õiguskorraga, määratledes ka välisriigi õiguse kohaldamise välistamise juhud. Ühtset REÕ eseme määratlust ei ole:Kõige üldisemalt on REÕ reguleerimise esemeks isikutevahelised eraõiguslikud suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Täpsemalt reguleerib REÕ välisriigi õiguse kohaldamist, välisriigi õiguse kohaldamise välistamist, kohaldatava õiguse valikut, REÕ normide kollisiooni (renvoi). 2) Kvalifitseerimisprobleemid Inglise kohtutes *Üldise õiguse riikides domineerib territoriaalne lähenemine-keskne osa on lex foril. Välisriigi õiguse kohaldamiseks tuleb vastav küsimus menetluses tõstatada, vastasel juhul kohaldab kohus lex forit, sest kohtutel puudub Inglismaal kohustus kohaldada välisriigi õigust. Inglise õigusteoreetikud aga on välja pakkunud ka kvalifitseerimise lex causae alusel.
materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt renvoi „ tagasisaade ja edasiviide“ puhul) RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ARENG • Etapid rahvusvahelise eraõiguse arengus: - personaalõigus, seotud kuuluvusega hõimu - territoriaalõigus, seotud territooriumil viibimisega • REÕ arengu eeldused: - rahvusvahelise kaubanduse areng - erikohtud välismaalaste vaheliste vaidluste lahendamiseks (teatud kohtulik sallivus) - erireeglid välismaalastega seotud vaidluste jaoks (teatud seadusandlik sallivus)
Millistele piirangutel tuleb tähelepanu pöörata? 1. REÕ mõiste - reguleerib õigussuhteid, mis on seotud mitme õigussüsteemiga, sh välismaise elemendiga. Nimetatakse ka konfliktiõiguseks. Ese REÕ esemeks on isikute vahelised eraõiguslikud suhted,mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Allikad jagunevad kaheks: siseriiklikud ja rahvusv. 1) Õigusaktid; 2) RV lepingud; 3) Kohtupraktika; 4)Tava ja praktika; 5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10 on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi. Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks:
Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas ja Venemaal väljastatud dokumente apostilliga ei kinnitata ega legaliseerita. Abielu lahutamiseks on kolm moodust, abielu lahutamine vastastikusel kokkuleppel, sel juhul on omakorda kaks võimalust abielu lahutamine ühise avalduse alusel või abielu lahutamine ühe abikaasa initsiatiivil ja teise abikaasa nõusolekul, abielu lahutamine seoses kooselu lõppemisega, abielu lahutamine seoses ühe abikaasa süüteoga. Rahvusvaheline eraõigus ja lahutus piiriüleselt Rahvusvaheline eraõigus selle laiemas tähenduses on õigusnormid, mis reguleerivad üksikisikute vahelisi rahvusvahelisi suhteid. Väljend rahvusvaheline eraõigus ei ole kõikides riikides sama tähendusega. Näiteks Saksamaa ja Portugali õiguses viitab see ainult kollisiooninormile kusjuures muudes süsteemides sisaldab see rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirju ning välismaiste kohtuotsuste tunnustamist ja nende sundtäitmist. Kõik need
Õigusnorme kohandatakse selliste uute tehnoloogiate ja müügimeetoditega nagu m-äri ja ebay laadi e-oksjonid. Direktiivi ettepanek hõlmab järgmisi valdkondi: lepingueelne teave; kohaletoimetamist ja tarbijale üle kanduvat riski käsitlevad eeskirjad; järelemõtlemisaeg (kauglepingu n interneti ja mobiiltelefoni teel toimuv müük, kataloogimüük ja agressiivne müük); parandus, asendamine ja garantii; ebaõiglased lepingutingimused; e-oksjonid; agressiivne müük. 5. Rahvusvaheline eraõigus ja tarbijakaitselepingud Rahvusvaheline eraõigus on õigusnormide kogu,mis reguleerib suhteid erinevate riigisiseste õigussüsteemide vahel. Rahvusvahelise eraõigusel on reeglid,mis pakuvad lahendusi, kui õigusushe omab kokkupuudet erinevate õiguskordadega. Kohaldatav regulatsioon Kui leping sõlmitakse eri riikides asuvate poolte vahel, tuleb pooltel otsustada, millise riigi õigust õigussuhetele kohaldada. Kui mõlemad lepingupooled on eraõiguslikud isikud,
ÕIGUSÕPETUS. Tsiviilseadustik 1. Füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks on teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis tekivad sünniga ja lõppeb surmaga. Seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Selles ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda. 1. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib 18 a saamisega. Alaealisel on piiratud teovõime. 2. Füüsiline isik tunnistatakse surnuks, kui 5 aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus. Surnuks tunnistab kohus. Kui isik jäi teadmata kadunuks katastroofi või õnnetuse tagajärjel, tunnistatakse ta surnuks 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada , kui tema elusolemise kohta andmed puudu
kehtestamise keeld Teenuste vaba liikumine · ELi toimimise lepingu artikkel 49: asutamisvabaduse piirangute keeld · ELi toimimise lepingu artikkel 56: piiriüleste teenuste osutamise vabaduse piirangute keeld · Artiklid 51, 52 ja 62: erandid seoses asutamisvabadust ja teenuste vaba liikumist käsitlevate keeldudega Isikute vaba liikumine · ELi toimimise lepingu artikkel 21: ühenduse kodakondsus · ELi toimimise lepingu artikkel 45: töötajate vaba liikumisega seotud piirangute keeld Kapitali vaba liikumine · ELi toimimise lepingu artikkel 63: kapitali vaba liikumisega seotud piirangute keeld 23
käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod Eraõigus moodustavad õigusharud, -instituudid ja normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja harud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit 21. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse? · Eraõigust sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVA
1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Rahvusvaheline õigus-EU õigus- Eesti õigus-... Euroopa Liidu kujunemislugu 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus (sütt ja terast li vaja vastastikku kohtrollida, et keegi seda oma kasuks ei kasutaks)
võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest,
............................................................................................18 Teenuste vaba osutamine.........................................................................................19 Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused.....................................................................19 Põhiõigused.................................................................................................................20 Euroopa Liidu kodakondsus........................................................................................20 Euroopa kohtu kodukord.................................................................................................21 Euroopa Kohtu talitused..............................................................................................21 Euroopa kohtu töökorraldus........................................................................................22 Euroopa kohtusse jõudnud eesti juhtumid...
juhtumit; 2. otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires; 3. õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast; 4. senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada; 5. kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal
Otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel. 1) Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. 2) Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires. 3) Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast. 4) Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada. 5) Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. // Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. // Õiguse
.............................................................211 Õiguse valdkonnad....................................................................................................................211 ÕIGUSALLIKATE TEEMA ANNAB AINET MÕTISKLUSTEKS.................................212 Järgmiselt esmalt mõned näited sellest, et õigusallikate teema annab põhjust aruteludeks. Seejärel näiteid meie õigussüsteemi osade täiendavatest kirjeldustest..............................212 Avalik- ja eraõigus..................................................................................................................214 Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline?.........................................................214 Riigiõigus.................................................................................................................................215 Haldusõigus............................................................................................................
arenenud kohtuteenuste kasutajate huvidega täielikuma arvestamise suunas. Praktikud on juhtinud tähelepanu viisidele, kuidas vastata üldsuse ootustele nii, et kõigil, kes õiguskaitset taotlevad oleks mitte ainult lihtsam viis ligipääs kohtutele, vaid et ka rakendatavad menetlused oleksid suurema efektiivsusega ja et juba langetatud otsuste täitmise suhtes oleksid usaldusväärsemad garantiid. Sellise arengu oluliseks tõukejõuks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK), mille sätete tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja
Otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel. 1) Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. 2) Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires. 3) Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast. 4) Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada. 5) Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. // Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. // Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest aspektist
dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ja mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ja esitusviiside ühetaolise üldkasutuse. Normitehnika reeglite järgi konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimas ratsionaalses ja lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi:
Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal- Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega; lähtutakse privaatautonoomia põhimõttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3
ehk ülipositiivsele õigusele. See ôigus pôhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel vôi môistusel. Sellepärast nimetatakse seda ôigust loodus- (loomu) ôiguseks vôi ka môistuse ôiguseks. Loomuôiguses nähakse vôrreldes positiivse ôigusega ülimat korda. Tegu on pôhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Ka enamus ôiguspositiviste tunnistab ülipositiivsete normide olemasolu. Loomuôiguse üks rajajatest oli Rousseau. 5. Eraõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem - Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõigus jaguneb: · Tsiviilõigus 1. Üldosa 2. Eriosa Võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus · Äriõigus · Tööõigus · Intellektuaalne omandiõigus · Rahvusvaheline eraõigus 6. Avaliku õiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem
rahvusvahelistele kohtuinstitutsioonidele st üksikisik ei saa oma õiguste kaitseks pöörduda rahvusvahelise kohtu või vahekohtu poole. Erandiks on Euroopa Inimõiguste Kohus. Üksikisikuid võib võtta vastutusele rahvusvahelise õigusrikkumise eest. Vastutus õigusrikkumise eest võib järgneda kas siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel. Riik Riigi olemasolule viitavad õiguslikud tunnused Riikide õiguste ja kohustuste Montevideo konventsioon (1933) art 1: · alaline elanikkond o liikmed elavad riigi territooriumil ja alluvad selle riigi jurisdiktisoonile o riigis peab eksisteerima teatav alaline elanikkond, kellel on püsiv side oma territooriumiga o alalise elanikkonna hulka kuuluvad tavalisemalt kodanikud ja elamisloa alusel riigis elavad välismaalased o kodakondsus on püsiv õiguslik suhe isiku ja riigi vahel mis annab
riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 3)suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu
Lisaks leitud kasulikku infot teemasse: I Avalik õigus /*riigiõigus võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõigus ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõigus riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõigus sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõigus normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõigus äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg, töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms.
pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. 2. Hartaga tunnustatud õigusi, mis rajanevad aluslepingute teiste osade sätetel, teostatakse neis määratletud tingimustel ja piires. 3. Hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud konventsioo niga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist. 4. Hartaga tunnustatud põhiõigusi, nii nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, tõlgendatakse kooskõlas nimetatud tavadega. 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/403 5. Harta sätteid, mis sisaldavad põhimõtteid, võib rakendada liidu institutsioonide, organite ja
1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 7 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Juura 2002 või 2004 või 2007. 3. T.Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 31-43. Loeng 3: Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu. Õigusharud. 1. Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses. - eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, - eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, teisisõnu on isikul vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne); 2
rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu
organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA
täitmist ei tagata sunniga. Sotsialiseerumine inimese muutumine ühiskonna ja selle erinevate gruppide liikmeks. Õiguse allikad - Põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud Õigus jaguneb avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Õigussüsteem jaguneb - avaliku õiguse ning tsiviil- ehk eraõiguse valdkonnaks. avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ (nt riik) kui avaliku võimu valdaja. Seotud riigi huvidega
52. Tsiviilõigussuhte objektid Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad ja õigused, millele tsiviilõigussuhe on suunatud. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhetes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine objekt või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esineb kas või üks ülaltoodud element, kuulub selline sündmus (suhe) reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega.
Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
