50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mairiin O
Õppematerjali autor
Uurimustöö Õpilane: Klass: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng......................................................4 1993................................................................................................4 1994................................................................................................4 1995................................................................................................4 1996................................................................................................5 1997.................
Ka veini ja toidufestivalid on maailmas populaarsed. Paljudes veinipiirkondadel toimuvad traditsioonilised veinifestivalid ja tihtipeale ühendatakse need muusikaüritustega. Näiteks mängitakse viinamarjaistanduses dzässmuusikat või ooperit. (Van der Wagen 2005: 9) Festivalid on Eestlaste seas populaarsed. Erinevatel teemadel festivale toimub Eestis peamiselt soojemal ajal. Pärnu Suupillifestival toimub Pärnus juulis 2011 juba kümnendat korda. Festival on populaarne ja külastajaterohke ( enam kui 2500 vaatajat- kuulajat 2010 aastal ). Festivalist on osa võtnud suupillimängijad põhja- ja baltimaadest, samuti Saksamaalt, Austriast, Hollandist, Inglismaalt, Itaaliast, USA-st ja Prantsusmaalt. Festivali raames toimub kõigi kategooriate suupillimängu konkurss, millest saab osa võtta iga osaleja. Festivaliprogrammis on Gala- ja vabaõhukontserdid ning workshopid. Eraldi toimub rahvamuusikakontsert publiku auhindadele.
Venelaste retk Ugandisse; ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retk Ugandisse ja Otepää teine põletamine; eestlaste retk Võnnu alla, võit Ümera lahingus sakslaste, lätlaste ja 1210 liivlaste väe üle; aasta lõpus sakslaste, lätlaste, liivlaste ja venelaste retk Soontaganasse. 1210–11 Esimene teadaolev katk Eestis. Eestlaste retked Lätisse; sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Eestisse, Viljandi linnuse piiramine ja alistamine, eestlaste ristimine Sakalas; eestlased piirasid Turaida 1211 linnust ja said Koiva lahingus lüüa; venelaste retk Varbola alla; Lembitu retk Pihkvasse. 1212 Turaidas sõlmisid eestlased ja sakslased kolmeks aastaks vaherahu. 1213 Leedulaste rüüsteretk Sakalasse. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse (Leole
lavastajaga. Tsitaadid on ära toodud nummerdatud respondentidena. Intervjueeritavatele oli tagatud konfidentsiaalsus. Üldandmed Ametinimetus Inspitsent-rekvisiitor R1 Näitleja R2 Näitleja R3 Haridustase R1 naine. Tallinna Pedagoogiline Instituut (praegune Tallinna Ülikool), kultuurharidus, näitejuht, 1992. aasta. R2 mees. EMTA Lavakunstikool, näitleja eriala, XV lend 1992. aasta. R3 mees. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, näitleja eriala, 2001. aasta. Intervjuu analüüs lavastajatega Analüüsides lavastajate intervjuude tulemusi selgus lavastaja roll teatri repertuaari valikul, lavastajate eelistused erinevate etenduste zanrite osas ja ka see, kas etenduste populaarsus publiku hulgas on prognoositav või mitte. Mis saab otsustavaks teatri repertuaari valikul? Intervjuude analüüsi tulemusena selgus, et teatri repertuaari valikul tuleb arvesse võtta iga konkreetset teatrit eraldi
EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
- 22. Võru Spordikool 144 999 17 982.- 23. Pärnu SS Kalevi Spordikool 390 3 750 67 500.- 24. Nõmme Kergejõustikuklubi 75 450 8 100.- 25. Sillamäe Suusaklubi 30 300 5 400.- 26. Rakvere Spordikool 330 3 300 59 400.- 27. MTÜ Sylvester SK 156 1 560 28 080.- 28. MA Viljandi Spordikool 600 6 000 108 000.- 29. MTÜ Krimmi Eestlaste Selts 48 480 8 640.- 30. MTÜ Oma Stuudio 30 210 3 780.- 31. SA Õpilasmalev 1 600 16 000 288 000.- 32. MTÜ Loovkeskus 60 420 7 560.- 33. MTÜ Männikumägi 25 175 3 150.- 34
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid