GIUSEPPE VERDI-itaallane 1813-1901 RICHARD WAGNER-sakslane 1812-1883 Eraviisiline haridus Klassikaliselt väga hea haridus.N:lõpetanud Lieifzigi ülikooli. Varajane andekus Varajane andekus Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Veendunud rahvuslane Venndunud rahvuslane Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiivid
Algas nii et ahas lks kooli.. sai seal kokku oma parima sbra kmeriga. kes oli kommunist prast said nad veel ksperiga kokku, kes on rahvuslane. siis need kmer ja ksper tlitsesid seal teepeal niikaua kui nad kooli judsid. kooli judes peeti koosolekuid ja ksper hakkas hutama teisi et nad lheksid vabatahtlikult stta. ainukesena oli selle vastu kmer. kes tahtis minna venelaste poolele. kmer lks tkeriga tlli ja tker viskas ta klassist vlja. jrgmisel hommikul kui ahas rkas oli terve tartu linn thi ja vaikne, mis tundus talle imelik. ta lks rongijaama kus ks mees kskis tal koolipoisi mtis ra vtta..
Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade üle tihti peale mõtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vähesega hakkama saama
Nimed marmortahvlil 1.osa 1)Kommortskooli 7.klassi õpilane Henn Ahas 2)siis kui Ahas läheb kooli 3)Käämer, Käsper. Ahasel on 2 poolust rahvuslane ja sotsilist. 4)Ta ei suutnud valida, kas rahvuslane või kommunistlane. Või on erapooletu. 5)süüdi oli puruvenemeelne kroonukool. 6)halvas olukorras. 7)koolide saksastamisega, oma hertsogiriik ja maa laialdaselt koloniseerida Saksast sissetoodud asunikkudega. 8)Kõigepealt Kuperjanov ütles:,, Jänesed ja argpüksid välja!’’ kutsub eesti noorust appi eestlaste valitsusele kaitsma oma rahvast ja riiki. Neil on vaja selliseid mehi, kes suudavad relva käes hoida ja vaenlastele vastu hakkata.
1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale?
Peterburi konservatoorium Peterburis õpetaja ja organist Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koor Elukäik Vene Muusikaseltsi osakonna esimees Muusikakooli direktor Põgenemine Eesti Estonia dirigent Pedagoog Tallinna konservatooriumis Looming Viis sümfooniat "Hioob" Kooriteosed Orelija kammermuusika "Metsateel" 1895 Isiklik Rahvuslane Lipu heiskamine oma majale 24.02.1950 Artur Kapi tänav Kohvik "Arturi juures" Heliloojate Kappide majamuuseum Artur Kapi kuulsaim romanss "Metsateel" http://www.youtube.com/watch?v=Ungmzh1u4Ao Tänan kuulamast!
Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poisse oleks vaja sõjas
Esimene ooper 1832 Esimene ooper 1839 Alustasid muusika kirjutamist noorel Töötas koolmeistrina, muusikadirektorina ja Töötas kiriku organisti abilisena, õpilasena, Algsed teosed olid loodud Shakeaspe kapellmeistrina assistendina; muusikajuhina, senaatorina kirjutiste põhjal Võttis osa Dredeni ülestõusust, mille Oli veendunud rahvuslane ja pooldas Itaalia Väljendasid tolleaegset romantismi l eesmärgiks oli demokraatlikud vabadused ja ühendatud kuningriiki muusika Saksamaa ühendamine Muusikalised draamad, mis jagunevad Lõpetatud muusikalised numbrid, Mängisid klaverit stseenideks, loobus numbriooperist üksiknumbrid osaliselt asendatud stseenidaga
· Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. · Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. · 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. · Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahingu-terohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veeb-ruaril oldi tagasi Tartus. Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas pärineb vaesest perekonnast. Kommunistlike vaadetega Käämer. Rahvuslane Käsper. Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. Ahase isa. Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST? Millega peab sõjas harjuma? Mida tuntakse langenud sõprade kõrval? Kas inimese olemus võib moonduda?
• Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. • 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. • Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahinguterohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veebruaril oldi tagasi Tartus Kaader filmist Kaader filmist Filmi režissöör Elmo Nüganen Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas – pärineb vaesest perekonnast Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane Käsper Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap Ahase isa Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST? Millega peab sõjas harjuma? Mida tuntakse langenud sõprade kõrval? Kas inimese olemus võib moonduda?
kurdiks. Ei idealiseerinud- maalis nii nagu on (kuningat kujutas tossikesene- kuna ta oli seda). Maalis Hispaania naistest, inimestest, elust, portreesid ja ka rev teemadel. Sai kuulsaks graafil teostega: 1."Los Capriccos" (iseloomustab inim ja ühisk) 2. "Sõja koledused" (hisp ja prm sõda) 3 "Disparates" (koletised, õudused) Veel : "Pootide müüja", "Riides ja alasti maja" (kaks osa), "Koloss", "saturn õgib oma lapsi". Jne. Talle oli oluline värv, kasutas punast palju. Oli rahvuslane, andis edasi hisp rahvuskaraktereid. Elu lõpul läks Prt-maale- suri seal. SAKSA- natsareenlased- 1810 tulid rooma, muutsid usku, hakkasid katol. Nende ideaaliks oli munk kunstnik. Kujutasid ka saksa ajaloovoole. Üritasid taastada renessanssi trad. Maalid mõjuvad nagu kontuurjooned. Uskusid sügavalt Schellingi filosoofiasse. Oli pop rühmitus. Kunstnikud- FR. OVERBECK, PETER CORNELIS, HANS PFORR. Nad polnud ühiskonna kriitilised, olid idealistid. Romantiline maastik- CASPAR DAVID FR
SAJANDIVAHETUSE LUULE Lydia Koidula mõju oli eesti luules tunda 19.sajandi lõpuni. Isamaakiitus ning isamaa armastus sobisid luuleaineks hästi ja nii sünnitasid Koidula suure tundejõuga tekstid hulga jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm
Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses. Mina pole selle viimase lause teise poolega absoluutselt nõus, see on arusaadav , et iga rahvus tahab olla ainulaadne, aga selleks ei pea riik olema eraldunud ja enassesulgunud. Samas kas rahvuslane on natsionalist? Lugesin ühest artiklist "Rahvuslus on ennast teadvustav, natsionalism aga agressiivselt ründav ideoloogia." Kas pidada seda õigeks?- ei tea. Võibolla on see samamoodi, et inimesed ei saa aru millest nad räägivad näiteks lapsepõlves öeldi sõbra peale vihastades mingeid sõnu , mille tähendustk ei teatud ja millel tegelikult polnud antud inimesega mingit seost. Tihti mõistetakse sõna natsionalism valesti, seda kasutatakse sõimusõnana sallimatu rahvuse kohta
Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894. 1904-1905 Vene-Jaapani sõda- muutusid kiirlaskerelvad tavaliseks. Laialt võeti kasutusele ka kaevikud, miinipildujad ja sidevahendid. Pjotr Stolõpin-oli Venemaa Keisririigi poliitik ja peaminister aastatel 19061911.Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid. Nikolai Bobrikov- Eugen Schauman- oli soomerootsi rahvuslane, kes tappis Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi.
juba mitmendat tundi, kuid Läti polgu pealetung ei raugenud. Kui Ahas ja Tääker põgenema hakkasid, siis Tääkerile meenus, et nad peavad ka kuulipilduja Maksimi kaasa võtma. Mõisaväravas oli hobune koos reega, mille nad võtsid, et hõlbustada põgenemist. Raamat ,,Nimed marmortahvlil" kirjeldab ka Ahase tundeid ja tema siseheitlust. Ahase isa oli üsna kommunistlik ja Ahase vend oli punakaartlane, mistõttu oli ta ühest küljest natuke sotsialist, aga teisest küljest oli ta Eesti rahvuslane. Mida edasi raamatu sündmustik läks, seda vähem talle venelased meeldisid, sest sõda toimus ju siiski Eesti ja Venemaa vahel.
Ühised vastuastumised võõrvõimudele, vabaduse kaitsmine ja väljakuulutamine elavad iga eestlase südames. Tänapäeva Eesti on küll kujundanud meie vanavanemad, kuid eestlust kantakse edasi põlvest põlve. Kultuurisündmused, nagu ühislaulupidu, mis omasid riigi alguse ajal väga suurt tähtsust, on ka tänapäeval nii noorte kui vanade seas hinnas. Tunne, mis valdab inimest ühiselt laulukaare all laulmas vabaduslaule, on kirjeldamatu. Iga rahvuslane peab huvi tundma oma kultuuri ja ajaloo vastu. Just need on kujundanud meid sellisteks, kes oleme täna. Eesti on territooriumilt ja rahvaarvu poolest üsna väike, seda enam peaksime teadvustama ja mõtteis hoidma selle hinda. Kultuur on sild inimeste vahel kui arvame, et oleme kõik nii erinevad, siis kultuur tõestab selle vastupidisust. Ta aitab mõista meie kaasmaalasi, samuti ka teisi rahvaid. Iga inimese selja taga on tema enda lugu, kuid igal rahval oma isenäoline kultuurilugu.
esmakordselt Gandhi kohta tiitlit Mahatma (suurhing), kuid Gandhi ise seda omaks ei võtnud, leides, et ei vääri sellist au. · Oma sihikindla poliitikaga saavutas ta eesmärgi, India sõltumatuse, aastal 1947. Hinduism Gandhi elus · Kuigi Gandhi avaldas sallivaid mõtteid teiste religioonide kohta, oli ta teadlik hindu. · Gandhi ise on öelnud: "Ma pean oma religiooni tähtsamaks kui oma kodumaad, eelkõige olen ma hindu ja alles seejärel rahvuslane." Põhimõtted · Mahatma Gandhi ei · Ta ise elas uskunud vägivalda ega tagasihoidlikult ja oli teistele kahju taimetoitlane, ta tegemisse. paastus tihti. · Ta vandus, et ta räägib alati tõtt ja kutsus ka · Ta kandis pea alati kõiki teise üles sama traditsioonilist India tegema. riietust dhotit. ,,Nõrk inimene ei suuda andestada."
„Talumehed kõrtsis“ “Eesti naine lapsega” Johann Köler ■ Elas aastatel 8. märts 1826 – 22. aprill 1899. Üks esimestest eesti verest maalikunstnik kel oli akadeemiline kunstiharidus. Sättis aluse Eesti maastiku- ja portreemaalile. ■ Suri Peterburis Vassili saarel südamerabandusse. LOOMING ■ Esialgu olid tema tööd ning looming tundmatud enda kodumaal. Põhjuseks oli see, et ta oli rahvuslane ja ei esinenud näitustel koos baltlastega. ■ 1870. aastal eksponeeriti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portreed Tartus. ■ Enda loomingut tutvustas Köler sünnimaal kasutades fotode ja reproduktsioonide vahendust. August Weizenberg ■ Elas aastatel 6. aprill 1837 – 22. november 1921. August oli üks eesti rahvusliku skulptuuri loojatest. Skulptoritöö kõrvalt tegeles ta veel kirjanduse ja muusikaga. ■ 25-aastasena sõitis Saksamaale,
Gandhit austati sügavalt ja teda hakati pidama mahatmaks, pühaks meheks (mahatma= suur hing). Temast sai hindude vaieldamatu rahvajuht. Oma sihikindla poliitikaga saavutas ta eesmärgi, India sõltumatuse, aastal 1947. Gandhi pärand. Kuigi Gandhi avaldas sallivaid mõtteid teiste religioonide kohta, oli ta teadlik hindu. Gandhi ise on öelnud: "Ma pean oma religiooni tähtsamaks kui oma kodumaad, eelkõige olen ma hindu ja alles seejärel rahvuslane."Mahatma Gandhi oli kindlasti sünkretist, India suurte müstikute, nagu Kabiri järglane. Sellepärast fanaatiline hinduist tema ka tappis. Osalemine poliitikas ja ühiskondlik tegevus oli Gandhi jaoks usu rakendamine praktikas. Ta uuendas hinduismi, nõudes kastisüsteemi kõrvaldamist ja loomaohvrite keelamist. Gandhi uuendamispüüdlused ning vägivalla eitamine hindude ja muhameedlaste vaheliste konfliktide lahendamisel äratas vanameelsetes ringkondades umbusaldust
eesti keelt. Aga mitte kõik pole sellised, on ka inimesi kes on venelased aga räägivad eestis, eestlastega ikka eesti keeles. See on minuarust väga hea, et võõramaalased oskavad ikkagi meie riigikeeles meie maal rääkida. Olen kohanud ise isiklikult sellist inimest kes on venelane ja ei räägi meie maal eesti keeles ja ise on veel pahane, et keegi temaga vene keeles ei räägi. Minuarvates peaks iga venelane või mingi muu rahvuslane oskama eesti keelt kui ta tahab Eestis elada, kuna see on meie riigikeel ja seda peaksid siin riigis kõik rääkima. See pole küll õige et surutakse peale, et ma pean oma kodumaal rääkima mingis muus keeles. Kui tuua näite, et kõnnib tänaval eestlane ja tuleb tema juurde venelane ja hakkab temaga rääkima(oletame, et see inimene elab eestis) vene keeles. Ja kui satub talle vastu selline inimene kes on enda eesti keeles
1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Venemaal kooliõpetajana töötades puudus Jakobsonil pikka aega kontakt eestlastega ja ilmselt tänu läbikäimisele saksa koolmeistritega ta saksastus mõnevõrra.1864. aastal kohtus ta Peterburis nn Peterburi Patriootidega ehk Venemaa pealinnas haljale oksale jõudnud eesti rahvuslastega, keda juhtis maalikunstnik ja ühiskondliku elu tegelane Johann Köler. Köleri mõjul sai Jakobsonist rahvuslane ning ta hakkas pooldama eestlaste positsioonide parandamist tsaarivalitsuse abiga. Jakobsoni loometee ja saavutuste algus · 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1867. aastal avaldas ,,Kooli Lugemise raamatu" ja seejäre veel mitmeid teisi õpikuid, mis panid aluse kvaliteetsemale eestikeelsele kooliõpetusele
Sellisena kooli aga kunagi ei avatud. Põhjuseks oli venestamiskampaania, kool avati venekeelsena ja see kandis nime Vene tsaari Aleksander I järgi nime. II Kes olid, mida tegid? Johann Voldemar Jannsen- rahvusliku liikumise alguse aja üks juhte, kasutas esmakordselt eestlaste mõistet, pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, asutas ajalehe ,,Perno Postimees”, organiseeris esimese üldlaulupeo. Sergei Šahhovskoi- Eestimaa kuberner, Vene rahvuslane, venestaja, pidas venestamispoliitika kõige tähtsamaks punktiks pöörata eestlasi ja lätlasi vene õigeusku. Usuga seoses lasi rajada Tallinnasse Nevski Katedraali Toompeale. Aleksander I- Vene valitseja, nägi pärisorjuses tõsist probleemi, mis takistab arengut, sotsiaal majanduslike reformide läbiviimine Eestis. Jakob Hurt- Rahvusliku ärkamise üks liidreid, Eesti keeleteadlane ja rahvaluule pärimuste koguja, rõhutas hariduse tähtsust, pidas vaimuliku ametit.
kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust — ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada sotsiaalse õiglusega.
ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada sotsiaalse õiglusega.
Moslemite juht Indias, Jinnah, käis välja kahe riigi teooria: rajada moslemitele uus riik - Pakistan Mässud moslemite ja hindude vahel Muhammad Ali Jinnah 1947 iseseisvusid eraldi India ja Pakistan (Lääne ja Ida): oli Pakistani rajaja 12 miljonit hindut ja moslemit olid sunnitud emigreeruma, rahutustes suri ligi pool miljonit! (kontrast Satyagraha’ga) India esimeseks peaministriks sai Nehru – pikaaegne rahvuslane ja Gandhi liitlane India esimese presidendi Jawaharlal Nehru kõne peale Gandhi surma Kashmiri konflikt 1947-1949 Pakistan soovib ühendada Kashmiri alad Kashmir soovib iseseisvaks jääda Pakistani sissetung Kashmir palub Indialt abi Kashmir liidetakse Indiaga India asub sõtta Pakistaniga ÜRO nõudmine sõja lõpetamiseks Poliitiline tegevus Indias 1950-1975 1950 (26. jaanuar) - Indiast saab vabariik, põhiseaduse vastuvõtmine 1951 - esimesed üldvalimised võidab Nehru
Vanemuine''. Andnud välja esimese ''Noodiõpetuse'', ''Viiuliõpetuse''. Tema ''Eesti keele grammatikat'' kasutati mitu aastat õpikuna. Alustas Eesti entsüklopeedia väljaandmist. 1885.a. ostis dr. K.A. Hermann ära ''Perno Postimehe'' ja tõi selle Tartusse. Ajalehe kaudu andis K.A. Hermann rahvale mitte üksnes teavet, vaid ka rikkalikult kultuurivalgust. Küll ei olnud Hermann ise läbitungiva pilguga juhtiv poliitiline vaim, kuid sooja südamega Eesti rahvuslane, kelle ümber end raskel ajal noored jõud kogusid, kes Eesti rahvale veel ei suutnud surmalaulu lauda, vaid tema edasielamise sisse, tema sisemise jõu siss siis uskusid, kui keerulise peaga poliitilised teoreetikud kas Eesti rahva asja üsna likcideerida tahtsid ehk ainult suurte järelandmistega ümberrahvastajatelt tema iseolemisele veel võimalikult pikka lõpuetendust lootsid välja tingida. Detsembris 1896 müüb Hermann oma lehe Jaan Tõnissonile, kes juba 1892. a. oli lühemat aega
Käsper oli vihane, kui kuulis, et tööliste rajoonis on teated maha kisutud. Ta nimetas seda rajooni ka vaeste rajooniks, see viis sõbrad peaaegu natipidi kokku. Käämer ütles Käsperile, et mis sul saksal viga, teid ju peab kaitsma teie ei pea sõtta minema. Edasi kooli minnes oli Käsperi ja Käämeri vahel tuline arutelu. Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord
Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poisse oleks vaja sõjas
AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?
Ahast võiks iseloomustada kui vaikse ja tagasihoidliku poisina, kes ei teinud oma otsuseid kiiresti, vaid alati kaalutles. Tal oli kaks head sõpra Käämer ja Käsper, kuid viimased omavahel üksmeelt ei saanud kuidgi leida. Käämer oli vaeste laps nagu Ahaski ja talle oli oluline tööliste heaolu. Ta oli kõva sotsialismi pooldaja ja uskus, et punaste võimu all olles saab olema töörahval kergem elu. Käsper, seevastu, oli rikkamate vanemate laps ja tuline rahvuslane. Talle oli tähtis Eesti iseseisvus ja sõltumatus teistest riikidest. Ta ei kahelnud kordagi minna sõtta enamlaste vastu, sest tema soov kaitsta oma kodumaad oli sedavõrd suur. Alati, kui Käsper ja Käämer kokku juhtusid saama, tekkis nende vahel vaidlus. Üks süüdistas teist tema rikkuses ja hoolimatuses töörahvast, teine aga esimest tema reeturlikkuses ja enamlastele pugemises. Nõnda nad siis vaidlesid, kui Ahas kõrval seistes ei öelnud sõnagi.
See oli organiseeritud tegevus rahvuse eneseteadvuse ja enesemääramise äratamiseks. Põhjuseid oli mitu: romantismi levik filosoofias ja kirjanduses ja kunstis, valgustusideed. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõjad tõid kaasa rahva eneseteadvuse tõusu paljudes maades. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel oli tähtis roll talupoja maailma avardumisel ( pärast pärisorjuse kaotamist). Hakkasid arenema teedevõrk ja postijaamade süsteem. *K.J.Peterson(1801-1822) esimene eesti soost rahvuslane. Õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofia osakonnas. Südis Riias kirikuteenri pojana, õppis ka seal alguses. Hiljem õppis jah tartus juba. Kultuuriloos teatakse Petsi tänu eestikeelsetele luuletustele. Tema sünnipäeval 14. märts on emakeelepäev. * Ülikool taasavati 1802. Varsti sai see tuntuks ka juba mujal maailmas. Tartu Ülikool oli 19. sajandil tähtsaim baltisaksa vaimuilma mõjutaja eesti- ja liivimaal. Üks nimekamaid ülikooli kasvandikke oli nt Karl Ernst von Baer.
· Peamiseks vastaseks oli endiselt baltisakslaste ülemvõim nii maal kui linnades. Päts ja pragmaatiline suund · 1901.a asutatud päevalehe ,,Teataja" ümber, hakkas üha kõlavamalt kõnelema rahvuse majanduslikust edenemisest. · ,,Teataja" toimetajaks oli noor advokaat Konstatin Päts. · Kaastööliste hulka kuulusid kirjanikud nagu Eduard Vilde, A. H. Tammsaare ning advokaat Jaan Teemant · Päts oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvust ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele, vaid selleks on eeslastel vaja saavutada majanduslik võim. · Päts nägi tärkavaid klassivastuolusid ja pidas nende käsitlemist vajalikuks. Sotsiaaldemokraatia levik · 20. saj alguseks oli Eestis kanda kinnitanud ka sotsiaaldemokraatlik mõte. Seda olid levitanud mitmed Peterburist ja Moskvast siia asumisele saadetud sotsialistid, kuid eriti Tartu üliõpilased.
Propaganda intensiivsue kasv. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus olemasolevad õpikud kirjutati ümber. 12. Millised ideed Mussolini õpetusest said ka paljude teiste diktatuuride (näiteks Hitleri ja Franco) alusideeks? Indiviid on ajaloos mööduv nähtus. Kõik Indiviidi huvid tuleb allutada riigi omadele. Rahvus ei ole indiviidide summa, vaid arenev ,,organism". 13. Mille poolest erines Mussolini diktatuur Stalini või Hitleri diktatuurist? Mussolini oli Rahvuslane, aga teised pigem natsionaalsotsialistid. 14. Miks ka mitmed demokraatia pooldajad (näiteks mõned Suurbritannia juhtivad poliitikud) toetasid esialgu Mussolini diktatuuri? Arvati, et ta on suutnud luua hästitoimiva ja end isemajandava riigi. 15. Kuidas korraldati fasistlikus Itaalias ümber töötajate ja töövõtjate suhted? Too näiteid. Nii tööandjad, kui töövõtjad pidid koonduma kutsekodadesse. Tööandjad kuulusid
töötasid nii ohvitseride kursused kui ka allohvitserite kool. Koguarv ca 1700 inimes Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Lõviosa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Rahvas võttis koju tulnud soomepoisid suure vaimustusega vastu. Soomepoiste vaimne juht oli Karl Talpak, kes oli oli veendunud rahvuslane ning taotles ennekõike Eesti iseseisvuse taastamist.1944. aasta sügisel naasis Talpak Eestisse ning püüdis sõjalise instruktorina kaasa aidata Eesti iseseisvuse taastamisele. Ta sai aru, et selleks puuduvad küll reaalsed võimalused, kuid seadusliku valitsuse ametisseastumine on hädavajalik riigi juriidilise järjepidevuse kestmajäämise jaoks. Otto Tiefi valitsus andis Talpakule ka koloneli aukraadi, mida too hiljem siiski ei kasutanud, nimetades end edasi kapteniks. 1944
Tema järeltulija president Washington Luiz Pereira de Souza võimu ajal süvenes majanduslik kriis põhjustades palju streike ja radikalismi puhangu. Streigid keelustati valitsuse poolt 1927. aasta augustis ja võeti kasutusele karmid meetodid kommunismi vastu. Vargase periood 1930. aasta märtsi presidendivalimistel võitis administratsiooni poolt sponsoreeritud kandidaat Julio Prestes Getúlio Dornelles Vargase ees, kes oli prominentne poliitik ja rahvuslane Rio Grande do Suli osariigist. Kuna Vargas kogus sõjaväelaste ja poliitiliste liidrite toetuse, siis korraldas ta oktoobris poliitilise mässu valitsuse vastu. Pärast kolme nädalat kõva võitlust astus president Luiz Pereira de Souza tagasi ja Vargas sai absoluutse võimu ajutise presidendina. Püüdega vähendada riigi majanduse koormamist vähendas Vargas kohvi tootmist, otsis ja hävitas laojääke. Kulud tõid selle programmi järgi kaasa süvenenud valitsuse finantsprobleemid
Eesti ajaloolane Magnus Ilmjärv avaldas artikli, kus tegi juttu Pätsi pahest, milles väitis, et Päts olnud Nõukogude Liiduga koostööd teinud ja selle eest isegi raha saanud. Kuid see raha, mis talle sealt maksti oli ärateenitud palk, mitte altkäemaks. Ent kõigele vaatamata võib eesti rahvas olla õnnelik, et Eesti riigi loomise ja ülesehitamise ajal oli niisugune andekas, julge ja ennastohverdav poliitik, kui oli seda Eesti esimene president Konstantin Päts, kes oli eelkõige rahvuslane. 7 Kasutatud kirjandus 1. Adamson, A, Valdmaa S. "Eesti ajalugu gümnaasiumile-Tallinn, 2001 2. Kutsar, K. "Presidendi elu viimane lehekülg" 3. Laaman, E. "Konstantin Päts", Stockholm, 1949 4. Pajur, A, Tannberg, T. "Eesti ajalugu II:20.sajandist tänapäevani", Tallinn 2006 5. Raud, M. "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu", Srockholm 6. Turtola, M
1898 Kunda tsemendivabrik. 19. sajandi lõpus alustati Aseris telliste tootmisega. 19. sajandi lõpus iseloomustab Eesti tööstust erakordselt hoogne areng. Konstantin Päts (1874 1956) Pärit Pärnumaalt. Oli advokaat ja päevalehe ,,Teataja" toimetaja. Tema kaastöölised olid nt. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare ja advokaat Jaan Teemant. Tema eluvaade oli Tõnissoni omast pragmaatilisem. Temagi oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvust ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele, vaid selleks on eestlastel vaja saavutada majanduslik võim. Ühtlasi nägi tärkavaid klassivastuolusid ja pidas nende käsitlemist vajalikuks. Oli loomult poliitik ega kõhelnud liitumast venelastega, et esmakordselt Tallinna linna ajaloos kukutada raekojas sakslaste võim. See läks korda 1904. aastal, kui linnavolikogu valimised andsid ülekaalu eesti-vene blokile
vangistati ta koos perega Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Samal aastal hukati tema ja tema pere. Pjotr Stolõpin oli Venemaa poliitik ja peaminister (keiser Nikolai II Ministrite Nõukogu esimees) aastatel 19061911. Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid. Nikolai Bobrikov 1898. aastal Soomes venestamispoliitikat ajanud kindralkuberner. Kindralkuberneri mõrvas 1904. aastal rahvuslane Eugen Schauman. Janis Rainis oli läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik. Tema tuntumad teosed on "Uguns un nakts" ("Tuli ja öö", 1905) ning "Indulis un rija" ("Indulis ja rija", 1911), tema sulest pärineb kõrgelt hinnatud Goethe "Fausti" tõlge. Rainise teosed on avaldanud väga olulist mõju läti kirjanduskeelele, tema peateoseis leiduv rahvuslik sümbolism on olnud kesksel
,,Childe Haroldi palveränd" 4 osa, satiir ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud", värsikogu ,,Nooruki värsid"; ,,Ood masinapurustajate vastu suunatud seaduse tegijaile"; ,,Chillioni vang" Järeldus: Sandor Petöfi (1823-1849) TAUST: ungari luuletaja ja rahvusliku vabadusvõitluse kangelane ta juhtis 1848. aasta Ungari revolutsiooni Austria vastu... suri 27 aastasena duellis. HARIDUS: SUHTED VANEMATEGA: AMETID: ERILISUS/OMANE VEIDRUS: rahvuslane, mässu juht LOOMING: sütitav isamaa- ja võitlusluule, ülistas vabadust, armastust ja kodumaa loodust. Viljeles ka poliitilist satiiri. 1847-,,Vabadus,armastus"; 1847-,,Madjar"; 1847-,,Aknast välja, aknast välja"; 1844- ,,Joogem"; 1846-,,Sa anna, saatus..."; 1847-,,Kes mees on, meheks jäägu" Järeldus: Mihhail Lermontov (1814-1841) TAUST: tema isa esivanemad pärinesid Sotimaalt. Tema ema suri tiisikusse ja tema vanaema ,,ostis" Lermontovi isalt ära
Asutas Pühtitsa e. Kuremäe nunnakloostri. Hoolimata ägedast kihutustööst astus õigeusku ainult 1/5 Põhja-Eesti elanikkonnast. Laulu- ja mänguseltsid hakkasid etendama sisulagedaid näitemänge 1893 suleti valitsuse korraldusel Eesti Kirjameeste Selts. Allakäiku/venestamist soodustasid eestlastest venestajad nt. Jakob Kõrv, kes asutas venemeelse "Valguse". Moes olid intriigid, nuhkimine salakaebused. Venestajate poole läks üle varem rahvuslane olnud Ado Grenzstein. Tema ajaleht "Olevik" toetas venestuspoliitikat. Ainsaks ajaleheks, mis rahvuslikku ärksust toetas, jäi Karl August Hermanni Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri Eragümnaasium, omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. NB!! Esimene eestikeelne gümnaasium on 1906 asutatud Tartu Tütarlaste Gümnaasium.
...................21 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö on koostatud Eesti läbi aegade ühe suurima kunstniku ja ärkamisaja tegelase, Johann Köleri elust. Enamik inimesi tunneb Kölerit kui maailmakuulsat kunstnikku, kuid palju vähem teatakse teme osast eesti rahvuslikus ärkamises ja rahvuskultuuri arengus. Johann Köleri elus ja tegevuses võib eristada kahte täiesti omaette arenevat joont: Köler kui kunstnik ja kui rahvuslane. Kunstnikuna elas ta vastavalt oma seisusele, liikus Peterburi omaaegses kõrgemas seltskonnas ja pääses isegi keisrikotta, rahvusliku tegelasena tundis ta aga sümpaatiat kehvade ja ühiskondlikult rõhutud eesti talupoegade ja oma tegevust alustavate haritlastega, kelle heaks ohverdas ta isegi oma karjääri ja suure vaevaga kogutud varanatukese. Köleri seisukohad eesti rahvuspoliitilistes küsimustes olid tolle aja kohta selged ja järjekindlad
...................21 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö on koostatud Eesti läbi aegade ühe suurima kunstniku ja ärkamisaja tegelase, Johann Köleri elust. Enamik inimesi tunneb Kölerit kui maailmakuulsat kunstnikku, kuid palju vähem teatakse teme osast eesti rahvuslikus ärkamises ja rahvuskultuuri arengus. Johann Köleri elus ja tegevuses võib eristada kahte täiesti omaette arenevat joont: Köler kui kunstnik ja kui rahvuslane. Kunstnikuna elas ta vastavalt oma seisusele, liikus Peterburi omaaegses kõrgemas seltskonnas ja pääses isegi keisrikotta, rahvusliku tegelasena tundis ta aga sümpaatiat kehvade ja ühiskondlikult rõhutud eesti talupoegade ja oma tegevust alustavate haritlastega, kelle heaks ohverdas ta isegi oma karjääri ja suure vaevaga kogutud varanatukese. Köleri seisukohad eesti rahvuspoliitilistes küsimustes olid tolle aja kohta selged ja järjekindlad
Käsper oli vihane, kui kuulis, et tööliste rajoonis on teated maha kisutud. Ta nimetas seda rajooni ka vaeste rajooniks, see viis sõbrad peaaegu natipidi kokku. Käämer ütles Käsperile, et mis sul saksal viga, teid ju peab kaitsma teie ei pea sõtta minema. Edasi kooli minnes oli Käsperi ja Käämeri vahel tuline arutelu. Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord
Käsper oli vihane, kui kuulis, et tööliste rajoonis on teated maha kisutud. Ta nimetas seda rajooni ka vaeste rajooniks, see viis sõbrad peaaegu natipidi kokku. Käämer ütles Käsperile, et mis sul saksal viga, teid ju peab kaitsma teie ei pea sõtta minema. Edasi kooli minnes oli Käsperi ja Käämeri vahel tuline arutelu. Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord
eelmistele generatsioonidele. Pärast Tito surma 1980. aastal, valitses Jugoslaaviat "kollektiivne presidentuur", mis pidi esindama kõigi regioonide ja etniliste gruppide huve. Selline vilets korraldus hoidis maad mõned aastad koos, kuid see ei suutnud vastu seista üliküünilise Serbia poliitiku Slobodan Milosevici tõusule, kes sai Serbia vabariigi presidendiks 1989. aastal. Algselt kommunist ja seetõttu anti-rahvuslane, otsustas ta, et parim viis kindlustada oma võimu, oli "üles piitsutada" rahvuslik vihavaen, mis domineeris paljude serblaste südametes. . 1 Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. New York, 1994. 3 1989. aasta veebruaris saatis Milosevic väeüksused Serbia Kosovo piirkonda ettekäändel, et väiksearvulist serblastest vähemust kiusas taga albaanlastest enamus. Hiljem tühistas ta
käitumuselt korralikumate poiste hulka, hoidus peamiselt kõikidest karutükkidest ning oli edukas ka õppimises, omandas õpitava kiiresti ja nähtava pingutuseta. Igavesti vastuseta jäävaid küsimusi on rohkesti. Kas need noorukiea jooned kadusid koos meheikka jõudmisega n-ö loomulikul teel või langesid ilmasõja ohvriks? Kas võinuks need hiljem uuesti esile tõusta, tõrjudes kõrvale sõjakangelase ja rahvajuhi ajutise rolli? Julius Kuperjanov oli „tuline rahvuslane nii südamelt kui meelsuselt“ ning pole põhjust kahelda hinnangu paikapidavuses. Küsida võiks aga seda, kust taoline meelsus alguse sai? Tavapäraselt on kõneldud perekonnas valitsenud eestimeelsest, ehkki selles tõestuseks pole nimetamisväärseid argumente. On küll väiteid, et JK vanemad pöördusid Pihkva mailt Eestisse tagasi just sellepärast, et kartsid laste venestumist. Võimalik see ju on, kuid kodumaale
(seal Tiibeti vastas). 1905 algasid revolutsioonid mitte-euroopa suurriigis Venemaal. Algas ka revolutsioon Iraanis 1905-11 ja ka Hiinas 1905-11 . Kolmes suures impeeriumis üheaegselt puhkevad revolutsioonid rahvamasside selge osavõtuga. Hiinas erinevalt teistest lõppeb revolutsioon vabariigi kehtestamisega 1911-12. - modernseks kaasaegseks. Sun Yatsen tõusis mõne aja pärast tunnustatud keskliidriks, suri aastal 1925, teda võib pidada esimeseks kaasaegse Hiina juhiks, oli rahvuslane. Ta oli tänapäevamõistes suhteliselt liberaalne vasakpoolsete vaadetega mees. Tema järglastest tõusis esile Jiang Jie-shi (tsentrist paremale) 1927-49. istus vahepeal kinni oma vaenlase juures hiina kompartei. hiina kompartei juht 1921 shangai mao zedung) ja pariis (zhon enlai). Kõik poolldasid tugevat riigi.. 2 hiina kodusõna . Põhiline tegevus käis suhteliselt väikesel alal, kus elab ka hiina põhimass. idas.
oktoobrirevolutsiooni käigus hävitatud. Leitud üks Aleksander III portree. - Köleri kunstiakadeemia lõputöö ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" antiikmütoloogia, 1855, õlimaal. - Autoportree 1859, õli. - Aleksander II portree eest saadud raha eest reisis 4 aastat (Pariis (realism ei meeldinud) , Rooma) - Roomas antiikvaremete maale, Itaalia maastikke, tütarlapsi. - Itaalia maastik koos itaallannadega - Itaalias saab temast rahvuslane, hakkab end uuesti eestlasena tundma, õpib taas selgeks eesti keele. - Käib Eestis, Hiiumaal, maalib akvarellitehnikas, realistlik olustikupilt ,,Ketraja" - Ema ja isa portreed, vaatavad maha, kuna isal kae, ei ole realism, õlimaalid. - ,,Hiiu naised kaevul" realistlik - Palju portreesid vene haritlastest, professoritest, akadeemikutest. - Oli poissmees, armastas vürst Semianovi naist. Poega peetakse Köleri pojaks, korraldas matused
Tallinnas oli 1906. aastal noore advokaadi Konstantin Pätsi juhtimisel saavutatud koguni valimisvõit ja võetud linna juhtimine sakslastelt üle. Prominentseid eestlasi oli ka arstide, pedagoogide ja loomeinimeste seas; 1917. aasta sügisel astus esimest korda üles «Siuru» rühmitus. Kuid tulevastes sündmustes omandasid eriti suure tähtsuse just advokaadid, millise ameti pidajana astub meie ette ka Artur Kallaste. Erinevalt oma vennast on ta tõsine rahvuslane, kes on rahvusmeelseks kasvatanud ka oma lapsed. Rahvuslik meelsus polnud isegi tollal veel enesestmõistetav, kuid eestlaskonnas siiski valdav, võisteldes levivate pahempoolsete ideedega, 1917. aastal juba ka jäiga enamlusega. Enamlased olid mistahes rahvuslike taotluste vastu ja siit ka vastastikune vaen, mis avaldus muuhulgas koolipoiste omavahelistes suhetes ja viis Indrek Kallaste konfliktini oma vastse klassivenna Toomaga.
Kui Tõnisson rõhutas rahvuse kultuurilist edenemist, siis Tallinnas kujunenud ringkond, mis koondus 1901.a asutatud päevalehe "Teataja" umber, hakkas üha kõvamalt kõnelema rahvuse majanduslikust edenemisest. "Teataja" toimetajaks oli noor advokaat, Pärnumaalt opärit Konstantin Päts. Tema kaastööliste hulka kuulusid Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare ning advokaat Jaan Teemant. Pätsi eluvaade oli Tõnissoni omast pragmaatilisem. Temagi oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele., vaid selleks on eetlastel vaja saavutada majanduslik võim. Päts pidas tärkavaid klassivastuolusid tähtsaks. Pats oli loomult poliitik ega kõhelnud liitumast venelastega, et esmakordselt Tallinna linna jaloos kukutada raekojas sakslaste võim. See läkski korda 1904.a, kui linnavolikogu valimised andsid ülekaalu eesti-vene blokile. Pats sai abilinnapeaks ja baltisakslaste jahmatus oli
annaabi.ee 
