Euro - kasulik või kahjulik? (0)

Euro - kasulik või kahjulik?
Eesti liitub euroalaga 1. jaanuarist 2011. Euro võetakse kasutusele järsu üleminekuga, see tähendab, et kontodel olevad kroonid vahetatakse €- päeval eurodeks kursiga, mis kinniti Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 13. juulil (kehtiv kurss on 1 euro = 15,6466 krooni). Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco , San Marino ja Vatikani Linnriik , Andorra, Montenegro ja Kosovo.Eesti on pisike maa oma väikese ja avatud majandusega. Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust . Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega ning teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana .Eurole üleminekul muutub reisimine mugavamaks ning vähenevad valuutavahetuskulud nii eraisikutele kui ettevõtjatele. Mulle ei meeldi üldse, et euro tuleb, sest ma kardan et ma ei harju sellega ära. Kõik asjad muutuvad siis. Muutuvad hinnad lihtsamini võrreldavaks teiste euroala riikidega. Väheneb vahetuskursirisk. Väheneb risk järsuks intressitõusuks ja ähenevad tehingukulud. Euro sularaha on võimalik saada kolmel moel: pangakontoritest, sularahaautomaatidest ja jaekaubandusest. Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu. Parkimisautomaatide, kasiinode ja teiste sularaha aktsepteerivate automaatide kohta ei ole eraldi eurole üleminekuga seotud regulatsioone plaanis vastu võtta. Kuna alates paralleelkäibe perioodi lõpust on ainuke seaduslik maksevahend Eestis euro, peaksid kõik sularahaautomaadid paralleelkäibe perioodi lõpuks olema eurole üle viidud . Eurole üleminek ei mõjuta pankades hoitavaid valuutahoiuseid. Eesti kroonides hoitavad hoiused arvestatakse ümber eurodeks, kuna Eesti krooni asemel võetakse kasutusele euro. Valuutahoiuste konverteerimisel puudub aga majanduslik mõte ja otstarve, kuna need vääringud jäävad kehtima ka peale euro kasutuselevõttu. Euro tähis on € ja lühend EUR. Eurosentidel eraldi tähistust ei ole. €-märk kirjutatakse pärast hinnanumbrit. Euro pangatähti on 7 erineva nimiväärtusega: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200-, ja 500- eurone. Need kehtivad kogu euroalal ning on alati sama kujundusega. Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. Kõige kindlam on võrrelda kahtlast rahatähte rahaga , mille õigsuses te veendunud olete. Kindlasti tuleks vaadata, kas rahatähe allikas ise on piisavalt usaldusväärne. Näiteks võib kindel olla, et sularahaautomaadist saab õige raha. Valeraha kahtluse korral on kõige mõistlikum küsida abi kommertspankade kontoritest. Samuti teavitatakse enne eurole üleminekut avalikkust senisest enam euro rahatähtede ja müntide kujundusest, turvaelementidest jms.