Religioon ja kirik 17. sajandil Reformatsiooni algus Liivimaa linnadesse jõudis reformatsioon juba 1522. aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525
riigipöördekatse.Ülemnõukogu võttis 20 augustil 1991 aastal vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.See oli aastaid tagasi alanud protsesside tulemus. Eesti omariikluse taastamise protsess käivitus 1985 aastal Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga kaasnenud perestroika-poliitika,mis andis rahvale protestimis julguse.Esimeseks seliseks rahva jõutemonstratsiooniks kujunes edukas potestimine Eestisse uue fosforiidikaevanduse rajamise vastu. Järgmiseks,veelgi radikaalsemaks algatuseks kujunes Eesti annekteerimine ja nõukogude liidu kooseisu inkorporeerimise ajendanud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine 1987 aastal.1988 aastal kujunes Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisest juba massiüritus.1988 aasta aprillis perestroika toetuseks loodud Eestima rahvarindest kujunes lühikese ajaga suur rahvaliikumine.1988 aasta apillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi jälle avalikuse ette sinimustvalge rahvalipp
, millal ära kaob?, peamised ülesanded! Uus valitsus moodustatakse nii peale RK valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Viimane tutvustab RK ees oma plaani ja saadikud hääletavad tema poolt või vastu. Eestis moodustatakse enamasti koalitsioonivalitsus, st. et valitsust juhivad mitu erakonda. Tihti vahetub valitsus kiiremini kui parlament. Selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriiside kõige radikaalsemaks lahenduseks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 inimest RK saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid, sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek
olemasolevatele väärtustele, nagu näiteks pere, tervis ja sõbrad, tähelepanu pöörata. Veel võib loomulikult raha saada saatuslikuks nendele, kes seda illegaalselt omandada püüavad. Üks väärtus, mida arvatakse rahaga saavutatav olevat, on hea väljanägemine. Kahtlemata pole see ainult kaasaja probleem, vaid igas ajalooperioodis on kehtinud teatud moe- ja ilustandardid, mida inimese juures väärikaks ja heaks peetakse. Kaasajal on arusaam ilust muutunud veelgi radikaalsemaks: näiteks on hinnas plastiline kirurgia ning igasugu ekstreemsed dieedid. Just nende tõttu võivad noored naised maksta ilu nimel ka oma eluga. Suur mõju on tänapäeval modellitööstusel ja kogu popkultuuril. Televisioonis ning ajakirjades nähtavad pildid sisestavad inimestele mõtte, et ainult piitspeenike keha ja veatu nägu on aktsepteeritav ja kaunis. Seetõttu on praegusel ajal palju levinud söömishäired, nagu anoreksia ja buliimia, mis nõuavad järjest rohkemate inimeste elusid
Põhjus on siis selles, et lastel puudub terviklik maailma vaade. Lapsed näevad vaid väikest osa maailmast ning on see tõttu huvitatud kõigest võõrast. Kuna lapsed pole kogenud maailma ei ole neil kindlaid vaateid. Lapsed on kui käsnad, mis imevad kõik endasse. Nad lihtsalt aktsepteerivad asju nii nagu need on. Kuid mida suuremaks muutub maailm laste ümber, seda vähem asju nad sallivad. Lastel arenevad maailmale kindlad vaated. Vanemaks saades nende vaated muutuvad tihti vaid radikaalsemaks. Kõik uus ja võõras on vale. Inimesed tavaliselt ei muutu vananedes sallivamaks, just vastupidi. Tolerantsus kahaneb vanusega. Kas see on ühiskonda kunagi peatanud või selle arengut tagasi lükanud? Nagu näha siis ei. Ühiskond areneb ja kasvab iga päevaga. Tehnoloogia muutub üha võimsamaks ning inimesed tervislikumaks. Ühiskond areneb füüsilisel tasandil, mis on väga oluline. Inimene ei pea sallima, et ühiskond saaks areneda. Liberaalid võivad oma lippe lehvitada ja
sotside vastuseisu tõttu) - Vapside esilekerkimine (moodustus organisatsioonina1929, vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil, asusid 1931.a. toetama põhiseaduse muutmise ettepanekut, esinesid süüdistustega teiste erakondade aadressil, nõudsid uuendusi riigi juhtimises, muutus kiiresti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks 20000 liikmega, nõudmised muutusid aina radikaalsemaks,esitasid 1932 lõpul oma põhiseaduse projekti, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu ja asus jõusse 01.jaan. 1934(vt.edasi). Vapsidele oli iseloomulik juhikultus, rahvusühtsuse jutlustamine, kutsekodade idee jmt. Mis teeb neid mõnevõrra sarnasteks natside, lapualaste jt. - Valitsuskriisid 1932-34: neli valitsust - 1932.a. august- Riigikogu koostatud uue põhiseadusprojekti esimene
26. augustil võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste etalon. 1789. aasta sügisest sai tuntuks ka endine arst Jean Paul Marat, kellest sai mõjuka lihtrahvale suunatud ajalehe "Rahva sõber" (l'Ami du peuple). Marat sai rahva seas väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tuileries' lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi
see ainult kaasaja probleem, vaid igas ajalooperioodis on kehtinud teatud moe- ja ilustandardid, mida inimese juures väärikaks ja heaks märgiks peetakse. Näiteks on teada, kuidas barokiajal oli naiste seas populaarne kanda imesuuri parukaid. Kusjuures polnud sel ajal niivõrd levinud isikliku hügieeni eest hoolitsemine ning seetõttu käisid naised ringi oma uhkete soengutega, kus võis silmnähtavalt märgata peatäisid ja teisi parasiite. Kaasajal on arusaam ilust muutunud veelgi radikaalsemaks: näiteks on hinnas plastiline kirurgia ning igasugu ekstreemsed dieedid. Just nende tõttu võivad noored naised maksta ilu nimel ka oma eluga. Suur mõju on tänapäeval modellitööstusel ja kogu popkultuuril. Televisioonis ning ajakirjades nähtavad pildid sisestavad inimestele mõtte, et ainult piitspeenike keha ja veatu nägu on aktsepteeritav ja kaunis. Seetõttu on praegusel ajal palju levinud söömishäired, nagu anoreksia ja buliimia, mis nõuavad järjest rohkemate inimeste elusid
erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogilisene Sajudise liikumine.1988. a. Novemrbis teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVLi seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st. Eesti kuulutas ennast suveräänseks, millel all mõisteti tollal autonoomiat NSVLi raames. Esial- gu ei söandatud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõud- mised radikaalsemaks. 23.08.1989 moodustati rahvarinnete algatustel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi. Berliini müüri langemine. Poolas, Ungaris ja NSVLis alanud muudatused jõudsid Ida-Saksamaale väikese hilinemisega. 9.11.1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eralduste ja külma sõja sümbolist läbi.Piirivalve vaatas
kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi – Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. 6. Karotamm - 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitas ÜK(b)P KK Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti
vabalt sonaadivormi, pikendab töötluslikke lõike ja eelistab alati dünaamilist repriisi Darius Milhaud (4. september 1892 22. juuni 1974) oli prantsuse helilooja. Peale muusika tegelas ta ka veel luuletamise ja maalimisega.1916 sõitis Brasiiliasse, kus luuletaja oli Prantsuse suursaadiku kohal ametikohal. Seal tutvus kaugete kultuuride, ladina ja afroameerika muusikaga-> ballet ,,Maailma loomine"->kasutas mustanahaliste muusikat. Looming. Peeti kuuiku kõige radikaalsemaks ja uuenduslikumaks heliloojaks. 12sümfooniat, 6 kammersümfooniat, 18 keelpillikvartetti, 14kogumikku-u 450 teost, südid, soololaulud, kümneid instrumentaalkontserte. Ballettid: Härg katusel, Les Mariés de la Tour Eiffel, Sinine ekspress, La Création du Monde, Salat, Moise ; 1928 ooper "Christoph Kolumbus", 1936 "Suite provençale", süidid: Brasiilia suveniirid orkestrile "Scaramouche" kahele
Eduard Beneš, Tšehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi – Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Brežnevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tšehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tšehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja
valimistel olid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid partei kandidaatidest edukamad ning nad moodustasid Moskvas kongressil ühtse saadikurühma. Laulva revolutsiooni ideed levisid üle NSV Liidu. Moskva omakorda üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid need ei suutnud iseseisvuslastele tõsist konkurentsi pakkuda. Esialgu ei söandatud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõudmised radikaalsemaks. 23. augustil 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi. Eestis tekkis kodanike komiteede liikumine, mis asus registreerima 1940. aastal okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva Eesti Vabariigi kodanikke ning ette valmistama nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist. 1989. aasta lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasi-leedulasi asunud toetama iseseisvuse taastamist.
etalon ning väljendas kõiki inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, olles eeskujuks paljudele teistele riikidele. 1789. aasta sügisest sai tuntuks ka endine arst Jean Paul Marat, kellest sai mõjuka lihtrahvale suunatud ajalehe "Rahva sõber" toimetaja. Marat sai rahva seas väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada
Peale muusika tegelas ta ka veel luuletamise ja maalimisega.1916 sõitis Brasiiliasse, kus luuletaja oli Prantsuse suursaadiku kohal ametikohal. Seal tutvus kaugete kultuuride, ladina ja afroameerika muusikaga-> ballet ,,Maailma loomine"- >kasutas mustanahaliste muusikat. Looming. Peeti kuuiku kõige radikaalsemaks ja uuenduslikumaks heliloojaks. 12sümfooniat, 6 kammersümfooniat, 18 keelpillikvartetti, 14kogumikku-u 450 teost, südid, soololaulud, kümneid instrumentaalkontserte. Ballettid: Härg katusel, Les Mariés de la Tour Eiffel, Sinine ekspress, La Création du Monde, Salat, Moise ; 1928 ooper "Christoph Kolumbus", 1936 "Suite provençale", süidid:
ümberkujundama ka olemasolevat haldussüsteemi. Eesti ja Läti olid saanud Nõukogude Liidult pärandiks killustatud haldussüsteemi, mis koosnes paljudest spetsialiseerunud ministeeriumitest ja suurest hulgast spetsiifilistest administratiivüksustest. Iseseisvumisele järgnenud aastate jookusul toimusid olulised avaliku sektori vähendamised – loodi, liideti ja kaotati hulgaliselt erinevaid asutusi, eriti paistis selles valkonnas silma just Eesti, keda on nimetatud ka kõige radikaalsemaks avaliku sektori vähendajaks. (Vetik, 2012) Eesti üks selgeid eripärasid saatusekaaslastest riikide hulgas, kes 1990.aastate alguses iseseisva demokraatliku ja turumajandusliku riigi rajasid/taastasid, seisneb just kohaliku omavalituse erilises rollis. See tulenes ka kohaliku omavalituse ajaloolisest tähtsusest meil. Näiteks puudus Läti 1940.a eelses Põhiseaduses KOV märksõna, seevastu Eestis oli see juba 1920.a.
1517 Lutheri põhimõtted, algas usupuhastus ehk reformatsioon. Algasid suured muudatused, mis ka Vana-Liivimaale jõudsid. 1522-1523 jõudsid need Vana-Liivimaale. Esmalt Tartusse ja Tlna, need kujunesid keskusteks. Euroopast evangelistid, kes hakkasid seda jutustama. Siin, keegi nime Luther ei teadnud ja luterlusest seega rääkida ei saa. Toimusid pigem reformatsioonist tulenevad muudatused. Evangelistid olid suhteliselt rahumeelsed, aga mida rohkem pooldajaid nad said, seda radikaalsemaks nad läksid. Inimestele läksid need phmted peale, sest katoliku kirik ei meeldinud rahvale ja muudatust taheti. Sellega seoses 1524 jõudis Vana-Liivimaale, eelkõige Tallinnasse PILDIRÜÜSTELIIKUMINE.Tlna kirikuid rüüstati. Niguliste kirik jäi aga puutumatuks, kuna kirikuteener valas sulatina lukuaukudesse.Pildirüüsteliikumine ei seostatud lutheri phm-tega, et kirikud peavad olema lihtsad. Põhjused olid selles, et ordu tahtis reformatsiooni peata ja püüdis
parnaslsaseks või mitte kellekski. 1870 jooksis Rimbaud kodunt ära ning jõudis välja Pariisi. Seal hakkas ta kirjutama osalt Charles Baudelaire'ist inspireeritud luulet. Elades väga sügavalt läbi Pariisi Kommuuni tragöödiat, tahtis noorukist poeet minna Pariisi. Ägedas luuletuses "L'orgie parisienne ou Paris se repeuple" süüdistas ta võitjaid alatuses. Pärast kaotust Preisimaale 1871 muutus tema luule veel radikaalsemaks ja üha sarkastilisemaks: näiteks "Vénus Anadyomène". Tema luulelaad muutus. Rimbaud hakkas parnaslaste luulet põlgama ning kuulsas kirjas Paul Demenyle ehk ,,Nägija kirjas kinnitas ta, et hülgab ,,subjektiivse luule". Samas kirjas rääkis ta ka enda püüdlustest: ta tahtis saada ,,nägijaks", et saavutada ,,kõikide meelte pikaajalist, tohutut ja kaalutletut korratust" (long, immense et raisonné dérèglement de tous les sens).
läänepoolset valda; ning lõpuks omandiks. Ehkki vasakpoolsetel ei lõunapiiri täpsustamine Eesti-Läti õnnestunud oma ideid täies ulatuses piirikõnelustel. Kuna Eesti ja Läti läbi suruda, kujunes Eesti maareform esindajad ei suutnud saavutada oma- siiski märksa radikaalsemaks kui teistes vahelist kokkulepet, siis määratleti Ida-Euroopa riikides (v.a. Lätis). esialgne riigipiir vahekohtuniku - Briti Asutav Kogu võttis maaseaduse koloneli Stephen Tallentsi - ühepoolsete vastu 10. oktoobril 1919. Selle alusel otsustega 1. ja 3. juulil 1920. Lõplikult
nimel tuli bolsevikel pidada veriseid lahinguid tänavatel, kus hinnanguliselt oli vastamisi kaks ligi 15 000 mehe suurust vastasleeri. 2. novembril käskis linna kaitsnud jõudude juht võitlejatel relvad maha panna. 8 Vahemikus aprillist oktoobrini muutusid töötajate hoiakud ,,imperialistliku" sõja, kapitalistliku ,,Ajutise Valitsuse" ja ,,reeturlike" mõõdukate sotsialistlike parteide suhtes radikaalsemaks. Ometi ei tahetud võimule ainult ühte parteid, kuid kuna bolsevikud olid ainsad, kes suutsid otsuseid vastu võtta, just selle nad said. (Malia 1984). Leninit ei huvitanud, kas valijate enamus on tema seljataga ja referendumil ei oleks nad täielikku enamust saavutanud. Tema arvamus oli, et kui pärast aastat 1905 suutsid Venemaa valitsemisega hakkama saada 130 000 maaisandat, siis 240 000 bolsevikku tuleb sellega raskusteta toime. Eriti kui nad teevad seda vaeste huvides rikaste vastu,
siiski tõenäoliselt Wittenbergi lossikiriku seinale, vaid saatis neid laiali Saksamaa vaimulikele autoriteetidele. Paavsti reaktsioon Lutheri tegevusele oli esialgu ettevaatlik, kuid pigem siiski tõrjuv. Saksamaa kirikuvürstid aga nägid Lutheri kriitikat olevat suunatud eelkõige enda vastu ning suhtusid temasse seetõttu täiesti eitavalt. Luther solvus aga kiriku negatiivse suhtumise peale ning muutus oma mõtetes üha radikaalsemaks. 1519. aastaks oli lõhe endise munga ja katoliku kiriku vahel juba ületamatu: Luther pandi ketserina kirikuvande alla, kuid tema toetajaskond üha kasvas. 1521. aastal kutsuti Luther aru andma Saksa Riigipäeva ette. Keiser Karl V nõudis temalt oma veendumustest lahti ütlemist, kuid too keeldus sellest. Järgnevalt sattus ta ka riigivande alla, mis tähendas tema lindpriiks kuulutamist, kuid reformaatorit kaitses järgnevalt Saksi
äraoleku ajal. Tegetmeyeri paigutab Kuhles juba radikaalsete rahvajuhtide poolele, kelle Karlstadtist inspireeritud jutlused Riias olid otseselt pildirüüste ajendiks. Tegetmeyeri hilisema taganemise oma radikaalsetest vaadetest paneb Kuhles tema poliitilise oportunismi arvele. (Kreem 2007 : 133.) Ja nii sai Tegetmayerist Riias Knopkeni järgija ja peagi ka abiline, ta alustas teise iseseisva jutlustajana Riia Jakobi kirikus. Siiski osutus ta Knopkenist tunduvalt radikaalsemaks jutlustajaks, on oletatud, et just tema jutlused põhjustasid Riias pildirüüsteid. Reformatsiooniideede levikust Riias annab ka teada Riia raesekretär Johann Lohnmülleri kiri 20. augustist 1522. aastal, kus sõnumis Lutherile seisab, et viimase kirjutised on nüüdseks Riias saadaval ja neid loetakse innukalt (Arbusow 1921: 228). Millal algasid luterlikud jutlused Tallinnas? 1523. aastat võib Arbusowi sõnul
Suurbritannias. Teiste Euroopa riikides ja ka Eestis moodustatakse enamasti mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida ehk luua koalitsiooni. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus tavaliselt sagedamini kui parlamendi kooseis. Selle põhjuseks on valitsuskriisid, mis avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Valitsuskriisi kõige radikaalsemaks probleemiks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 Riigikogu saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuskriisi lahendamiseks võib välja vahetada ka üksikuid ministreid. Selle aluseks on ministri enda soov, peaministri otsus või parlamendi umbusaldusavaldus. Valitsuse ja ministrite ametisse saamisel on otsustavad siiski erakondadevahelised läbirääkimised. Valitsuse suurus sõltub riigi suurusest ja valitsemistavast
vooruste jaoks, tuleks säilitada kodanike sotsiaal-majanduslikku võrdsust. Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“ Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul „Vooruse vabariik“. Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut).
aasta jooksul toimunud sündmuste tõttu osutus see võimatuks. 26. augustil võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste etalon. 1789. aasta sügisest sai tuntuks ka endine arst Jean Paul Marat, kellest sai mõjuka lihtrahvale suunatud ajalehe "Rahva sõber" (l'Ami du People). Marat sai rahva seas väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tullieres'i lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi
1930 jõudis Eestisse üleilmne majanduskriis. Põllumajanduslik tootmine vähenes ja hinnad alanesid, mis viis paljud talud pankroti. Turustamisraskuste ja hindade languse tõttu piirasid tootmist ka tööstused. Kasvas ulatuslikult tööpuudus. Jaan Tõnissoni valitsus devalveerib 1933 krooni 33% võrra. Eesti hädade põhjusena nähti erakondade paljusust ja ebasobivat põhiseadust. 1929 aastal moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi läbi tormilise arengu ja muutus radikaalsemaks ja hakkas sekkuma poliitikasse. Riigikogu koostas uue põhiseaduse, mis kukkus rahvahääletusel läbi, samuti ka selle parandus. 1933 pandi hääletusele vabadussõjalaste eelnõu, mis saavutas heakskiidu. 1934 see jõustub Vaikiv ajastu Ennetamaks vabadussõjalaste võimuletulekut ja koondamaks võimu eneste kätte, otsustasid Päts ja Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 12.märts 1934 võeti Kesklinn ja Toompea oma kontrolli alla ja piirati ümber vabadussõjalaste hooned
partei kandidaatidest edukamad ning nad moodustasid Moskvas kongressil ühtse saadikurühma. Laulva revolutsiooni ideed levisid üle NSV Liidu. Moskva omakorda üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid need ei suutnud iseseisvuslastele tõsist konkurentsi pakkuda. Esialgu ei söandanud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõudmised radikaalsemaks. 23. augustil 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi. Eestis tekkis kodanike komiteede liikumine, mis asus registreerima 1940. aastal okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva Eesti Vabariigi kodanikke ning ette valmistama nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist. 1989. aasta lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasi- leedulasi asunud toetama iseseisvuse taastamist. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE
arstina ja poliitiliselt aktiivne Saksa okupatsiooni ajal. II Maailmasõja ajal pages Leedust USA-sse. Ernestas Kavanauskas oli pärit Põhja-Leedust ja õppis Peterburis inseneriks. Ilmus poliitiliselt esile 1905 ning istus see eest ka veidi vanglas. Oli seejärel enne I maailmasõda Belgias ja Serbias. Naases 1919 osales leedu esindajana Versaille rahukonverentsil ning ka peaminister. Emigreerus samuti 1944 ja suri Pariisis. 1905 hakkas ka Leedu Demokraatlik Partei lõhenema samuti radikaalsemaks sotsiaalsete probleemidega tegelevaks ning rahvuslikumaks tiivaks Antanas Smeto hilisem Leedu autoritaarne juht. 1905 a revolutsioon. Leedu oli tollel ajal üks kõige agraarsem piirkond Vene Tsaaririigis. Linnastumine vaid 10% ja nendest pooled juudid. Leedulastest elas linnades vaid 3%. Peamised tööstuskeskused Vilnius, Kaunas, Siaulia ja Panevezis. Kõige märkimisväärsem osa tööstuslikust piirkonnast asus aga väljaspool tsaaririiki Väike-Leedus Klaipedas. Leedu oli
president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi Tsehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubcek. Rahva hulgas populaarne Dubcek püüdis hakata valitsevat reziimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Breznevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tsehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk.
president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi Tsehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubcek. Rahva hulgas populaarne Dubcek püüdis hakata valitsevat reziimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Breznevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tsehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk.
vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi – Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Brežnevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tšehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk.
president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi Tsehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubcek. Rahva hulgas populaarne Dubcek püüdis hakata valitsevat reziimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Breznevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tsehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk.
1963 aastal avaldas Betty Friedan raamatu `Naismüstika', mis pani uue aluse feministlikule teooriale. Ta ütles, et tema eesmärgiks on uurida probleemi, millel ei ole nime - frustratsioon ning ahistatus, mida naised tajuvad seoses sellega, et neile on jäetud vaid ema ja koduperenaise roll. Teise laine feminism teadvustas, et poliitiliste ja juriidiliste ôiguste saavutamine ei ole naisküsimust lahendanud. Feministlikud ideed muutusid radikaalsemaks ja isegi revolutsiooniliseks. Teise laine feminismi eesmärgiks ei olnud enam lihtsalt poliitiline emantsipantsioon, vaid naiste vabastamine - see vajab mitte ainult poliitilisi, vaid ka laiemaid sotsiaalseid ümberkorraldusi. Feminismi olemus - Peamine joon on, et soolist erinevust käsitletakse poliitilise, mitte loodusliku nähtusena. Selles môttes sooline jagunemine peegeldab vôimusuhteid meeste ja naiste vahel
Massimeediasse jõuavad ka antiliberaalsed , vabadust kritiseerivad ideed. Urbaniseerumine, inimesed kogunevad suurtes hulkades tihedalt kokku, võimaldab efektiivsemalt erinevate ideede levikut. Inimesed on rahulolematud, tööstuse areng toob inimeste ette üha uusi kirgi ja väljakutseid, milleni mittejõudmine teeb inimesed õnnetuks . Progressiidee-sõnum sellest , et elu peab minema iga sammuga üha lihtsamaks. -> massipsühholoogia , mis muutub üha radikaalsemaks. I Ms on murdepunkti tekitajaks, mis ühest küljest diskretiteerib trad pol ideoloogiaid , eriti liberalismi , I MS väga laialt levib arusaam , et liberalism oma lubadustest hoolimata ei suutnud ära hoida üleEurooopalist suurt vägivalda. Samuti jätab IMS ideoloogilise katteta äärmuslikud radikaalsed meeleolud, kes otsivad pol maastikult jõude, kes vastanduksid vanadele pol jõududele ning pakuksid välja radikaalseid ja lihtsaid lahendusi masside olukorra parandamiseks
2.5.7 Loogika ja analüütiline filosoofia Analüütiline filosoofia tekkis sajandivahetuse Inglismaal reaktsioonina seni domineerinud, Hegelilt pärit idealismile. Alusepanijateks peetakse filosoofe Bertrand Russelli ja George Edward Moore'i (1873-1958). Russell nimetas oma vaateid loogiliseks atomismiks, ning need vaated kujunesid välja koostöös Wittgensteiniga viimase varasemal tegevusperioodil. Kaasaegse analüütilise filosoofia kõige radikaalsemaks ja ehk kõige mõjukamaks suunaks kujunes Hume'ist ja Russelli- Whiteheadi loogikast inspireeritud loogilise positivismi ehk loogilise empirismi koolkond. Vormiliselt pandi loogilise positivismi koolkonnale alus 1926. aastal Moritz Schlicki seminarides Viini ülikoolis, ning koolkond püsis Viini ringi nimetuse all kuni 1938. aastani. Viini ringi olulise liikmena võib nimetada Austria-USA semantikut ja filosoofi Rudolf Carnapit (1891-1970).
omakorda vooruste jaoks, tuleks säilitada kodanike sotsiaal-majanduslikku võrdsust. Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 71. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul ,,Vooruse vabariik". Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut). 2
Visnapuu, Talvik jm). Modernism Lepiku jaoks on vabavärss, tal hakkab üksikkujund mängima senisest suuremat rolli. Talle on iseloomulik ka religioossne ilming. Lepiku tekstid hakkavad koonduma ka pikemateks sarjadeks. Kui meenutada hilisemat Kangro luule muutumist, siis seal on midagi sarnast (vabavärss, pikemad sarjad, viited teistele tekstidele). Lepiku puhul on kontrastide ja teravuste roll suurem (kontrastid reliefsemad). Kolmandas perioodis muutud Lepik veel radikaalsemaks, kui ta oli 50ndatel aastatel. Ta hakkab moodsa luule keelt põimima eesti rahva- ja regilauluesteetikaga. Modernistlik muutus kirjanduses on internatisonaalse värvinguga, aga Lepiku puhul võib rääkida mingil moel rahvusmodernismist. Ta teksti tuleb sisse graafiline luule (pididmotiivid). Pildilisus(visuaalne komponent) avaldub ka muudmoodi, hakkab tulema nn värvilisi poeeme. Lepik on üpris irooniline ja kriitiline. 60ndate pagulasluulele on oluline ka kriitilisus. Üks Lepiku
valida riigiduuma ning sellega anti kõigile Venemaa rahvastele üldised kodanikuõigused. Selline vastutulek rahva soovidele tegigi oktoobrikuisele streigile lõpu. Eestis alagasid sellega Vabaduspäevad (kestsid 8 nädalat). Sellega seoses kadusid ära igasugused poliitilised piirangud, poliitvangid lasti vabaks, muutus vabaks koosolekute, miitingute jne korraldamine, kadus ära ajakirjanduse tsensuur, millega ajakirjandus muutus kohe radikaalsemaks. Hakati moodustama ka poliitilisi ühinguid, erakondi (nende algeid). Eesti I erakond oli selleks ajaks küll loodud, Uudiste toimetuse baasil Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ). Novembris avaldati ka partei programm, mis koosnes 2 erinevast osast: 1) klassikaliselt marksistlik sotsiaaldemokraatlik programm isevalitsuse asendamine demokraatiaga. 2) väga jõuliselt olid esindatud rahvuslikud seisukohad sh Eesti
Perno Postimees ei sulgu, vaid jätkab oma tegevust, kuid muutub lokaalsemaks ja hakkab esimeseks piirkondlikuks leheks. Paljud, kes seda üleeestiliselt olid tellinud, enam ei telli, saavad uue lehe ehk Eesti Postimehe tellijaks. 1863. aasta lõpus annab Jannsen välja esimese Eesti postimehe. Regulaarselt hakkab ilmuma 1864. aastal. Teeb teatava kvaliteedimuutuse. Eesti Postimees muutub nii sisult kui vormilt. Leht muutub olulisemalt poliitilisemaks ja radikaalsemaks. Ettevaatlikkus, mis oli Perno Postimehel, on Eesti Postimehes eesti ühiskonnakriitika osas paljuski vähenenud. Ka kaastöölisi iseloomustab teatav uus tase radikaalsuse mõttes. Jannsen on hästi avatud, ka nendele, kellega ta nõus ei olnud. Eesti Postimehe juures tuleb esile Carl Robert Jakobson. Sel ajal tegemist noore radikaalselt mõtleva mehega (elas 1841-1882). Jakobsoni puhul oli tegemist noore mehega, kes oli teinud kannapöörde. Esimeses
Okupeeritud territooriumitel rakendasid natsid täies ulatuses meetmeid, et luua „rassiliselt ja sotsiaalselt puhast“ maad. Lisaks juutidele, mustlastele ja kommunistidele tapeti nn asotsiaalid (harjumus kurjategijad, prostituudid, tööpõlgurid), kes Saksamaal saadeti koonduslaagritesse, idas lihtsalt maha. Nõukogude Liidus teostati holokausti inimesi kohapeal tappes, kuigi paljud juudid sunniti enne mõrvaaktsioone getodesse. Mil moel sõda asju radikaalsemaks muutis, sai ilmsiks 1941. aastal Serbias, kus Saksa armeekomando tappis kättemaksuks partisanitegevuse eest juudisoost mehed. Enamikes Saksamaa või tema liitlaste poolt okupeeritud maades arenes genotsiid järgmiselt: juudi elanikkond eraldati teistest, märgistati, sunniti getodesse, mille suurust pidevalt vähendati; juutidelt võeti ära isiklik vara, nad pandi sunnitööle ja saadeti lõpuks surmalaagritesse. 2. jaanuaril 1942 toimus nn Wannsee konverents, mis oli
annaabi.ee 
