Vesipapp (0)

PowerPoint Presentation



Vesipapp


Välimus ● Vesipapp on ühtlaselt  tumepruun lind, kellel 
tõusevad esile eriti valge 
rind ja kurgualune. ● Kehapikkus 18-20 cm. ● Tiivapikkus 8-10 cm. ● Kaalub 50-70 g. ● Tal on saba lühike, jalad  pikad kuid tugevad.


Rahvapärased nimed ● Jääpura ● Jõekirikisand ● Veekirikisand ● Jõekirikhärra ● Veeköster ● Jõeköster ● Jõepapp ● Meripapp ● Lutsu-Mats ● Vesirästas ● Jõerästas ● Jõeisand ● Jõekukk ● Ädalakägu


Levik ● Teda leiab Euroopas, Aasias ja Loode-    Aafrikas katkendlikult peamiselt 
mägismaadel. ● Eestis väikesearvuline talikülaline. ● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250  isendit, aga see arv on vähenemas. ● Teda kohtab külmumata väikestel jõgedel.


Elupaik ja eluviis ● Eestis võime vesipappi näha kinnikülmumata  kiirevoolulistel jõgedel. ● Vesipapp jookseb, ujub ja sukeldub hästi. ● Toitu otsides jookseb vee all mööda kivist  põhja. ●  Lend on tal jõuline ja hoogne. ● Sageli istub veepinna kohal lepajuurel,  oksatüükal või veest välja ulatuval kivil.


Toitumine ● Toiduks on väikesed  veeselgrootud, peamiselt 
putukad. ● Samuti võib toituda  väikestest kaladest. ● Hangib toidu veest või  vee ligidalt. ● Võib toitu otsides joosta  mööda veepõhja.


Pesitsemine ● Massiivne pesa  rajatakse kaljudele, 
kivide vahele või päris 
järsaku seinale 
samblast. ● Aprilli lõpul muneb  emaslind 4-6 muna. ● Pojad haub välja  peamiselt emalind.


Poegade areng ● Pesast väljudes  oskavad pojad hästi 
ujuda ja sukelduda. ● Peagi õpivad selgeks  ka lendamise.


Koht ökosüsteemis ● Väga huvitavate  elukommetega lind. ● Märkimisväärset  kasu ega kahju ei too 
kellelegi.


Ohustatus ja kaitse ● Kuulub kaitsealuste  liikide III 
kategooriasse.


Aitäh tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• page12