Nt kalastamine. 3. Kahe riigi vahelised lepped- neid on kõige rohkem ja neid on igas valdkonnas. Lepete osakaal järjest suureneb, sest aina rohkem leppeid tuleb ja aina rohkem riike ühineb nende lepete/konvensioonidega. Tavade baasil tehakse leppeid. Aina rohkem norme leiab lepetest. Mis juhtub siis, kui normid on riigile kohustuslikud nii leppe, leppete kui ka tavade alusel? Kui norm on väljakujunenud tavaks, siis sõlmitakse rahvusvaheline konvensioon, mis kinnitab seda tava. Kui see leping aegub/lõppeb, siis kas riigid peavad seda normi järgmima või mitte? Tava on väljakujunenud, riigid on kohustatud seda järgima. Konvensioonis on sätestatud see sama tava, konvensioon lõppeb ära. Mis siis saab? Langeb ära kohustus järgida tava konvensiooni alusel. Tavana on see täisjõus olemas. Riigid peavad tundma, et see on üldine praksis ja et see on nende jaoks kohustuslik. Ehk riigid peavad seda normi järgima.
süsteem kuidagi teisiti välja nägema (et ei ole suveräänsust, loovutatnud osaliselt suveräänsuse vabatatlikult EL, ÜRO) kuidas näen edaspidist arengut? Millised õigused peavad olema, millised õigused tuleks loovutada kõrgemale jõule, tasandile? U 3 lk enda nägemus (ei tee copy-pastet). Kas riiki on vaja, et täita oma f-ni? Mis on riigi f-n? Milleks on riiki vaja? SUVERÄÄNSUS põhjendatud. Riik geopoliitiline olevus: 1) territoorium 2) rahvas 3) avalik võim 4) peavad olema võimelised suhtlema teiste riikidega PS-ses õigus suhelda tahtmine, majanduslikud põhjused/võimalused. Oluline riigi staatus: nt kui riik tahab saada ÜRO liikmeks võtab vastu AINULT riike. Nt kui üks riik jaotub mitmeks Mingi osa riigi territooriumist otsustab iseseisvuda Mitu riiki tahavad ühineda
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
riigi jurisdiktsioonile. Suuruse osas pole miinimumnõuet. Elanikud jagunevad: kodanikud (kõige tihedam seos riigiga), välismaalased (teise riigi kodanikud, kes on mingil põhjusel sellesse riiki sattunud) ja kodakondsusetud. Staatusest sõltuvalt riigisisesed ja rahvusvahelised õigused ja kohustused.) 2. kindlaksmääratud territoorium (Territooriumi hulka kuuluvad maismaa, akvatoorium, õhuruum ja maapõu. Suuruse osas pole miinimumnõuet. Eraldatud teiste riikide territooriumist riigipiiriga, kuid vaidlused viimases osas ei sea kahtluse alla riigi eksistentsi. Tinglikult on territooriumiks ka nt laevad ja lennukid) 3. efektiivne valitsus (riigivõim, kes teostab avalikku võimu elanikkonda ja territooriumi üle
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
rahvusvahelistele kohtuinstitutsioonidele st üksikisik ei saa oma õiguste kaitseks pöörduda rahvusvahelise kohtu või vahekohtu poole. Erandiks on Euroopa Inimõiguste Kohus. Üksikisikuid võib võtta vastutusele rahvusvahelise õigusrikkumise eest. Vastutus õigusrikkumise eest võib järgneda kas siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel. Riik Riigi olemasolule viitavad õiguslikud tunnused Riikide õiguste ja kohustuste Montevideo konventsioon (1933) art 1: · alaline elanikkond o liikmed elavad riigi territooriumil ja alluvad selle riigi jurisdiktisoonile o riigis peab eksisteerima teatav alaline elanikkond, kellel on püsiv side oma territooriumiga o alalise elanikkonna hulka kuuluvad tavalisemalt kodanikud ja elamisloa alusel riigis elavad välismaalased o kodakondsus on püsiv õiguslik suhe isiku ja riigi vahel mis annab
vaatlejastaatust ÜRO-s. 2004.aasta ÜRO reformi käigus andis ÜRO Peaassamblee Pühale Toolile rohkem õigusi. Nüüd tohib Püha Tööl iga-aastasel täiskogul ilma teiste riikide luba vajamata debattidesse sekkuda ning tal on õigus vastata, kui asi puudutab Püha Tooli. Püha Tooli sõlmitud lepinguid nimetatakse konkordaatideks. Püha Tooli saadikuid nimetatakse nuntsiusteks. Kuna kõik riigid Püha Tooli rahvusvahelise õiguse subjektina ei tunnusta, on tegemist partikulaarse rahvusvahelise õigussubjektsusega. Vatikani riik on Rooma linnas asuv, paavsti ülemvõimu all olev suveräänne riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Vatikani rahva moodustavad kardinalid, sealse alalise elukohaga 18 ametiisikud ja paavsti esindajad välisriikides. Nii Vatikani kui Püha Tooli peaks on paavst. Vatikani riik on Laterani lepingu artikli 24 kohaselt alaliselt neutraalne riik
15 Diplomaatilised suhted algavad nootide vahetamisega, esinduse juhi nimetamiseks tuleb saada asukohariigi nõusolek. Esinduse juhi diplomaatilise auastme annab Eesti president valitsuse ettepanekul. Teiste diplomaatide nimetamiseks ei ole agrement üldjuhul vajalik. Diplomaatilised suhted lõpetatakse noodi üleandmisega. Konsulaaresindusel ja ametnikel on privileegid ja immuniteedid: Ruumide ja arhiivide puutumatus Maksuvabastused Õigus kasutada autol, residentsil jm lähetajariigi lippu ja vappi Vaba kommunikatsioon lähetajariigiga, õigus vahetada infot sifreeritud kirjas ja konsulaarkottide ja kullerite puutumatus Funktsionaalne isikupuutumatus Konsulaarkaitse on kodanike huvide kaitse välisriigis nende õiguste piiramise korral sealse konsulaarasutuse või diplomaatilise esinduse kaudu.
legaalsus teatud formaalsuse läbinud, seaduslikkus. legitiimsus puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium - valitsus - võime astuda suhetesse teiste riikidega Riigi kolme elemendi teooria mõtles välja Saksa teadlane Georg Jellinek (rahvas, territoorium, iseseisev riigivõim). Sellele lisati hiljem tunnuseks võime astuda suhetesse teiste riikidega. Suveräänsuse mõiste võttis kasutusele Jean Bodin Prantsusmaalt. Siseriikliku
peaksid tagama nende subjektiivsete õiguste kaitse. · Inimõiguste kataloog täieneb vastavalt vajadustele, kusjuures uus subjektiivne õigus on reaktsioon mingile ohule. · Ohtude tuvastamisel ja uute subjektiivsete õiguste formuleerimisel peab olema ettevaatlik, et inimõigused ei kaotaks oma autoriteeti. Ei saa hakata kergekäeliselt õigusi looma. Inimõiguste lepinguid tuleb liiga palju ja paljud ei tunnusta neid lepinguid. Seepärast jäävad uued õigused kuskile toppama. Seetõttu ÜRO Peaassamblee võttis juhised uute inimõiguste loomiseks, millele peavad õigused vastama. Esiteks leping ja uued inimõigused, mis seal sisalduvad, peavad kokku sobima olemasoleva õiguskorraga. Teiseks peaks uus õigus olema fundamentaalne ja lähtuma inimväärikusest. Kolmandaks peab uus õigus olema piisavalt täpne ja praktikas rakendatav.
INIMÕIGUSED Jaak Roosaare 29.jaanuar.2013 Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest? Inimesi kaitstakse ka nende enda elukoha eest. Riigid võisid oma kodanikega teha ükskõik mida nad tahavad oma territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. See on arenenud aeglaselt ja problemaatiliselt viimastel aastatel rohkem. Nr Süürias, vahelesekkumised on seletatud ja põhjendatud, kui enesekaitset. Kahtlemata on riikidel õigus enesekaitsele, seda on peetud tugevamaks aluseks vahelesekkumiseks kui humanitaar integratsioon. (Tollene peasekretär) 1991 ÜRO aruandes kirjutas ta integratsiooni probleemides, nentis, et see ei peaks olema seotud selle probleemida ei tohi teiste riikide siseasjadesse sekkuda vastupidi
nõusolekul Avatud lepingud: liitumiseks või sellest lahkumiseks kõigile avatud. Osapoolte geograafilise paiknemise järgi saab liigitada: Universaalsed lepingud: seovad valdavat enamust maailma riikidest. Partikulaarsed e regionaalsed lepingud. Sisu järgi saab liigitada õigustloovateks (üldised käitumisreeglid) ja õigustoimingulisteks (regul üksikjuhte, ei ole enam aktuaalne). Rv leping e konventsioon, pakt, protokoll, lepe, statuut, harta, põhikiri. Sõlm ja jõustum: sõlm algab tekstis kokkuleppimisega. See toim kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel; rv-se organisats või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtm-ga rv-l konv-l. sõlm viiakse lõpuni sellele allakirjutamisega. Allakirjutajad peavad tõendama oma volitust riiki esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipea, valitsusjuht, välismin, diplom esindus
Rahvusvaheline mereõigus Mandrilava merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org eng international law oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega) Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1
SEMINAR RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Situatsioon Arkaadias toimus hiljuti sõjaline riigipööre, mille tulemusena sai võimule kindral John Smith. Selleks, et oma võimu kindlustada, hakkab kindral peagi kasutama repressiivseid meetmeid eelmise režiimi pooldajate ja teiste tõenäoliselt ebalojaalsete isikute vastu. Paljud põgenevad Utoopiasse, kus organiseeruvad häälekaks opositsiooniks. Selle liikmed korraldavad Arkaadia diplomaatilise esinduse regulaarseid meeleavaldusi, mida Arkaadia peab solvavateks ja palub Utoopial ära keelata. Lisaks soovib Arkaadia, et Utoopia annaks välja mõjuka opositsiooni juhi Jane Doe, keda süüdistatakse riigireetmises. Utoopia ei ole nõus täitma kumbagi nõudmist. Lisaks on Arkaadiale pinnuks silmas Utoopia ajakirjanik Robert Jones, kes avaldab kohalikes ja rahvusvahelistes väljaannetes Arkaadiat kritiseerivaid kirjutisi. Jane Doe reisis Latoonia lippu kandva reisilaevaga Arkaadia naaberriiki Patagooniasse. John Smith andis Arkaadia mereväele
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal
Kaasaegne merealade ja merepõhja jaotus, nende alade staatuse ja õigusliku režiimi üldiseloomustus ÜRO 1982 mereõiguse konventsioonist ja selle XI osa Rakenduskokkuleppest lähtuvalt Traditsiooniliselt on jaotatud merealad ja merepõhi kolemeks: siseveeks, territoriaalmereks ja avamereks. Genfi konventsioon tõi mereõigusesse uue mõiste – erivöönd. ÜRO 1982 konventsioon lisas majandusvööndi ja süvamerepõhja regulatsiooni. ÜRO rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni väljatöötamise eesmärgiks oli luua kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt laiendada. Laiendamise põhjuseks olid muidugi kalavarud ja muud ressursid. Samamoodi üritati saavutada monopoolset seisundit majandusvööndis ja mandrilaval.
Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid on kirja pandud 1945. aasta ÜRO põhikirjas ja 1970. aasta ÜRO revolutsioonina vastu võetud rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis. Tegemist on juriidiliselt mittesiduva dokumendiga. Printsiipide juriidilise siduvuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda rahvusvahelise praktika ning juriidiliselt siduvate rahvusvaheliste dokumentide poole. Võib väita, et alltoodud põhiprintsiibid kehtivad rahvusvahelises õiguses nii tavaõigusnormidena ja kui ka kodifitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rahvusvahelistesse lepingutesse. Riikide suveräänsus ja võrdsus Riikide suveräänsus tähendab: võim kõigi riigi territooriumil elavate isikute üle; võim vabalt kasutada ja käsutada riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi ning teha tegusid, mis on vajalikud ja kasulikud seal elavale rahvale; õigus territooriumi pu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Merlin Langebraun ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Prof. H. Koitel Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO). Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda ühe maailma tähtsaima ja suurima organisatsiooniga. Eesmärgiks on anda ülevaade ÜRO struktuuri ja peamiste ülesannete kohta ning lühidalt tutvustada Eesti osalust. "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret; taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning suur- ja väikerahvaste õiguste võrdsusse; luua tingimused, milles võivad püsida õiglus ning lugupidamine lepinguist ja muudest rahvusvahelise õiguse allikaist tulenevate kohustust
41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole. USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64. 2.5 Lapse õigused Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades; · diskrimineerimine ei ole lubatud; · igal lapsel on õigus elule ja arengule; · igal lapsel on õigus osalemisele.
Neoliitiline revolutsioon - ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele; ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne ● Montevideo 1933 - Territoorium - Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia ● Ülim võim territooriumil ● Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) -> Valitsusel vms on legitiimne võim vägivallale (st, et keegi teine pole võimuga vägivallale) ● Tunnustamine Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus
mis lähtub oma tegevuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, kes on selle konventsiooni ratifitseerinud (47 liikmr). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui lkmr kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguste konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel sõlmitud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. EIÕK on tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Eesti riik on võtnud endale kohustused teiste lepinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsek. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5
lahendab vastuolusid eri riikide REÕ normide vahel. Lahendatakse erinevused eri riikide kollisiooninormides. *Vormid:a)tagasisaade-kohaldatakse oma riigi õigust; b)edasiviide- kohaldatakse välisriigi õigust. *Selle käsitlus sõltub kuidas lex fori määrateleb välisriigi õigust. Nt. Eestis on välisriigi õiguse õigusteoreetiline määratlus viidud kooskõlla renvoi määratlusega. Kõik kollisiooninormid aga ei pruugi langeda sama välisriigi õiguse määratluse alla. Renvoi’d ei tunnusta kõik riigid. *Neli Renvoi käsitlust: a)Eiramine-Forum(hagi menetlev kohus) ei tunnusta Renvoid ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriikliku õigust(Itaalia, Kreeka,Egiptus) b)Desistement teooria- tagasisaate korral kohaldab foorum oma õigust, kuid mitte seetõttu et ta tagasisaadet aksepteeriks, vaid sellepärast, et välisriik on keeldunud oma õiguse kohaldamisest. c)Ühekordne renvoi-osalise renvoi teooria
5. Muud teemad - RV õiguse-majanduse-keskkonna terminid: RV õigus ei ole päris õigus- ei ole ühtset seadusandjat, ei ole igal pool sama, ei ole ühtset seadusandjat, iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO). Kui riik ei taha ÜRO poolt kehtestatud seadusi täita, siis sellele ei ärgne mingeid sanktsioon ÜRO poolt. RV õigus tekkis alles hiljuti u. 19.saj. alguses. 1969. a. võeti vastu RV-te lepingute õiguse Viini konventsioon. Esimene eraõigustega (inimeste rv erinevast riigist abielupaar) tegelev konventsioon HAAGI konverent 1883.a. esimene konverents; esimene konventsioon 1902 a. Siiani on 20 konverentsi. Esimene püüdlus RV suhtlust korraldada: liikmed kõikjal maailmast; esimene konventsioon tegeles abielu , jurisdiktsiooni, lastega; praeguseks teemasi seinast seina (palju erinevaid). RVÕ allikad * üld-ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid; * RV tava, kui
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvaheline õigus Ei ole päris õigus traditsioonilisel kujul. - Ei ole sama igal pool - Ei ole ühtset seadusandjat - Iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO) Tekkis alles hiljuti - Euroopa Kontsert (hakkas arendama RV õigust kui sellist) kui esimene diplomaatiline kokkulepe - Reaalsed allikad alates 20.sajandil - 1969 võeti vastu Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon Haagi konverents 1893.aastal I konverents; I konvensioon 1902 Siiani 20 konverentsi Esimene püüdlus RV suhtlust korrastada - Liikmed kõikjalt maailmast - Esimene konventsioon tegeles abielu, jurisdiktsiooni, lastega Praeguseks teemased seinast seina RVÕ allikad Üld- ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid Rahvusvaheline tava, kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat
essee Jüri Liventaal on 1999. aastal defineerinud sõna riik järgmiselt: „Meie kaaseaegne riik on defineeritud organistatsioon. Organistatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist. Riigi mõiste tuli kasutusele Euroopas uusaja algul (varasemad sellega võrreldavat tähendust väljendavad terminid on kreeka politeia ning ladina civites ja res publica).2 Selleks, et saaks rääkida riikide tunnustamisest, tuleb kõigepealt rääkida riikide tekkimisest. Riik võib tekkida 2 viisil: algelisel ehk originaalsel ja tuletatud ehk derivatiivsel viisil.
printsiipe, sõltumata materiaalsest sisust. lihtsam pidada konstitutsiooninormideks norme, mis on kirjas K-is. 2) ajalise kestvuse järgi a) alatised normid kehtestatakse määramata ajaks, kehtivad kuni muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Valdav enamus norme sellised. b) nn igavesed normid on K-des suhteliselt harva, on sõnastatud nö igavikulistena. K ise keelab neid üldse muuta (nt 19. saj keskpaigast alates kõigis Prantsuse K-des säte, et vabariiklikku valitsemisvormi ei tohi muuta). c) ajutised normid I) nn murranguaja e revolutsiooniaja normid (valitseva korra siduvad normid kaovad, uus kord, vanad normid ei ole siduvad) ei pruugi toimuda massiliikumisi, piisab pisikesest grupist, kes teatab, et varemkehtinud PS-e kontinuiteet on lõppenud. 1936. a sarnane olukord Eestis. K-i ei ole. Neile on iseloomulik, et nad on
Prantsuse revolutsiooni aeg – konstitutsionalism, õiguspositivism XX sajandi õigusmõte - normativism Teema 2. Riik ja õigus 1) Riigi tunnused. Avalik võim – kogu riigi juhtimisapparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutusi, selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure, vastuluure, sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid.
vastama kolmele küsimusele: See on ka ühtlasi õigusuhtes toimimise viis. Tuleb eksamile. 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. H-D-S= kui - siis - vastasel juhul. Teema 2. Riik ja õigus 1. Riigi tunnused - riigil on territoorium, rahvas, valitsus ja teiste riikide tunnustus riigina. Viimane on kirjutamata reegel. 2. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus - Eestis on suverrään rahvas, kes on andnud valitsemise saadikutele. Monarhia - piiratud (mingi organiga peab monarh arvestama, mingi asi saab teda piirata ühesõnaga) ja piiramatu (tee mis tahad). Vabariik - riigipea on kindlaks ajaks valitud president. Diktatuur on ka veel eraldi, kuid see põhmõtteliselt ka monarhia
(3) Kui käesoleva seaduse § 231 või 6. osa 1. peatüki 1. jao sätted näevad ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi materiaalõiguse norme . [RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004] (§ 231. Registreeritud väärtpaber (1) Aktsiale, võlakohustusele ja muule õigusele, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse.) On olemas 4 renvoi käsitlust: * eiramine forum ei tunnusta renvoi`d ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriiklikku õigust (nt Itaalias, Brasiilias, Kreekas, Süürias, Egiptuses); * desistement teooria ehk deklinatsiooniteooria tagasisaate korral ei kohalda forum oma õigust mitte sellepärast, et ta aktsepteerib tagasisaadet, vaid sellepärast, et ,,välisriik on ,,koketselt keeldunud" oma õiguse kohaldamisest" (riikide praktikat pole);
enda sisust, seaduse eesmärk). Iga paragrahvi juures ääremärkus. Mahukad statuudid jagatud peatükkideks või osadeks. Paragrahvid võivad olla grupeeritud. · Islami õigus. Teoloogia õpetab, mida uskuda. Püha seadus sätestab, kuidas käituda. On riike, kus domineerib ilmalik pool, ja riike, kus domineerib jumalik pool. Tunvuvalt keerulisem kui teised õiguskultuurid. Jumalik pool on püha ja puutumatu. Esimene politseinik esimesel tänavanurgal võib sellest juba mööda vaadata. Selleks, et mitte mööda vaadata, peab püha ja puutumatus olema sinus eneses, pead olema kultuuri osa ning end sellega sidunud. Islami usulist seadust nimetatakse sariaadiks suur tee, tee allika juurde, jumala käsk. 1. Koraan araabiakeelsel kujul. Läkitati peaingel Gabrieli vahendusel osade kaupa Muhamedile. 2. Sunna prohveti tava
Rahvusvahelised organisatsioonid (teisesed toimijad: nende tegemiseks on vaja loojat- riiki) o Mõjukas olemiseks peab olema pildis (uudistes, räägitud jne) Hargmaised korporatsioonid Muud: o inimesed – Eesti inimesed käivad Valkas, tegelevad rahvusvahelise kaubandusega o terroristid o katoliku kirik – tuntud, käsuvahendaja, MTÜ o Punane Rist, Greenpeace, UFA, Amnesty – riikidevahelised, mitte RVOd Riik Montevideo konventsioon (1933) annab riigile tunnused: o Territoorium o Rahvas o Valitsus o Võime suhelda o (Rahvusvaheline tunnustus) Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla o Valitsusel ei ole ühte kõrgemat valitsust, ülim võim mingil territooriumi o Tartu – ei ole suveräänne, Eesti – on o Valitsus võiks olla legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) – tunnustame, et politseil on mingi võim ja riik võib vägivalda kasutada
tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste 2 leinguosaliste ees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
