Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jannsen, jakobson, aleksandrikooli, organisatsioonid, jakobsoni, ühtekuuluvustunne, eneseteadvus, hurtostimees, vaimustus, hurda, õppetunni, ärkamine, kulges, tsehhid, soomlased, lätlased, kujundati, kumba, väljarändamine, rahutused, usuvahetusliikumine, senisest, sügavamaltaljudele, uutele, tunnen, vabanemine, kreutzwald, nendest, kirjasõnamaarent jne) oli ka puhtrahvuslikke taotlusi, näiteks vallakogukondade vabastamine baltisakslaste võimu alt, talurahva esindajad kohtutes, eestikeelne asjaajamine ning vene keele lisamine eestikeelstetesse koolidesse, mis eelnevalt baltisaksa koolivalitsuse võimu alt oleks võetud. Algas ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks, milles võib leida nii raskusi kui rõõme. Üheks eelduseks ärkamisajale oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe ,,Perno Postimehe" asutamine, milles ta oma kirjutistega eestlasi virgutas. Kuna Jannseni soovis eesti rahva eluolu edendada kehtivate tingimuste raames, ajas ajaleht asja väga ettevaatlikult, peljates kõiki veidigi radikaalsemaid ettevõtmisi, siiski pani just ,,Perno Postimees" aluse eesti ajakirjandusele. Kirjasõna edendajate hulka võib lugeda ka F.R. Faelmanni ning F.R.
Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R
lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses.
Ilma selleta ei teaks me arvatavasti eesti huvitavast ja väga mitmekesist kultuurist ja ajaloost nii palju. Samuti oleks meie keel palju vaesem. Või siis hullem variant Eestis räägitaks praegu võib-olla üldse saksa ja vene keelt või isegi mingit ebamäärast segu... Esmakordseks suurürituseks kujunes esimene üldlaulupidu. Laulupeo tähtsus oli suur see kasvatas tohutult eestlaste ühtsustunnet. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle kogu maa. Siiski on see üpris vastuolulise väärtusega. Idee võeti ju sakslastelt ning see näitab eestlaste vaimuvaesust. Samuti esitati seal väga vähe eestimaised laule. Samas oli see esmakordne suurem laulupidu, kus osalesid koorid üle terve Eestimaa ning omal kohal olid ka kõned, millest ei puudunud isamaalised motiivid. 1870ndatel jaguneti kahte leeri: mõõdukad, kelle ninameesteks olid Jannsen ja Hurt ning radikaalid eestvedajateks Jakobson ja Köler
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise alguseks Eestis peetakse 19. sajandit. Ärkamisaja eeldusteks olid, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Kas rahvuslikku liikumist võib pidada õnnestunuks või pigem läbikukkunuks? Rahvuslik liikumine liitis inimesi ja pani inimesed ühtemoodi mõtlema ja tegutsema. Üks esimestest koostöödest, mida ühiselt koos teha prooviti, oli esimese eestikeelse kooli rajamine. Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus. Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed
eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele. Samal ajal püüdis ka Vene riigivõim eestlasi oma liitlasteks teha,soovides asendada senist saksa ülemvõimu vene omaga. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asustamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 1857.aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannsen lootis,et kõik ,mis eesti rahvas saavutada võib,peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestalsi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864.aastal kolis Jannsen Tartusse,kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades.
ärksamad talupojad ja haritlased( J.Köler, A.Peterson jt). 1864.aasta novembris anti üle Peterburis suurmärgukiri keiser Aleksander II-le. Selles nõuti soodsamaid maa ostu-ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene haridusministeeriumile, kirikuõp valimist koguduse poolt. Seejärel tabas talupoegi tagakiusamine. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid seltsid. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50. aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane J.Hurt
aastal. Nad etendasid väga tähtsat rolli ühiskonnas ning neist sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Nad moodustasid eesti haritlaskonna põhituumiku "maa sool"- rahvakoolide õpetajad. (Mati Laur jt. 2005). 4 2.2. J.V.Jannsen (1819-1890) (Foto 2. J.V.Jannsen) Vaatamata oma perekonna vaesusele oli Jannsen hästi haritud mees. Ta kogus kuulsust rahvaraamatute autorina. Jannsen oli Eesti koolmeister ja ajakirjanik ninga ta oli rahvusliku liikumise eestvedajaks tartus 1864.aastal .(M. Laur jt. 2005,) Jannsen algatas ajalehe "Pernu Postimees" 1857-1863. (S.Õispuu 1992) ning hiljem 1864.aastal ajalehe "Eesti Postimees"(M.Laur, jt. 2005). Algus allus ajaleht "Pernu Postimees" rangelt tsensuurile, kuid vaatamata sellele levis leht väga laialt
Masingu "Maarahwa Näddala-Leht". Arenes keel ise, propageeriti uut kirjaviisi. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllalt tihe koolivõrk. 19.sajandi keskpaigaks olid eestlased saavutamas üldist kirjaoskust. Eestlaste ärkamise üks soodustaja ja toetaja oli lätlaste vastav liikumine, mis kulges eesti omega paralleelselt, seda mõnikord ka edestades. 1857. a hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks. Rahvust ühendav ja võiks isegi öelda et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalausetes: "Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees kulutama olen wahwas keik, mis sünnib ilma sees," Nimetust "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise kutsusid end maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Lõpuks said eestlased
lubada mingisugustki rahvuslikku liikumist. Sammuti oli baltisakslastel plaani siinseid eestlasi germaniseerida. Ka kõiki suuri eestlaste ärkamisaja plaane ei suudetud realiseerida. Üheks suurimaks ebaõnnestumiseks võib lugeda Aleksandri kooli mitteavamine. Raha küll jõuti kokku koguda ja isegi tulevane koolihoone osteti, kuid kooli eestikeelsena avada ei suudetud. Ka haritlaste vahelisi tülisid ei suudetud lahendada. 1878 aastal tekkinud lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel süvendasid ka pingeid Jakobsoni ja Janseni vahel. Neid tülisid kasutasid aga ära Rahvusliku liikumise vastased. Vaatamata ärkamisaja ebaõnnestumistele andis see periood suure panuse tulevikku. Eestlased said kogemusi koostöö vallas, suuresti tänu üldlaulupeo korraldamisele. Ärkamisajal said eestlased tunde et nad ei ole kehvemad kui teised rahvad ning suudavad iseenda eest vastutada ja enda elu organiseerida. Suur alus pandi ka Eesti riigi tekkele, seda läbi eneseteadlikusele.
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50
Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga. Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna. Liivimaa kubermangu kihelkonnad olid aktiivsemad, sest olid jõukamad. Huvitusid kultuurist. Em kubermangu peremeestel esmane eesmärk raha koguda. Ärkamisaeg Johann Voldemar Jannsen (1819-90) hakkas välja andma 1857 Perno Postimeest. Ta võttis selles eestlasena kasutusele nime eestlane (enne kutsuti maarahvaks, mittesakslased, ka maakondade nime järgi- järvamaalane nt), nimi eestlane oli küll olemas, aga eestlased ise seda ei kasutanud enda kohta. Ajaleht ilmus tsensuuri tingimustes, Jannsen rõhutas: talude päriseksostmine, kooliskäimine, eestlane peaks eestlaseks jääma, mitte ei peaks tast saama sakslane
Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega. Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks oli I üldlaulupidu 1869. aastal, mille eestvedajaks oli Johann Voldemar Jannsen. See üritus toimus Tartus ning seal esinesid ainult meeskoorid. Sellel on väga suur tähtsus, sest see oli esimene sellise ulatusega maarahva kogunemine ühte paika. Laulupeo eelduseks oli 1860-ndatel aastatel moodustatud suur hulk laulu- ja mänguseltse, millest kuulsaim on 1865. aastal Tartus moodustatud "Vanemuine". Loomulikult oli laulupeo ümber palju kõneainet: oli nii pooldajaid kui ka vihaseid vastaseid. Jakobsoni kolm isamaakõnet (1868, 1870) tekitasid samuti palju kõneainet. Neis
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
-Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a.vallaseadus pani aluse ''valla poliitilisele elule'', mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen -Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks. -Vändrast võrsunud ( 1819-1890) -Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone. -Pärast kihelkonnakooli lõpetamist võttis noormees enda juurde kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. -19-aastane Jannsen oskas saksa keeles vigadeta kirjutada, luges saksa jutukirjandust, mängis hästi klaverit ja orelit.
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra
taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas
R.Kreutzwald (töötas Võrus arstina; kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid, kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826- 1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806- 1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks.
rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid, kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826-1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806-1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste
............................................................................................................15 5.1 Awakening the impact of our national culture............................................................15 6. Kasutatud allikad.......................................................................................................17 7. Lisad..........................................................................................................................20 1. J.V Jannsen...........................................................................................................20 2. Jakob Hurt............................................................................................................20 3. C.R Jakobson.......................................................................................................21 4. "Kalevipoeg" esmatrükk......................................................................................21
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen (Sünninimi: Jaan Woldemar Jensen) Referaat Koostaja: Robertallan Tuisk Rühm: IT 14E Juhendas: Hilja Kattago Tallinn 2015 1 SISUKORD Sisukord....................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................
* suleti tähtsamad ajalehed Kultuur Majandus *1906.a loodi Tartus esimene * loodi mitmed ühistud: maasika- , piima-, maaparandusühistud. eestikeelne gümnaasium. *1902.a asutati esimene Eesti pank. *1907.a loodi Eesti Kirjanduse Selts. * 1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum 2.1 Kultuuritegelased Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 13. juuli 1890 oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti
Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles. · 1857-1861- algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes · 1857- Eesti järjepideva ajakirjanduse algus Pärnu Postimehe ilmumine. JV Jannsen · 1869- toimus Eesti esimene üldlaulupidu · 1872- Eesti Kirjameeste Selts e kooliõpetajad. Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine. · 98 pKr- P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. actiuse germanias kirjeldati rooma impeeriumi ümbritsevaid hõime ning põhja poolsete hulgas on ära
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1
Eestikeelne kirjasõna 19.sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Selle peamiseks levitajateks olid kalendrid. *Esimene eestikeelne ajaleht 1806 "Tarto maa rahwa Näddali-Leht", aasta lõpuks võimud peatasid selle ilmumise *1820 aastatel Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-Leht" *1848-49 Friedrich Reinhold Kreutzwald ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" *1857 Johann Voldemar Jannsen nädalaleht "Perno Postimees", sellega pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele Eestikeelses jutukirjanduses asendus vagakirjandus peagu seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel. Eduard Ahrens 1843 uus eesti keele grammatika võttis aluseks põhjaeesti keskmurde Estofiilid Estofiilid ehk baltisakslastest eesti huvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles
sotsiaalseid kui ka rahvuslikke õigusi. Rahvuslikuks arenguks oli vaja ka emakeelset kõrgkultuuri ja selle edendamiseks kõrgematasemelist haridust. Veel 19. sajandi keskpaiku olid Eestimaa keskhariduses tugevad seisuslikud vahed. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega, mis tegeles rahvusliku agitatsiooniga ja korraldas mitmesuguseid üritusi. Baltisakslaste vastuseisu ja sisemiste lahkhelide tõttu see teatavasti siiski ei teostunud, kuid liikumine aitas ette valmistada järgnevat haritlaste põlve. 19. sajandi lõpul oli rahvaharidus kõigest hoolimata muutunud nii laiapõhjaliseks, et tegi võimalikuks rahvusliku ärkamise ja suutis toetada eestlaste iseolemispüüdlusi.
· Esimeste haritlaste tegevus · Koolivõrgu tihenemine · Vennastekoguduste tegevus rõhuti võrdsusele · Talude päriseksostmine · Estofiilide eestlaste sõprade tegevus · Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimuletulek 3) Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1850. ja 1860.aastatel · 1857. a hakkas ilmuma rahvuseepos ,,Kalevipoeg" - eestlastel oma kangelane · 1857. a nädalaleht Perno Postimees, väljaandjaks Jannsen · Aleksandrikooli loomise algatus Hurt, koolikomiteed üle Eesti · 1864. a hakkas Jannsen välja andma Tartus Eesti Postimeest · 1865. a loodi Jannseni algatusel Tartus Vanemuise Selts · 1868. a pidas Jakobson Vanemuise Seltsis esimese isamaakõne · Rahvani jõudsid esimesed Koidula isamaalaulud · 1869. a toimus esimene üle-eestiline laulupidu palve esitati juba 1867. a; osa võtsid vaid
soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Ajalehe `Perno postimees' esimene number. 1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees" asutaja, Johann Voldemar Jannsen (18191890) senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased". Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele (1864, 1881). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene
edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Esmane siht- eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. Liikumise algus-algas rahvusliku agitatsiooniga, mille põhisisuks oli sisendada rahvale, et ,, eestlane on olla uhke ja hää" . Hakati käsitlema kui eetilist kohustust. Olulised keskused kujunesid 1860 aastal tartu, peterburi ja viljandimaa. Tartus oli eestvedajaks 1864 J.V. Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Patriootide silmapaistvaim esindaja oli keisri õuemaalijaks tõusnud Johann Köler, kes aitas 1864 aastal Eesti talupoegade delegratsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Üle eesti rajat kihelkondades Aleksandrikooli komiteed, ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna Eestis. Kogu ürituse juhtimiseks ja koordineerimiseks loodi 1871
Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. ________________________________________ EESTI 19. SAJAND TEISEL POOLEL SÜNDMUSED 1857-Pärnus hakkas ilmuma Jannseni nädalaleht "Perno Postimees". (Selles virgutas Jannsen oma kirjutistega talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põlupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Nõnda pani "Perno Postimees" püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele.) 1869-18-20 juuni toimus Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Selle eestvedajaks oli "Vanemuise" selts eesotsas Jannseniga. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi priiuse 50. aastapäev. Tegelikuks
2. Talurahva majanduslik olukord paranes 3. Kujunes haritlaste põlvkond 4. Kujunesid omavalitsused 5. Prantsuse revolutsioon 2) Keskused 1. Peterburg- nn Peterburi patriootide eesmärgiks oli vabastada eestlased baltisakslaste rõhumise alt. Seal olid siis: Köler- tsaariõukonna kunstnik, Jakobson- koduõp, Karell- tsaari ihuarst 2. Tartu- Kasvas eestlastest üliõpilaste arv, eestlaste seltsid, rahvuslikku liikumise keskorganisatsioonid. Seal olid siis: Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson. 3. Viljandimaa- Aktiivne talurahva tegutsemine, haritud talurahvas, mitmed ideed(palvekirjade aktsioon, Aleksandrikooli idee), 1878 Sakala, tänu Kölerile ka side Peterburiga. 3) Juhid 1. Köler 2. Jakobson 3. Karell 4. Jannsen 5. Koidula 6. Hurt 7. Faehlmann 8. Kreutzwald 9. Peterson 10. Masing Lisa: Johann Voldemar Jannsen- Pärit Pärnus, Vändras. Kiriku köster. Pani aluse püsivale eestikeelsele
Need olid esimesed nn. rahvaalgatused Eestis –allkirjade kogumine. Mõlemaid sündmusi võib pidada ärkamisaja alguseks Eestis. Aktsioonidega said tuntuks mitmed kultuuritegelased sh Jakob Hurt. Oluliseks teetähiseks ärkamisajal oli esimese rahvusliku laulu- mängu seltsi Vanemuine asutamine, mis sai teoks Jannseni tütre Lydia Koidula eestvedamisel. Vanemuine sai Eesti rahvusliku liikumise südameks. Seal sai tuntuks ka Carl Robert Jakobson, kes pidas seal oma esimese isamaakõne. Ärkamisaja kõrghetkeks sai 1869.a. organiseeritud I üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise selts eesotsas papa Jannseni ja Lydia Koidulaga. Ärkamisajal sündis Eesti poliitika, mis laveeris Vene valitsuse ja baltisaksa ülekihtide vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda: a) Radikaalne-poliitiline suund , mida juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) paistis silma majanduslike ja poliitiliste nõudmistega
annaabi.ee 
