Sõprus Minul ja mu sõbral on sõprus, seda ei lõhu isegi tõprus. Ainult suured haiged sõnad, mida keegi mulle esitand on,muland. Aga mina nendest välja ei tee, mul on omad asjad,oma meel. Ja kui tõesti lõhkeb sõprus, siis tean,see polnud tõprus, kes seda kunagi lõhkus. Ja nüüd ongi lõhkend me sõprus, ma tean,et see polnud tõprus. Ainult suured haiged sõnad, mida keegi,mulle kunagi on esitand,muland. Tuuleiil Tuuleiil rõhub mu hinge, tuuleiil haiget teeb, tuuleiil viib mind mu teele, tuuleiil takistab teed ei südamel liikuda lase, ei rägastik lihtsusta mu tunnete liikumist meres, mu tunnete tõelisust sellest kõigest ma välja nüüd pürgin, ja seljataha kõik see jääb. siis uuesti pööran end ringi ja tuuleiil jälle nii haiget, ta suurt valu hinges mul teeb
Juku luuletus Õpetaja kord käskis Lastel nimetada laskis Lindu,kes meil eestis Väga haruldane paistis Juku hõiskas kakaduu Õpsi suu kui jõulupuu Eetis pole kakaduud Ta on seal kus juunikuu Sestap ongi meie riigis Haruldane teie tiigis
Kummaline kohtumine... Kord päike piilus pilve tagant ning tuul mängles lehtedega, Sel päeval juhtus midagi, mida ei osanud arvata kuidagi Ei teadnud siis, mis juhtuma küll hakkab, kuid enne sündmust juba hämming hakkas, Tekkis kui side, ei teagi kust, mille tekke punktid kaugusest, Üks kui Tallinast, seal põhjalinnast, ning teine hoopis Valgast, piirilinnast Kaugus kilomeetritelt oli, väga suur, kuid tunne, et lähemal, kui miski muu, Oli see märk või lihtsalt juhus, kuid lause kummaline, tekkis mul suhu. kas tõesti tema, võib, olla tema, kes kirjutas, just mulle sealt eemalt, ta veel ise ei teadnud, mis silla ta ehitas, mis seose ta lõi, ning saatusesse ta ehtis, Kas oli see tugev ootus, või selge märk, või hoopis intuatsioonist, tekkind värk, Ning nii ma kohtasin ühte kummalist neidu, kelle sarnast polnud ma teist veel leidnud, ei uskund ma
Ballaadile tunnuslikke stroofitüüpe on kolm: 1) kahevärsiline stroof, mille lõpus on refrään 2) kahevärsiline stroof, mille keskel ja lõpus on refrään 3) neljavärsiline stroof, mille lõpus on refrään Ballaadid jagatakse sisu põhjal üldiselt kuude rühma: müüdilaulud, legendilaulud, ajaloolised laulud, rüütlilaulud, kangelaslaulud ja pilalaulud. Ballaadide silmapaistvaim joon on nende kordusvärss, refrään. B. on eepiline, jutustav luuletus, ja sündmuste sarja kirjeldatakse stroofides. Müüdilaulud jutustavad inimese ja üleloomulike olendite kohtumisest, loodusmüstikast ja maagiast. Vaimud ja näkid. Legendilaulude hulka loetakse "Maarja Magdaleena", soomekeelses tõlkes tuntud nimega "Mataleena laulu". Magdaleena on süüdi rasketes kuritegudes- ta on sünnitanud ja surmanud kolm last. Esimese sai ta oma isaga, teise vennaga ja kolmanda kihelkonna kirikuõpetajaga. Hüvitab patu, rändab 7 aastat kõrbes.
Sisult on Contra ühiskonnakriitilisem kui teised autorid. Tundub, et võru keelsete luuletuste 1 Kaasaegne lõunaeesti kirjandus riimikasutus, üldine luuletuse kirjelduse elemendid on väga sarnase struktuuriga. Contra kasutab samuti täisriimi, näiteks luuletus Talumehe tibi: koinva- oinva ja teisest nimetust teosest torn-torn. Esimeses salmis peitub irdriim: pipis- tibiss. Lisaks Lõppriimile kasutab Contra algusriimi, näiteks nimetu luuletus leheküljelt 104: korgõ- korgo, mis samas on ise ka täisriim. Võib väita, et Contral on domineerivam täisriim irdriimi üle, kuid kasutab mõlemat. Riimirütm abab või aabb. Üheks erisuseks võiks välja tuua, et salmide pikkus luuletuse lõikes
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5
Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
50 punkti
~ 1 leht
8 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid