50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
chinup
Õppematerjali autor
RAHVUSPARGID Raimond ja Enrico Mis on rahvuspark? Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspa
190 inimeseni. 14. aug 1910. a. sõlmiti Kihelkonna kirikumõisas 6. aastaks rendileping ning Vaika saared kuulutati looduskaitse reservaadiks, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud 1971. aastal Vaika looduskaitseala suurendati ning nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. Vilsandi Riiklik Looduskaitseala reorganiseeriti Vabariigi Valitsuse määrusega 7. detsembrist 1993. a. Vilsandi Rahvuspargiks. 1996. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitati Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ja piirid. 1997 sai Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) staatuse ning sama aasta 6. detsembril avati rahvuspargi külastuskeskus Loona mõisas. Elustik Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik, rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik ja huvitav riimveelise mere fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114
Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi. Leida uusi linde. Rahvuspargi kultuuripärand on kultuurmaastikud, piirkonnale iseloomulik ja eripärane materiaalne ja vaimne pärand, keskkonnaga seotud traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris.
2)Haagi lõugas 3)Junkru laht 4)Kiisa laht 5)Kööbe lõugas 6)Lülle laht 7)Uudepanga laht 8)Abaja laht on laht Saaremaa läänerannikul, Kihelkonna lahe kaugem kagupoolne sopp Papissaare poolsaarest kirdes. Laht on piklik, kagu-loode sihiline, lahesuu jääb loodesse. Selle pikkus on umbes 2 km, laius lahesuus umbes 400m, kõige laiemas kohas umbes 1 km. Laht on madal, lahesuus on sügavuseks mõõdetud 1,8 m. Sinna suubuvad kagusopis Kihelkonna oja ja Allika oja. 9)Atla laht on Eesti läänepoolseim laht, mis asub Saare maakonnas Lümanda vallas Atla küla lähedal. Laht koos sealsete arvukate väikeste saartega jääb Vilsandi rahvuspargi territooriumile. Lahe laius on 23 km ja see jääb Elda ja Eeriksaare poolsaare vahele. 10) Kihelkonna laht asub Saaremaa lääneosas Kihelkonna vallas Tagamõisa poolsaare ja Vilsandi saare vahel. 11) Kiirassaare laht asub Saaremaa läänerannikul Papissaare ja Kuusnõmme poolsaare vahel Kihelkonna valla territooriumil.
Rahvuspark - looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi (sh koosluste, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja rahvuskultuuri) kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis määratakse loodusreservaadi, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi alad. 2004. aastast on Eestis 5 rahvusparki: · Lahemaa · Karula · Soomaa · Vilsandi · Matsalu rahvuspark Kõik nimetatud rahvuspargid kuuluvad kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Asub Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, (sh ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku
................................................................... 10 Kaitsealad ................................................................................................................................................................................................................. 12 Rahvuspargid . ................................................................................................................................................................................................................. 14 Kaitstavad looduse üksikobjektid . ..................................................................................................................................................
Lahemaa rahvuspargi koosseisu kuulub Põhja-Eesti rannikumadaliku keskne kõige laiem osa, ulatudes kohati kuni paarikümne kilomeetrini. Rannikumadalik on poolsaarte ja lahtede rohke, millest suuremad on loode-kagusuunalise orientatsiooniga Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar ning neid eraldavad Kolga, Hara, Eru ja Käsmu laht. Lahed on vahelduva põhjareljeefiga, üldiselt sügavad ja neis paikneb rohkesti karisid, loodusid ja saari. Pärispea poolsaarel paiknev Purekkari neem on Eesti mandriosa põhjapoolne äärmuspunkt. Rannikul paiknevatest saartest suuremad on Mohni, Hara, Haldi, Älvi, Saartneem, Kasispea lood. Rannikumadalikul esineb mitmesuguseid rannamoodustusi: rannavalle ja terrasse, mille vahele on kujunenud kitsad nn ribasood. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Pudisoo ümbruses. Hästi on jälgitavad Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere rannamoodustised. Rannikumadaliku
kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse. Eesti kaitsealade seis (arv ja pindala) muutub pidevalt, sest kunagi kaitse alla võetud aladele tehakse kaasajastatud, uutele seadustele vastavaid eeskirju. 4 MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Meenikunno maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil, hiljem 1999a. suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid