Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvaheline eraõigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eelduste, eraõigus, õigusvõime, teovõime, vastuolus, kinnistu, volikiri, hiljemalt, teataja, kodulehekülg, leidsid, sureb, juriidilist, põhitegevus, viiks, esindus, lapsendaja, viimased, abielluda, tagajärgedeleKOHTUALLUVUSE MÕJU • Kohtualluvuse normid määravad rahvusvahelisel tasandil ära esmalt, millise riigi kohus peaks asja lahendama • Kohus lähtub oma asukoha menetlusnormidest ja REÕ normidest • REÕ normid võivad olla riigiti erinevad, mistõttu lõppastmes võib kohaldatav õigus sõltuvalt kohtualluvusest olla erinev AVALIK KORD • Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avalik kord). • Avaliku korra riive korral kohaldatakse välisriigi õiguse asemel Eesti õigust • Avaliku korraga sarnast välisriigi õiguse välistamise mõtet kannavad endast ka kohustuslikud seaduse sätted ja poolte endi poolt REÕ normide kohaldamise kokkuleppeline välistamine FÜÜSILINE ISIK • Elukoha kindlaksmääramisel kohaldatakse Eesti õigust
kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. EFTA riigid ei soovinud ennast vastuvaidlematult allutada Euroopa Liidu kohtusüsteemile. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes iga liiki kohtutes. Ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. Ka ei kohaldata: ● füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes; ● pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluste, kokkuleppe- ja muude samalaadsete menetluste suhtes; ● Sotsiaalkindlustuse suhtes; vahekohtu suhtes. KOHTUALLUVUS-kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on mõnes käesoleva konventsiooniga seotud riigis, hoolimata nende kodakondsusest kõnealuse riigi kohtusse.
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad
ÕIGUSÕPETUS. Tsiviilseadustik 1. Füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks on teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis tekivad sünniga ja lõppeb surmaga. Seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Selles ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda. 1. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib 18 a saamisega. Alaealisel on piiratud teovõime. 2. Füüsiline isik tunnistatakse surnuks, kui 5 aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus. Surnuks tunnistab kohus. Kui isik jäi teadmata kadunuks katastroofi või õnnetuse tagajärjel, tunnistatakse ta surnuks 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada ,
õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus,
käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod Eraõigus moodustavad õigusharud, -instituudid ja normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja harud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit 21. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse? · Eraõigust sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud
Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 3. Füüsiline isik. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Inimloode teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Teovõime Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.
koolitus läbitud. Notar (PKTS § 3 lg 8; NotS § 29 lg 3 p 7) Perekonnaseisuasutus (PKTS § 3 lg 1) Maavalitsus (PKTS § 3 lg 4) alates 01.01.2011 ei koostata välisesinduses sünni-, surma- ja muid perekonnaseisuakte Abielu sõlmimise materiaalsed eeldused Vanus: täisealine ehk 18. eluaasta / päev pärast 18.eluaastaseks saamist? Kohus võib (alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt) laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kolmandate isikute nõusoleku vajadus Soov sõlmida abielu Tahteavalduse puuduse (eksimus, pettus, ähvardus) tagajärjed Heteroseksuaalsus (PKS § 1 lg 1)
Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine. Seaduse avaldamine on seaduse kehtimise eeltingimuseks. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. Vastavalt selle nõuetele avaldatakse seadus Riigi Teatajas 7 tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates (pärast väljakuulutamist kehtestatud korras). Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. 44. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud?
Lisaks leitud kasulikku infot teemasse: I Avalik õigus /*riigiõigus võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõigus ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõigus riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõigus sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõigus normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõigus äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg, töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms.
· Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode
6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt
Abielu olulisemad põhimõtted: 1. heteroseksuaalsuse põhimõte-abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel; 2. konsensusprintsiip-abielu põhineb vabal tahtel; 3. monogaamia põhimõte-monogaamiline liit; 4. eluaegsuse põhimõte-käsitletav kui mehe ja naise ulatusliku, põhimõtteliselt lahutamatu, kogu eluks sõlmitud kooseluna. Abielu sõlmimise eeldused: mehe ja naise vahel; täisealised isikud (v.a. teovõime laiendamine); piiratud teovõimega täisealine isik erandlikel juhtudel; ei tohi olla veresugulased või sugulased lapsendamise kaudu; mitme samaaegse abielu keeld; perekonnaseisuametnik või vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest. Abielu sõlmimise kord: sõlmitakse perekonnaseisuametniku (PSA) poolt 1-3 kuud pärast abiellumisavalduse
Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Levinud arusaam, et õigusnormid kuuluvad käsulausete hulka ehk imperatiivide hulka, mida saab väljendada normi keelelise vormi kaudu. Imperatiivteooriast lähtuvalt peaksid aga kõik õiguslikud määratlused olema taandatavad sellisteks lauseteks, mis kas nõuavad või keelavad kindlat käitumist. See teooria ei sobi, kui on tegu nende õigusnormidega, mis sätestavad kindlate eelduste olemasolul subjektiivsete õiguste omandamise või nende kaotamise (omandiõigus) või kui on tegu näiteks volituste omandamisega (raske näha kohustuse teket).Terve rida õigusnorme reguleerivad isikute või nende ühenduste õiguslikku staatust (õigusvõime, teovõime). Õigusnormi mõte ei seisne mitte igal juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Õigusnormid on kirjapandud normid
aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. Sama kord kehtib Vabariigi Presidendi seadluste suhtes. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks.
selle otsese tahteavaldusega vastu võtab. Pärand-pärandaja vara, mis tema surma korral läheb üle pärija(te)le s.o kõik õigused ja kohustused, v.a need, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja seepärast lõpevad viimase surma korral. Pärandvaraks on pärandaja vara koosseis. Pärimine-isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Isiku surmaga lõpeb tema õigusvõime, kuid õigused ja kohustused surmaga ei lõpe, vaid lähevad üle pärijale. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik, seega võib pärijaks olla ka vaimseks ebaküps isik. Alaealise nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja, kellel on alaealise nimel pärandist loobumiseks vajalik eestkosteasutuse nõusolek. Juriidiline isik on pärijaks vaid siis, kui teisi pärijaid pole või kui pärandaja on sellise korralduse oma testamendis teinud. Pärimisele kohaldatakse
Notar esindab tehinguosalisi kinnistusraamatut pidavas kohtus, esitades kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale. Võib kokku leppida, et ostu- või laenusumma makstakse notari deposiiti ning notar kannab selle üle siis, kui on kinnistamisavalduse kohtusse esitanud. Kui kinnistusraamatu kande tegemine, selle muutmine või kustutamine ei eelda asjaõiguslepingu sõlmimist (näiteks õiguse lõpetamisel, kinnisasja koormamisel omanikuhüpoteegiga, kinnistu jagamisel mitmeks kinnisasjaks, märgete kandmisel kinnistusraamatusse), on notari roll väiksem, piirdudes tavaliselt allkirja õigsuse kinnitamisega. Allkirja õigsuse kinnitamine notari poolt on võrdsustatud digitaalallkirjaga. Seetõttu, kui asjaõiguslepingu sõlmimine ei ole nõutav, võib kinnistamisavalduse esitaja allkirjastada avalduse digitaalselt ilma notari poole pöördumata. Kui kande tegemine, muutmine või kustutamine puudutaks kellegi kolmanda isiku
Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal- Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2
Paragrahv sisaldab õigusnormi või õigusnormi osa. Üldist sätet sisaldavale paragrahvile võivad järgneda üldist sätet täpsustavad või üldise sätte erandeid kehtestavad paragrahvid. Paragrahv tähistatakse paragrahvimärgiga ja araabia numbriga ja paragrahvinumbri järele pannakse punkt. Näide § 1. 6) Õigusaktide teatavakstegemine. Pärast õigusakti väljakuulutmist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja seitsme tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates. Koormav haldusakt, millega piiratakse isiku õigusi või pannakse talle lisakohustusi võitunnistatakse tema kahjuks kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt, tuleb koormatud isikule teatavaks teha kättetoimetamisega ettenähtud korras. Kättetoimetamine võib toimuda kas postiga (üldjuhul tähtkirjaga), elektrooniliselt
tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega; lähtutakse privaatautonoomia põhimõttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3
3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 5) Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu ,,protsessi kitsas sängis".
sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus. Vormid on: monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia, vabariik, demokraatia, õigusriik, totalitaarne riik ehk totalitarism,
enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon Seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5) Seaduse avaldamine Seaduse kehtimise eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (linna ja vallavalitsusel)
kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 25. Õigusperekonnad
2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon – Seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5) Seaduse avaldamine – Seaduse kehtimise eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Määrus – Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (linna- ja vallavalitsusel)
1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. 3. Õiguse autonoomsus Õhtumaast usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist,
Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti kuulub siia. III Skandinaadia õigussüsteem- avalik õigus ja eraõigus. Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod:
Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...........................................................................148 Sotsiaalsete normide funktsioonid..........
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.......................................................................5 · PE
individualiseeritud kas kahe- või ühepoolselt Õigussuhte struktuursed elemendid 1) Õigussuhte subjektid eht suhte pooled 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte omavahel seovad 3) Õigussuhte objekt materiaalse või mittemateriaalse hüve näol, millele on üheaegselt suuatud suhte subjektide huvi ja mille tõtu nad seovad end õiguste ja kohustustega 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Lõppeb surmaga. Üldiste õiguspõhimõtete järgi kõigil riigi kodanikel ühesugune. Pole võimalik piirata ega ära võtta, õigusvõimest ei saa ka vabatahtlikult loobuda.
annaabi.ee 
