Meediatekstide analüüs. Ma olen sündinud ja elanud terve elu Narvas, mis asub Eestis, aga see liin on täesti vene keelne. Siin on vähe kooli, kus võib eesti keelt ära õppida, poodides ja teistes kohtades räägitakse vene keeles ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1
aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha 8. Ja teised Milline on selle reformi sisu? Kui üldiselt, siis muuta õppimine vene gümnaasiumites eestikeelseks. Selle reformi läbirääkimised algasid Mart Laari valitsusajal (1999. Aastal). See oli projekt, kus peaks
Lugupeetud klassikaaslased, meie emakeel on tohutult ilus, see on omapärane, kõlav ning väljapaistev. Kuid meie keele kõnelejaid on tegelikult vähe. Mis siis veel saaks, kui Eesti muutuks ametlikult nii vene kui eestikeelseks? Mina arvan, et meie kauni keele säilitamiseks, peaksime üritama teha kõik, et välitda Eestis ametlikku kakskeelsuse teket! Mitmetes riikides esineb mitmekeelsus. Näiteks Sveitsis on ametlikeks keelteks saksa, prantsuse, itaalia ja retromaani keel. Belgias on hollandi, saksa ja prantsuse keel. Kuid nende keelte kõnelejaid on hulga rohkem kui meie keele. Mis tõttu ei ole väljasuremis oht nii suur. Oletame, et
Sallivus või sallimatus Eesti näitel Mida aeg edasi, seda tolerantsemaks on meie ühiskond muutunud. See on tingitud globaliseerumisest. Näiteks tänapäeval oleks see täiesti taunitav sündmus, kui toimuks holokaust. Või kui ollakse mustaahaline, siis teda hakataks seetõttu diskrimineerima. Tänast maailma võib kutsuda integreerunuks ja globaliseerunuks. See tähendab seda, et inimesed peavad üksteist austama ja aktsepteerima, kuna nende vahel toimub igapäevane koostöö. Kõigile on teada, et mida sallivam
Heli Mäemat, RK31 02.01.2008 Keel kui kapital Läbivaks teemaks viimaste aastate jooksul on eesti kultuur ja rahvuse hääbumine. Keel on labastumas ja pideva võõra kultuuri surve all. Järgnev analüüs põhineb kolmel artiklil ,,Muulastest teenindajad ei oska nõutaval tasemel eesti keelt", ,,Eesti keel taas iseseisvaks", ja Eesti keelest ja selle kaitsest- murelikult ja mitmekülgselt". Eesti keelt on mõjutanud nii saksa kui ka vene keel, kuid vaatamata sellele, on siiski suudetud säilitada oma keel ja kultuur. Siiani küll räägitakse eesti keelt, kuid meie rahva emakeel on ohus. Miks ei hoita niigi väikese riigi kallist vara? Aina enam on hakatud eeskuju võtma välisriikidelt. Võõrapäraseid väljendeid võib kuulda kõikjalt
hakkab tegema oma kvalifikatsioonist madalamaid töid. See tähendab, et lähteriigi kulutused haridusele on olnud kasutud, töötaja saab väiksemat tasu ning sihtriigi töötajad on rahulolematud, kuna tunnevad et nende töökohad kaovad ning ka palgatase langeb. Näiteks praegune seis Eestis ukrainlastega. On olemas ka palju kasumeid. Lähteriik saab oma elanikele tööd ja raha, sihtriik saab endale hea töötaja ning töötaja saab parema palga, mida soovis ning kogemusi. Pooled Eesti töötajad on leidnud endale koha välisomanike tehtud tütarettevõtetes. Järjest rohkem on ka neid Eesti ettevõtteid, mis tegutsevad juba rajamisest peale välisriikides. On kasulik, et ettevõtted on ühendatud võimalikult paljude maailma tarneahelatega ning pakuksid hea palgaga arendavaid töökohti. Eriti oluline on see, kuidas ettevõtted suudavad luua oma toodete kuvandi nii, et see ei solvaks kedagi ja oleks mõistetav ka välisriikides,
Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse
Maimu Berg "Ma armastasin venelast" Tekstianalüüs Sissejuhatus Romaan ,,Ma armastasin venelast" oli kirjutatud 1994 aastal. See raamat jutustab armastusest 13- aastase tüdruku ja täisealise mehe vahel. Vaid, see pole ainuke teema, mis on puudutatud romaanis. Peale selle, siin räägitakse eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimese tunnetest. Serdtse plohho platset Romaan algab tüdruku mälestusega haiglast. Viieaastasel tüdrukul olid probleemid kopsuga ja ta asus haiglas. Temal oli surmadiagnoos ja üks poiss ütles talle sellest ning teatas: ,,Serdtse plohho platset". See fraas mängib olulist rolli romaanis ning korduvalt ilmneb tekstis. Analüüsides seda fraasi võiks eeldada et see sobib kõikidele situatsioonidele. Süda võib halvasti nutta kui väike tüdruk haiglas asub ning teab, et varsti sureb. Teisel juhul, kui tüdruk on armunud täisealise mehele tal süda nuta
Kõik kommentaarid