Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11 saj, Põhja Ameerikas 17 saj, ja Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid. b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust.
a ha r ber Sümbolrahad: Pa Fidutsiaarrahad: RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA EMITEERIB KESKPANK – KULLASTANDARD – VALUUTAKOMITEE RAHAD Fiat-rahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad:
instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspankade poolt loodud deposiitrahad - virtuaalselt eksisteeriv elektrooniline raha Sularahata tehingud moodustavad 99%. Kasutatakse – erinevaid maksekorraldusi (paberil, internetipank, otsekorraldus,
Raha ja finantsasutused. XIII peatükk. · Mis on raha? Millised on selle omadused? · Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? · Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? · Kuidas "loovad" pangad raha? · Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? · Miks muutub raha väärtus? · Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus
Selleks sai raha. 3 RAHA JA SELLE OMADUSED Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust) maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene, maksta makse jm.
00 Bussipilet 1.60 1.70 Kokku summa 16.45 18.67 Milline on nende andmete alusel vaadeldaval perioodil tarbijahinnaindeks. Selleks uuri, mis on tarbijahinnaindeks ja kuidas seda arvutatakse. Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud, ehk milline on olnud inflatsioon. THI = (18,67/16,45)*100 = 113,5 [(113,5-100)/100]*100% = 13,5% Seega inflatsioonimäär on 13,5% 2. Jüri hoiustas pangas kaheks aastaks 500 eurot. Mitu korda võib sellest hoiusest pankade laenutegevuse tulemusena maksimaalselt suureneda rahapakkumine majanduses, kui kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa? Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et
karusnahad, tööriistad või majapidamises olevad loomad. Sellist kaupa, millel tegelikult oli rahaline väärtus olemas, kuigi see seda polnud, nimetati kauprahaks. Peale seda järgnes metallide kasutamine rahana ning kaua ei läinud ka kullast, hõbedast või vasest rahani. Kui raha ei olnud, pandi see kirja kaubakviitungile või kasutati muid raha asendavaid dokumente. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11. sajandil, Põhja-Ameerikas 17.sajandi lõpul ja Euroopasse jõudis paberraha 18.sajandi lõpul. 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON Eesti ei erinenud kaubavahetuse poolest teiste riikidega, ka siin kasutati kaubavahetuseks tööriistasid või näiteks ehteid. Kui esimesed kirjalikud teated Eesti müntide valmistamisest pärinevad 1265. aastast, siis viimased mündid tehti 1681. aastal ning 1918 novembris tuli Eestis käibele juba oma raha. Esialgu võis selle raha kõrval kasutada ka duubarubla, tsaarirubla,
4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne) - ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine - tingimuste määramine, millistel kommertspangad saavad keskpangalt rahvusvaluutat (nt keskpanga intressimäär) - otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusse paisata - rahasüsteemi toimimist tagavate kulla- ja valuutareservide hoidmine - rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine, sealhulgas:
1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus
· Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem
· Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem
Turu kasvades tekkis vajadus suurema raha hulga ja väärismetallist odavamate lahenduste järele, kuna väärismetallide hulk on piiratud. Seetõttu hakati müntide vermimisel väärismetallidele lisama odavamaid metalle. See muutis mündid vastupidavamaks ja nende väljalaskmise odavamaks. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Aja möödudes avastati, et palju lihtsam on kasutada maksevahendina kviitungit, ja nii sündiski paberraha. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. 1 1.2. Raha mõiste Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend, mis on kõikides inimestevahelistes tehingutes üldiselt aktsepteeritav maksevahend. 2 Raha peab olema suhteliselt väikeste mõõtmetega ja kerge ning sellisest materjalist, mis ei kulu ega kaota aja jooksul oma omadusi. Olenemata sellest, missugusest materjalist on raha tehtud, peab teda 1http://www.practicaltradingschool.eu/mis-on-raha 2http://www.rak.edu
või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 4. Raha omadused • Stabiilsus • Kulumiskindlus • Kaasaskantavus • Ühtlus • Jagatavus 5
· väikesed emiteerimiskulud · hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest) · vahetusväärtuse stabiilsus inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus RAHARINGLUS Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni. Kaup Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas) 3 Raha liigid: · sularaha · arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS
kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 4. Raha põhifunktsioonid. · Vahetusvahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus · Äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. 7. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi: taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark)
3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20
· arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon. Raha omadused · stabiilsus (6) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavu Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad Eesti pensionisüsteemi Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed kitsaskohad. tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 Eesti Panga ülesanded · ühtse rahapoliitika väljatöötamises,
Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Rahaloome raha pakkumine. Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank laseb sularaha käibesse ja annab pankadele laenu (emiteerib paberraha) Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest
Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal. 10.Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?!! Avaturuoperatsioonid - Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta.
See süsteem hakkas lagunema 1.ms. ajal, kuna kadus ära ühtne valuuta ja hakati maksma kullaga ning kullavarud kadusid. Valuutakomiteesüsteem - Toimis siis kui Eestis oli oma raha(kroon) - koduvaluuta seoteakse mingi teise tugevama valuutaga. Seotakse fikseeritud, jäiga kursiga. - kogu ringlusesse suunatud rahamass peab olema tagatud keskpangas valuuta või väärismetalli reserviga - omane väikeriikidele Tänapäeval kasutatakse enamikus riikides paberraha ehk kupüüre või münte. Nad on rahamärgid või kaupa esindav raha. Rahamärgid on, kas väikese omaväärtusega või praktilise väärtuseta rahatähed. Rahamärkide väärtus tuleneb oluliselt nende ostujõust. Seaduslik ja muu maksevahend Kuni 20.saj. alguseni mõisteti rahana ringluses olevat paberraha ja münte. Hakkab tekkima raha alternatiiv ehk muid maksevahendeid. Tekivad elektroonilised maksevahendid, mis oluliselt laiendab raha mõistet.
Et riigipanga rajamine võttis aega, kuid riigikassa juba tegutses, otsustas valitsus hakata raha väljastama kõigepealt riigikassatähtedena. Ajutise valitsuse 9. detsembri 1918. aasta määrus andiski Rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti, kusjuures Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Otsustati välja lasta 5-, 10-, 20- ja 50 pennised ning 1-, 3-, 5-, 10-, 50-, 100-, ja 500 margased riigikassatähed (Lisa 2). Kuna riigil puudus paberraha tagatiseks vajalik kullareserv, otsustas Ajutine Valitsus, et ,,riigikassatähtede eest vastutab Eesti riik kogu oma varandusega ja sissetulekutega". Marga valik ei olnud juhuslik. Oma seadusandluse puudumisel kehtisid Eestis esialgu veel Saksa okupatsioonivõimude seadused, mis olid siin käibivaks vääringuks määranud 5 Saksa marga
vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagatavus, äratuntavus, ühtlus. 7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro
olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Lisaks nendele kriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude ja muude
3. Multiplikaatori tugevus..................................................................................14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ....................
· tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused: · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto · Lühiajalised riigi võlakirjad · Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis: · Kuni 1918 valitsejariigi raha · 1918 eesti Mark · 1928 Eesti kroon · 1940 Vene rubla · 1941 idamark · 1944 Vene rubla · 1992 EEK · 2011 EURO 8. Maastrichti kriteeriumid. · Riigi rahandus
Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemus Rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile, mille tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. Kestis 1944-1971. 8. Raha ajalugu Eestis 1918 Eesti Mark. 1928 Eesti Kroon (vahepeal devalveeriti). 1940 Rubla. 1941 Saksa mark. 1944 Rubla. 1992 Eesti Kroon. 2011 Euro. 9
majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides 2 samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11
2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus 6. Kullastandard - süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. 7. Bretton Woodsi süsteem - põhiideeks USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga
2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha rahaomaniku suva kohaselt kasutada) Krediitkaart Jooksevkonto
börsimaakler professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid 1 defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess; langus hinnatasemes, mille tagajärjel tõuseb ostujõud; käibel oleva sularaha vähendamine raha ostuvõime tõstmiseks ja hindade taseme alandamiseks. deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus
Eestis on rahareformijärgsel perioodil märgatavalt kasvanud suuremate kupüüride kasutus. Muude põhjuste kõrval on see hindade üleüldise tõusu kaudseks indikaatoriks. Sularaha struktuuri probleemid langevad ära uuemate rahaliikide, nagu arveldusraha ja elektrooniline raha, puhul. See on üks olulisemaid põhjusi, miks suuremate ostude korral kasutataksegi põhiliselt neid. Praeguste rahaliikide puhul muutub üha aktuaalsemaks nende võltsimiskindluse probleem. Paberraha, arveldusraha ja elektroonilise raha kasutamisel on võltsimiskindlus eriti tähtis valuuta kvaliteedi komponent, sest raha valmistamise (emiteerimise) kulu on vahetusväärtusest sadu ja tuhandeid kordi väiksem. Peale hea jaotatavuse ja ehtsuse kontrollitavuse on raha kvaliteedi näitajateks ka hea säilivus (kulumiskindlus, temperatuuri- ja niiskuseresistentsus), sobiv kaal ja mõõtmed, hõlbus äratuntavus jm. Suurem osa rahale esitatud kvaliteedinõuetest pole püsivad, vaid muutuvad.
Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine. Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse. SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a. I tähendab intressitulude suurust b. C on tavaliselt kõige suurem komponent c. NX on alati positiivne suurus d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
