Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusriigid ja industriaalühiskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
revolutsioon, imperialism, poliitik, balkanil, seostatud, faktirohke, raudtee, krimm, bismarck, aurumasin, röntgen, kolooniaid, liberalism, sovinism, bismarcki, kong, feodaal, suurriik, 1856, preisimaa, sardiinia, mustal, sevastoopol, suurriigid, stefano, armee, senisest, rahvusriigid, tööstusliku, kihid, elutingimused, kehvad, langesid, soodustusVeebruar 1918. Suur osa rahvast Euroopas elas endast sõltumatul alal (kolooniates). Saksamaal polnud suurt rahvaarvu, sest polnud kolooniaid. Etioopia Aafrika sarv (kristlik kultuur on seal). Imperialismiajastu tõi kaasa majanduse globaliseerumise (kaubandus tõi sisse suuri kulusid, pangad hakkasid laenu andma, kodumaine tööstus arenes). Majandus riikide vahel selleks ajaks oli nii läbipõimunud, et soda polnud siis võimalik, kuna kõik kaotaksid majanduslikult väga palju. Imperialism riiklik poliitika, mille eesmärgiks on saada uusi territooriume, kolooniaid, saavutada kontroll teiste riikide üle majanduslikult või poliitiliselt. Ühiskondlikud liikumised: väljendasid ühiskonna hoiakut, inimeste mõtteviisi. Eelkõige arvati, et demokraatia ja liberaalne maailmavaade on esimesel kohal, muudkui arenevad, ei kujuta endast ohtu. Oluline oli töölisliikumine, ükski valitsus ei saanud seda ignoreerida. Tekkis töölisaristokraatia (oskustöölised kelle elatustase
· Rahvusluse kasv aitas kaasa: I maailmasõja puhkemisele. impeeriumite lagunemisele I maailmasõja käigus. sovinismi kasvule (ehk suurrahvaste natsionalismile, mille käigus suruti maha väikerahvaid) genotsiidile ehk mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlikule ja füüsilisele hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21) · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15.sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid
*Vene-Jaapani sõda 1904-1905a. mõlemad riigid püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Venemaa sai lüüa. Kaotus Jaapanile soodustas 1905a. revolutsiooni puhkemist. *Bosnia kriis 1908a. Austria-Ungari liitis vägivaldselt Bosnia-Hertogoviina, mis kuulus ametlikult Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all, kriisi tulemusena Saksamaa sõltuvus Austriast tugevnes, Entente ei lõdvene ja pinged Balkanil jäävad püsima. 5. Millised olid tähtsamad ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul? (nimeta, selgita, too näiteid). Selgita: revisionism, enamlus, anarhism, antisemitism. - *Proletariaad palgatööliskond, mis hakkas oma õigusi suurendama. *Marksism kutsub palgatöölisi ühinema, eraomandi ära võtmine. *Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega.
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a
juulil 1776, mis kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks (ameerkilased tähistavad siiamaani 4, juulit iseseisvuspäevana). Kuid väljakuulutatud iseseisvuse eest tuli võidelda. Iseseisvussõda toimus Inglismaa ja ameeriklaste vahel 1776-1783. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. Sõja võitsid ameeriklased, mille järel loodi Ameerika Ühendriigid. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87) Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda- tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed (lk 87), Louis XVI ja Robespierre´i osa revolutsioonis. Prantsuse revolutsioon toimus 1789-1799
Ühiskond jagunes kolmeks: Ülamklass, keskklass ja alamklass. Ülemklassi moodustasid aadlikud, keskklassi vabrikuomanikud, pankurid, haritlased- neid nimetati kodanlasteks ning nad moodustasid 20% ühiskonnast. Alamklassi moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Inglismaa kiire majandusliku arengu taga oli mitu põhjust. OLuliseks eelduseks oli 17.sajandisl toimunud revolutsioon, mis kõrvaldas majanduse arengult paljud feodaalsed takistused. Tänu sootsatele majandusoludele kasvas inglismaal ka kiiresti rahvaarv. Riigil oli palju maavarasid ja oli ka ülemerekaubanduse valitseja, tänu sellele oli tal teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Ärmiselt soodsalt mõjutas riiki ta asumine saarel, sest tänu sellele jääti eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Samuti oli Inglismaal alates 1707.aastats unioonis
Kõige rohkem kasu lõikas sellest sõjas Inglismaa, millest sai Euroopa juhtivaks riigiks. Otsese kasuna sai Inglismaa enda kätte Gibraltari. Seda eelkõige selleks, et kontrollida sisse-välja vedu. 8 9 06.03.08 XIX sajand pikk aastasada 1789-1914 Prantsuse revolutsioonist kuni Esimese maailmsõjani. Toimus palju muutusi. Suur Prantsuse Revolutsioon Põhjused: 1. Absolutismi vastasus 2. Majanduskriis, mida põhjustasid erinevad aspektid · 1788. aasta ikaldus nälg, leivahinna tõus · Prantsusmaa ei suutnud konkureerida odavate Inglismaa vabrikutekaupadega · Sõjad, mida oli peetud, olid kulukad eelarve oli miinustes (välispoliitika, kuninga õukonna ülalpidamine maksis palju) 3. Valgustusideede levik eeskujuks oli 4
Kolooniasõjad - vastupanu suurriikide kolooniapoliitikale Inglise-Buuri sõda - 1899-1902, buurlased suutsid kaua vastu võidelda Briti impeeriumi koosseisuga liitumise vastu, kuid siiski kaotasid. Pidid sõlmima rahulepingu Inglismaaga 1902. Vene-Jaapani sõda - 1904-1905, Venemaa kui ka Jaapan püüdlesid ülemvõimu Hiinas mis viis konfliktini, Venemaa kaotas. Venemaa rahvusvaheline autoriteet langes, Jaapanil tõusis. Pärast seda puhkes ka Venemaal revolutsioon 1905. USA tulek maailmapoliitikasse - 19.saj ja 20.saj vahetusel astusid Ameerika Ühendriigid üha rohkem sekkuma Lõuna-Ameerikas toimuvasse, eesmärk oli eurooplaste mõjule lõpp teha ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. Ameerika-Hispaania sõda 1898, kus Hispaania kaotas. Loovutas oma Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Ühendriigid soovisid kasutada Panama kanalit transpordiks
>sisetülid, bokserite ülestõus: (1899-1901) võideldi välismaise, läänepärasuse vastu =>eurooplaste ühendatud sõja- jõud surusid ülestõusu maha => Euroopa riigid ja Jaapan jagasid Hiina oma mõjusfäärideks 2. Riigid 20. sajandi alguses Saksamaa 1 >19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru *eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas (kolooniad)=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele *aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks >1882-1915 Kolmikliit
tootmisettevõtete rajamisel. Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme. Pilet nr 2 · Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas 19. sajandi keskel olid kõik suurriigid huvitatud oma mõju laiendamisest Balkanil ja Mustal merel, kus vormiliselt valitses nõrgenev Türgi impeerium. Euroopa nn haige mehe Türgi pärandi jagamisest lootsid endale kasu lõigata kõik suurriigid. Väga aktiivne oli seejuures Venemaa, kes lootis laiendada oma mõju Balkanil ja saavutada oma laevastikule tegevusvabaduse Mustal merel. Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasidki Napoleoni järgse Euroopa ühe suurema sõjalise konflikti Krimmi sõja. See sai
juulil 1776. aastal vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 inglise kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Ameerika iseseisvussõda toimus ameeriklaste ja inglaste vahel 1775-1783 aastal. Pärast vahelduva eduga toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. Aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7.PRANTSUSE REVOLUTSIOON Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda-tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed ,Louis XVI ja Robespierre´i osa revolutsioonis. Prantsusmaad valitseti 18
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika
eeliseid, kaubeldes piiride ja tollideta, olid rahvusest sõltumata juriidiliselt võrdõiguslikud kogu keisririigi raames. Linnades arenenud tööstus, põllumajandus Sisepoliitika: Parlamendis olid esindatud peaaegu kõik rahvusrühmad, oli otsuste vastuvõtmine raskendatud. Kõikide rahvuste poliitilised grupid asetasid esikohale rahvuslikud probleemid, nõudes maksimaalselt laialdast autonoomiat. Välispoliitika: Venemaaga rivaalitses Balkanil. 1908 annekteeriti Bosnia ja hertsogoviina. annekteerima- vägivaldne liitma. 1879 liit Saksamaaga Venemaa vastu. Itaalia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Mitmeparteiline parteisüsteem. Majandus: Heaolutase oli üks madalamaid. Põhja osa oli edukam kui lõuna osa, kus kehtis parunite patriarhaalne võim talupoegadele. Põhjustas ümberasumisi lõunast põhja ja Ameerikasse. Lõunas oli nälg. Välispoliitika:
Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna
Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba. VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaalia, Pürenee poolsaare lõunaosa ja Põhja-Aafrika. Bütsantsi elanikkonna põhiosa moodustasid kreeklased, kes olid põliselanikeks Balkanil ja Väike-Aasias, kuid neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel. Bütsantsi territooriumil asus palju rikkaid ja rahvarohkeid linnu, mida läbisid nii maismaa kui ka mereteed. Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia,
juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Sellele järgnes iseseisvussõda ameeriklaste ja inglaste vahel. Pärast vahelduva eduka toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON Prantsusmaal valitsesid 18. saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent seal tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. aastal vallutati Bastille'i kindlus, millega algas revolutsioon. Kuningas oli sunnitud tegema ümberkorraldusi (näite ks kaotati seisuslikud eesõigused ning võrdsustati seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst). 1798
juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Sellele järgnes iseseisvussõda ameeriklaste ja inglaste vahel. Pärast vahelduva eduka toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON Prantsusmaal valitsesid 18. saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent seal tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. aastal vallutati Bastille'i kindlus, millega algas revolutsioon. Kuningas oli sunnitud tegema ümberkorraldusi (näite ks kaotati seisuslikud eesõigused ning võrdsustati seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst). 1798
rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole
saj-l pooldatakse laiemalt põhiseaduslikku monarhiat. Oluliseks ideoloogiks on Montesquieu (1689 1755). Hiljem levib rahva suveräänsuse ideoloogia, mis on tänapäeva dem aluseks. Pooldatakse vabariiki. Selle ideoloogia tõlgendajaks on ka Rousseau (1712 1778). Absolutismi põhjendatakse uute argumentidega kui varem (jumalik võim, jne). Absolutismi põhiliseks argumendiks on ratsionaalsus. Kuna Pr absolutismi ei moderniseerita, siis tulemuseks on revolutsioon. Valgustatud absolutism levib eelkõige saksa maailmas ning Venemaal. Silmapaistvaid tulemusi saavut Preisimaal (Friedrich II Suur). Nendes riikides viiakse läbi mitmeid reforme. Sellega saavutatakse seda, et rev nendes riikides ei puhke. Mõistlikuks peeti seda, et kui valitseja valitseb valgustuse vaimus, siis on valitsemine ratsionaalne ja hea. Lähtekohaks oli valgustusfilosoofia põhimõtete järgimine. Valitseja oli riigi esimene teener. Valgustatud valitsejad olid suurte
Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim
aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperialism on suurriikide püüe oma võimupiirkonda laiendada. Võim võib olla nii kultuuriline, poliitiline kui majanduslik võim Tootmises oli väga ulatuslik kasv 1897 - 1913 Tööstuspööre oli toimunud. Kõige rohkem kasvasid naftatööstus, kautsukitootmine (kumm), elektrotehnike, autotööstus. Toimus kiire tõus, sest alguses ei olnud tootmist Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase.
Üldiselt paranes tööliste olukord Lääne-Euroopas tööliste parem organiseerumine võitluseks oma õiguste eest ning sotsiaaldemokraatlike ideede laiem levik Suuremat tähelepanu pöörati töötaja oskustele, tekkisid oskustöölised Töölistele loodi paremas töö- ja elutingimused IMERIALISMIAJASTU Maailm jõudis imerialismiajastusse 19. saj lõpul Nimetus tuleb impeeriumitest (suurriikidest) suurriikide ajastu ehk imerialismiajastu Imperialism riiklik poliitika, mille eesmärgiks oli juurde saada territooriume, kolooniaid ning saavutada teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll 19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871 Sovinism marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega) Suuremad emamaad kaardil:
juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid)
II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914)
Eri riikide taotlused sõjas, sõjaplaanid. Tuletage meelde kõne valitsuse liikmena. F.Ferdinandi tapmine – millal, miks, kelle poolt. Selle tagajärjed. Sündmused esimesel sõja-aastal. Eri riikide taotlused sõjas, Prantsusmaa soov saada endale Elsass-Lotringi piirkond, samuti Aafrikas, revanšš Preisi- Prantsusmaa sõjale, kus saadi hävitavalt lüüa Venemaa soov saada võim Balkanil, selleks vaja purustada Austria-Ungari ja Türgi Inglismaa taskaalu hoidmine Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniatest Aasias Serbia soov teha Balkanile suur slaavi riik Saksamaa soov laiendada oma võimu nii Euroopas kui ka maailmas Austria-Ungari soov kaitsta end Serbia eest kolooniate ümberjagamine, Saksamaa soovis rohkem koloonia, kuid Inglismaa ei soovinud enda omi kaotada
Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai
kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus
I Pariisi leping 20.05.1814 oluliseim Rahuleping. II Viini-Kongressi leping (Viin 9.06.1815). III Rahuleping Pariis. Euroopas oli kaks suur jõudu: Prantsusmaa ja Inglismaa. Venemaa oli suurem kui praegu. Austria erines praegusest. Itaalia ja Saksamaa olid väiksed vürstiriigid. Saksamaal oli suur rahvusprobleem- “Deutchland, Deutchland Über Alles”. 1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler. Probleemid parlamendiga sõjaväe & maksude suurendamise osas. Tema huviks oli ühtne Saksamaa ning selle julgeolek ja selle suurenemine. Bismarck’i realpolitik: Solidaarsus saksa-keelsete rahvastega (Austria ja Saksamaa natsionalistid). Armee- riigipoliitika instrument (Iron and blood). Diplomaatia- lisaks armeele (poliitilised, kaubandus- ja muud läbirääkimised). Sõda
Saksamaa firma BASF, sest Inglismaa ei osanud seda ära kasutada Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Ühiskondlikud liikumised 20. Sajandi algul Kolmikliidu ja Antanti kujunemine ja blokkide eesmärgid Kolmikliit- Saksmaa- haarata uusi kolooniaid, laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandilevajas võimsat laevastikku Austria-Ungari- tugevdada oma positsiooni Balkanil, tuli maha suruda Serbia domineerimiskated ja saada Sks toetus, kui peaksid kaasa tooma sõja Vm-ga Itaalia- nõrgim lüli, kaitsta end Pr rünnaku eest, vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutada see oma kolooniaks nimega Liibüategi ära Antant- Prantsusmaa- soovis vähendada Sks mõjuvõimu Euroopas, saada tagasi Elsassi ja Lotringit
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal?
.............................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine...................................................................................................... 29 Inglise kolooniad Põhja-Ameerika.................................................29 Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil....................................................................................... 31 Prantsuse revolutsioon........................................................................................................................ 32 Napoleon..........................................................................................33 Industriaal ehk tööstus ühiskond........................................................................................................ 34 Imperialism.....................................................................................................................
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel
annaabi.ee 
