ehk Ühinenud Rahvaste Harta 24.oktoobril 1945. Seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana. 2 ÜRO HARTA Kogu ÜRO tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri ehk ÜRO Harta, mis on pärit 1945. aasta 26. juunist. See on dokument, kus on fikseeritud kõik organisatsiooni eesmärgid ja põhimõtted
4) Tööõiguslikud suhted 5) Perekonnaõiguslikud suhted 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Liigid: 1) Füüsiline isik inimene 2) Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime on võime oman Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele
Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...........................................................................148 Sotsiaalsete normide funktsioonid..........
6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt
äriõiguse suhtes, jättes viidatud allikas siiski defineerimata, mis on äriõigus. Samas on Varul et al. täpsustanud: Äriõigus ehk kaubandusõigus on eelkõige ettevõtjate (kaupmeeste) vahelisi suhteid reguleeriv õigus. Eesti äriseadustik on sisuliselt äriühingute seadustik, sisaldades seega vaid ühe tüüpilise kaubanduskoodeksi osa norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. Lepingud, sh lepingud ettevõtjate vahel, reguleerib võlaõigusseadus tsiviilseadustiku osana. Seega võib öelda, et Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. Äriseadustik, mis sätestab normid äriühingute kohta, on käsitletav kui tsiviilõigusnorme sisaldav seadus, mis reguleerib teatud liiki juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist.
sisalduva kitsama definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline leping rahvusvaheline kokkulepe, 5 mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusest. Lisaks konventsioonile ja statuudile võivad rahvusvahelised lepingud kanda ka näiteks järgmisi nimesid: pakt, kokkulepe, deklaratsioon, konkordaat, protokoll, memorandum. 14. Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine? Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik, ega ole kohustuslik
sisalduva kitsama definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline leping rahvusvaheline kokkulepe, 5 mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusest. Lisaks konventsioonile ja statuudile võivad rahvusvahelised lepingud kanda ka näiteks järgmisi nimesid: pakt, kokkulepe, deklaratsioon, konkordaat, protokoll, memorandum. 14. Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine? Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik, ega ole kohustuslik
õiguse allikana Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides. Tähtsaimateks rahvusvahelise õiguse dokumentideks on 1945. aastal asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ja 1948. aastal ÜRO Peaassambleel vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti põhiseaduse §3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 29. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Euroopa Liidu õigusaktid on eesti õiguse allikaks Eesti Vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis. Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristataks
lubab. Eraõiguse kõige tavalisem n.ö õiguslik väljund või tegevusvorm on leping (mis on kahe- või mitmepoolne), avalikus õiguses aga avaliku võimu ühepoolne akt, olgu selleks siis üksikakt (nt haldusakt otsus maksta sotsiaaltoetust, otsus anda tegevusluba, ettekirjutus kõrvaldada puudused) või üldakt (määrus või seadus). Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab anda haldusakte teha ettekirjutusi) ning kohaldada saab ka karistusõiguslikke sanktsioone.
suunamisel ühiskonna huvides ja tema üle kontrolli teostamisel. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Kaasaja riikidevahelisi suhteid iseloomustab globaliseerumise protsess, selle laienemine üle riigipiiride (väljendub rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimises ja tegevuses, mis seovad kohustuslike reeglite süsteemi maailma erinevaid riike, suunates nii organisatsiooni tervikuna kui selle liikmesriike üksikult kogu inimkonna ees seisvate probleemide ühisele lahendamisele. Toimusid muutused ka käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. ÕIGUSE TEKKIMINE – uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1
6.3 Haldusprotsess www.etis.ee Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelise õiguse olemuse mõistmiseks tuleb kõigepealt aru saada siseriiklikust õiguskorrast. Rahvusvaheliste normide kogum, mis on leidnud oma koha rahvusvahelise õiguse allikates. Mõeldud võrdsete, suveräänsete riikide omavaheliste suhete korrastamiseks. Peale riikide eksisteerivad ka muud rahvusvahelise õiguse subjektid, nt rahvusvahelised organisatsioonid. Riigid siiski peamised subjektid. Rahvusvaheline eraõigus on rahvusvahelisest avalikust õigusest oluliselt erinev. Rahvusvaheline eraõigus ei ole rahvusvaheline üigus, vaid on siseriiklik õigus. Määrab ühe riigi siseselt, millise riigi õigust kohaldatakse juhtudes, kui õiguselust võtab osa midagi välismaist. Rahvusvaheline avalik õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade kogum, mis
protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega: Õigus on majandus epeegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). Õiguriigi tunnused: · Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid · Ükskiisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena- riigi õigused ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. · Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele · Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine.
kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega (liikmesriikidevaheliste lepingutega). Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Personaalse autonoomiaga (personaalne autonoomia) on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös (näiteks Austria, Ungari). Korporatiivne autonoomia seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse
Riigi süsteem on avaliku võimu organisatsioon, mille moodustavad riigiaparaat ja teised organisatsioonid. Riigiaparaadi moodustavad kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse organina, kui riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu vahetult ehk otseselt. Riigiaparaat: seadusandlik organ; täidesaatev organ; justiitsorgan; riigipea. Sekundaarsed organisatsioonid: I - kohalik omavalitsus; riigikaitselised org; kultuurautonoomia org; kutsealaomavalitsus; kirikuomavalitsus II - poliitilisedd organisatsioonid (korporatiivsed) III - muud, nt mittetulnduslikud ja tulunduslikud organisatsioonid (korporatiivsed) Korporatiivne organisatsioon on kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindla eesmärgi saavutamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond; oma statuudiakt; autonoomsed juhtimisstruktuurid; oma kassa.
1.2 Õiguse seos riigiga Juba oma tekkimise algusest on riik ja õigus tihedas seoses. Olulisem seos väljendub selles, et riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Sellest järeldub, et õigus tekkis vaid riigi tahtel ning hakkas koheselt väljendama riigi tahet. Riigi tahe ise aga kujuneb keerulise mehhanismi kaudu. Seda keerulist mehhanismi nimetatakse ühiskonna poliitiliseks süsteemiks. Sellesse kuulusid demokraatlikus ühiskonnas paljud organisatsioonid, usuühingud ja paljude huvialade noorsooorganisatsioonid, usuühingud ja paljude huvialade järgi tekivad inimeste ühendused. Nende kaudu peabki vahenduma nende liikmeskonna tahe parlamenti. Nende tahted summeeruvad parlamendi riigitahteks. See riigitahe väljendub vastuvõetud seadustes. Mida demokraatlikum riik, seda rohkem vastav seadustena vormistatud riigi tahe elanikkonna tahtele. Riik ei saa hakkama ilma õigusteta, sest õigus on 1 riigivõimu teostamise vahend. Õiguse abi loob
Jõustumine on erinev ja sõltub õigusakti liigist jne(üldiselt 10. Päeval peale Riigi Teatajas ilmumist). Ruumiline- määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Kolm vormi: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine. 33. Õigussuhte subjektid - Võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodus. Õigussubjektsuse see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 34. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi- me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-
Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt".
Jõustumine on erinev ja sõltub õigusakti liigist jne(üldiselt 10. Päeval peale Riigi Teatajas ilmumist). Ruumiline- määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Kolm vormi: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine. 33. Õigussuhte subjektid - Võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodus. Õigussubjektsuse see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 34. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi- me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-
avaliku võimu volitused. Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga. Õigusriik – riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Platon (üle 2500a tagasi): "Näen selle riigi peatset hukku, kus seadusel pole võimu..." Õigusriigi tunnused/põhimõtted: 1. Võimude lahusus – seadusandlikku ja täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 3. Riigivõimu seotus põhiseadusega ja õigusega. 4. Seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusaktid peavad olema vastavuses seadusega. 5. Õiguskindlus – õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse põhimõte. 6
põhiseadus, seadlus dekreet jne. Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt. Üksikakt ning õigustrakendavad yksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes esksekutiivse, st kohaldava , täitmisele allutatud iseloomuga. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Neist ilmneb kas juriidiline fakt , toiming, tähtaeg või tingimus , mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendubki. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub yksikakti pealkirjas rekvisiidina: otsus, korraldus,käskkiri jne. 19. ÕIGUSSUHTE OLEMUS Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormialusel
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist; riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite abil 4) Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu – õigussuhete pooled on igal üksikjuhul konkreetsed isikud, nad on alati nimeliselt kindlaks määratud; õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahe- või ühepoolselt Õigussuhte struktuursed elemendid 1) Õigussuhte subjektid eht suhte pooled 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte omavahel seovad 3) Õigussuhte objekt materiaalse või mittemateriaalse hüve näol, millele on üheaegselt suuatud suhte subjektide huvi ja mille tõtu nad seovad end õiguste ja kohustustega 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
annaabi.ee 
