Nattereri lendlane (0)

Sarnased õppematerjalid

21

docx

Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala

4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane lk 15-16 11. Habelendlane lk 17-18 12. Nattereri lendlane lk 19-20 13. Pruun-suurkõrv ehk suurkõrv lk 21-22 14. Põhja-nahkhiir lk 23-24 15. Piusa matkarada lk 25-28 16. Kokkuvõte lk 29 17. Kasutatud allikad lk 30 1. Sissejuhatus Piusa koobastiku looduskaitseala on loodud kaitsmaks Piusa liivakivikoopaid kui

Turism

4

doc

Eesti nahkhiired

Kõik Eestis elavad nahkhiired on looduskaitse all. Kuna loomad kasutavad tihti varje- või talvituspaikadena inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad. *** Suurkõrv Plecotus auritus Pikkus: 4,2­5,1 cm Kaal: 6­14 g Eluiga: kuni 22 aastat Poegade arv: 1­2 Klass: imetajad Mammalia Selts: käsitiivalised Chiroptera Sugukond: nahkhiirlased Vespertilionidae Eestis elavad nahkhiired: Tiigilendlane Myotis dasycneme Veelendlane Myotis daubentoni Brandti lendlane, Myotis brandtii Habelendlane Myotis mystacinus Nattereri lendlane Myotis nattereri Suurkõrv Plecotus auritus Pargi- nahkhiir Pipistrellus nathusii Kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus Põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii Suur- nahkhiir Vespertilio murinus Suurvidevlane Nyctalus noctula Suurim Eestis elutsev nahkhiir on suurvidevlane, kelle pikkus on 64-80 mm, kaal 3 0-39,2 g. Väikseim Eesti käsitiivaline on kääbus-nahkhiir, kelle pikkus on keskmiselt

Loodus õpetus

70

doc

Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

......................................................... 19 1.3.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme)..............................................................20 1.3.3 Veelendlane (Myotis daubentonii).............................................................. 21 1.3.4 Habelendlane (Myotis mystacinus)............................................................. 22 1.3.5 Tõmmulendlane (Myotis brandtii).............................................................. 23 1.3.6 Nattereri lendlane (Myotis nattereri)...........................................................24 1.3.7 Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus)...............................................................25 1.3.8 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssoni).............................................................26 2. MATERJAL JA METOODIKA.............................................................................. 28 2.1 Peeter Suure Merekindlus......................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

76

ppt

Kahepaiksed roomajad

Eesti loomastik Kahepaiksed · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 10 liiki ja 1 hübriidne vorm kahepaikseid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja välekonn (Rana dalmatina).  Harilik lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 4. sugukond: Konla

Bioloogia

1

odt

Tõmmulendlane

Ta on öise eluviisiga ja tiirutab suveöödel putukaid jahtides sageli puuvõrade vahel ning ka vee kohal, 1,5...8 m kõrgusel. Tõmmulendlase lend on kiire ja kerge ning ta teeb tihti järske pöördeid. Päevaks kogunevad lendlased puumajade seinte vahele ja katusealustesse, ka puuõõnsustesse. Lendlased poegivad suvel ja selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, mis tihti asuvad samuti ehitistes, ja kuhu kuulub kümneid loomi. Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba 1 kuu vanuselt ning saab suguküpseks 1...2. eluaastal. Talve veedavad tõmmulendlased talveunes suuremates liiva- ja lubjakivikoobastes, harvem ka vanades mahajäetud keldrites ning talve üleelamiseks koguvad nad naha alla rasvavaru.

Loomad

4

doc

Eesti imetajate võrdlustabel

Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, nahakurd

Bioloogia

16

odt

LINNUD JA LOOMAD

..................................12 Juttselg-hiir....................................................................................................................................12 Pisihiir...........................................................................................................................................13 Lendorav.......................................................................................................................................14 Brandti lendlane............................................................................................................................14 I osa Joonda kogu tekst kahelt poolt sirgjooneliselt (kehtesta rööpjoondus) Kehtesta vasaku veerise laiuseks 3 cm, parema veerise laiuseks 2 cm Kehtesta kogu teksti ulatuses lõikude vaheliseks kauguseks 1 cm Määra fondiks Times New Roman ning kirjasuuruseks 12 p Määra lõigu "Tiigikonn" reavaheks 1.5 ning lõigule "Lendorav" 2-kordne reavahe

Bioloogia

22

docx

Referaat Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Maria Rebeca Soomaa Põhja-nahkhiir(Eptesicus nilssonii) Referaat Tartu 2014 Sisukord 1 Liigi kirjeldus…………………………………………………………………………………..……3 Liigi elupaigad……………………………………………………………………………….……..4 Liigi ohustatus ja selle kaitse…………………………………………………………….……….5 Liigi ohutegurid………………………………………………………………………….………….6 Liigi kaitse korraldamine…………………………………………………………………………..7 Peamised kohustused………………………………………………………………………...

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)