5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maardu
Õppematerjali autor
Referaat Ülevaade Eesti tantsudest Tartu 2012 Sissejuhatus Tants on olnud aegade hämarusest alates inimese eluavalduste saatja, unistuste, soovide, palvete, tahtmiste ja loitsude omapärane väljendusvahend. Ta pidi tagama jumalate armulikkust, sõja- ja jahiõnne, ettevõtmiste kordaminekut. Tants oli tseremoonia, oli rõõmu ja kurbuse, armastuse ja vihkamise väljendusvorm, riituse ja kombetalituste koostisosa. Standardtantsud Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad, et alguseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Viini valssi õpivad ka juba algaja
Erika Laansalu Filmitootja ja tõlk Erika Laansalu on sündinud 6. juunil 1952 Valgas. 1970. aastal lõpetas Erika Tallinna Reaalkooli, 1972 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi asjaajamise ja juhtimistöö organiseerimise erialal. Ta on ennast täiendanud filmitootmise ja TV juhtimise kursustel Moskvas (1984), Soomes (1991, 1993), Baltic Media Center'is Bornholmis (1996). Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas telekanali Kanal2 haldusdirektorina. Hetkel töötab Erika Laansalu Taska Filmi all ja filmide vahepeal tõlgina ning subtiitrite toimetajana. Erika Laansalu jaoks ei olnud filmini jõudmine juhuslik. Ta teadis juba üpris lapsest peale, et tahab selless
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava.......
Eessõna Jalgrattasport on spordiala, mida harrastatakse jalgrattal. Läbi aegade Eestis ühe edukama spordiala, jalgrattaspordi juurde ulatuvad XIX sajandisse, täpsemalt astasse 1886. Just sel tähelepanuväärsel aastal asutati Paides ja Viljandis esimesed jalgrattaklubid. Juba kolm aastat hiljem (1889) sai teoks esimene pikamaasõit marsruudil Riia-Tallinn, mis tähistas ühtlasi esimest rahvusvahelist jalgrattavõistlust Eestimaa pinnal. Võrdluseks võib kõrvale panna fakti,et varaseim teadaolev rattaspordi suurvõistlus peeti täpselt 20 aastat varem-1869 Prantsusmaal, trassil Pariis-Rouen. Võitja keskmine kiirus oli tollal 11 km/h, tänapäevaste tegemiste juures tundub tegu olevat trükiveaga. Juba jalgrattaspordi algaastail tegid Eesti sportlased endale nime. Nii võitis aastal 1900 pikamaasõidu Moskva-Peterburi ootamatult haapsallane Karl Tamman. Mõeldes tagasi Eesti jalgrattaspordi värviküllasele 115 aastale, võime uhkusega
Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................................................lk17 Kas
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid......................................................................................................
Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus, millega kaasneb preemia samuti 1,2 miljoni Eesti krooni väärtuses. Fond põhjendas Pärdi premeerimist järgmiselt: "Pärdi muusikas on rikkalikult vaimseid ülemtoone ning helilooja püüab oma ilusa ja lihtsa muusika abil tabada midagi väga sügaval inimese sees peituvat." Autasustamistseremoonia toimus 22. mail 2008 Kopenhaagenis Taani raadio kontserdisaalis toimunud kontserdil, kus Taani raadio orkestrit ja
Cameron Macintosh Production). Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on Klaudia Taevi nimelise V Rahvusvahelise Ooperilauljate konkurssi III preemia ja Saksa muusika eripreemia, Hendrik Krummi nimelise lauljate konkursi I preemia laureaat (2006), Eesti laulukonkursi Noor Laulja 2002 I preemia laureaat ning talle on omistatud ka Marje ja Kuldar Singi nimeline esikpreemia Noor muusik 2005. Terve kontserdi jooksul tõmbasid tähelepanu neli meest, kes moodustasid tsellokvarteti nimega C-Jam. Tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big- band (kursiiv!), metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne tsellokõla. C-Jami kavasse on põimitud palju erinevaid teoseid maailma erinevate stiilide ja aja muusikast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid