Rahuleping nihutas Rootsi-Vene piiri Narva jõest märksa kaugemale itta, kus see püsis Põhjasõjani. Altmargi- 1629. aastal sõlmitud rahu Poola ja Rootsi vahel, millega Rootsi sai kogu Eesti mandriala enda võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Läti koos Riiaga. Brömsebro- 1645. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Taani vahel, mis lõpetas Taani aja Saaremaal Uusikaupunkki- 1721. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis lõpetas Rootsi aja Eestis. Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Venelased. Suurel hulgal soomlasi (Virumaal 20% rahvastikust). Lõuna-Eestis rohkesti lätlasi, enamasti Kuramaalt. Vähem Hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. 1630. aastatel moodustasid mitte-eestlased Lõuna-Eestis tervelt kuuendiku kogu maarahvastikust. Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Kidralkuberner resideeris Toompeal. Kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis kõigi riigiametnike tööd, jälgis
· Pealinn Chiþinu · Pindala 33 843 km² · Riigikeel(ed) moldova (rumeenia) · Rahvaarv 4,314,377 (2011) · Rahvastiku tihedus 100,3 in/km2 Kaart Loodus · Moldova põhiosa asub Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahel. · Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. · Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. · Kliima on mandriline, kusjuures suved võivad olla üsna palavad. Rahvastik · Suuremad rahvusgrupid on seal modovlased/rumeenlased 78.2% , ukrainlased 8.4% , venelased 5.8% , gagauusid 4.4% ja bulgaarlased 1.9%. (2004) · Usundid: õigeusklikud 98 %, juudid 1,5 %, baptistid ja teised 0,5 % (2000) Pildid Haridus · Koolis käib 86% kooliealistest lastest Majandus · Moldova on üks vaesemaid Euroopa riike · Riigi majandus sõltub tugevalt põllumajandusest · Transnistriasse sinna jäi 45% Moldova tööstusest. Traditsioonid
ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks kõik rahvusgrupid(üle3000) Kultuuromaval oli õigus asutada,ülal pidada,juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja kultuuriasutusi (teatrid,raamatukogud ja kirjastused). Seda pidasid vajalikuks sakslased ja juudid. Kultuurielu üldisi arengujooni: omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kultuurielu, mille käigus kasvas varasemast eest talurahvakultuurist välja moderne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kõrgkultuuri kujunemist soodustasid ka
kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Ületamatut vastasseisu võimu ja vaimu vahel siiski ei tekkinud. 3) 1925. aastal Riigikogus vastuvõetud seadus tunnistas rahvusvähemusteks sakslased,venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri. 4) Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused.Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. 5) Järsult suurenes elukutseliste kirjanike,kunstnike,muusikute ja näitlejate arv,loodi
Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertafel’i ja Meeslaulu seltsi juht August Krüger(1810-1883) ja Jäkeli lauluseltsi juhataja Julius Jäkel. Lauluseltside kaudu levis hoogsalt ka uus ilmalik, nn liedertafel’lik laul, mille juured olid saksa rahvalikus koorimuusikas. 1860.aastail, mil oma õigusi asusid kaitsma kõik kohalikud suuremad rahvusgrupid- eestlaste kõrval ka venelased ja baltisakslased-, oli just kooriliikumine üks rahvuse väljundeid. Kammermuusika viljelemine oli algul juhuslikku laadi, piirdudes 19.sajandil põhiliselt baltisaksa ning vene intelligentsi ringkondade koduse musitseerimisega. Esimene tähelepandav pikemat aega (aastail 1829-1835) tegutsenud ansambel oli Raadi mõisa omaniku Karl Eduard von Lipharti keelpillikvartett. 1888.aastal asutati Tallinna Kammermuusika Selts, mille juures kujunes välja
Raul Märjamaa ja Jorven Kurba 10. klass Iisrael Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul LähisIdas. Pealinn: Jeruusalemm Pindala: 20 770 km² Riigikeeled: heebrea ja araabia Rahvastik Rahvaarv: 7 590 758 inimest Riigi rahvaarvult maailmas: 97.kohal Sarnase rahvaarvuga riigid: Sveits, Serbia,Hong Kong, Tadzikistan Iisraeli puhul on tegu väikeriigiga. Rahvusgrupid: 75,3% juudid 20,5% araablased 4,2% muud Rahvaarv 19502025 Graafiku analüüs Rahvaarv perioodil 19502025 kasvanud Aasta keskmine rahvaarvu tõus: u. 105 000 inimest Rahvaarvu keskmine kasvutempo perioodil 19852011 oli 2,31% 2012.a 1,54% (maailmas 77.koht) Keskmise kasvutempo prognoos kuni aastani 2025 on 1,25% Rahvaarvu muutused Sündimus: 144 000 Suremus: 42 000 Loomulik iive: 102 000
Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast) Mõisted: Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ Maareform- maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine kultuuriautonoomia seadus- suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik valitsuse ei suutnud võimul olla kauem kui 9 kuud
globaliseerumisvalmidust maailmakodanikuks saamise soovi, sõpru, isikuvabadust, uuendusmeelsust, madalamalt rahvuskultuuri, sugulasi, traditsioone, erialatööd ja kohusetunnet. · Osaletakse omakultuuri rühmades, kuna peetakse oluliseks folklooritegevust võimalust tantsida, laulda ja musitseerida, ühist vaimsust tunda. Kultuuritraditsioonide säilitamine · Omakultuuri hoidmise alusena märgitakse emakeele rolli. Kui väiksemad rahvusgrupid rõhutasid vajadust kõneleda emakeelt kodus ja arendada pühapäevakoole, siis venelased läksid radikaalselt kuni poliitiliste nõudmisteni: vene keel teiseks riigikeeleks. · Väiksemate rahvaste esindajad (moldaavlased, tserkessid) pidasid aga oma keele ja kultuuri säilitamisel oluliseks sidemeid kodumaa ning seal elavate sugulastega. · Pärimuskultuuri tuleb lastele tutvustada juba varases eas. Tuleb
Ehitati hulk moodsaid koolimaju Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijale võimalus minna edasi õppima 5- klassilisse gümnaasiumisse Haridus muutus populaarseks Erialaoskused jäid tahaplaanile Oli karta tööjõupuudust 1937 haridusreformi järel hakati vähendama gümnaasiumide arvu Kasvas kutsekoolide arv Rahvusvähemuste kultuur Nendeks olid: sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri Tagati õigus emakeelsele haridusele Koolid võeti riiklikule ülalpidamisele Elulaad ja olme Ühiskonda iseloomustas rahvuslus ja isamaalisus Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused Vaesema rahva pärusmaaks jäid tsirkus ja kino 1930. aastail arenes jõudsalt kohviku- ja restoranikultuur Paljud olulised sündmused arutati läbi just kohvikulaudade taga 1930. aastail hakati eriti lugu pidama sportlikust
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat „Lesotho rahvastik ja majandus“ Koostaja: Merly Lang Klass: 10E Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus 2.1. Haldusjaotus 2.2. Kliima 3. Demograafia 3.1. Rahvastik 3.2. Rahvusgrupid ja keeled 3.3. Usk 3.4. Haridus ja kirjaoskus 4. Majandus 4.1. Tööstus 5. Tervishoid 5.1. HIV/AIDS Lesothos 6. Huvitavaid fakte 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus Loosiga sain referaadi teemariigiks Lesotho. Kuna ma ei olnud sellisest riigist varem kuulnud, oli töö minu jaoks ühteaegu hirmutav ja huvitav. Eestikeelset materjali leidus äärmiselt vähe ja seetõttu pidin ette võtma inglisekeelsed tekstid ning need enne kasutamist tõlkima.
1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjanduse alal Oskar Luts ning kirjandusloo alal Friedebert Tuglas. 1925. aastal võeti Riigikogus vastu kultuuromavalitsuse seadus. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri. Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused esindusorganina kultuurinõukogu ja täidesaatva instantsina kultuurivalitsus. Kultuuromavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi (teatrid, raamatukogud, kirjastused jm). Omariiklusaastatel kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur
Etapid on: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine *Ajalooliselt läbinud kõik rahvad *Tänapäeval esineb vaestes arengumaades, kus valitseb veel korilus või varaagraarne tootmisviis Nt: Musta-Aafrika (ekvaatorialadel) mõned hõimud. Mõned rahvusgrupid kagu-ja lõu na-Aasias Tunnused: I. Sündimus-väga kõrge Põhjused: a)rahvuste roll ühiskonnas väga madal naine on sünnitaja ! b) majanduslikud põhjused lapsed on tööjõud c) kompenseerib kõrget suremust II. Suremus-väga kõrge(juba imikutel) Põhjused: a)haigused-meditsiin peaaegu olematu b)nälga-surrakse iga päev 1000 kaupa c)sõjad- suguharude; hõimude vahelised III. Iive- madal (tavaliselt veidi üle nulli). Periooditi võib olla negatiivne IV
Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside sõja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6 okt 1939 peetud kõnes mainis Hitler, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ja järgneva seitsme kuuga lahkuski eestist palju baltisakslasi. Vaatamata Eesti ametliku propaganda katsele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikkust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ja tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Tunnetades sesisest selgemini Eesti ohustatust, hakkasid võimulolijad otsima võimalusi valitsuse
a ainult Põhja-Eesti kuulus rootsile Stolbovo Rootsi ja Venemaa. 1617.a Rootsi sai oma valdusesse ka kogu Ingerimaa Altmargi Rootsi ja Poola. 1629.a Rootsi valdusesse jäi kogu mandriala Brömsebro Rootsi ja Taani vahel. 1645.a rootsi valdusele liideti Saaremaa Uusikaupunkki Rootsi ja Venemaa vahel, 1721. See lõpetas Põhjasõja Eestis. Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Eestlased, venelased, lätlased, soomlased, rootslased Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Ta oli monarhi määratud kõrgeim valitsusametnik. Kamandas sõjaväge, kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kuulutamist kubermangus. Millised maakonnad kuulusid Eestimaa ja Liivimaa kubermangu koosseisu? Virumaa, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Tartu maakond, Pärnu maakond, Riia maakond, Võnnu maakond
Äärmisel juhul võid niimoodi veel ministrikohast ilma jääda. Kuigi see on omamoodi positiivne, et rahvas on diskussioonis, ei pruugi enamik lugejaid eristada, mis on põhjendatud ja kvaliteetne arvamus. Seda tendentsi kasutab ka meie idanaaber hästi ära, olles loonud hirmuõhkkonna ning ajanud inimesed ärevile. Parimal juhul tekitab see kodanikes ühtsustunnet, aga võib juhtuda ka, et mingi osa võib meelevaldsete arvamuste ja käsitlustega kaasa minna. Eriti kui mängus on erinevad rahvusgrupid. Palju on inimesi, kes jälgivad ainult ühte meediakanalit, loovad oma arvamuse ühe artikli või filmi põhjal ja hiljem kuulutavad seda absoluutse tõena. Erinevalt teaduslikest artiklitest või monograafiatest ei pruugi lühikesed uudisnupud ja arvamusartiklid põhineda faktidel, vaid emotsioonidel. Elame ajal, mil infoküllus võib teha meile karuteene ja tulevikku silmas pidades on see riigi jaoks üks olulisemaid väljakutseid. Lendlehed ja raadio
suurenes baltiriikidega, kes olid samas olukorras, suurenes ka NSV Liiduga. Eesti välispoliitika olukorda tegi keerulisemaks Talvesõda. Rahvas oli Soome poolt, kuid Eesti pidi säilitama neutraliteedi. Salaja korraldati korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud mehed läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta. Oluliseks sündmuseks oli baltisakslaste lahkumine-Ida ja Kesk-Euroopas elavad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. See tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Eesti okupeerimine *Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Baltiriikide okupeerimiseks. Alustati suhete tervdamisest:Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. NSVL esitas Baltiriikidele ultimaatiumi, nõudes Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid hääletult. 17.juuni tuli Eestisse 90000 sõdurit
Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presidendiks 1925-hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomis(suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise, juhtimise eest 01.12.1919-avati EV Tartu Ülikool 1938-asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesandeks oli teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine, rahvuvaheliste sidemete avardamine 1918-asutati ühing Pallas, mille eesmärgiks oli kunsti edendada ja tutvustada MÕISTED
Majandusmigrandid – Vaestest riikidest, peamiselt põllumajandus taustaga. Peamine põhjused migreerumiseks: madal sissetulek, viletsad sotsiaalsed garantiid, kõrge töötus. Tüüpiline näide migrandid nö mustast Aafrikast. Siia alla käivad ka uusmigrandid Kesk- ja Ida Euroopa riikidest, pärast EL laienemist Poliitilised migrandid – põgenikud, kas kodusõja, rassilise , etnilise tagakiusamise ohvrid. Kurdid põhja-Iraagist, endise Jugoslaavia aladelt pärit rahvusgrupid, kes lahkusid Balkani sõdade ajal. Sotsiaalsed migrandid – Inimesed, kes otsivad paremaid elutingimusi oma vanaduspõlve veetmiseks, või oma laste tuleviku kindlustamiseks. Eestlased Lõuna Hispaanias, britid Austraalias või Uus Meremaal. Terminology •Migrant –person, who is outside of the territory of the state of citizenship •Refugee/forced migrant- põgenik •Applicant for international protection/Asylum seeker- asüülipaluja
enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Teemad Inimsuhete ruumiline mõõde · Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid · Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused massipsühhoos. ruumikäitumises. · Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 · Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Suhtlemine
Rahva mandumiseni ja allakäigule viis nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule
2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, nitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvhememuste kultuuriautonoomia seadus veti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse jrgi olid rahvusvhemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv letas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik krgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mjudest. 7. 1920nadetel valitses luule, mjutas kige rohkem Siuru rhm. 6) Eesti II Maailmasja ajal - Teine Maailmasda ja sellega seonduvad sndmused Eestis : 1. MRP (Molotov-Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase
a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lõbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvähememuste kultuuriautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse järgi olid rahvusvähemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv ületas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest. 7. 1920nadetel valitses luule, mõjutas kõige rohkem Siuru rühm. 6) Eesti II Maailmasõja ajal - · Teine Maailmasõda ja sellega seonduvad sündmused Eestis : 1. MRP (Molotov-Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nõukogude Liit
IV Leviku ja liikmete arvu põhjal 1. Maailmausundid on suure lviku ja toetajaskonnaga (nt. islam, kristlus, budism, hinduism) 2. Kosmopoliitsed religioonid on vähemusrühmade rahvusvahelised usundid, mis ei ole saavutanud ülemaailmset positsiooni (nt. mormoonid) LOODUSUSUNDID Levik ja arv: ligikaudu 4% maailma rahvastikust, üldarv u 280 miljonit. - Aafrikas 10% - Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased - Okeaania saared - Mõned rahvusgrupid Lõuna ja Kagu-Aasias - Austraalia aborigeenid - Põlisrahvad Siberis Loodususindite ühised tunnused: 1. Loodususunditel puudub looduslik-kausaalne mõtteviis (kausaalne = põhenduslik). Inimene oletab erakordsete ilmingute või kogemuste taga peituvat jõudu või väge. 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele edasi suuliselt 3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad
izb Allh tulistas konflikti käigus üle Liibanoni piiri Iisraeli pihta ligi 4000 raketti. Iisrael vastas õhu- ja maarünnakuga peamiselt Lõuna-Liibanonis. Kõige rohkem said kannatada Liibanoni tsiviilstruktuurid, kui Iisraeli õhuvägi ründas izb Allhi infrastruktuuri Liibanonis. Lisaks viis Iisrael Liibanoni oma vägesid ning teostas blokaadi. 3 RAHVASTIK Joonis Tel Aviv Joonis 4 Haifa 2011. aasta seisuga elab Iisraelis 7 746 000 inimest. Iisraeli rahvusgrupid on järgmised:75,3% juudid, 20,5% araablased, 4,2% muud. Joonis rahvusgrupid 4 MAJANDUS 4.1 Import Iisraeli tähtsaimad impordiartiklid on:toorained, sõjaväevarustus,tootmisvahendid, töötlemata teemandid, kütused, teraviljad, tarbekaubad. Iisraeli tähtsaimad impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 12,35%,Hiina 7,43%, Saksamaa 7,1%, Sveits 6,94%, Belgia 5,42%, Itaalia4,49%, Suurbritannia 4,0 3%, Holland 3,98% (2009). 4.2 Eksport
Alkoholi-ja tubakaaktsiis,maksud lõbuasutustelt Eesti Kultuurkapital(loodi 1925a) 6Sihtkapitali: Kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur Teaduse finantseerimine(pool EKK sissetulekutest) Eesti Kunstimuuseum,Eesti Kultuurilooline Arhiiv,Eesti Rahva Muuseum Preemiad,auhinnad Kultuurautonoomia: *Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus. *1925.a rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus: -Rahvusvähemused sakslased,venelased,rootslased ja kõik rahvusgrupid,kelle arv ületas 3000 piiri -Õigus kultuuromavalitsuste asutustele -Õigus asutada emakeelseid koole,teatreid,kirjastusi jam *Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad:
Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskool-üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks,likivideeriti koolitüüpide paljusus,ühtlustati õppekavad. INIMESED-J. Laidoner - kindralmajor, Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja. J. Pitka-tema initsiatiivil algas soomusrongide ehitamine. J. Poska-5-liikmelise delegatsiooni esimees, endine välisminister, kirjutas alla Tartu rahulepingule. J
Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus: läksid pankrotti. Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. - rahvusvähemused sakslased, venelased, rootslased ja kõik rahvusgrupid ja Vähenes ostujõud ja kasvas tööpuudus, mille tõttu tehti palju nö hädaabitöid. kõik kelle arv ületas 3000 piiri Pankade pankrotistumine. - õigus kultuuromavalitsuste asutustele Sisepoliitiline kriis- Majanduskriisiga kaasnes rahva rahulolematuse kasv.
Linnades ja maal kujunesid tihe rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid, populaarsed olid näitemängud ja korraldati muusikapäevi. Eesti kultuuri edendamise kõrval toetas riik ka Eestis elavate vähemusrahvuste kultuuritööd :nii rahvuskeelsete trükist väljaandmist kui ka rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside, laulukooride ja teatritruppide tegevust. 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuuriautonoomia: suuremad rahvusgrupid said õiguse luua oma valitsuslikke asutusi mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhimise eest. Kultuuriomavalitsuste loomiseni jõudsid sakslased ja juudid. 2 Teaduse arenud uued suunad Võit Esimeses maailmasõjas tagas demokraatlikele suurriikidele suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses, vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärgsetel aastatel tegid just nende
Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust. Baaside lepind: 28. septembril 1939.a kirjutati alla NSVL ja Eesti vastastikuse abistamise paktile, millega:
Venemaa rahvastikust 77,7 % (111 016 896 inimest). Üle 5 miljoni inimese ehk 3,9% küsitletuist jättis rahvuse määramata ja 0,41% (583 747 inimest) keeldus sellele küsimusele vastamast. Teiste rahvuste esindajatest moodustavad suurima grupi tatarlased 5 310 649 inimesega, moodustades kogu rahvastikust ainult 3,7%. Teised miljonitega esindatud rahvused jäävad juba alla 1,5% priiri. All pool tabelis on ära toodud suuremate rahvusgruppide esindajate arvud. Tabel . Suuremad rahvusgrupid Vene Föderatsioonis Rahvus > 100 000 Rahvus > 500 000 Rahvus > 1 000 000 Jakuudid (Sahhid) 478 085 Avaarid 912 090 Tatarlased 5 310 649 Lesgiinid 473 722 Mordvalased 744 237 Ukrainlased 1 927 988 Burjaadid 461 389 Kasahhid 647 732 Baskiirid 1 584 554
Demograafiline plahvatus Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine Nüüdisaegne põlvkondade vananemine TRADITSIOONILINE PÕLVKONDADE VANANEMINE I etapp Ajalooliselt läbinud kõik rahvad. Tänapäeval esineb osade eraldatud inimgruppide juures väga vaestes arengumaades Nt. Musta-Aafrika võimud, Lõuna-Ameerika osad iniaanihõimud, Kagu- ja Lõuna-Aasia mõned rahvusgrupid Tunnused: Väga suur sündimus Põhjused: 1. Naise roll ühiskonnas on väga madal 2. Kulutused lastele väikesed. Lapsed on tööjõud, koolikohustus puudub 3. kompenseerib kõrget suremust- suur imikusuremus, lühike eluiga II etapp Väga suur suremus Põhjused: 1. puudulik või olematu arstiabi 2.näljahädad 3
Teisaltoli samalajal Vene tsaaririigialluvusesela- tasrikku suure huviga, tekkinud "v6istlussituatsioon'sooduscas jeriestuute kontser- vatel eestlastelv6imalusvalida kahe kultuurilise identiteedivahel, oli ju 19. sajandil ja tide andmist eripalgeliserepertuaariesitamist.1860. aastail,mil oma 6igusi asusid iisna levinud vene6igeuskuminek, mida tsaaririikigati toetas. kaitsma k6ik kohalikud suuremad rahvusgrupid - eestlastek5rval ka venelasedja Arvestades,et rahvuslik irkamine oli ilmselgelr paljuski kantud saksavastastest bakisakslased -, oli just kooriliikumine iiks rahvuslusevdljundeid. meeleoludest,ei olnud orienteerumine Ld.ane-Euroopa kultuurile sugugi enesesr- Suurstindmuseks kujunesTallinnas 1882. aastalJohann SebasdanBachi "Matteu-
et täita riiginorme. Kolhoosnikud olid sunnismaised, kellel puudusid dokumendid. 1946-47 oli põud peamistes NL teravilja tootvates rajoonides. Hoolimata sellest tuli täita riiginorme, viidi ka vilja välismaale. 3-4 miljonit inimest suri nälga. 1952. a. taastati põllumajanduse sõjaeelne kogutoodang. ka peale II ms jätkusid massirepressioonid, isegi hoogustusid. Uuteks represseeritavateks said okupeeritud territooriumitel elanud inimesed, vangi langenud NL sõdurid, suured rahvusgrupid (balti rahvad, Krimmi tatarlased, Volga sakslased, juudid, bakiirid jpt. väikerahvused). Jätkuvalt ka intelligentide taga kiusamine, eriti arstid. Enne oma surma hakkas Stalin ette valmistama uut puhastust ohvitserkonnas. Eriti marssal ukovi suhtes. Ideoloogiline surutis suurenes ka teaduses ja kultuuris. Ajalugu kirjutati ümber (kõik leiutised olid tehtud Venemaal). Paljusid teadusharusid peeti ebasoovitavateks geneetika
rgkultuuriga. Suurenes elukutseliste kirjanike, muusikute kunstnike ja n?itlejate arv, tekkisid uued professionaalsed koorid, orkestrid ja teatrid.Samas traditsiooniline rahvakultuur ei h?vinenud. See just rikastus ja kaasaajastus.Linnades v?is n?ha palju ringe, organisatsioone , seltse, ?hinguid.T?navatel toimusid muusikap?evad ja paljud muud huvitavad tegevused. Rohkem hakkasid tegutsema ka koorid, kultuuri- ja haridusseltsid, tantsur?hmad ning taetrigruppid. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid ?iguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ?lalpidamise ja juhtimise eest. Haridus Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi t?ies ulatuses eesti keelele ?le ja korraldati p?hjalikult ?mber kogu hariduss?steem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline.Kehtestati 6-klassiline koolikohustus, ehitati palju uusi koolimaju, ?pikud tr?kiti eesti keeles
Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Sisse veeti peamiselt tööstusseadmeid, metalle, puuvilla ja kütuseid. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused. 10.peatükk kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuurielu edenes kiiresti. Kultuurikapital väljastas preemiaid kirjanikele,kunstnikele, sportlastele jne ja toetas olulisemaid kultuuri asutusi. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste ülalpidamise ja juhtimise eest. Omavalitsuste loomiseni jõudsid sakslased ja juudid. Venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmisega kehtestati 6-klassiline koolikohustus, trükiti uusi õpikuid, laiendati koolivõrku. 1.detsembril 1919 avas uksed EV Tartu Ülikool. Hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus.
(Artikkel 30). Milleks on inimõiguste ülddeklaratsioon vajalik ? Pika ajaloo jooksul ei ole inimkond leidnud demokraatiast paremat vahendit ühiselu korraldamiseks. Ometi ei ole demokraatia täiuslik, sest enamuse võimuna võib ta osutuda vahendiks vähemuse õiguste ja huvide ignoreerimisel. Selleks vähemuseks võivad osutuda lapsed või vanurid, puudega inimesed, välismaalased mitmete alagruppidena (näit. põgenikud, immigrandid), rahvusgrupid, põlisrahvad, seksuaalvähemused, erinevad usulised või maailmavaatelised grupid jne. Inimõigused ja vabadused ning nende tõhusad kaitsemehhanismid on olulisemaks viisiks selle vältimisel ning inimeste võrdõiguslikkuse kindlustamisel. Jõudmaks lihtsa ja üldist aktsepteerimist leidva arusaamiseni, et igaühel meist on võõrandamatuid õigusi tulenevalt sellest, et me oleme inimesed, kulus aastasadu. "Kõik
Eurooplase katse laieneda Ameerika kontinendile on julgeoleku oht. Kui Eurooplased on rahumeelsed siis USA ei sekku nende asjadesse. 20 sajandi alguses õhk ärev, mõisteti, et uus sõda on tulemas. I MS tagamaad: Ajend: Franz Ferdinand’i tapmine Sarajevo’s 28.07.1914. Põhjused: 1.Euroopa konfliktid (Saksamaa- Prantsusmaa; Saksmaa-Inglismaa) 2.Euroopa võidurelvastus 3.Briti-Saksmaa võistlus rahvusvahelisel areenil (+merevägi) 4.Austria- Ungari probleemid (rahvusgrupid) 5.Venemaa Balkani poliitika (slaavlaste abistamine). Riikide huvid: Austria-Ungari impeeriumi säilitamine. Serbia soovis oma riiki. Venemaal rv konflikti hirm Balkanil. Inglismaa soov olla neutraalne või leida liitlane. Prantsusmaa- isolatsionismist kuni liiduni Venemaaga. Saksamaa soovis uusi valdusi Euroopas. Uued tehnoloogiad: Mürkgaas+gaasimaskid, allveelaevad (Inglismaa, Saksamaa, USA), lennuvägi (192 sõjalennukit), tankid. Tulemused ja Versailles Leping 1919: Uued riigid Euroopas
Tänapäeval samamoodi, aga sellele on lisandunud ka sponsorid. 2. Seleta mõisted: kõrgkultuur, rahvakultuur, kultuurautonoomia. a) Kõrgkultuur - elukutselised kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arvu kasv. Tekkisid uued proffessionaalsed teatrid, koorid, orkestrid. Ei ole mõeldud massidele. b) Rahvakultuur - rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid- c) Kultuuriautonoomia - suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste (teatrid, raamatukogud) asutamise, ülalpidamise ja 16 juhtimise eest. (Juudid ja sakslased Eestis kahe maailmasõja vahelisel perioodil). 3. Milline reform pani aluse põhiharidusele, milline kõrgharidusele? Põhiharidusele kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Kõrghariduse aluseks avasid Ülikoolid oma uksed. 4
eest, seega tugineb ta oma kodanikele ning mõistab hukka hierarhia. Kõik, kes sellesse uskusid, võisid kuuluda ameerika rahvusesse. 19. sajandi lõpus tekkis liikumine, mis nõudis uste sulgemist edasisele immigratsioonile. Selle eesotsas olid siniverelised jänkid, Lõunaosariikide rassistid, akadeemilised kodanikud ning illusioonidest ilmajäetud reformijad. Kõige enam rõhusid nad anglo-saksi üleolekule. Rahvusgrupid seati hierarhiasse anglosaksid ning põhja- ja lääne- eurooplased kõige kõrgemal, lõuna- ja ida-eurooplased, hommikumaalased ning mustad madalamal. Kuna ühiskond muutus linnastumise, industrialiseerimise ning immigratsiooni läbi 1880. aastale järgneva poole sajandi jooksul, nähti immigrante vastutavatena ning sellised ideed tundusid vastuvõetavad. Johnson-Reedi Seadus, mis võeti vastu 1924. aastal ning hakkas kehtima 1929. aastal,
käitumismallid jms, muudab ära oma nime sihtmaalikuks; oht selles see et kui nad nii palju sulanduvad, siis nad hakkavad liialdatult selle sihtriigi kultuuriga tegelema(marurahvuslus, vb veel hullem kui sihtmaa rahvusest inimestel),miinus- unustab oma maa keele ja kultuuri ning nt ei saa neid oma lastele õpetada vms) Lõiming(integratsioon)- eri elementidest terviku moodustamine, kõik rahvusgrupid moodustavad ilusti terviku; säilitavad oma kultuuri aga tulevad toime seal kus nad elavad; selle edukus sõltub sellest kuidas need ühisk grupid osalevad selles, kõik grupid peavad osalema; kui nõuda muulastelt nt eesti kultuuri integreerumist ja eestlased ei austa nende muulaste kultuuri siis lõiming ei toimi; sihtmaalased peaksid austama muulaste kultuuri ja vastupidi Nende erinevus:
Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja – vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, massipsühhoos. • Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 Suhtlemine • Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Tõene ja petlik kommunikatsioon. Liider grupis • Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri
Emantsipatsioon Suhtumine juutidesse hakkas ühiskonnas järk-järgult muutuma valgustusajal, s.o 18. sajandil. Filosoofilised ideed kodanike vabadustest ja õigustest laiendati ka vähemustele. See tähendas, et kõik õigused ja kohustused laienesid kõikidele elanikele võrdselt. Juutide jaoks oli see emantsipatsioon ehk vabanemine, see oli vabanemine keeldudest: tühistati ameti- ja elukohapiirangud, paljud Euroopa getod kadusid ja juudid sulandusid muu elanikkonna hulka. Rahvusgrupid integreeriti, juudi ja Lääne-Euroopa kultuur hakkasid vastastikku teineteist mõjutama. Juudi emantsipatsiooni vastu võitlesid nii mõned juudi ortodokssed grupid kui ka mõned antisemiitlikud rühmitused. Juutide integratsioon teiste rahvusgruppidega siiski jätkus. Emantsipatsioon muutis juutide elustiili, ehkki selleks läks kaua aega. Ja kuigi nad võisid nüüd töötada igal alal ja elada igal pool, ei kiirustanud nad seda tegema.
annaabi.ee 
