Kildu Põhikool Mürgised marjad Referaat Koostaja: Sirle Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Sissejuhatus Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis ...
Järve elustik Järve elustik HarilikHarilik konnarohi konnarohi ja konnaosi Harilik konnaleht Nimetused: vesilill, havirohi, mets resid, ojalill, koerakeelerohi. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. OnRahvapärased väga mürgine. nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõged...
HARILIK HÄRJASILM Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. LEVIKUALA Kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt (kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel) LEVIKUALA Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. KASUTUSALAD Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel Omab erilist väärtust kaunite õite ja väga pika õitsemise aja tõttu, kasvukohatingimuste suhtes on vähenõudlik On tarvitatud ka ravimtaimena rahvameditsiinis mitmesuguste haiguste puhul RAHVAPÄRASED NIMED Einalilled Kanaperse Kas-armastad-mind Õnnelill Jaanikaka...
Nattereri lendlane (Myotis nattereri) Rahvapärased nimed • nahkhiir • Nahknääk • Nahklapp • Nahklapak • nahkrott • Kehamass: 5-12 g • tüvepikkus: 42-52 mm • küünarvarre pikkus: 36-43 mm Levik eestis • Kesk- ja Lääne-Eestis • Haruldasem põhjarannikul ja Kagu- Eestis, pole leitud saartelt • On haruldane ja vähearvukas Eluviis • Öise eluviisiga elutseb väikesearvuliste kolooniatena • Päevaste varjepaikadena eelistab puuõõsi ja varemeid • Sept-oktoobrist aprillini talveunes- suurtes paekivist ehitatud ja mahajäetud mõisa- ja lossikeldrites, harvem koobastes Toitumine • Putuktoiduline Areng • Talve jooksul • Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimiskolooniad, mis asuvad enamasti puuõõntes. • Juuni keskel sünnitab 1 poja • Suguküps 1-2 aastaselt Ohustatus • Kuulub II kategooriasse • Ohupõhjuseks- varjepaikade ning ta...
Ko rmo ran Marianne Tamm Tiiva pikkus on umbes 3338 cm Pikkus umbes Suure kõvera meeter nokatipuga Kaal 23 kilo Suled on tumedad lestad Kormoran Pesa: Kalarikastes Toit: kalad veekogude läheduses · Puuoksal Muu toit on Haudumine: · Kuni meeter kõrge ilmselt juhus · 5 6 muna · roostikul (limused, · Kaljunukkidel putukad,taimed) · Tasasel maapinnal uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ...
Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased · Ohustavad enamus kiskjad ja suuremad röövlinnud · Poegadele on ohtlikud varesed · Ning ka inimesed Elupaik · Eestis asutab ta avamaastikke: põlde, heinamaid ja metsaservi · Ööbimiskohaks lihtne maasse kraabitud lohk Allikad 1. http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel133_40.html 2. http://www.hot.ee/metsloomad/page14.html 3. http://...
VAARIKAS Andu115 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM Hariliku vaarika rahvapärased nimed · Vabarn · Vaargad · Oamarjad · vaarmarjad VAARIKAS VAJAB ELUKS · VALGUST · SOOJUST · TOITESOOLASID · VETT · ÕHKU Õis · Mõlemasugulised väiksed & tagasihoidlikud longus õied. Vili · Helepunane koguluuvili, mis eraldub kergesti õiepõhjast, söödav mahlane & väga maitsev. VAARIKATEST TEHAKSE: · HOIDISEID · TEED · KOMMI · NÄTSU · JÄÄTIST · KOOKI · RAVIMEID · KOSMEETIKAT · KUIVATATAKSE MÕISTATUSED · Must mulk, punane kopp? · Punane karp & valge pulk? · Punane mütsike, valge pääke? KASVUKOHAD: · METSAS · METSASERVAS · RAIESMIKEL · TEE ÄÄRES · AIAS JUULI Leelo Tungal Maasikatest, vaar...
Arukask Arukask on meie tavaline lehtpuu. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Tänu tema ilusale välimusele on ta paljude eestlasete üks lemmikpuid. Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kasel on ka omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tem...
Lepatriinulased · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Välimus · Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. · Seitsetäpplepatriinu punast või oranzikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. · Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. · Mõned lepatriinud on vöödilised ja ühevärvilised. · Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Elukeskkond · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. · Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude toitu. · Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Paljunemine · Emased lepatriinud munev...
Harilik kerahein Sissejuhatus Harilikku keraheina kohtab Eestis sageli kasvamas nii niitudel, teede ääres, võsastikes kui ka hõredades metsades. Kasvukohal moodustab mättaid. Kõrreliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 50 kuni 150 cm. SORDITUNNUSED Mitmeaastane, kõrge, hõredapuhmikuline pealishein. Hea söödaväärtus, kui niidetakse mitte hiljem kui loomise alguseni. Keraheinale sobivad mittehappelised ja kuivapoolsed mullad. Kannatab põuda, varju. Suurimat saaki annab 3-4 aastal. Turbamuldadel on saak ebakindel, sest harilikku keraheina kahjustavad isegi mineraalmuldadel hilised kevadised öökülmad. Kerahein kasvab kevadel kiiresti, seetõttu sobib varajaseks karjatamiseks. Liigikirjeldus Rahvapärased nimed: koeraroht, luhtroht, kastehein, aasrebased Süstemaatiline Kuuluvus: Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kerahein. Vili: Ovaalne, kuni 3 mm pikkune helepruun teris. Teris...
Vesipapp Välimus ● Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, kellel tõusevad esile eriti valge rind ja kurgualune. Kehapikkus 18-20 cm. ● Tiivapikkus 8-10 cm. ● Kaalub 50-70 g. ● ● Tal on saba lühike, jalad pikad kuid tugevad. Rahvapärased nimed Jääpura ● Meripapp ● Jõekirikisand ● Lutsu-Mats ● Veekirikisand ● Vesirästas ● Jõekirikhärra ● Jõerästas ● Veeköster ● Jõeisand ● Jõeköster ● Jõekukk ● Jõepapp ● Ädalakägu ● Levik Teda leiab Euroopas, Aasias ja Loode- ● Aafrikas katkendlikult peamiselt mägismaadel. Eestis väikesearvuline talikülaline. ● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikeste...
Keila Gümnaasium 7c klass Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mõjud Referaat Juhendaja H. Israel Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5 2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2....
Metspipar Metspipra rahvapärased nimed on varsakabi, kabjaleht, metshumur ja pruus. Metspipar on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, vahel moodustab suuri vaibataolisi kogumikke. Vars tõuseb tal maapinnast kuni 5 cm,ning lehed kuni 15 cm kõrgusele. See taim on mandril tavaline, aga saartel haruldane. Lehed on nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt on need tumerohelised, läikivad, karvased. Lehed püsivad üle talve. Risoom on metspipral peaaegu maapealne, roomav,ning harunenud. Lisajuuri on suhteliselt palju. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest.Metspipar paljuneb seemnetega ja risoomi abil.Metspipar kasvad peamiselt salu- ja laanemetsades viljakal ja parajalt niiskel mullal, kuid metspipart võib leida ka linnaaedadest, sest tema lehed on ju väga ilusad, pealegi võib ta kasvada vahel päris suure vaibana.Oma nime sai ta sellest, et loomulikult kasvab ta me...
Taimeprojekt PAJU Võru Kesklinna Gümnaasium 2 b klass Kaspar 2012.a. Pajud on suur ja huvitav taimeperekond. Paju rahvapärased nimed on: pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Eestis kasvab 23 eri liiki pajusid, neid võib olla rohkemgi. Paju (Salix) on põõsaspuu, kasvamiseks eelistab ta niisket pinnast või veekogude lähedust. Nimetus ,,paju" on vana ja kuulub ka teistesse soome-ugri keeltesse. Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas öelda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel võsal on kevaditi pajutibud küljes. Maailmas on neid üle 300 liigi, Pajud on alati olnud inimeste elus üsna olulisel kohal. Rahvameditsiinis on paju koor tuntud ravimtaimena palaviku, reuma, bronhiidi, läkaköha ja veel paljude tõbede puh...
ÜLANE (Anemone) Kuulub tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda Ülaseperekonda kuulub umbes 150 erinevat liiki, mis looduslikult kasvavad kogu maakeral, peamiselt aga põhjapoolkeral Ülaseidvõib jaotada kahte suurde rühma: mugulsibulatega paljunevad risoomidega paljunevad. Eestis looduses kasvavad ülased on risoomülased Eestiskasvab looduslikult kolm liiki: võsaülane (Anemone nemorosa), kollane ülane (A. ranunculoides) metsülane (A. sylvestris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Rahvapärane nimetus: lumelill, külmalill, lumekelluke, valge lill, varesjalg Valgete õitega, rohelise südamikuga Kollane ülane (Anemone ranunculoides) Rahvapärased nimed: kollane varesjalg, kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais Õied on mõlemasugulised Valguslembesed kasvavad enamast...
Hunt on suur loom. Hundi pea on piklik. Hundil on väikesed kikkis kõrvad, pikk koon. Huntidel on suur kere ja päris pikad jalad. Karvastiku põhivärvus on hall. Hunt on Eesti metsade kõige kardetuim kiskja. Hundi lähim sugulane Eestis on kodukoer. Teda peetakse ka kodukoera üheks esivanemaks. Hunt eelistab elada avamaastikul, sest sealsed jahtimistingimused on paremad. Hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talvel on hundid karjas ja hulkuvad, suvel aga elatakse paariti. Pesa ehitatakse veekogu äärde looduslikku paika. Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Perekonda kuulub 6-9 isendit, Eestis on tavalise karja suuruseks aga 2-11 isendit. Tiinus kestab 4 kuni 5 kuud. Pojad sünnivad aprillis või mais pimedate ja suletud kõrvaavadega ning kaaluvad 300 kuni 500 g. Silmad avanevad hundilastel 10 kuni12 päevaselt. Hundi kutsikas hakkab iseseisvalt tahket toitu sööma alles 6kuu vanuselt. Hundikutsikate eest hoolitsevad kik karja ...
Koldnõges Laminastrum Galeobdolon Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium 2008/2009 Õis Mõlemisugulised, kaheli õiekattega. Kroonlehed ja tupplehed on mõlemad liitlehised. Kroonleht on kollane, alahuulel oranzikate laikudega, peenikese putkeosaga, ripsmelise servaga, kuni 2.1 cm pikk, välisküljelt karvane. Õitseb maist juulini. Koldnõges on putuktolmleja. Vili Äraspidimunajad Kolmekandilised Mustjaspruunid pähklid Pikkus 2.5...4 mm ja laius 1.2...2 mm Valmivad alates juunikuust Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud liitlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp ümardunud, ogarteravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1...5 cm ja laius 1...4 cm, rootsu pikkus 1...3 cm. Ülemised lehed on kit...
Harilik kuusk Rahvapärased nimed: kuus, kuusepuu, nõglapuu Harilik kuusk kuulub sugukonda männilised, perekonda kuusk. Ta on kuni 30 m kõrgune, soodsates tingimustes isegi kuni 50 - 60 m. Kuuse tüvi on sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor on noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvuselt hallikaspruun. Kuusk on igihaljas okaspuu. Tema vanus on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Kuusel kasvavad käbid. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Kuuseokkad on 1,3 - 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Okkad püsivad puul 6 - 7 (10) a. Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud (näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka ...
Põllupeenrail, aruniitudel, kuivades võsades kasvav 30-60 cm kõrgune taim. Õied on kuldkollased, mustatäpilised, viie teravaotsalise kroonlehega. Lehed on ovaalsed ning läbi vaadates näeb palju heledamaid läbipaistvaid punkte. Vars on ümmargune, seest säsijas, ülemises osas oksine ning piklikümmargused varrelehed on vastakuti. Mitmeaastasel seest säsijal juurikal on mitu püstist vart. Õige taim eritab õisi ja ka noori lehti hõõrudes punakat vedelikku, millest ka taime nimi. Ravimitooret korjatakse taime õitsvaid latvu ühes lehtedega õitseajal või õitsemise eel ning kuivatatakse vilus. Kasvukoht: Kasvab kuivemal, sageli liivasel või kivisel pinnasel valgusküllastes kohtades, harvem ka metsades ja põõsastikes: päris- ja looniidul, palu-, loo- ja laanemetsas. Koht ökosüsteemis Loomadele söögiks kõlbmatu, küll aga toituvad taimest mõned putukaliigid, keda on püütud kasutada naistepuna biotõrjeks karjamaadel. Naistepuna on vana ja rahva h...
KIBUVITS Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Eestis kasvab looduses 11 kibuvitsaliiki, lisaks võib leida mitmeid kultuurist metsistunud liike. Roosiliike on maailmas vaid üle viiesaja, mõnedel andmetel isegi veel kaks korda vähem. Aga kultuursorte võib leida mitukümmend tuhat. Roosid on vanad kultuurtaimed ja roosiaiad on maailmas levinud juba väga pikka aega. Alguse said need Aasiast, Euroopas levisid laiemalt alles möödunud sajandi algul. Tänapäevalgi on suurte kaunite täidisõieliste rooside ilusate värvidega õied ühed enimhinnatud aia- ja lõikelilled. Enamik neist kasvavad põõsakujulistena, osa roose aga ronib mööda tarasid või meenutavad isegi väikest puukest. Eesti loodu...
MAIKELLUKE Maikelluke on kevadistest lilledest paljude inimeste lemmik. Sellest räägivad ka mitmed kuulsate inimeste mälestused, muusikud on oma tunded tema vastu pannud heliteostesse. Armastatust inimeste hulgas näitavad maikellukese arvukad rahvapärased nimed, vaid vähestel taimedel on neid rohkem. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esmalt on ta muidugi väga ilus. Pikad ühekülgsed lumivalged õiekobarad väikeste armsate kellukakujuliste õitega sügavrohelisel taustal ei jäta kedagi külmaks. Teiseks on tal kaugelt tuntav väga tugev ja meeldiv lõhn. See lõhn on nii vapustav, et on rajatud peaaegu et parfümeeria eriharu, mis on spetsialiseerunud just maikellukese lõhnadele. Toodetakse seepe, lõhnaõlisid, sampoone, kreeme ja veel palju muudki. Kõik see ilu ja meeldiv lõhn ei ole aga inimese jaoks mõeldud, vaid ikka lillele endale. Nii meelitab piibeleht kohale putukaid, kes tolmeldavad tema õisi. Vastutasuks ...
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õm...
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai RABAMURAKAS (Rubus chamaemorus L.) Referaat Räpina 2009 SISUKORD Botaaniline iseloomustus...................................................................................3 -Õis............................................................................................................3 -Leht...........................................................................................................3 -Vili.............................................................................................................3 -Paljunemine..............................................................................................3 -Kasvukoht....................................................................
Teeleht (Plantago media) SLAID: Keskmine teeleht ehk plantago media on rohttaim teeleheliste sugukonnast. Taim kasvab 1560 cm kõrguseks. Kasvab niitudel ja teeservades. Eestis on ta tavaline. Keskmine teeleht saaremaal Keskmine teeleht on kuivade niitude ja loopealsete taim, kes vahel kasvab ka mererandades. Koos inimesega on ta levinud aga ka kõikidesse teistesse kuivadesse kohtadesse. Sellist taime nimetatakse inimkaaslejaks liigiks: ta levib sinna, kuhu inimene läheb. Nii on keskmine teeleht vallutanud terve PõhjaAmeerika, loodusliku liigina teda seal enne eurooplaste kohalejõudmist ei kasvanud. Tema levimiskunst seisneb üksnes selles, et kuidagi tuleb oma imetillukesed mustad seemned mööduva inimese jalgade külge kinnitada. Teelehe peamine levimisviis ongi seemneline paljunemine. Keskmise teelehe õied on koondunud pika liduskarvase varre otsa tihedasse tähkõisikusse. Võ...
Mägrad elutsevad terves Euraasias, aga Eestis ainult lõuna poolsetel aladel. Rahvapärased nimed on melesk, määr ja kähr. Mäger on kasvult keskmise koera suurune. Ta keha tagumine osa on veidi laiem kui esiosa, keha pikkus 60-90cm ja kaalub 15-30 kg. Ta jalad ja kõht on mustad, selg aga heledam. Pea on aga valge ja silmi läbivad mustad jutid. Mägra nägemine on nõrk aga haistmine ja kuulmine väga head. Nagu eespool juttu oli elab mäkrasid kogu Euraasias. Eestis ei ela neid ainult väikesaartel ja Hiiumaal. Eestis on neid umbes 3-4 tuhat. Nad otsivad elukohaks metsi, kuhu saaks urgusid kaevata, selleks sobivad kõiki liiki metsad, kus põhjavesi on piisavalt sügaval. Uru jaoks kaevavad mägrad kuni kümne meetri pikkuseid käikude süsteeme ja nendel on mitukümmend ava ehk ust. Tihti elab ühes ,, majas" mitu põlvkonda koos. See tähendab emad, lapsed ja vanaemad koos. Iga põlvkond rajab juurde uusi käike. Nii võib juhtuda, et mõni urg on mitme kor...
Mõisted: redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide o-a muutus redutseerija aine, milles osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) oksüdeerija aine, milles osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine sulam mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse koostisainete kokkusulatamisel maak maavara, mida on võimalik kasutada metallide või teiste ainete tootmiseks alumiinotermia maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil karbotermia metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel protektor kaitstav metallese pannakse kontakti...
RABAMURAKAS Rabamurakas on üks eestlaste lemmiktaimi. Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad. Enne viljade valmimist kohatakse rabamurakat harva, sest niisama ei ole tema soistesse kasvukohtadesse asja. Muidugi kui just murakasaaki ennustama ei minda. Saagi ennustamisega võib aga väga kergesti alt minna. Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on rabamurakas ainukesena meie murakaperekonna liikidest kahekojaline taim. See tähendab, et tal on eraldi isas- ja emasõied ning need asuvad erinevatel taimedel. Kuna isasõied on suuremad, siis jäävad need inimestele kergemini silma. Isastaimi on tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi k...
Paigalind Vares Kristofer Vuks Liigitamine · Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole üksmeelt. · Vareseliike on üle 60. · Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest enamus on välja surnud inimtegevuse tagajärjel. Eestis elutsevad järgmised vareseliigid · Hakk Corvus monedula · Künnivares Corvus frugilegus · Vares Corvus corone Hallvares Corvus corone cornix · Ronk ehk kaaren Corvus corax Varese mõõdud · Tiiva pikkus on 31...34 cm. · Kaal on keskmiselt 480...360 g. Rahvapärased nimed · Vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina, raagus, va kalts. Mõistus · Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil...
KIBUVITS Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Kibuvitsa rahvapärased nimed on orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Perekond kibuvits kuulub sugukonda roosõielised. Eluvorm on neil ühekojalised heitlehised, harvem igihaljad püstised või ronivad põõsad, kõrgus kuni 3 m. Õied on mõlemasugulised, viietised (tupplehti harva ka 4), rohkete tolmukatega suured õied. Õie läbimõõt sageli kuni 5, harva kuni 12 cm. Värvuselt sagedamini roosast tumepunaseni, harvem valged või kollased,...
Täpiline surmaputk, Conium maculatum Sugukond: Sarikõielised, Umbelliferae Inimese jaoks ohtlikud, kõrvetavad ja mürgise mahlaga karuputked tunneb kõigepealt ära nende suure kasvu järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmap...
Kollane käoking (Aconitum lasiostomum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusel...
Sissejuhatus Metsa taga soos, põõsas, pilliroos väike linnupesa. Linnu ema, isa Sulle ehitanud, kõrred kokku kandnud, munad sisse pannud. Kogu loomariigis on just linnud need, kes inimese tähelepanu kõige enam köidavad. Lindude kaunis laul, värvilised sulekuued, lendamine ja nobe tegutsemine elustavad loodust. Paljude lindude elupaigaks on metsad, pargid ja aiad. Tihaselised Tihaste suguseltslastel on palju ühiseid jooni. Kõik liigid häälitsevad peenikest ja puhast "sii-sii-sii'd" või "tii-tii-tii'd". Neile kõigile meeldib nii liha kui taimetoit. Tihaseid hakkab suuremal arvul nägema talve hakul, kui külm ja näljanäpistus neid elumajade juurde ajab. Kui tihane sügisel välja tuleb, saab külma ja tuisku. Tihane on tuntud ja armastatud oma südiduse poolest. Ei nad hooli külmast ega lumest. Rasvatihaste seltsis võib näha musttihaseid, põhjatihaseid, ...
Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kr...
Praegusel ajal võime rääkida vaid kahest Ilumetsa kraatrist: Põrguhauast ja Sügavhauast ehk Süvahauast. Ülejäänud kolme (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) puhul kahtlesid nende päritolus juba esmakirjeldajad. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse, metsaraide ja kaardimaterjalide salastamispoliitika tõttu.Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal TÜ geoloogia üliõpilase Rudolf Halliku poolt. Juba sama aasta sügisel külastas kraatreid tuntud geoloog Artur Luha, kes jõudis otsusele, et tegu võiks tõesti olla meteoriidikraatritega. Tema algatusel koostati Põrguhaua topograafiline plaan ja Süvahaua kraatri põhja kaevati paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised. Uuesti alustati Ilumetsa kraatrite uurimist 1956. aastal. Suurima kraatri Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m, kraater on veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Kraatri...
Referaat 2010 1 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 4 Lühikirjeldus..........................................................................lk. 5 Levik ja kasvukohad..............................................................lk. 6 Kasutamine.............................................................................lk. 7 Kokkuvõte...............................................................................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt t...
Kaarma Kool Paigalinnud minu söögimajas Uurimustöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 3.klass Juhendaja: õp. R. Rist Kaarma 2010 Sissejuhatus 1. Keda vaatasid? Vaatasin paiga linde. 2. Kus asub söötmiskoht või söögimaja? Riputasin akende taha ja puude otsa söögikohad. 2 Lindude liigikirjeldus. 1. Rasvatihane. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE TULEB TEADA: 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK: C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3 4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne HAPNIK: O: +8|2)6) VESINIK: H: +1| 1) LÄMMASTIK: N: +7|1)6) 4. Mis on valents? Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid). Valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-,...
Referaat Harilik võilill (Taraxacum officinale) Tallinn 2010 Harilik võilill (Taraxacum officinale) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taksonoomia: Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Astrilaadsed Sugukond: Korvõielised Perekond: Võilill Liik: Harilik võilill Rahvapärased nimed Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi, Eluvorm Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5...70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab. Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal kilejas ääris või vööt) koosnev üldkatis. Õied on kollased, keskosas pikakarvalise krooniga....
Õpimapp loodusõpetuses Mapi koostamine 1. Uuri imetajaid, linde, kalu, kahepaikseid, roomajaid. (valikusse ei kuulu pruunkaru) 2. Igast loomarühmast vali üks esindaja, kelle kohta otsi andmeid raamatutest ja internetist. Vali selline imetaja, lind , kala, roomaja, kahepaikne kellest sa tead vähe, aga tahaksid rohkem teada saada. 3. Tee kindlaks valitud loomade teised nimetused, välimus, toitumine, kasvamine ning elupaigad. 4. Vormista kogutud materjalidest, iga esindaja kohta kokkuvõte. Pane kirja tema teised nimetused, välimus, kasvamine ja elupaigad (vaata näidet). 5. Kõik valitud loomaesindajad joonista eraldi paberile ning kirjuta juurde kehaosade nimetused (kokku tuleb 5 eraldi lehte). 6. Iga looma kohta joonista mõistekaart toitumise kohta. 7. Töö lõppu eraldi lehele kirjuta pealkirjaks Enesehinnang ning vasta järgmistele küsimustele: * Mida õppisin seda tööd tehes? * Milline te...
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hell...
Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas Sarapuu nime päritoluks võiks pakkuda seda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus aga hoopis muus. Nimelt oli varem Põhja-Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokol...
Referaat Valge jänes SISSEJUHATUS Käesolef referaat käsitleb Eesti metsade kõige tavalisemat asukat valgejänest. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Referaat räägib sellest kuidas valgejänesed elavad ja kuidas nad paljunevad. Ja üleüldiselt kuidas valgejänes elab ja on kohanenud eestiga. Millised on Valgejänese tunnused ja milline ta vabas looduses välja näeb ning millised on tema harjumused. Raferaadi jaoks materjali kogudes sain teada ka mõned huvitavad faktid, mis on välja toodud viimases peatükis. 1 VALGE JÄNESE VÄLIMUS Teda on lihtne tunda alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel (blogspot.com.) Illustratsioon 1 Valge jänes Valgejänes on suhteliselt suur jäneslane. Eriti suured jänesed elavad levila põhjaosas, kus nende keha tüvepikkus on kuni 70 cm ja mass kuni 5,5 kg....
HALL LEPP Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall. Ülejäänuski erineb ta sanglepast suuresti. Kunagi ei näe me halli leppa kasvamas suure metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutu...
Botaaniline nimetus - Urtica dioica. Nõges kuulub nõgeselise sugukonda ja perekonda nõges. Ei kuulu looduskaitse alla. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Kõrvenõges on tavaline umbrohi. Kõrvenõgest võib leida igalt poolt, aga peamiselt viljakatelt muldadelt, näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem. Kuigi kõrvenõges on umbrohi, on ta siiski ka väärtuslik ravimtaim. Esiteks saab temast keeta kasulikku ravimteed. Nõgesetee puhastab verd mürkainetest ja korrastab meie ainevahetu...
Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Ra...
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Varstu kool Suitsupääsuke Referaat Robin Soe Juhendaja: Lemmi Pehlak Varstu 2017 Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne...
KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. J. Eisen ,,Eesti mütoloogia", Tallinn 1995. 2. http://home.uninet.ee/~altoja/usund.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund 4. http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Peko 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Näkk 7.http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1018230 8. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10843 9. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/tonn.html 10. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10844#pealkiri PEKO Jumala nimi soome keeles: Pellon Pecko või Pekko Jumala liik: Peko oli Setumaa viljakusejumal ja karjakaitsja, peamiselt odra- ja a pruulimisjumal, kes soosis oma austajaid. J...
Laanemets Referaat KUUSK Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
