Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg’i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse printsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõista ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu. Need probleemid olid poliitilist laadi. Poliitiliseks probleemiks oli, et ei suudetud saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks poliitiliseks probleemiks oli totalitaristlike ideede levik. Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsiooni, mis püüab natsi saksamaad ohjes hoida
Kohtuotsustel puudub ametlikult presedendi jõud. See tähendab, et rahvusvahelised kohtud on oma tegevustes vabad. Mõjukad tõendid tavaõiguse ja õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta. Nii nagu seal kohtuotsuses tõestati (see, teine või kolmas) on tavaõigus. Kohtunikel on võimalik selgitada ja täpsustada kehtivat õigust või mõnikord hoopis luua uut õigust. ( Nt vaidlus selle üle, kas ÜRO on üldse rahvusvahelise õiguse subjekt või mitte? Israelis tapeti ära ÜRO vahendaja ja ÜRO tahtis oma ametniku tapmise eest saada hüvitist. Plaanis ÜRO esitada Israeli vastu rahvusvahelise nõude. Israel ütles aga, et rahvusvahelise nõude on võimalik esitada vaid rahvusvaheliste subjektide vahel ja ta küsis ÜRO käest kus kohas on ÜRO hartas kirjas, et ÜRO on rahvusvahelise õiguse subjekt. Ja tõesti ÜRO hartas siukest sätet ei ole. ÜRO pöördus rahvusvahelise kohtu poole, et küsida tema arvamust
sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg'i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse prinsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõiste ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu. Need probleemid olid poliitilist laadi. Poliitiliseks probleemiks oli et ei suudetud saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks poliitiliseks probleemiks oli totalitaristlike ideede levik. Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsioonina, mis püüab nati saksamaad ohjes hoida
-‐ sekundaarsed ehk osalised ehk piiratud – saavad olla teatud rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks (kõik ülejäänud subjektid mis on on sündinud kas riigi tahtest või nende õigused ja kohustusted sõltuvad riigi tahtest nt. taustorganisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, üksikisikud) Võimalik on eristada õigusvõimet ja teovõimet. Teo ja õigusvõime tulevad alati koos riigile. Riik on küll õigussubektina olemas, kuid ta ei saa õigussubjektina tegutseda-‐ nt kui riik on okupeeritud. Riigid -‐ Riigid on läbi aegade olnud kõige olulisemad subjektid
juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahvusvaheline õigus = kehtib kõigi riikide suhtes (kuulub peamiselt tavaõigus, nt agressiooni keeld) 2) üldine rahvusvaheline õigus = kehtib enamiku riikide suhtes (kuulub peamiselt
ütleb, siis on sel suurem kaal P. Burdeau sotsioloogilised uurimused kohtunikud on ka ikkagi kallutatud oma maa poole rahvv kohtus. Juriidiliste autorite kirjutised Mõjukate õigusteadlaste arvamustel on vb suuremgi tähtsus kui ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuudi art 31 nimetab kui abiallikast. Just õigusteadlastele antakse sõna erinevate juriidiliste põhimõtete formuleerimiseks. Ka ÜRO peaassamblee otsused on soovituslikud, ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon on täitmiseks kohustuslikud. Siit ka termin soft law legitiimsuse aste pole nii tõsine, ta ei ulatu kohustuslikusseni. TÜ roll rv õiguse kujundamisel August Pulmerik (?) oli TÜ rahvusvahelise õiguse professor. Pärast sai temast Heidenbergi Ülikooli õppejõud. Tema järglaseks Tartus oli Karl Verboom (?), loomuõiguse vastane. Kirjutas magistritöö "Rahvusvahelised lepingud kui rahvusvahelise õiguse allikad". Peale
tuleb otsida, kas on sarnaseid lahendeidteite tsiviviliseeritud riikide vahel või kas jõutakse õiguse põhimõttel kokku leppida. o Kohtu pretsedent, isegi, kui see pole kohustuslik, siis seda de facto järgitakse. o ÜRO peaassamblee otsused on soovituslikud, riigid ei pea neid järgima. o Kust võib veel tulla rahvusvahelisi tavasid/norme, mis kuuluvad järgimisele? Rahvusvahelise õiguse subjektid võivad olla: riigid, organisatsioonid, Organisatsioonid, mis loovad rahvusvahelisi tavasid- ÜRO otsused, (ÜRO on) riikide vaheline organisatsioon; mitteriiklikud organisatsioonid (greenpeace, rahvusvaheline olümpia komitee (ROK), punane rist RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUHE RIIGIÕIGUSEGA Rahvusavaheline õigus on kohustuslik riikidele. Riik on kohustatud rahvusvahelise õiguse norme järgima, riigid aitavad neid luua ja nad on ka kohustatud neid norme rakendama oma
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA Erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsus referaat Triinu Rokk Juhendaja: Ene Külaots 2013 Sissejuhatus Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelise tegevuspiirkonna ja liikmelisusega organisatsioonid. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: ·valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ·valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning
normide tõlgendamisel riikidevahelises suhtluses laialdaselt. Õigusteaduslikele arvamustele ei ole Rahvusvaheline Kohus oma otsustes selgelt tuginenud. Sellele vaatamata kasutavad riigid õigusteadlaste arvamusi rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside poole pöördumisel. (Hannes Vallikivi 2010) RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õigussubjektsuse olemus Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahuvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla piiramatu e täielik ja piiratud e osaline. Piiramatu rahvusvahelise õigusesubjekt olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks, näiteks riigid. Piiratud rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks, näiteks rahvusvahelised organisatsioonid
Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid on kirja pandud 1945. aasta ÜRO põhikirjas ja 1970. aasta ÜRO revolutsioonina vastu võetud rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis. Tegemist on juriidiliselt mittesiduva dokumendiga. Printsiipide juriidilise siduvuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda rahvusvahelise praktika ning juriidiliselt siduvate rahvusvaheliste dokumentide poole. Võib väita, et alltoodud põhiprintsiibid kehtivad rahvusvahelises õiguses nii tavaõigusnormidena ja kui ka kodifitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rahvusvahelistesse lepingutesse. Riikide suveräänsus ja võrdsus Riikide suveräänsus tähendab: võim kõigi riigi territooriumil elavate isikute üle; võim vabalt kasutada ja käsutada riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi ning teha tegusid, mis on vajalikud ja kasulikud seal elavale rahvale; õigus territooriumi pu
omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigusega. Toimib teistmoodi, põhinedes vastastikuse ja konsensuse pm-tel. Õiguslikult siduv. Rv eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element. Rv avalik õigus e rv õ moodustab iseseisva õigussüst. Rv eraõigus ei kujuta endast rv avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud lepinguid rv-se eraõiguse ühtlustamiseks. Ajalooline areng
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Merlin Langebraun ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Prof. H. Koitel Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO). Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda ühe maailma tähtsaima ja suurima organisatsiooniga. Eesmärgiks on anda ülevaade ÜRO struktuuri ja peamiste ülesannete kohta ning lühidalt tutvustada Eesti osalust. "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret; taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste
Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Kuressaare 2008 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2.Ajalugu........................................................................................................................
tuleb otsida, kas on sarnaseid lahendeidteite tsiviviliseeritud riikide vahel või kas jõutakse õiguse põhimõttel kokku leppida. o Kohtu pretsedent, isegi, kui see pole kohustuslik, siis seda de facto järgitakse. o ÜRO peaassamblee otsused on soovituslikud, riigid ei pea neid järgima. o Kust võib veel tulla rahvusvahelisi tavasid/norme, mis kuuluvad järgimisele? Rahvusvahelise õiguse subjektid võivad olla: riigid, organisatsioonid, Organisatsioonid, mis loovad rahvusvahelisi tavasid- ÜRO otsused, (ÜRO on) riikide vaheline organisatsioon; mitteriiklikud organisatsioonid (greenpeace, rahvusvaheline olümpia komitee (ROK), punane rist RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUHE RIIGIÕIGUSEGA Rahvusavaheline õigus on kohustuslik riikidele. Riik on kohustatud rahvusvahelise õiguse norme järgima, riigid aitavad neid luua ja nad on ka kohustatud neid norme rakendama oma
iseloomustab areng tüliküsimuste lahendamisel rahvusvahelise kohtu ja vahekohtu korras. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja normide täpsustamisel, selgitamisel ja edasiarendamisel mängis olulist rolli Rahvusvaheline Alaline Kohus. 1.3 2.4. ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni (1945- 1989) Rahu ja stabiilsuse tagamine muutusid pärast Teist maailmasõda eriti oluliseks, mistõttu otsustati 1945. aastal luua Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mille põhieesmärgiks oli rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine ning rahvusvaheliste probleemide lahendamine. „ÜRO põhikirja artikkel 2 (4) keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise. Põhikirjaga loodi julgeolekunõukogu, keda volitati tarvitusele võtma meetmeid, juhul kui mõni riik rikub vastavat keeldu.“ (Rahvusvaheline õigus, 2010) Põhikirja vastuvõtmine aitas tugevalt kaasa rahvusvahelise koostöö tugevnemisele erivaldkondades. Pärast Teist maailmasõda toimusid
süsteem kuidagi teisiti välja nägema (et ei ole suveräänsust, loovutatnud osaliselt suveräänsuse vabatatlikult EL, ÜRO) kuidas näen edaspidist arengut? Millised õigused peavad olema, millised õigused tuleks loovutada kõrgemale jõule, tasandile? U 3 lk enda nägemus (ei tee copy-pastet). Kas riiki on vaja, et täita oma f-ni? Mis on riigi f-n? Milleks on riiki vaja? SUVERÄÄNSUS põhjendatud. Riik geopoliitiline olevus: 1) territoorium 2) rahvas 3) avalik võim 4) peavad olema võimelised suhtlema teiste riikidega PS-ses õigus suhelda tahtmine, majanduslikud põhjused/võimalused. Oluline riigi staatus: nt kui riik tahab saada ÜRO liikmeks võtab vastu AINULT riike. Nt kui üks riik jaotub mitmeks Mingi osa riigi territooriumist otsustab iseseisvuda Mitu riiki tahavad ühineda
Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi http://www.just.ee/106 Inimõigused 1 AP arvestustöö Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Loetle varjupaigataotleja õigusi. Loetle varjupaigataotleja kohustusi. Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente (rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel? Nimetage 5 inimõigust omal valikul. Mis on UNHCR, millega tegeleb?
......................................................................................................... 11 Huntington..................................................................................................... 11 Majandus........................................................................................................... 11 Maailma jaotamine rikkuse järgi.....................................................................11 3.10.2017 – rahvusvahelised organisatsioonid.....................................................13 Tekkimise tingimused (Iris Claude Archer).........................................................13 Määratus........................................................................................................... 13 Tunnused........................................................................................................... 13 Liikmed - geograafia...........................................................................
kohtuinstantsid. Pöördumisi inimõiguste organisatsioonide ja õiguskantsleri poole ei arvestata. Euroopa Inimõiguste Kohus tegeleb kohtuasjaga algusest lõpuni, alates kaebuse eelmenetlusest kuni kohtuotsuse langetamiseni. Kohtunikud on täiesti sõltumatud ja neid valib Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Kohtule esitatud avaldusi arutab kõigepealt kolmeliikmeline kohtukolleegium, kes otsustab, kas kaebus on vastuvõetav. 7. Inimõigustega seotud rahvusvahelised organisatsioonid 7.1 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜROga 17. septembril 1991. 13 Inimõiguste kaitse on ÜRO üks peamisi tegevussuundi, tema tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Lisaks ÜRO Inimõiguste
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu,
5)mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse 6)austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi 7)edendada koostööd riikide vahel 8)järgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: 1)Diplomaatilised suhted- kui üks riik tunnistab teist diplomaatiliselt. Suursaadiku kui riigi ametniku esindaja võetakse vastu riigipea poolt. Nende katkestamine on äärmuslik samm, mis viitab kerkivale sõjaohule. Suhted halvenevad ka kui teise riigi diplomaat saadetakse välja maaalt. 2)Majanduslik koostöö- Lisaks regulaarsele kaubavahetusele, investeeringutele, koostootmistele annavad jõukad riigid teistele maadele mitmesugust majandusabi. Välisabi võib seisneda raha või kaupade annetamises või spetsialistide lähetamises. Nt Marshalli plaan. Tänapäeval ei puudu doonorriikide või organisatsioonide abi taga varjatud poliitilised ja ideoloogilised huvid. Humanitaarabi osutatakse looduskatastroofide kannatanud riikidele või
ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi, ning mitte ainult naaberriike. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest: · majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid; · kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; · poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad teadusprojektides.
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
peaksid tagama nende subjektiivsete õiguste kaitse. · Inimõiguste kataloog täieneb vastavalt vajadustele, kusjuures uus subjektiivne õigus on reaktsioon mingile ohule. · Ohtude tuvastamisel ja uute subjektiivsete õiguste formuleerimisel peab olema ettevaatlik, et inimõigused ei kaotaks oma autoriteeti. Ei saa hakata kergekäeliselt õigusi looma. Inimõiguste lepinguid tuleb liiga palju ja paljud ei tunnusta neid lepinguid. Seepärast jäävad uued õigused kuskile toppama. Seetõttu ÜRO Peaassamblee võttis juhised uute inimõiguste loomiseks, millele peavad õigused vastama. Esiteks leping ja uued inimõigused, mis seal sisalduvad, peavad kokku sobima olemasoleva õiguskorraga. Teiseks peaks uus õigus olema fundamentaalne ja lähtuma inimväärikusest. Kolmandaks peab uus õigus olema piisavalt täpne ja praktikas rakendatav.
- Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid
Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid
säilitamisel, sealhulgas põhimõtteid, mis määravad kindlaks desarmeerimise ja relvastuse reguleerimise, ning tegema nende põhimõtete kohta soovitusi organisatsiooni liikmeile või Julgeolekunõukogule või nii organisatsiooni liikmeile kui ka Julgeolekunõukogule. Peaassambleed volitatakse arutama igasuguseid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise küsimusi, mis on esitatud temale organisatsiooni mis tahes liikme või Julgeolekunõukogu poolt või organisatsiooni liikmeks mitteoleva riigi poolt artikli 35 lõike 2 kohaselt, ja andma (välja arvatud artiklis 12 ettenähtud juhud) iga taolise küsimuse kohta soovitusi huvitatud riigile või riikidele või Julgeolekunõukogule või nii Julgeolekunõukogule kui ka huvitatud riigile või riikidele. Igasugune küsimus, mis nõuab tegevust, antakse Peaassamblee poolt enne või pärast arutamist üle Julgeolekunõukogule. Peaassamblee algatab uurimusi ja teeb soovitusi, et:
Prantsuse revolutsiooni aeg – konstitutsionalism, õiguspositivism XX sajandi õigusmõte - normativism Teema 2. Riik ja õigus 1) Riigi tunnused. Avalik võim – kogu riigi juhtimisapparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutusi, selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure, vastuluure, sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid.
essee Jüri Liventaal on 1999. aastal defineerinud sõna riik järgmiselt: „Meie kaaseaegne riik on defineeritud organistatsioon. Organistatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist. Riigi mõiste tuli kasutusele Euroopas uusaja algul (varasemad sellega võrreldavat tähendust väljendavad terminid on kreeka politeia ning ladina civites ja res publica).2 Selleks, et saaks rääkida riikide tunnustamisest, tuleb kõigepealt rääkida riikide tekkimisest. Riik võib tekkida 2 viisil: algelisel ehk originaalsel ja tuletatud ehk derivatiivsel viisil.
........................................11 3.1Muutuv julgeolekusituatsioon.......................................................................11 3.2Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted.......................................................12 3.3Rahvusvahelise suhtlemise vahendid...........................................................13 4.Peamised julgeolekuorganisatsioonid................................................................15 4.1Ühinenud Rahvaste Organisatsioon..............................................................15 4.2Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon..........................................................16 4.3Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 26. juunil 1945 kirjutasid viiskümmend üks riiki San Fransiscos alla ÜRO põhikirjale. See jõustus 24. oktoobril 1945 pärast seda kui kõik Julgeolekunõukogu liikmed ja enamik ÜRO liikmeid olid põhikirja ratifitseerinud. Praeguseks on 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. Eesti võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni - ÜRO (United Nations Organization) liikmeks 17. septembril 1991. Lisaks ÜRO põhiorganitele - Peaassamblee, Julgeolekunõukogu ja mitmed komiteed - kuulub organisatsiooni raamistikku veel hulk
riskiühiskond on Lääne tööstusriikide tänapäeva ja tuleviku ühiskond, kes satub üha suurenevasse sõltuvusse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest, need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte, mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (nt tuumaenergia). OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik, tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. neoklonialism- kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriididliselt iseseisvate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
