Põhjus: rubla eest vajalikke kaupu osta oli raske, kui mitte võimatu, välisvaluuta omaniku valikuvõimalused seevastu olid hoopis suuremad. Lisaks võis ta rahulikult tulevikku vaadata, vaadata sest USA ja Saksamaa majanduslik ja poliitiline olukord oli stabiilne ning dollari ja marga väärtus ei vähenenud tohutu kiirusega. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10 Rahateooria ISLM mudelis on siduvaks lüliks raha jja tootmissfääri vahel väärtpaberite p turg. g Eeldati, et kui raha kasutatakse väärtpaberite ostuks, tõusevad nende hinnad ning protsendimäär langeb ja autonoomne kulutamine suureneb. Väärtpaberite turg on küll
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS..........................................................
1. Majandusteadlased eeldavad, et a) palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu
Säästmise piirkalduvus: MPS = S/ Yd. Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa, siis peavad kehtima järgmised seosed: C + S = Yd MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Säästmisfunktsioon: S = -C0 + (1-c)Yd. Multiplikaator Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC)=1/MPS Maksumultiplikaator = MPC / 1 MPC Rahamultiplikaator = 1/r, kus r on reservisuhe. Majanduses on tasakaal, kui kogunõudluskõver lõikub 45 kraadi joonega. Raha Kvantitatiivne rahateooria: M x V = P x Q, kus M on ringluses oleva raha hulk, V raha ringluskiirus, P hinnatase, Q kogutoodangu hulk(SKP). Pangad Varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilanssi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D = R + L.
Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mida kujutab endast kitsendav fiskaalpoliitika? Eesmärk on majanduse kokkutõmbamine, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse Inflatsiooni liigid: nõudmise, pakkumise ja inertne infl. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis b) vähendab avaliku sektori kulutusi Maksude suurendamine omab suurendavat multiplikaatoriefekti sisemajanduse koguproduktile? Õige Millised motiivid määravad rahanõudluse Keynes'i rahateooria järgi? Tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv Ekspansiivne rahapoliitika? Rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb On antud järgmised andmed (õpik ül 14 lk 115) Tarbimiskulutused C=1000+0,9(Y-T); Investeerimiskulutused I=390; Avaliku sektori kulutused G=600; Maksud T=400 Arvuta: Sisemajanduse koguprodukt Kulumultiplikaator Maksud
välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja muud tootmiseelsed etapid. Koduriigis järgnevad kokkupanek, müük, arendustöö ja uuringud - vertikaalne 3. Milline teooria vastab millisele kirjeldusele? olulised on sotsiaalsed küsimused, nagu heaolu, sotsiaalmajanduslikud küsimused, rahvatulu üldine areng - normatiivne uurimise all on valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis - monitaarne analüüsitakse majandust ilma sotsiaalpoliitilisi aspekte ja väärtushinnanguid arvestamata, miks tegeletakse rahvusvahelise äriga, kuidas kujuneb kaubavahetuse tasakaal, mis määrab väliskaubanduse struktuuri - positivistlik 4. Milline rahvusvahelistumise erinevatest tegevustest on nimekirjast puudu? 1. uurimine ja arendus 2. tootmine 3. müügivõrgu ülesehitus 4. logistika 5
Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja
M Keynes ja mis on Tema roll/tähtsus? John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. 23. Kes oli M. Friedman Tema roll ja tähtsus? Milton Friedman (31. juulil 1912 16. november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi)
majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine. Kitsendav rahapoliitika rahapakkumise vähendamine ja selle kaudu kogunõudluse pidurdamine.
reguleerimise riigikapitalismi arendamise, vaid vaba ettevõtluse arendamise kaudu. Ta töötas välja monetarismi teooria, kritiseerides samas J. Keynesi majandusvaateid rahaturgude reguleerimiseks juba alates 1950.a. Monetaristid olid seisukohal, et turu toimimise kõige tähtsamaks elemendiks on raha. Nende juhtmõtteks oli ,,Money matters" (,,rahal on tähtsus"). Monetaristliku teooria aluseks oli kvantitatiivne rahateooria, mille järgi rahamass ringluses viib proportsionaalsetele hindade muutumisele. Raha peamine funktsioon on hindade taseme määramine. M. Friedman näitas, et kui rahahulk väheneb, siis 6-12 kuu pärast väheneb ka tootmise maht, edasi 6-12 kuu pärast langevad ka hinnad. Ta näitas, et kõik suuremad majanduslangused USAs vaadeldud ligemale saja aasta jooksul olid seotud rahahulga vähendamisega keskpanga poolt või riigikassa vigadega majanduspoliitika kujundamisel. (1, 2) M
Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja –aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust Raha nõudlus: Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel. Keynesi rahateooria kohaselt on rahanõudlus seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv-soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid; ettevaatusmotiiv-soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks ja spekulatsioonimotiiv- soov omada raha, juhul kui intressimäär tulevikus tõuseb. Rahapakkumine majanduses kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses
ekspordile suunatud majandus d. rahvusvaheline ekspordimajandus 7. Milline teooria vastab millisele kirjeldusele? 1. analüüsitakse majandust ilma sotsiaalpoliitilisi aspekte ja väärtushinnanguid arvestamata, miks tegeletakse rahvusvahelise äriga, kuidas kujuneb kaubavahetuse tasakaal, mis määrab väliskaubanduse struktuuri POSITIVISTLIK 2. uurimise all on valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis MONETAARNE 3. olulised on sotsiaalsed küsimused, nagu heaolu, sotsiaalmajanduslikud küsimused, rahvatulu üldine areng NORMATIIVNE VASTUSED: monetaarne teooria, normatiivne teooria, positivistlik teooria 8.Eesti ettevõtete jaoks on oluline eksport ja sellest saadavad tulud, kuid riigi sisemajanduse kogutoodangu arvestuses ning osatähtsuses omab suuremat kaalu sisetarbimisest tekkiv efekt ning sellest saadavad maksu- ja käibetulud. Õige/vale 9
(International Monetary Fund IMF) loomises ning Teise maailmasõja järgse rahvusvahelise rahasüsteemi korrastamisel. Oli fiskaalpoliitika alustaja ja töötuse uurimustiku edendaja. 23. Kes oli M. Friedman Tema roll ja tähtsus? Milton Friedman (31 juuli 1912 16 november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas. Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldasrahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi).
teenuste(hüvitiste) turg; tootmistegurite turg; rahaturg, kapitaliturg o Makromajandusteooria areng: o varasemad käsitlused: o eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid) o David Hume(18saj): rahapakkumine, kaubandusbilanss, hinnad o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine o Suur Depressioon (1929-2932) o Neoklassikaline teooria (kuni II MS): o klassikaline koolkond (A.Smith 1776) o konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg) o turgude tasakaalustamine ''nähtamatu käe'' abil
Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade teadlane. Kriis ongi hea, viis maj välja valed investeeringud, ressursid paigutatakse õigetesse kohtadesse. Pigem filosoofiline mõtlemine. Kui on suur vaesus, siis keegi hakkab rääkima, et ongi hea et vabrikud pannakse kinni… M. Friedman (üleval paremal)-Valiku vabadus, Kapitalisem ja vabadus (raamatud). USA majandusteadlane 20.saj. Rahateooria- arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitusest. Majandusteooria-majsubjektide käitumise üldistamine ja tõlgendamine (võimaldab aru saada kuidas inimesed käituvad), majandustegevuse ja -protsesside seaduspärasuste leidmine, majanduspoliitikate väljatöötamine ja juhtimine. Teooria on hüpotees, mida on edukalt kontrollitud! Teooria mõte: Selgitada nähtusi ja nendevahelisi seoseid abstraktselt (vaatame peamist sisu)
pöördtulukõveraga, sellises situatsioonis on lühiajalised intressimäärad kõrgemad võrreldes pikaajalistega. Tavaliselt tekib selline situatsioon siis, kui lühiajalised riskid on suuremad võrreledes pikaajalistega. Selline olukord võib tekkida kui raha politiiline situatsioon on ebastabiilne, kuid on loota, et tulevikus finantskeskkond paraneb ning seetõttu lühiajalised intressimäärad hakkavad langema. Klassikaline ehk monataristlik rahateooria, Keynsistlik ehk likviidsuseelistusteteooria, ootuste teooria selgitavad intressi tasemete kujunemist väga üldistatult. Nende teooriate baasiks on eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekord, millele lisanduvad erinavte huvigruppide ohutused. Praktikas võivad aga mõju avaldada paljud muud tegurid(inflatsioon). Mõõta ja arvestada tuleb olemasolevat ja prognoositavat inflatsiooni, sest mõlemad mõjutavad inimeste laenukäitumist. Soodsad
Kui rahapakkumine ületab tootmise kasvumäära, muutub hindade üldtase riigis. Muutub ka reaalne rahavajadus, sest muutub kaubatootmine. Mida rohkem kaupu toodetakse kehtiva hinna tasemega, seda enam vajatakse raha kaubamassi teenindamiseks. Kui rahapakkumine on suurem tootmise kasvumäärast, vahet tasakaalustatakse hindade kasvuga. Uus kaubatootmine nõuab uut, suuremat rahapakkumist. Tulemuseks on, et rahapakkumise kasv põhjustab hindade kasvu ja avaldab survet valuutakursile. Rahateooria seob muutusi rahapakkumises ja hindade tasemes. Kui rahapakkumise kasv ületab tootmise kasvu, siis inflatsioon on raha ülepakkumise funktsiooniks. %P = f(%M %Y) 1.3. Fisheri efekt (seos 2) Kaasajal rahvusvahelistel finantsturgudel on tunduvalt vähemaks jäänud piiranguid, mis reguleerivad kapitali liikumist riikide vahel. Eeldades, et riikide finantsinstrumentide
probleemiks. 86. Millal on tööpuudus tsükliline?- esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest väiksem. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. 87. Mis on MO?- Baasraha 88. Mis on M3? M3 on laiema rahapakkumise agregaat (broad monetary aggregate) on M2 ja veel muud raha vormid (lühiajalised võlakirjad, osakud) 89. Kvantitatiivse rahateooria peamine sõnum- seob raha pakkumise ja inflatsiooni ning ütleb, et olemasoleva raha hulk majanduses määrab ära hinnataseme ning raha hulga muutus tingib inflatsiooni. 90. Millistel motiividel inimesed raha hoiavad (raha nõudlus)? Nimeta kolm. Tehingumotiiv me vajame raha kulude katteks Ettevaatusmotiiv me vajame raha puhuks, kui peaks seda mingis olukorras kohe vaja olema
Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta
ratsionaalsem majandussüsteem. Majanduslik humanism: *Vaba turg; * Vaba konkurents; * Vabadus monopolidest. Nende kolme vabaduse saavutamine on iga riigi eesmärk. Turusuhete esmatähtsus. 4. Mida mõistab W. Eucken majandustasakaalu all? Vaatleb tasakaalu kui võimalust valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Tasakaal tähendab majandusliku efektiivsuse ja õigluse ühendamist. Kindlustada funktsioneerimisvõimeline ja õiglane kord. 5. Mida uut tõi majandusteadusesse Hayek? (,,Rahateooria ja majandustsükkel", ,,Kasum, protsent ja investeeringud", ,,Kapitali puhasteooria") Oli seisukohal, et turg on majanduselu reguleerimise universaalne instrument. Hinda pidas ta signaaliks turuosalistele, mille alusel tehakse turul otsused. Samas juhtis F. Hayek tähelepanu informatsiooni paratamatule piiratusele majandusotsuste tegemisel. Ta väitis, et riiklikud rahasüstid ja teised stabiliseerimismeetmed vaid süvendavad majanduskriisi. Igasugune riiklik sekkumine, eriti aga kontroll
cd = CU / D laen = 100-25=75 mld rd = 15% + 10% = 25% D = 100 mld R = 0,25 * 100 = 25 mld M0 ja M1 seosed M1/M0 = (CU + D) / (CU + R) = (CU/D + D/D) / (CU/D + R/D) Rahavõimendi Ø = (cd + 1) / (cd + rd) M1 / M0 = Ø M1 = Ø * M0 Keskpanga eesmärk on kontrollida inflatsiooni ja soodustada või pärssida investeeringuid. Kui rahavõimedi on suur, siis keskpangu sekkumise vajadus on väike ja vastupidi. Kui cd = 0, siis 1 / rd M1 = (cd + 1 / cd + rd) * M0 = ØM0 Kvantitatiivne rahateooria raha väärtus seisneb tema kvantiteedis Vahetusvõrrand M*v = O*Y M raha pakkumine v raha ringluskiirus P hinnatase Y realne SKP PY nominaalne SKP P = (M*v) / Q TÖÖTURG 18.11.2013 Majanduspoliitika eesmärk ressursside (tootmistegurite) täishõive saavutamine Tööpuudus tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus
2. Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 6. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majanduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 7. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 8. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 9. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 10. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 11. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda
0,15 rahaühikut ning raha kogus majanduses on 50 rahaühikut, siis raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus on: 3 33. Kui raha nominaalne pakkumine suureneb 6 protsenti, hinnatase kasvab 4 protsenti ning toodang tõuseb 3 protsenti, siis vahetusvõrrandi kohaselt raha tuluringluskiirus suureneb: 1 % 34. Kui raha pakkumine suureneb esimesel aastal 1% aastas ja pärast seda jääb edasiselt püsivaks, siis kvantitatiivse rahateooria kohaselt inflatsioonimäär: suureneb 1 protsendi võrra esimesel aastal ja seejärel pöördub tagasi oma algsele tasemele 35. Oletame, et nominaalne intressimäär on 9 protsenti, oodatav inflatsioonimäär 5 protsenti ning seejärel ilmneb, et tegelik inflatsioonimäär on 3 protsenti, siis ex ante reaalne intressimäär on 4 protsenti 36. Inflatsiooni valitsemise tingimustes võrdub raha hoidmise (alternatiiv)kulu nominaalse intressimääraga, ex
4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 6. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 7. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 8. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 9. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majaduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 10. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 11. Milline järgnevatest näidetest vastab kõige tõenäolisemalt hüperinflatsioonile? aastane üldise hinnataseme tõus on üle 300 protsendi 12
b. amortisatsiooni kaudu. c. kasutamiskulu (U) on protsendimäära (r) ja väärtuse languse (d) (amortisatsiooni) summa, nii et ka seda võib väljendada protsentides: U = r + d Mida näitab kapitali marginaalprodukt? a. näitab, miks investeerimine on kahjulik! b. iseloomustab seadmete kulumist! c. näitab kui palju saadakse suhtelist kasumit e. uutest masinatest saadud täiendava kasumi ja masinate maksumuse suhet. Rahateooria Mida kujutab endast barterkaubandus? a. kaubavahetus pikaajaliste lepingute alusel b. kaubavahetust, kus üks pooltest tasub järelmaksuga kauba eest c. barterkaubandus on kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine otse, ilma raha vahenduseta d. tehing, mis realiseerub tulevikus Kas paberraha on kaupraha? a. kindlasti on, kuna omab ka numismaatilist väärtust b. võib olla, kui raha peale on trükitud märge kaupraha c. ei ole d
Toodud rahamõõdud on klassikalised, Eestis kasutatakse M1, M2D ja M2. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni, neid saab muuta vahetusvahendiks kiiresi, kuigi nad ise ei ole vahetusvahendid. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni, kuid ei ole akumulatsioonivahendiks. Rahanõudlus on majandusagentide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida enda käes. Kvantitatiivse rahateooria kohaselt kehtib seos: M xV = P x Y, kus M-ringluses olev rahahulk, V-raha ringluskiirus, P-hinnatase, Y-kogutoodangu hulk Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: · äritehingute nõudlus (tehingumotiiv) raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks · ettevaatusnõudlus (ettevaatusmotiiv)- raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks · spekulatiivne nõudlus (spekulatsioonimotiiv) inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust
Positivistlik teooria: analüüsitakse majandust ilma sotsiaalpoliitilisi aspekte ja väärtushinnanguid arvestamata (miks tegeletakse rahvusvahelise äriga, kuidas kujuneb kaubavahetuse tasakaal, mis määrab väliskaubanduse struktuuri) Normatiivne teooria: sotsiaalsed küsimused, nagu heaolu, sotsiaalmajanduslikud küsimused, rahvatulu üldine areng Välismajanduse monetaarne teooria – valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis RAHVUSVAHELISTUMISE TEOREETILISED UURIMISOBJEKTID Mis ajendab ettevõtteid rahvusvahelistuma? Miks ei piirdu rahvusvaheline ettevõtlus vaid ekspordiga vaid soovitakse suuremat kontrolli oma valdkonnas? Miks ollakse valmis kandma suuremaid riske ning finantskulusid? Miks eksisteerivad üldse multinatsionaalsed ettevõtted? Kuidas ettevõtted laienevad globaalselt? Milliseid riske toob see kaasa ettevõtetele? Kas on võimalik kuidagi rahvusvahelistumist “ette planeerida”?
Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. Väärtpaberid nagu riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finatsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni. Näiteks krediitkaardid. RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on niisugune rahaliste vahenite kogus, mida inimesed siivivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: 1. tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; 2. ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematuteks juhtumisteks; 3. spekuratsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus tõusma peaks. INTRESSIMÄÄRA MÕJURID Intres on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav
intressimäärasid Majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessisosalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks Raha nõudlus monetaristid Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel Raha nõudlus- Keynesi Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga: - Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid - Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks - Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine majanduses Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad) Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid.
mänguautomaate, taksofone jne Rahanõudlus - Hinnataseme muutused mõjutavad nominaalse raha hoidmist, aga mitte reaalse raha nõudlust. Sõltub SKP mahust, intressimäärast ja arveldamisvõimalustest, tuleb arvestada ka hinnataset. Rahapakkumine ei sõltu intressimäärast, kui raha pakkumisena käsitleda ainult baasraha M0 pakkumist, tegemist on fikseeritud vahetuskursiga. Rahapakkumiskõver on siis vertikaalne. (kvantitatiivne rahateooria) Baasraha pakkumist mõjutavad valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss, reservvaluuta (euro) ja teiste valuutade vahelise kursi muutused, mis mõjutavad valuutareservide väärtust. M0=15,6*Eesti Panga valuutareservide väärtus eurodes Rahaagregaadi M1 korral on pakkumiskõver elastne intressimäära tõustes, suureneb raha pakkumine, sest kõrgem intressimäär motiveerib panku rohkem laenu andma, kõrgem
mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid ta ise pole vahetusvahend. N.: riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad küll vahetusvahendi funktsiooni, kuid pole akumulatsioonivahendiks. N.: krediitkaardid, mis pole tegelikult raha, sest ta pole vara. 9.3 RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on sularaha ja tsekiarvete kogus, mida inimese soovivad hoida. 31 Kvantitatiivne rahateooria väidab: M*V=P*Q kus: M ringluses oleva raha hulk; V raha ringluskiirus e. rahaühiku keskmine kasutuskordade arv teatud ajaperioodil; P hinnatase; Q kogutoodangu hulk (reaalne SKP). See võrrand tähendab teisisõnu, et kogukulutused on võrdsed kogutoodanguga. Alternatiivne teooria, mida nimetatakse ka Keynes'i rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga:
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega
tegemisel. Raha makroökonoomilised funktsioonid likviidne vara - kiiresti realiseeritav vara turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja majanduse põhjuslik tegur käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks. Raha nõudlus Keynesi rahateooria väidab, et raha nõudlus on seotud kolme motiiviga: Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine Rahapakkumine kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses
annaabi.ee 
