Rahvastiku paiknemine iseloomustab inimeste paikumist maakeral Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab keskmiselt ühel pinnaühikul Linnastumine suur osa rahvast elab linnades (%) Linnastu linnade kogumik Absoluutne loomulik iive sündinud inimeste arvust surnute arvu lahutamine näiteb, kui palju sündis inimesi juurde Suhteline loomulik iive mitme inimese võrra on rahvaarv muutunud iga 1000 elaniku kohta Demograafiline plahvatus rahvaarvu järsk kasv suremuse vähenemise tõttu Ränne ehk migratsioon kui palju inimesi rändab riiki sisse (immigratsioon) või kui palju inimesi rändab riigist välja (emigratsioon)
Tööleht, mis aitab ette valmistuda kontrolltööks. Tegemist 10. klassi materjaliga.
TÖÖVIHIKU tekst: Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Laialdane ümberasumine maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja. Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu e. aglomeratsioon: lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge.
.pdf kujul kontrolltöö, milles teemaks iive, rahvaarv, statistika, lõuna ja põhja riikide iivete erinevus, keskmine laste arv naise kohta, loomuliku iibe arvutamine, demograafilise siirde etapp, linnastud jne.
6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14. Kuidas nimetatakse nähtust, kui linna ja linnastu rahvaarv ei kasva või väheneb, kuid kasvab linnastust välja jäävate asulate rahvaarv? 15. Võrrelge linnastumist arenenud ja arengu (vähearenenud) maades - linnarahvastiku osatähtsust elanikonnas (linnastumise määr), linnastumise (linnarahvastiku osatähtsuse) kasvu kiirust, linnadevõrgu tihedust ja ühtlust,ülelinnastumise probleemi olemasolu või puudumist.
Hiidlinnastuid on kahte tüüpi. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis on suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, mis sai maailmamajanduses olulise tähtsusega ülikeskuseks. Hiidlinnastu võib lugeda linnastumisee kõrgeimaks astmeks. Tuntumad hiidlinnastud on: nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) ; nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel). Linnastu ehk aglomeratsioon (ladina keeles. agglomero - "lisan") on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamislikud ja kultuurilised sidemed.Linnastu on kõige arenenud ja keeruline asulate paiknemise vorm, mis tekib peamiselt suurlinnade ümber. Need linnad saavad linnastu tuumaks. Samuti linnastud tekivad tihedalt asustatud tööstuspirrkonnades (nt kivisöe basseinides). Sellel juhul tekivad paljutuumelised linnastud
väheneb; Eesti on selle lõpus IV Kaasaegne madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive Migratsioon e ränne inimese alalise elukoha vahetus Migratsioonisaldo Immigratsioon Emigratsioon (mehaaniline iive) Põhjused: maj., poliitilised, usulised, perekondlikud, isiklikud, loodusõnnetused Linnastumine e urbanistsioon rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastu kokkukasvanud linnad Linnastumise etapid: I Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega (linnastu osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad kasvavad, esineb vähem arenenud maades Must Aafrikas); II Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahavstiku osatähtsus tõuseb, Euroopa oli seal 20.saj I poolel);
kiire. · Ennustatakse, et aastaks 2020 kujunevad seal välja ligi 10 megapolist, milles elanike arv jõuab 20 miljonini. · Aasia hiigellinnadest võib nimetada selliseid linnu nagu Mumbay (Bombay), Karachi, Shanghai, Dhaka, Jakarta ja Tokyo. 20 21 Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides 22 LINNASTUMISE ETAPID: I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega ( linnastu osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad kasvavad, praegu esineb vähem arenenud maades Must-Aafrikas); II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahvastiku osatähtsus tõuseb, Euroopas oli 20.saj 1. poolel); III - Langeb kokku kaasaegse rahvastiku tüübiga (linnad ei kasva, linna rahvastiku osatähtsus ei suurene, toimub vastulinnastumine, Põhja-
Metsade röövraie- Lõuna- Ameerika, Kagu- Aasia Suur puidu kasutus- Euroopa 14. Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Linnade tööstustes ja teenindavas ettevõtluses loodi uusi töökohti. 15. Selgita oma sõnadega mõisted. Eeslinnastumine- e suburbanisatsioon. Inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Vastulinnastumine- e kontraurbanisatsioon. Väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Linnastu e aglomerisatsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. 16. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut. Moskva on ühe keskusega linnastu. Rein-Ruhr tekkis täna kivisöe leidumisele selles piirkonnas ning tegu on mitme keskusega linnastuga.
Ateena akropol) on Kreeka pealinn riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht. Joonis . Ateena akropol1 Ajalugu Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Linnas arenes kõrgetasemeline kultuur ja kaubandus ning ühe esimese linnriigina valitseti seda demokraatlikult. Rahvastik Ateena on riigi suurim linn. Ateena linn jagatakse halduslikult mitmeks osaks ning seda ümbritseb suur linnastu, mis moodustab suure osa linnarahvastikust ja arvatakse sageli rahvaarvu hulka. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ateena omavalitsuses 655 780 inimest, ent kogu linnas elas 3 074 160 inimest. Eurostati andmetel on Ateena linnastu Euroopa Liidu seitsmes asustatum piirkond ja neljas asustatum pealinn. Majandus Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus. 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Acropolis_from_a_top_Philopappos_Hill.jpg
Nendest andmetest võib järeldada et prantslased kolivad üha rohkem ja rohkem linnadesse elama, praeguseks elab juba linnades kolmveerand elanikkonnast. Prantsusmaa suuremad linnad on jagunenud ühtlaselt Prantsusmaa pinnale. Prantsusmaa suurimaks linnaks on pealinn Pariis, kus elab kitsalt võttes elab Pariisis 2 100 000 elanikku, kuid "Suures-Pariisis" elab kokku umbes 12 067 000 inimest. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linnas elab 795 600 elaniku, kuid linnastus 1 604 550 elaniku. Lyon on elanike arvult -3- Prantsusmaa kolmas linn ja suuruselt teine linnastu. Linnas elab 470 000 inimest, kuid linnastus 1 783 400 inimest. Algselt oli Pariisi asukohas keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. Pariisist sai pealinn 987 aastal. 17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks. 19
Mõisted Aglromeratsioon e. linnastu inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule. Demograafiline üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga. Eeslinnastumine inimeste elama asumine suurlinnade lähiümbrustesse. Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus. Kvoot Rändajate sisse või väljarändel kehtestatud kindel piirang. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toe...
Ü. Liiberi fotod Eeslinnastumine e suburbanisatsioon · Toimus peamiselt 1960. -70. aastatel Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. · Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi- ümbrusesse. Linnakeskuses rahvaarv vähenes. · Aastakümneid toimunud protsessi tulemusena on tekkinud ulatuslikud Colorado Sprigs'i eeslinn eeslinnad. Linnastu e aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Suburbia_by_David_Shankbone.jpg Vastulinnastumine e kontraurbanisatsioon · Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel. · Selle perioodi algus ja kestvus on Euroopa riikides olnud erinev. · Mõnedes riikides algas see 1970. aastatel, mõnedes alles 1980. a
- palju valikuid - infoühiskonda üleminek,teeninduse osatähtsus kasvab-linnade rohkem - kõrgem elatustase N:linnas kõrgem meditsiin,kultuur(kino,teater),haridusasutused *tagamaa- linna ümbruskond, mis on linnast mõjutatud N:kõrveküla *regratsioon-sissetulekust sõltuv,rahvus,rass,religioon, *vastulinnastumine-linnast-maale *ülelinnastumine-järsk rahva kasv innas.demograafiline plahvatus *eeslinnastumine-linna ette koguneb palju inimesi *megalopol-väga suur linn *agromerisatsioon-e. linnastu. lähestikku asuvad linnaosad kasvavad kokku Millal loetakse linnaks? Soome,Rootsi , Taani .. 200 + võivad juba anda linnastaatuse Hollandis linn kui on üle 20 000 India 5000+ USA 2500 + Jaapan 30 000+ PROBLEEM ÜL.:oled ekspertgrupi liige ja pead esitama vallavalitsusele (Alatskivi) ettekande oma kodu asula keskkonnaseisundist ja elanike häirivatest sotsiaalsetest probleemidest. millised on probleemid? reasta need ja paku välja lahendused. paberi peale, mõned või ka aint 1
2) Ajaloolised linnad. Pariis ehk Prantsusmaa pealinn on üks vanemaid linnu Euroopas. Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linna asutasid umbes 7. sajandil eKr kreeklased, kes nimetasid linna (Massalia). 49 eKr vallutasid linna roomlased. 1218. aastal Marseille iseseisvus, kuni 1481 a. prantslased linna vallutasid. Marseille' ülikool asutati 1409. 3) Riigi rahvastiku tihedus. Prantsusmaa rahvastiku tihedus 110 in/ km2 . Linne, mille elanikuarv on üle 100 000 on Prantsusmaal 9. Maailma riikide loendis rahvastiku tiheduse kaardi järgi võib
mullakiht, see on olnud eelduseks põllumajanduse arengule. Taimestik Hõreda asustusega on okasmetsade, vihmametsade alad, samuti kõrbed. Tihe asustus on lehtmetsa ja rohtlavööndis. Maavarad Maavarade kaevandamispiirkondadesse on kujunenud tiheasustusega alad: Rein-Ruhri piirkond, Donbass, Lõuna-Uural jt. Eeslinnastumine – eeslinnade kasv suuremate linnade ümber. Vastulinnastumine – inimeste lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon – grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pandelrändega seotud Megapolis – lähestiku paiknevate linnastute rühm, mis toimivad tervikuna.
(toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades · Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse · Taaslinnastumine linnakeskused muutuvad taas aktiivsemaks · Tasakaallinnastumine - · LINNASTU ehk aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · MEGALINN on ulatuslik linnastunud piirkond, kus mitmed linnastud on omavahel kokku kasvanud LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (ARENGUMAAD) · Palju töötuid · Vaesus, alatoitlus, haiguste levik · Eluasemeprobleemid · Puudub puhas joogivesi, kanalisatsioon ja infrastruktuur · Vähene meditsiinilise abi kättesaamine · Transpordiprobleemid (+arenenud maad)
· Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, vähe ruumi ja kõrged rendihinnad lükkavad väikettevõtted ja tööstuse linnast välja · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid · Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid 3. Iseloomusta linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades. LINNASTUMISE ETAPID: I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega ( linnastu osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad kasvavad, praegu esineb vähem arenenud maades Must-Aafrikas); II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahvastiku osatähtsus tõuseb, Euroopas oli 20.saj 1. poolel); III - Langeb kokku kaasaegse rahvastiku tüübiga (linnad ei kasva, linna rahvastiku osatähtsus ei suurene, toimub vastulinnastumine, Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas)
*elukoha vahetus näljahäda või epideemia tõttu rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu demograafilise koosseisu ja paiknevuse mõjutamiseks sotsiaalpoliitika- elukvaliteedi ja standardite parandamine linn- asula tüüp, kus suurem osa inimestest töötab tööstus ja teenindus valdkonnas suur rahvaarv ja arenenud infrastruktuur (teedevõrk, haiglad...) euroopa suurimad linnad: Pariis, Moskva linnastu- mitu linna on kokku kasvanud ja tegutsevad ühtsena linnastumine- linnade kasv ja areng ning linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust
Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. 1980.a. algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)elanike lahkumien linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 21.saj. oli Euroopa riikides kujunenud väga erinev olukord: on riike, kus inimesed lahkuvad linnast maale ja riike, kus inimesed suunduvad maalt linna. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku, moodustades linnastuid ehk algomeratsioone. Linnastu talitleb tervikliku regioonina, olles seotud inimeste igapäevase töö, äri ja muude sõitudega. Suurimate linnastute raadius on praeguseks kasvanud üle saja km. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA) megalopoliste piirkond on enamvähem laiuliselt asustatud üle 600km ulatuses. Linakeskusega on seotud ka lähedasemad maapiirkonnad, kust elanikud linna tööle käivad.
Elanikke: linnas umbes 7 000 000 inimest Kogu linnastus aga üle 16 000 000 inimesi Niiluse idakaldal enamasti, kuigi areneb igas suunas Maailma suuruselt 11. linnastu Aafrika suurim linn 1972. aastal oli linna osa (hall ala) mõõdukas suuruses ning oli haritavat maad küllaldaselt Inimesi oli linnastus siis umbes 7 000 000 Aastaks 2005 on linn meeletult kasvanud Tunduvalt vähem haritavat maad Vähem saadusi, aga rohkem inimesi Kairo kasvab kiirusega umbes 1000 inimest päevas Kõrge saastatus Kaootilised liiklusummikud Kairo on hakanud tungima Niiluse delta alale Haritava maa pindala vähenemine Puhast vett on vähe
Arenenud riikides kolitakse järjest enam linnast välja, aga arenguriikides vastupidi. Hiidlinn ehk megalopolis on suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Aglomeratsioon on inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Linnastu ehk aglomeratsioon on funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad või asulad. Territoriaalne segregatsioon on see, kui inimesed kogunevad erinevatesse kohtadesse seisuste järgi. Millised probleeme toob kaasa ülelinnastumine arengumaades? Tööpuudus, kooli- ja lasteaiakohtade puudus, alkoholism, narkomaania, haigused, vägivald jne. Miks on vaja plaaneerida linna KK? Peab vaatama linna miljööd, hoida alles pargid,
osatähtsus kogu riigi suhtes. * suburbanisatsioon: e eeslinnastumine. Protsess, kus arenevad suure linna lähedal asulad. * kontraurbanisatsioon: vastulinnastumine. Inimesed kolivad linnast maale. * aglomeratsioon: Linnastu e. aglomeratsioon rühm lähedal asuvaid linnu, asulaid, mis kasvavad kokku. Neid seovad tihedad majandus jm. sidemed (Nt. Tallinna linnastu) * megalopolis: hiidlinn, linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. 23. Nimeta maaasulasid ja linnaasulaid millised on nende vahelised erinevused?
Agraala ajastul elas linnades umbes 1-2 %. Olid keskaja linnad. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Olid vahemereäärsed linnad, Rooma, Mesopotaamias jne. Linnastumine tööstusühiskonnas. Linnades arenes tööstus.Eeslinnastumine (urbaniseerumine). Vastulinnastumine, minnakse linna lähedale maale elama. Asulad kasvasid tormiliselt. Maal tekkis tööülejääk, sest võeti järjest enam masinaid kasutusele. Aglomeratsioon- rühm lähedal asuvaid linnu muutuvad üheks, ehk linnastu, mida seovad tihdedad majandussuhted. Urbaniseerumine- ehk linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 50 %. Infoajastu linnad-
Aastal. Toronto on Kanada suurim ja Põhja-Ameerikas suuruselt neljas linn. Linnas asub ka üks maailma suurimaid torne, CN Tower(553m). Üks rohkem külastatud vaatamisväärsusi Torontos on Island park, kuhu pääseb praamiga. Vancouver Vancouver on Kanada suuruselt kaheksas linn, mis asub riigi loodeosas, British Columbias. Linnas elab umbes 630 000 inimest, kuid Vancouveri linnastus elab umbes 2,5 miljonit inimest, mis teeb sellest suuruselt kolmanda linnastu Kanadas. Vancouver on riigi tihedaimalt asustatud linn, asustustihedusega 5400 inimest ruutkilomeetri kohta, mis teeb sellest viienda tihedaima asustusega linna Põhja-Ameerikas. Tegu on ka riigi mitmekesiseima linnaga, kus vaid 52% inimestest räägib esimese keelena inglise keelt. Umbes 30% linna elanikest on pärit Hiinast. Vancouverit valitakse ka pidevalt maailma TOP 5 linnade hulka elukvaliteedi järgi ning TOP 10 kõige paremini elavate linnade hulka viis aastat järjest
aastal andis Tallinn poole Eesti tööstustoodangust, hoolimata põlevkivitööstuse tekkimisest Ida- Virumaal. Juba esimese vabariigi lõpupoole ei mahtunud see kiire areng enam linna ametlikesse piiridesse ja Tallinn hakkas laiali valguma linnastuks. Nõukogude ajal Tallinna piirkond säilitas esikoha, kuigi ta osatähtsus veidi kahanes seoses põlevkivi- ja energeetikatööstuse eriti kiire väljaarendamisega. Jätkus ka linnastu areng. Pärast taasiseseisvumist on Tallinna piirkonna osatähtsus Eesti majanduselus jälle oluliselt tõusnud. Linnastugi areng on kiirenenud ja läinud üle uude faasi. Linnastu siseringis muudetakse Tallinnast otseselt sõltuvaks juba kõik asulad, olenemata suurusest ja asendist. Praegusel ajal langebki Tallinna regioon enamvähem kokku Tallinna linnastuga. Välisringi piires on küll veel
Imikusuremus: 7,36 surma/1000 sünni kohta Sündimus on viimase kümne aasta jooksul ühtlaselt vähenenud. See põhjustabki rahvastiku vananemist (rahvastikupüramiid joonis 5). Suremus on kuni aastani 2007 tõusnud, seejärel kukkunud ja aastal 2008 uuesti tõusu alustanud. Aastal 2011 on suremus taas langenud. Imikusuremus on aga alati stabiilselt langenud. 6. LINNASTUMINE Kogu elanikkonnast elab 89% linnades. Santiago Metropolis on kõige suurem linnastu, mis paikneb Tsiili keskel (üle 6 miljoni elaniku). Kõige suurema rahvaarvuga linn on Puente Alte 492 603 elanikuga. Teine suurim linnastu on Greater Valparaíso ning selle kõige suurem linn on Viña del Mar 286 931 elanikuga. 7. ENERGIAMAJANDUS Energiavaradest leidub Tsiilis naftat, maagaasi ning kivisüsi. Eksporditakse põhiliselt toornaftat (52 390 vaati päevas) ja imporditakse maagaasi (1.49miljardit m³ 2009 aasta seisuga) ning toornaftat (305 100 vaati päevas).
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse)
Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Aglomeratsioon e linnastu on lähestikku paiknevate ja ühtse tervikuna toimivate linnade kogum. Megapolis ehk hiidlinn on linnastute kokkukasvamisel tekkinud suur linnaline ala nt. Boshwash, Tokaido Rahvastiku paiknemist mõj. tegurid: loodustingimused (pinnamood, kliima), teedevõrk, ligipääsetavus, maavarad, mullad, ajalooline tegur, majanduslik arengutase.
8. Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 9. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. 10. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse 11. Linnastu ehk aglomeratsioon - funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad 12. Hiidlinn ehk megalopolis - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 13. Globaalne võrk - moodustub üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskustest /New York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Moskva jt./ 14. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale
KORDAMISKÜSIMUSED ASUSTUS Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta 3p. b) majanduslike tegurite kohta 3p. c) ajalooliste tegurite kohta 3p. 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? 2+2p. 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad ...
kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Iseloomusta linnastumisprotsessi eri regioonides: eeslinnastumine, vastulinnastumine, linnastud, hiidlinn, ülelinnastumine. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: Slumidel puudulik veevärk, kanalisatsioon, elekter, tööpuudus, kihistumine. Keskkonnaprobleemid linnades ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalused: Reostus, tootmine (muuta sõbralikumaks), õhk, hügieen. Linnastu ehk aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
vähen N:1e lapse poliitika,steriliseerimine,massiivselt plakateid,reklaame,raadiosaated.Linn-haldusüksus,mis hõlmab asulat koos selle lähiümbrusega.Agraarajastu:suht,väike,reeglina müüriga ümbritsetud,käsitöö,kaubandus,pangandus.Tööstusüh.kond:linnade kiire kasv,uued linnad,eriti kasv.Euroopa linnad.Infoüh.kond:kasu.kõigis eluvaldkondades,sots.reaalsus,valitseb elukorraldus,andmeedastusvõrk.Linnastumine:linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtuse tõus rashvastikus.Linnastu-1e hiidlinna ümber liidetakse teised linnad.Eeslinnastumine-in-d asuvad esimese hooga elama linna südamesse,kallid koretrid jne.Vastulinnastumine- in-d lähevad ära maatüüpi linnadesse.Megalopol-linnastu ühinemine.Segregatsioon- sissetulek,rahvas,rass,usk.Ülelinnastumine-demograafiline plahvatus ja sisserändest tingitud kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv.Linnastumine arengumaades:algas 20.saj.IIpoolel,eriti kasv
Soodustused töötamisel - Trahvid - 14. Kvoot- sisse- ja väljarändajate piirmäär Linnastumine- linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus Eeslinnastumine- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades Vastulinnastumine- inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine- linnakeskuste taas aktiivseks muutumine Linnastu- lähestikku paiknevate ja kokku kasvanud linnade kogum Megalinn- ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahell on kokku kasvanud mitmeid linnastud SKT- sisemanaduse kogutoodang Toodangupõhine- antud territooriumil toodetud kõikide kaupade ja teenuste koguväärtus Tarbimispõhine- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind Sissetulekupõhine- antud territootiumil saadud kogutulu Loomulik iive- elussündide ja surmade vahe
Euroopas algas 18. Sajandil. (Võimsaimad linnad 1700 a. seisuga: London, Amsterdam, Lissabon maailma peamised koloniseerijad) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon ehk valglinnastumine: Linnadest kolitakse linnalähedastesse väikestesse asulatesse (nt Rae vald, Viimsi, Tabasalu) Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon: Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon: grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud (nt Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido) Linna tagamaa (linnaga majanduslikult ja sotsiaalselt seotud ümbruskond) +linnakeskus = linnaregioon. Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub
Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Tky (ka: Tokio; jaapani keeles 'idapealinn', vana nimega Edo ()) on Jaapani pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga linnastu maailmas. 23 eripiirkonnas elab kokku üle 8,8 miljoni inimese. Sajad tuhanded ümbruskonna inimesed käivad Tkys tööl. Pindala on kokku 616,65 km2.Tky on Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus, Jaapani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus. Pilvelõhkujaid on Tkys vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest
saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed elamistingimused (puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem), haigused, vaesus. Inimesed elatuvad kuritegevusest, prügimägedest ja juhutöödest. Näiteks: Mumbai, Mexico, Sao Paulo. Linnastu- lähestikku paiknevad linnad tegutsevad ühese linnana, linnad on kokku kasvanud. Näiteks London, Moskva, Tokyo, BosWash. Eellinnastumine- linna lähedal asuvad väikeasulad arenevad kiiresti. Näiteks Tallinna lähiümbrus. Valglinnastumine- inimesed rajavad oma kodud linna lähedale maale. Linnade iseloomustus Põhjariikides: 70%
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta Kliima (parasvööde, lähistroopika), Veekogu lähedus (Niiluse delta), Tasandikuline pinnamood (Mesopotaamia madalik). b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad ...
(nt inimesed käivad Lähtelt Tartusse tööle). 1960-1970. aastatel ● LINNASTUMINE - inimeste liikumine maalt linna. 2) VASTULINNASTUMINE e. KONTRAURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed lahkuvad linnast ja linna-lähedastelt aladelt kaugemale (maakohtadesse). 3 TAASLINNASTUMINE e. REURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed kolivad linnaaladele ja linnalähedastele aladele tagasi, sest linnasisesed tingimused on paranenud. ● LINNASTU e. AGLOMERATSIOON - omavahel kokku kasvanud linnade kogum, mis toimib ühtse tervikuna. ● MEGALINN e. MEGAPOLIS - omavahel kokku kasvanud linnastute kogum; rahvastikutihedus on nendes kõige suurem (kõik väga suured miljonilinnad). LINNA KUI MÕISTET VÕIB SÕNASTADA VASTAVALT PERSPEKTIIVILE ERINEVALT: ● FÜÜSILISES MÕTTES on linn tihedalt täis ehitatud keskkond. Selle mõiste järgi saab hõlpsasti linna piiritleda.
soolised disproportsioonid * kaotatakse haridusinvesteeringud Selgita mõisteid Ränne ehk migratsioon- inimeste alalise elukoha vahetus Rändeiive ehk saldo- sisse-ja väljarändajate vahe Linnastumine ehk urbanisatsioon- linnade kasvu ja rahvastiku osatähtsuse tõus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad Hiidlinn ehk megalopolis- linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades Arenenud maades Arengumaaades Kiire linnastumine algas 20.saj. keskpaik 20.saj. lõpp Linnarahvastiku osatähtsus Suur, üle 70% Väike, 30-40%
Vastulinnastumine e. kontra-urbanisatsioon - Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine e. re-urbanisatsioon - Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama Ülelinnastumine- on arengumaade linnade ülikiire kasv. Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Hiidlinnad ehk megaloopolid- linnastute suurenemine ja kokku kasvamine 7. Linnade laienemine ja sisestruktuur Sektor- linnad jagunevad sektorideks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Kesklinn- ärila, üleminekupiirkond- agul, vana tööstuspiirkond, madala maksumusega
aasta rahvaloendusel end valgeks inimeseks 92,1% inimestest, mustanahalisteks 2%, hindudeks 1,8%, pakistaanideks 1,3%, segarassiks 1,2% ning 1,6% ütlesid, et nad on muust rassist. Religiooni järgi oli 71,6% end märkinud kristlaseks, 2,7% muslimiks, 1% hinduistiks, 1,6% teised usud ja 23,1% arvasid et nad ei ole üldse usklikud. Linnad Joonis 3. Suurim linn rahvaarvu järgi on London, mis asub Suur-Londoni linnastus ning seal elab 8,6 miljonit inimest. Suur-Londoni linnastu asub Suur-Londoni tseremoniaalkrahvkonnas ja sellese kuuluvad veel Watford ja Hemel Hempstead. Teine suurlinn on Birmingham, mis asub West Midlands’i linnastus ja seal elab 2,3 miljonit inimest. Temaga koos asuvad samas linnastus ka Dudley ja Wolverhampton. Manchester on Suur Manchesteri linnastus, mis kuulub North West Englandi krahvkonda ja seal elab 2,2 miljonit inimest. Manchesteriga koos on samas linnastus ka Salfrod, Rochdale, Bury ja Oldham.
19.saj.keskel ületasid esimestena miljoni elaniku künnise(New York,London). c)Linnastumine arengumaades-(millal algas kasv,kui palju elas linnas,miks rahvaarv kasvab,mis on põhjuseks).-Kasv algas 20.saj. teisel poolel,linnas elas 90% nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserändamise tõttu. 20.Mõisted:urbanisatsioon,aglomeratsioon,ülelinnastumine,megalopo lis,kontraurbanisatsioon. urbanisatsioon ehk linnastumine Aglomeratsioon ehk linnastu ülelinnastumine-arengumaade linnade ülikiire kasv megalopolis ehk hiidlinn kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine
suhkrutööstus (suhkrupeet) saetööstus (metsakasvu piirkonnas) põlevkivi, nafta (kütuseliste, metalliliste maavarade kaevandamine) energiamahukas alumiiniumtööstus 2) tööjõule orienteeritud tööstus tekstiilitööstus (õmblus) elektroonikaööstus 3) tarbijale orienteeritud (suurlinnad) toiduainetööstus (pagarid) karastusjookide tööstus (vett et transpordita) 4) koostöö teiste ettevõtetega aglomeratsioonitööstus linnastu (lähestikuses linnad moodustavad ühtse terviku) autotööstus 5) teaduskeskustele orienteeritud tööstus kõrgtehnoloogilised harud Tööstusettevõtte paigutust võib mõjutada valitsuse poliitika asutavad ettevõtted ümber Kapitalimahukad: infrastruktuuride rajamise projektid 3. RAHVUSVAHELISED FIRMAD Kaubamärk märk, mis eristab ühe etttevõtte tooteid teiste ettevõtete toodetest eesmärk teha tootele reklaami ja tutvustada kaubamärk bränd
1. toormele orienteeritud tööstus maagirikastuskombinaat suhkrutööstus alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia raskemasinaehitus 2. tööjõule orienteeritud tööstus käsitööd palju tekstiilitööstus (õmblustööstus), jalatsitööstus elektroonikatööstus 3. tarbijale orienteeritud tööstus (suurlinnade lähedal) piima-, liha- ja pagaritööstus 4. koostöö teiste ettevõtetega aglomeratsioonitööstus (aglomeratsioon e. linnastu lähedal asuvad linnad toimivad ühte süsteemina) 5. teaduskeskustele orienteeritud tööstus kõrgtehnoloogilised masinad Paigutus võib mõjutatud olla valitsuse poliitikast (suured maksud jne) 6. kapitalimahukas tööstus infrastruktuuride rajamise projektid 4. Rahvusvahelised firmad Kaubamärk ülesandeks teha tootele reklaami. Eristab ühe ettevõtja tooteid teiste ettevõtjate toodetest. Sõnaline: Coca-Cola Tähismärge: IBM, CNN Kujutismärk: logo (nike)
Euroopa Liidus elab 40% inimestest asulates rahvaarvuga 10 kuni 50 tuhat inimest (Eestis5%), viiendik inimesi asulates vähem kui 10 tuh inimest (Eestis 51%), viiendik linnades 50 kuni 250 tuh elanikku (Eestis 16%) ja viiendik inimestes linnades rahvaarvuga enam kui 250 tuh elanikku (Eestis 28%). Põhja riikides on linnade võrk ühtlane ja tihe. Lõuna riikides suur iive ja jätkub sisseränne, seda eelkõige suurlinnadesse. Linnade võrk on ebaühtlane ja kohati ka hõre. Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Linnastu rahvaarv kasvab, kuid mitte keskuse vaid eeslinnade rahvaarv. Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. Boswash võtab enda alla 1,5% USA pindalast, seal elab veerand elanikest.
10% alles kõigeviimasel ajal, tegelikult on töötus suuremgi. Linnastumisprotsessi lähemalt vaadeldes eristub selles vähemalt kolm etappi. Algul kasvavad üksiklinnad ja neid tekib juurdegi. Seejärel, eeslinnastumise etapil, hakkavad linnad, alates suurematest tekitama enda ümber, hea liiklusasendiga punktides, eeslinnu, kuhu asub ümber osa olemasolevat või juurdetulevat rahvastikku ja äritegevust. Emalinn koos eeslinnadega moodustavad linnastu. Uusi linnu (peale eeslinnade) sel etapil enam eriti ei moodustu. Valglinnastumise etapil valguvad linnad ja eeslinnadki aga laiali igas suunas, tekitamata selgelteristuvaid eeslinnu. Eestis algas linnastute kujunemine 1930-ndatel aastatel ja sedagi ainult Tallinna ümber. Nõukogude ajal kujunes Tallinna linnastu täiel määral välja ja väiksed linnastud kujunesid ka teiste vähegi
tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine linnastumine maailmas on 47% Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest (sotsiaalsed suhted, toimetulek, kultuur) ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut
Suurbritannia(Austraalia, LAV) Islam - Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina jt. Budism - Ida- ja Kagu-Aasia EESLINNASTUMINE(suburbanisatsioon)- linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. VASTULINNASTUMINE(kontraurbanisatsioon)- elanike lahkumine kaugematesse maapiirkondadesse. LINNASTUMINE(urbanisatsioon)- rahvastiku koondumine linnadesse ning linnarahvastiku osatähtsuse tõus. LINNASTU(aglomeratsioon)- lähedal asuvad linnas on kokku kasvanud. HIIDLINNASTU(megalopolis)- lähedal asuvad linnastud kasvavad kokku. ÜLELINNASTUMINE- linnastumise tempo on kiirem kui tööstuse/majanduse areng. USUND- inimese tunnetuslik emotsionaalne või tegevuslik suhe üleloomuliku jõudu või jõududesse, mida ta peab tema ja maailma tegevust määravaks. Igal etnosel oma usund, mis on kultuuri osa. DEMOGRAAFIA- rahvastikuteadus
Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. Rändeiive e saldo sisse- ja väljarände vahe.
annaabi.ee 
