Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatupidaja kutseeksami jaoks harjutus ülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valuuta, töötaja, käibemaks, kurss, sotsiaalmaks, laekus, valuutakurss, raamatupidaja, käive, kajasta, muutuvkulu, püsikulud, 2021, tulumaks, koosta, osakond, masintundi, varad, tööaeg, kulusid, kontot, muutuvkulud, soetusmaksumus, maksuvaba, töötasu, kanded, eetika, kogusumma, haigusleht, maikuu, lille, jätkuvuse, eelpool, intressikulu, maksudsissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite vormistamisel, reguleerimiskannete tegemiseks või tehtud vigade parandamiseks raamatupidamisregistrites. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele peab raamatupidamiskirjend sisaldama: majandustehingu kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, debiteeritava konto (kontode) kui ka krediteeritava konto (kontode)
Kui pangas hoitav raha teenib intressi, siis kajastatakse see kreeditis intressituluna. Välisvaluuta ümberhindlus Kui pangakonto on avatud välisvaluutas, siis aruandeaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Kursimuutused kajastatakse: D Kadum valuutakursi muutumisest K Pangakonto välisvaluutas Või D Pangakonto välisvaluutas K Tulum valuutakursi muutumisest Näide Oktoobris 20x1 avati pangakonto. Novembris laekus pangakontole 10 000 SEK. Raha laekumisel oli vahetuskurss 1 EUR = 8,82 SEK. Aruandeaasta lõpul on kurss 1 EUR = 9,21 SEK. Kursimuutus kajastatakse: raha laekumisel 10 000 SEK / 8,82 SEK/EUR = 1133,79 EUR aruandeaasta lõpul 10 000 SEK / 9,21 SEK/EUR = 1085,78 EUR pangakonto jääk eurodes vähenes 1133,79 EUR 1085,78 EUR = 48,01 EUR Raamatupidamiskanne: D Kadum valuutakursi muutumisest 48,01 K Pangakonto välisvaluutas 48,01 Rahalähendid ..
Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2
L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud
Konto Summa Konto Summa KOKKU Näiteülesanne 7. Kajastada majandustehingud päevaraamatus (tabelis 9). Majandustehingud: 1. Osteti sularaha eest materjale, tasutud kassast 75 000.-. 22 2. Osteti tootmisseade 55 000.-, arve tasumata. 3. Tasuti tarnijatele arveldusarvelt 25 000.- võlga. 4. Saadi lühiajalist pangalaenu 100 000.-, mis laekus arvelduskontole. 5. Kanti üle arvelduskontolt palgavõlg 34 000.-. 6. Maksti kassast avanssi ettevõtte varustajale 3 500.-. 7. Tasuti osa lühiajalist pangalaenu 25 000.- arveldusarvelt. 8. Varustaja esitas avansiaruande materjalide ostu kohta 3 500.- 9. Ostjalt laekus võla katteks 5 000.-. 10. Osteti AS AAA aktsiaid 3 000.- eest. Tabel 9 PÄEVARAAMAT Jrk.nr Kuupäev Dok
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2
Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 1. Arvelduskontolt kantakse üle kogu tulumaksukohustus. 2. Ostetakse kaup ja võetakse varude koosseisus arvele. Ostuarvel: Kaup 15300.-, käibemaks 3060, kokku 3. Kogu ostetud kaup müüakse ostjale müügihinnas 18 800.-, käibemaks 3760, kokku 22560 . Arve on ostj 4. Kantakse kuludesse müüdud kauba soetusmaksumus. (tehingust 2 käibemaksuta) 5. Ostetakse kontoritool. Arvel: tool 285.-, käibemaks 57, kokku 342. Arve on tarnijale tasumata. 6. Arvelduskontolt tuuakse kassasse 2 000.- . 7. Ostetakse kontorilaud. Arvel: Kontorilaud 800.-, käibemaks 160. Kokku 960
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
SISSEJUHATUS Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte raamatupidamisarvestusega. Oma teise raamatupidamispraktika sooritasin 22. novembrist 2008 23.jaanuarini 2009 raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Euro Accounting OÜ, mis haldab kokku üle 40 erineva osaühingu. Euro Accounting OÜ poolseks juhendajaks oli juhatuse liige ja raamatupidaja Julia Lahk. Õppimise mõttes lasi juhendaja mul sorteerida ja programmi sisestada erinevate firmade dokumente, mis oli väga õpetlik, sest läbi selle õppisin erinevaid dokumente lugema, mis on raamatupidamises eriti oluline. Niisiis õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Baltic Chess Group OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestusest
Kassapidajaga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping, millega sätestatakse kassapidaja materiaalne vastutus. Tööajal hoitakse kassas vajalikku hulka sularaha tehingute teostamiseks, mis paigutatakse kindla summa täitumisel või kindlatel tähtaegadel seifi. Tööpäeva lõpul tuleb kassasse makstud raha ja väljamaksmata raha paigutada seifi. Kui ettevõttes on palju kassasid, näiteks jaekaubanduses, siis on vahetusraha väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast
Raamatupidaja kutse-eeika. Raamatupidajalt oodatakse ausust ja otsekohesust, objektiivsust, kompetentsust, parimat töö kvaliteeti, usaldusväärsust ja lojaalsust. Raamatupidaja peab kutsetegevuses lähtuma kutseala standarditest ja tagama oma tegevuse kõrge kvaliteedi. Kohustus täita hoolikalt ja oskuslikult kliendi või tööandja antud ülesandeid kuni need ühtivad aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse nõuetega. Konfidentsiaalsuse kohustus kehtib kaks aastat peale raamatupidaja ja kliendi või tööandja vahelise lepingu lõpetamist. Raamatupidaja on kõrgete kõlbeliste omadustega – elukutse hea mainega. Raha – majandusüksusele vajalik selleks, et tagada normaalne äritegevus. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas. Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot kassa. N: Raha toomine pangast D:Kassa K:A/a; Raha viimine panka D:A/a K:Kassa N: Lühiajal laenu laekumine arveldusa. D:A/a K: Lühiajaline pangalaen
majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lihtne arvestus, kus majandustehingud kirjendatakse ainult raha seisukohast lähtudes. Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada raamatupidamist kassapõhiselt. Kõikidel füüsilisest isikust ettevõtjatel lubatakse pidada oma tulude ja kulude arvestust kassapõhiselt. See tähendab, et füüsilise isiku poolt saadud tulu, maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised ning tasutud või kinni peetud tulumaks võetakse arvesse selle laekumise või tasumise perioodil. 3.3.2 Tekkepõhine raamatupidamine Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Tekkepõhist raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise meetodil, iga
Kaupluse rajamiseks võeti laenu 150000 aastase intressig 12% Laen maksti tagasi 5 kuu pärasOmanikud investeerisid kauplusse 100000 Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese tegevusaasta kasumiaruanne 1.3 Leia töötaja keskmine brutopalk kuus 1.4.Koosta lihtsustatud kasumiaruanne, bilanss aasta lõpus ja kassavoo aruanne Algbilanss
K: Km 20 000 K: Tulu 100 000 Ostja tasumine 25% kohe arvelduskontole D: Arvelduskonto 30 000 K: Nõue ostjale 30 000 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. NB! 5400/1,2 saadakse ilma käibemaksuta summa. D: Kassa 5400 120% K: Tulu 4500 100% K: Km 900 20% Ettevõte ostab: 1. Põhitootmisele teenust, laekub arve 23 400 + km 20%. Arve tarnijale tasumata D: Tootmiskulud 23 400 D: Käibemaks 4680 K: Võlg tarnijale 28 080 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% D: Üldhalduskulud 5562 D: Km 1112.40 K: Arvelduskonto 6674.40 3. Kaupa, laekub arve: kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. D: Kaup 16 000 D: Km 3 200
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust nt
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet.
tekib tööandjal? ÜLESANNE 3 Ettevõttesse. 20x1.aasta novembri- ja detsembrikuus toimunud sündmused: 1) Novembris arvestati palka 1000 eurot, sotsiaalmaksu 330 eurot ja tööandja töötuskindlustus 10 eurot. 2) Novembris peeti palgast kinni töötuskindlustus 20 eurot, pensionikindlustus 20 eurot ja tulumaksu 171,36 eurot. 3) Novembrikuu eest maksti palka (summa arvutada). 4) Novembris moodustati puhkusetasueraldis summas 83 eurot, millelt sotsiaalmaks on 27,39 eurot ja tööandja töötuskindlustus 0,83 eurot. 5) 2.detsembril läheb töötaja puhkusele. Novembri lõpus arvestati töötajale puhkusetasu 930 eurot (arvutada ka tööandja ja töövõtja maksud ja maksed). Puhkusetasu maksti välja. 6) Detsembris tasuti novembrikuu väljamaksetelt maksud ja maksed. 7) 31.12.20x1 seisuga selgus, et puhkusetasueraldis peab olema 30 euro võrra suurem ja
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
K Müügitulu 400 000 15.Klientidele lähetatud tellimuste kulud perioodi jooksul 240 000 (osakuluarvestus 168 000) D Müüdud kaupade kulud 240 000 K Valmistoodang 240 000 Koostada raamatupidamislausendid ja kanda summad kontodele. Kasutada järgmisi kontosid: Tooraine ja materjalid, Tootmise üldkulud, Mittetootmislikud üldkulud, Tarnijad, Tootmistööliste palk, Muu tootmispersonali palk, Sotsiaalmaks, Töötuskindlustus, Muud kreeditorid, Lõpetamata tellimused, Valmistoodang, Põhivarade akumuleeritud kulum, Müük, Nõuded ostjatele, oma valikul veel võla- või nõudekontosid Leida perioodi tulemus (kasum/kahjum) ja jäägid kontodel tooraine ja materjalid, Lõpetamata toodang, Valmistoodang Kalkuleerida tulemus nii täiskulu kui osakuluarvestuse põhimõttel Kasumiaruanne skeem 2
· Ennustada tõenäolisi arenguid Maksude arvestus Reguleerivad EV maksukorralduse seadus, EV maksuseadused, rahvusvahelised maksulepingud, EL direktiivid Maksud liigitatakse: · Otsesed · Kaudsed · Maksed Käibemaks ( VAT ) Euroopa Ühenduses maksab maksu kauba või teenuse saaja ( pöördkäibemaks ) · lisandunud väärtuse maks · seadusest tulenevad erijuhud Käibemaksukohustuslane maksustatav käive 16.000 eurot Maksumäärad: · 0 % ( eksport ) · 20 % · 9 % ( raamatud, ravimid, ohtlikud jäätmed, matusetarbed ) Maksuvaba tervishoiuteenus, sotsiaalteenus, haridus 10 Näide: Osaühing Hulgikaubandus tegi perioodi jooksul järgmised tehingud: 1. ostab kaupa kogusummas 1 2 00, sh käibemaks. Ostuga kaasa saab osaühing arve, millele on kirjutatud järgmiselt: Kaup 1000 Käibemaks 200 Kokku tasumiseks 1 200 2
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale
tootmismeetoditest tulenevad • Ettevõttes töödeldakse infot spetsiaalsete võimaluste kohta: • Vesteldes töötajate, klientide ja konkurentidega • Lugedes eriala- ja ajakirjandust • Jälgides harustatistikat • Ettevõtet huvitab: 14 • Milliste konkurentide (toodete) käive kasvanud • Millised kliendigrupid kiiremini arenenud • Millised on olnud ja milliseks kujunevad tulevikus tehnoloogiate arengutrendid Ettevõtte määratlemine turul • 2) Milles peituvad põhilised šansid, lähtudes minu turust ja keskkonnast, näiteks: – Klientide uued vajadused tootegrupis A (nt koduteenindus) – Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus
· 10000 · 5000 · 200000 · 20 · 0 Käibemaks 1. Mis järgnevatest pole käibemaksumäär? · 0% · Käibemaksuvaba · 28% · 20% · 9% 2. Millise käibemaksumääraga maksustatakse raamatuid? · 9% · 0% · 20% · Käibemaksumääraga · Olenevalt raamatust erinevalt 3. Mis on sisendkäibemaks? · käibemaks ,mis on tasutud teistelt maksukohustuslastelt kauba soetamisel ja selle saab firma oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata(muidugi juhul kui kaup/teenus on soetatud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks) · Käibemaks. ,mis on 0% · Käibemaks, mis on kohustuslik ainult FIEdele · Käibemaksuarvutamise viis · Käibemaks ,mis on tasutud kauba eksportmise eest 4. Kui pikk on Fie maksustamisperiood?
. o TIS vajalikuks koostisosaks on: andmete töötlemise ja analüüsi allsüsteem - statistilised meetodid, mudelid, .. o TIS iseloomustab kindel struktuur, töötajatevahelised seosed, arvutisüsteemid ning protseduurid. Info peab olema täpne ja vajalik turundusotsuste langetamisel. o Olulisteks jälgitavateks valdkondadeks on: turupotentsiaal, turuosa, käive, tarbijad, konkurendid, jne o Tihti on vajalikud turu-uuringud: teha ise või tellida! 22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs. (lk 55-58, Turu_uurimine) Turu - uuringu protsess o Koosneb ETAPPIDEST: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine, uurimismeetodite määratlemine,
. o TIS vajalikuks koostisosaks on: andmete töötlemise ja analüüsi allsüsteem - statistilised meetodid, mudelid, .. o TIS iseloomustab kindel struktuur, töötajatevahelised seosed, arvutisüsteemid ning protseduurid. Info peab olema täpne ja vajalik turundusotsuste langetamisel. o Olulisteks jälgitavateks valdkondadeks on: turupotentsiaal, turuosa, käive, tarbijad, konkurendid, jne o Tihti on vajalikud turu-uuringud: teha ise või tellida! 22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs. (lk 55-58, Turu_uurimine) · Turu - uuringu protsess o Koosneb ETAPPIDEST: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine, uurimismeetodite määratlemine, andmete kogumine ja analüüs,
. o TIS vajalikuks koostisosaks on: andmete töötlemise ja analüüsi allsüsteem - statistilised meetodid, mudelid, .. o TIS iseloomustab kindel struktuur, töötajatevahelised seosed, arvutisüsteemid ning protseduurid. Info peab olema täpne ja vajalik turundusotsuste langetamisel. o Olulisteks jälgitavateks valdkondadeks on: turupotentsiaal, turuosa, käive, tarbijad, konkurendid, jne o Tihti on vajalikud turu-uuringud: teha ise või tellida! 22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs. (lk 55-58, Turu_uurimine) · Turu - uuringu protsess o Koosneb ETAPPIDEST: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine, uurimismeetodite määratlemine, andmete kogumine ja analüüs,
PR I= 50/1+0,1=45,45 10% PR I 4%= 50/1+0.04= 48,07 OK PR II= 100/1+0,1= 10% PR II 12%= 100/1+0,12=89,28 OK PR III= 110/1+0,1= 10% PR III 13%= 110/1+0,13=97,35 OK 4. Tahate investeerida Norra võlakirjadesse. Laenate 50 000 EUR aastaintressiga 9% ja vahetate selle No Investeerite selle 1-ks aastaks Norra võlakirjadesse intressmääraga 7%- Kasutate katteta intressiarbit Milline on Teie kasum /kahjum tehingult(EUR),kui 1 aasta pärast on valuutakurss 8 NOK/EUR? Milline on Teie kasum /kahjum sellelt tehingult(EUR),kui 1 aasta pärast on valuutakurss 7,6 NOK/EUR? Minu lahendus ????? Laen 50,000 EUR aasta intress 9% 4,500 EUR 1euro= 7,8 NOK 425,100 NOK Intresmäär 7% ???? 454,857 NOK
aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat (amortisatsioonisumma) = 1800 eurot/aastas Raamatupidamiskanne 31. detsembril 20x1: D (Depretsiatsiooni)kulud 1800 K Akumuleeritud kulum 1800 Ettelaekunud tulud ... kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettelaekunud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks, koolitus, konsultatsioon jne. Ettelaekunud tulu -näide 28. juunil 20x1 laekus rendimakse summas 3000 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1: D Raha 3000 K Ettelaekunud renditulud3000 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1: D Ettelaekunud renditulud 1500 K Renditulud 1500 Tekkepõhised kulud ... kajastatakse esmalt kasumiaruandes kuluna, aga raha maksmine võib toimuda hiljem. Tekkepõhised kulud -näide
. . Igal maksul on oma seadus: Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 31.12.2010 KÄIBEMAKSUSEADUS § 1. Maksu objekt (1) Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17); 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõiked 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive; 4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga.
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja dividendid) 3. Vara
annaabi.ee 
