Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamat minu elus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lugedes, fantaasia, lugesin, nendest, ajanud, vihast, jaolt, kirjanikud, filmidega, alternatiiv, filosoofiat, teemaga, aabitsad, muinasjutud, hakkasin, väljendamiseksnagi, audio, visuaalselt, filme, paljudele, hallist, dick, nägin, elasin, hakkaks, lõpukirjandi, võtnud, osasi, populaarne, eragon, laadne, fantaasiateos, kinos, kuulan, vaatan, loenmõtteid ja sõnumeid maailmale. Mina olen oma lapsepõlves lugenud suhteliselt palju raamatuid. Mida vanemaks ma olen saanud, seda väiksemaks on raamatute lugemise arv jäänud. Miks ma ikkagi loen raamatuid? Minu jaoks on raamatud kasulikud, sest need arendavad sõnavara ja silmaringi. Sõnavara on eriti kasulik kirjandite kirjutamisel. Kui ma loeksin praegu samapalju raamatuid kui väiksena, siis ei oleks mul kirjandite kirjutamisel niipalju raskusi. Raamatuid lugedes saab kogeda uusi ja huvitavaid situatsioone, kuhu päris elus ei pruugi sattuda. Saab ka kogeda samu olukordi mis on endaga juhtunud, ja juurelda kuidas raamatu tegelased nendega hakkama on saanud. Negatiivsel poolel on raamatud väikestviisi ajaraiskajad, neid lugedes kaob ajataju. Minul isiklikult juhtus nii, et lugesin mitu suve tagasi ,,Harry Potterit". Raamat veel pooleli, pidin ühel päeval muru niitma. Raamatu lugemist alustasin umbes kella kaheteist paiku hommikul, ja lugesin
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või
palju huvitavaid raamatuid ning saanud osa erinevate kirjanike loodud maailmadest, mis on omakorda avardanud minu mõttemaailma ja andnud palju mõtteainet. Eesti klassikud ja ,,suurkujud" kirjanduses on kirjutanud huvitavaid raamatuid, mis tunduvad alguses veidi keerulise ülesehitusega ning rasked aru saada, kuid pikkamööda muutub lugemine nauditavaks ja haarab mind, lugejat, täielikult oma lummusesse. Lugedes Jaan Krossi ajaloolist raamatut ,,Keisri hull" oli minu esimene mõte, et see on liiga keeruline minu jaoks. Asjad tundusid juhtuvad imelikult, autor kirjutas ju mitmekümne aastase nihkega päevikuvormis ja lugeja pidi äärmiselt tähelepanelikult lugema ja palju kaasa mõtlema, et saada aru, millisel aastal tegevus toimub. Kui ma lugedes hakkasin lõpuks järjepeale saama oli tunne hoopis teistsugune. Mulle meeldisid Jaan Krossi otsesed seosed erinevate ajaloo
Kuid need raamatud, mille olen ka päriselt läbi lugenud on mind mõjutanud juba sellega, et olen viitsinud ja jaksanud need läbi lugeda. Loomulikult oleneb kõik sellest, milliseid raamatuid loen. Minu põhilised lemmikud raamatute hulgas on noorsookirjandus. Seal on palju päevakohast teemat, mis mind väga köidab. Nii leian palju ühist raamatu sisu ja nende tegelastega. Saan leida lahendusi enda probleemidele ja nendest midagi õppida. Niimoodi saab vältida vigu, mida on raamatus läbi elatud. Raamatutest, mida lugenud olen, olen õppinud, et ei tasu alati kõiki inimesi usaldada, sest see võib sulle hiljem kätte maksta. Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust. See laiendab jällegi silmaringi ajaloolisest küljest veel enamgi, kui teeksin seda ainetunnis. Nii leian ülevaate sellest, kuidas inimesed elasid kunagi varem. See paneb mind mõtlema sellele elule ning kuidas
Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad. Eriti populaarsed on noorte seas muidugi ajakirjad.
King lõpetas ülikooli 1970ndal aastal ja abiellus aasta pärast lõpetamist. Suurel osal inimestel on elus vähemalt üks väga raske aeg. Nüüd, kui King ei suutnud kohe pärast lõpetamist tööd leida, pidi ta töötama kohalikus pesulas. Paar esimest kooselu aastat elasid Tabitha ja Stephen pesulatöölise kehvast palgast (1.60$/tund) ja naise õppelaenudest. Vahepeal said nad ka väheke raha Stepheni luhijutustuste eest, mida kohalikes meesteajakirjades avaldati. Nendest juttudest koostas ta hiljem kogumiku nimega "Night Shift". 1971. aasta sügisel sai ta Hemdeni Keskkoolis inglise keele õpetajana tööd. Siis alustas Stephen oma esimese romaani "Carrie" kirjutamist. Ta kirjutas õhtuti ja nädalalõppudel. "Carrie" valmis 1973ndal aastal. Ta sai selle romaani eest 400000 dollarit, mis tundus talle sellel hetkel tohutu summana. Pärast "Carrie" läbilööki ammerika raamatulettidel lahkus ta õpetaja ametist ja keskendus kirjutamisele. Sellest
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Internet versus lugemine Lugupeetud kuulajad, tahan teiega jagada oma mõtteid teemal internet versus lugemine. Minu arvates on see teema hetkel väga aktuaalne, sest tänapäeval ei loe noored enam nii palju raamatuid kui vanasti ning eelistavad pigem istuda arvutis ja surfata internetis. Aga miks on nii, et noored ei huvitu enam raamatute lugemisest? Üks peamistest põhjustest on kindlasti see, et arvuti ja internet tekitavad sõltuvust ja mida rohkem on inimene arvutis, seda raskem on tal ennast arvutist lahti rebida. See sõltuvus tekib väga kiiresti ja märkamatult. Tekib petlik illusioon, et "kui ma pole internetis olen maailmast ära lõigatud". Sellest tulenebki, et erinevates suhtluskeskondades, nagu näiteks facebook, twitter ja msn, toimub ööpäevaringselt aktiivne tegevus. Kuid vaadakem tõele näkku, tegelikult on see üsna pealiskaudne ajaveetmise moodus, kuid samas nii haarav, et vähesed leiavad selle asemel tee raamatu juu
veel tean ja oskan. Ma ei ole veel suureks kasvanud. Ma ei ole veel välja kasvanud. Ma ei hoia veel oiates kätega peast kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut
,,Sigtuna väravatega". Parimaid on novell ,,Ohtlik leiutis", milles kindlate väärtuste kaitsjad panevad üpris veenvate argumentidega põlu alla ohtliku leutise trükikunsti. Paraboolide kõrval kirjutab Valton Eesti ajaloost, eriti muinas- ja keskajast inspireeritud novelle, filmistsenaariume (,,Viimne reliikvia", ,,Hundisegaduste aegu") ja näidendeid, kus kohtame nõidu, manatarku ja ravitsejaid inimesi, kes oskavad vaimujõul vormida reaalsust, umbes nii, nagu suudavad kirjanikud ja teised kunstiloojad. Vaimu vägi ja loomise jõud on Valtonil kõrgelt väärtustatud. Ajapikku kristalliseeruvad Valtoni loomingus opositsioonipaarid, mille vahel ta mõttemängud kulgevad: tsivilisatsioon-loodus, sootsium-indiviid, ajalugu-hetk/igavik, mees-naine, ratio-intuitsioon, siinpoolsus-teispoolsus, mateeria-vaim jm. Dekonstruktsioon piirdub enamasti hierarhilise suhte ümberpööramiseg, s.t väärtustatud
elu väärtuste, kuid ka pahede, näiteks sõja kohta. Üks raamat, mis on tugevalt muutnud minu arvamust sõja kohta on Meg Rosoffi poolt kirjutatud ,,Nii ma nüüd elan". Tegu on sõjajutustusega, mis räägib sõja koledustest ning selle ebaõiglusest. Vanemad ning vanavanemad on tihti rääkinud mulle sõjast ja Eesti NSV ajast ning tol ajal valitsenud koledustest. Ma kuulasin alati nende jutte suure huviga ning arvasin, et tean mida tähendavad sõja jubedused. Kuid lugedes seda raamatut mõistsin, et eksin rängalt. Raamatut lugedes möödus iga peatükk hulga pisaratega. Raamatus oli erakordselt elavalt kirjeldatud, mida näeb tsiviilelanikkond sõjas, kuidas sõda lahutab perekondi ning hävitab suhteid, kuidas rahvas õieti ei teagi kellega võideldakse, kes on vaenlane ning kes on oma. Nüüd kui olen raamatu rohkem kui korra läbi lugenud arvan, et tean, mida tähendab sõda.
kokkuvõtte ja teeks töö ära, siis see raamat oli kirjutatud lihtsalt ja noortele mõistetavas keeles. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17- aastaselt. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009 aastal. Ene Sepp kirjutas raamatu, mis räägib tänapäeva noorte elust ja raskustest. ,,Medaljoni" peategelasteks on kaks 9. klassi õpilast Heidi ja Tanel ning teos räägibki täpsemalt nende elust, raskustest, suhetest vanemate, sõprade ja kooliga. Raamatut lugedes ei tulnud mul tunnet, et autor oleks selle loo välja mõelnud vaid tekkis tunne, et see on hoopis tõesti sündinud lugu. Probleemid, mis raamatus välja tulevad on ka reaalses elus olemas. Näiteks peategelane Heidi jääb 15. aastaselt rasedaks, ka reaalses elus on sellises vanuses noori tüdrukuid, kes jäävad rasedaks ja sünnitavad. Või siis, kellel meist ei oleks probleeme vanematega või kellel meist ei ole olnud purunenud südant? See kõik on tegelikult ju ka reaalsuses
Teised kõrvalistujad on vanemad vennad-õed. Tihti on esiklapsed sellises eas, kus pool elu on koondunud arvutisse. Ehmatav on mõte: "Tänapäeva lapsed on tuttavad pigem arvuti- ja videomaailma kui raamatuga" 23 Koos vanema venna või õega ongi huvitavam videosid vaadata ja Internetis surfata. Tahetakse sarnaneda suuremaga/ vanemaga. 2.2.2. Kes ei oska lugeda, ei oska elada Keskmine abiturient peaks lugema vähemalt sada lehekülge raamatut päevas. Ilma selleta ei arene ta edasi. Lugedes areneb sõnavara. Raamatutest võib leida vastuseid küsimustele, mis on elust enesest. Tekivad uued vaatepunktid ja nii võib nii mõnigi vaade, mis enne tundus vale, muutuda õigeks, täpsemaks. 22 S.Eilsen, Lapse õpetab lugema perekond - Postimees, 19.09.2007. 23 ,,Lapsed eelistavad raamatutele multimeediat." [WWW]http://www.koolielu.ee/pages.php/0303,17779?aj=1102 (10.01.2009). 20
Damien Lewis Orjatar Minu arvamus Esimese asjana pean ära mainima, et see raamat on nüüdsest üks minu lemmikutest! Kohe kui sellest raamatust tunnis kuulsin, teadsin, et see on minu valik. Koju jõudes oli ema selle mulle juba raamatukogust toonud ning kuigi kirjanduse raamatutöö tähtaeg läheneb, ei suutnud ma vastu panna kibelevatele näppudele ja haarasin kätte raamatu ,,Orjatar". Lugesin seda terve päeva, sest olin kodus haige ning läbi ta mul saigi. Ja kui Helen loeb ühe raamatu nii kiirelt läbi, tähendab see vaid üht-raamat on HEA! Ja muidugi pean ma nüüd ja kohe oma emotsioonid kõik kirja panema, nüüd, kui nad kõige värskemad on. Raamatu lugemisel tekkis mul nii palju emotsioone. Ma elasin sellesse loosse nii sisse. Minuga ongi nii, et ma suudan süveneda ainult minu jaoks huvitavatesse lugudesse. Seetõttu seisavadki
ta ka vastu võttis. Pärast vangilaagrist vabanemist, repatrieerimist 1946. aasta novembris, sai Jõgisalu uuesti õpetajaks, seekord Saulepi Mittetäielikku Keskkooli. Saulepis õpetas ta matemaatikat, keemiat, eesti keelt ja teisi aineid. 1947. aasta l. septembrist pakuti Jõgisalule Märjamaa Keskkooli õpetaja kohta, kuhu ta jäi tööle oma õpetaja-aastate lõpuni. Märjamaa Keskkoolis töötas Jõgisalu kolmkümmend üks aastat, nendest kakskümmend kuus õppealajuhatajana. Töö kõrval lõpetas 1950. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja keemiaõpetaja kutse. Nõukogude ajal ei olnud õpetaja töö kerge. Ühiskonnas valitses kahekeelsus - üks asi, mida koolis õpetati, ja teine, mida kodus räägiti. Eestlased ei olnud ise oma peremehed ja see mõjutas ka õpetajatööd
Inimese haigestuvad, et tähelepanu saada. See on ka osa tundemaailmast. Teadvustades endale, et teisi inimesi tuleb kohelda nii nagu tahan, et nemad mind kohtleks, on pannud aluse minu uuele eluperioodile. Tänu sellele mõtele otsustasin, et võtan osa projektist ,,Vanem vend/vanem õde". Mul on selle üle väga hea meel, et langetasin sellise otsuse. See parandab nii minu elu ja kindlasti suudan ka ühe väikese tüdruku ellu rohkem päikest tuua. Raamatut lugedes sattusin vastamisi tõega, et inimene, kes kõneleb ainult endast, mõtleb ka ainult endast. See on väga levinud, et inimesed räägivad endast ja ei pööra tähelepanu teiste vajadustele ja tunnetele. Proovin võimalikult palju kuulata ja mõista teiste inimeste tundeid. Üritan alati anda sõpradele ja perekonnale nõu võimalikult neutraalseks jäädes. Proovin vältida võimalikult palju enesekeskset suhtumist. Pööran tähelepanu teistele, et nad saaksid tunda ennast minu jaoks
Ta on ikkagi eelmise sajandi üks silmapaistvamaid kergejõustikasi, mitte medalite poolest, vaid oma silmapaistvate rekordite ja tulemuste poolest. Internetis on väga häid lugusid temast. Üks hea näide on virumaa leheküljelt, kus räägitakse tema tegudest enne I maailmasõda ja selle ajal. (www.virumaa.ee/2002/06/ve-heino-lipp-kumnevoistleja-labi-aegade/) Leidsin kah väga huvitava uurimistöö Heino Lipu kohta, mis sisaldas kõike seda materjali mida ma lugesin T. Lääne raamatust. (http://www.annaabi.ee/Heino-Lipp-Uurimist %C3%B6%C3%B6-m13208.html) Kui veel mainiga ära internetist leitud materjale, siis kindlasti silma torkas Eesti Rahvusringhäälingu poolt tehtud lühifilm Heino Lipust kui eelmise sajandi ühest andekamast kergejõustiklasest. (https://arhiiv.err.ee/vaata/heino-lipu-lugu) Raamatut läbi lugedes ja lühifilmi lõppedes valdasid mind väga erinevad emotsiooni. Suur suur austus H.Lipu vastu
lõpus traagilise pöörde ning soovides olla Kuldkalake, kes inimeste soove ja kõige kättesaamatuimaid unistusi täidab, leiab Mikk oma lõpu. Intervjuu Diana Leesaluga: 2.Millal ,,Mängult on päriselt" Teie mõtetes sündis? Millest saite raamatu loomiseks inspiratsiooni? Kui palju on selles raamatus Teid ennast - mitte Teie mõtteid, vaid Te enese elu? Inspiratsiooni sain elust enesest. Sellest, mida ma enda ümber nägin, mida kuulsin, mida lugesin. Siin raamatus ei ole midagi, mida ei ole päriselt juhtunud või mis ei oleks võimalik. Minu enese elu on siin loos isegi hirmuäratavalt palju. Mitte otseselt minu endaga juhtunud, aga minu kaaslastega küll. Need seigad, mis puudutavad ühiselamus toimunut, on küll puhas dokumentalistika. Mina ja minu sõbrad ei mänginud neid mänge, aga me nägime seda kõike pealt. 2)Millist vastukaja olete saanud oma ropendava kirjaviisi eest? Kiruti ikka, aga mitte väga
teeninduskultuuri arendamine. Sealhulgas märgata kõike, mis on seotud teenindusega valitud ettevõtetes, selle häid ja halbu külgi. Uurimustöö on jaotatud kaheks peatükiks, esimeses peatükis kirjeldan oma külastusi ja kontakte valitud organisatsioonidega, püüan võimalikult arusaadavalt anda edasi oma tähelepanekuid ja kogemusi. Töö teine pool koosneb teeninduskultuuri analüüsist kus ma kombineerin oma külaskäikude kogemused ja teadmised mis olen omandanud kursuse materjale lugedes ja töödeldes. Kokkuvõttes mainin paari lausega mida kasulikku omandasin ning õppisin antud kursusest ja uurimustööst. Uuringu objektideks valisin kaks sama teenust pakkuvat organisatsiooni kuna eeldan, et sellisel moel on kõige parem tuua esile ettevõtete sarnasused ja erisused klienditeeninduse valdkonnas ning anda võimalikult objektiivne hinnang teeninduskultuurile. Mõlemate objektide külastused on realiseerunud kolme külastuse,
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
Essee raamatu põhjal ,,Me peame rääkima Kevinist" Tänapäeval leidub palju raamatuid, mis on seotud just eripedagoogika teemaga. Lugedes neid raamatuid saame aimu teiste inimeste läbielamistest ning avastame enda jaoks midagi uut. Lugedes Lionel Shriveri romaani avastasin enda jaoks teist tüüpi tundeid kui tavaliselt ning ei osanud otsustada kellele lõppude lõpuks kaasa tunda. Raamat ,, Me peame rääkima Kevinist" mõjutas mind tohutult ning muutis minu seniseid seisukohti. Raamatu peakangelased panid mind mõtlema, et elus ei tasu vastu võtta otsuseid lihtsalt seetõttu, et me kardame kedagi
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming ..............................................................................................................................8
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." (Anton Hansen Tammsaare) Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab. Lisaks saab ka
variseb, siis leidub alati midagi, mille nimel edasi pingutada ja võidelda. Ehtne näide sellest, et lootus sureb viimasena. Nad olid mehed, kellel puudusid unistused ja plaanid, sest nad elasid hetkes. Pärast kokkupuudet surmaga ei uskunud nad jutte inimlikkusest ega polnud naiivsed. See raamat pani palju elu üle järele mõtlema, sest tegelikult me keegi ei tea, kui kauaks meid siin ilmas on. Mihkel Raua raamat „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ on üks nendest raamatutest, milles tunnetan seda miskit, mis paneb seda raamatut lugema kuni viimaste lehekülgedeni. Selline teos näitabki seda, kui hea üks kirjanik olla võib. Peale selle raamatu lugemist olen palju enesekindlam, oskan asju erinevatest vaatepunktidest analüüsida ja tulla toime kriitikaga. See raamat annab motivatsiooni luua endale kõrged eesmärgid ja pürgida nende eesmärkide poole. Kui kukume, siis on meil kaks valikut, kas lamada või tõusta püsti ja alustada uuesti
Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute lugemine tuleb kasuks kirjandite kirjutamisel. Tänu sellele tulevad mõtted paremini pähe ja jutt läheb ladusamalt. Samuti suurendab see maailmavaadet ja mõttemaailma. Mõned raamatud panevad tõsiselt elu üle järgi mõtlema. Raamatud on samas ka heaks ajaviiteks. Neid on olemas igale võimalikule maitsele. Raamatuid on väga erinevatest valdkondasest ja igaüks võiks leida sealt endale sobiva. Kui teema ei sobi, siis on raske raamatut lugeda.
...................................15 LISA 1................................................................................................................................16 LISA 2................................................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Pidime suvevaheajal lugema ühe kohustusliku kirjanduse, mille kohta tuli ka referaat koostada. Mina lugesin Iris Murdochi kirjutatud raamatut ,,Must prints". Juba algul tundus see raamat mulle väga huvitav ja põnev,aga osutus väga raskeks. Keerulised sõnad ja laused. Raamatu ülesehitus oli ka kuidagi ebatavalisem kui harjund olen. Nimelt peategelane väidab, et loen tema kirjutatud raamatut. Peategelane, aga on meessoost, kuid tegelik autor naissoost. See ajas algul väga segadusse. Kui olin lugemisega lõpule jõudnus ja
kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni uinunud loodusehuvi ja mida arvukad loodusesõbrad kodustes oludes raadiotest lindistasid. Küllap eelkõige just see töö tõi 1989. aastal talle ka üldse kõige esimese väljaantud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia. Omaenda tähtsaimaks loodusehuvi äratajaks peab Fred Jüssi Hillar Pärjasaart, kellega ta tutvus 1948.aastal. Et noil aegadel - ja palju hiljemgi - oli pääs mere äärde Eestis suuremalt jaolt suletud, huvitus noormees eelkõige metsadest ja rabadest. Nimetab ennast üksiküritajaks, kelle huvi on olnud enamasti suunatud elamustele. Aastal 1997 . aastal sai Eesti Taassünni auhinna . 3 "Olen oma kuulmise pöördumatult ära rikkunud, et ajasin hea helitehnikaga taga loodushäälte peensusi," ütleb Fred Jüssi , kes üksvahe oli peaaegu igale eestlasele üks tuntud ja armastatud loodushääli . Tema raadiosaated loodusest ,
Aga kindlasti lähema kümne aasta jooksul saame e-raamatuga väga hästi tuttavaks. Ma arvan, et aastal 2020 on see olemas igas kodus. (8) Küsitluse tulemused Selle uurimustöö jaoks koostasin küsitluse, uurimaks, mida arvavad inimesed e-raamatutest ja raamatute tulevikust üldse. Otsustasin saadud andmed esitada nii teksti, kui mõne diagrammi kujul, et paremat ülevaadet luua. 40-st vastajast üheksa vastasid, et nad ei tea e-raamatutest ja väljaannetest eriti midagi, 19 olid nendest kuulnud, kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus ning vaid 3 arvas, et paari aasta pärast paberlehti enam ei eksisteerigi
Aga tänapäeval ei imesta selle üle peaaegu keegi. Kõige kummalisem on see, et kogu romaan on ju tegelikult pihtimus. Aga kellele? Raamatust võib välja lugeda, et Angelole, kuid samas ei saadeta neid kirju ära. Justkui kirjutataks iseendale. Võibolla oma süümepiinade leevendamiseks või hoopis oma mõtete korrastamiseks, enese leidmiseks. Mõtete kirjapanek on väga kasulik, eriti siis, kui on vaja lahendada mingi probleem või kui on midagi südamel. Seda raamatut lugedes tundus, et päevikupidaja süda läks küll kergemaks. Mingid lahendused ta leidis. Mind mõjutas see ka nii palju, et mõtlesin suisa ise oma mõtteid paberil lahkama hakata. On ju sageli segaseid hetki ja tundeid, millest võibolla kohe aru ei saa. Mõnest mõttest või tundest ei suuda ega või aga kellelegi rääkida. Aga paber kannatab kõike ja selle saab teiste silmade eest ära peita või isegi hävitada. Nii et kirjutamine pole üldse paha mõte. Eriti hea on võtta keegi isik, kellele
soovin ka teha. Miks? Vot seda ma ei oska eriti öelda. Võib olla, et kätte saada adrenaliinilaks. 17) „...mille vesi võis olla isegi kuni 50 °C...“ – Vot sellises vees tahaks ise isegi supelda. Võib ainult mõttemaailma jääda, kui hea, mõnus ning soe seal olla võib. Samas kindlalt ka kõrvetavalt kuum. 18) „See onsen, kuhu meie läksime suusatades...“ - Selle kirjutasin just selle sõna onsen pärast välja. Alguses lugesin selle sõna välja kui nonsens, ning lõigu lõppu jõudes, tundus kõik kuidagi imelik ning kui uuesti lugesin, siis alles sain sõna õigesti loetud. 19) „Yübari melonid ehk kas valge on parem kui kollane?“ – Selle lause kirjutasin koheselt välja kui seda lugesin. See tõstatas ka minus küsimust, kuid ega ma eriti ei teadnud ega ka siiamaani tea, mida see Yübari melon üldsegi on, kuid see tundus päris muhe ja omapärane küsimus. Eks meil kõigil tuleb
Ajatu mälu puudumine ,,Loomingulisus on mälu puudumise tagajärg. See on lihtne: kui sa tead, kui sa mäletad, kuidas midagi teha, puudub igasugune vajadus midagi uut välja mõelda. Siis sa lihtsalt teed. Sageli hästi. (...) Mälu puudumine on eeldus, et asjad toimiksid." Lugesin Kaur Kenderi raamatu ,,Yuppiejumal" läbi üsna pikka aega tagasi. Nüüd, enne arvustust kirjutama hakates mõtlesin, et sirvin veel korra raamatu pealiskaudselt läbi. Esimene asi, mis mulle silma jäi, oli allajoonitud mõte, mida on tsiteeritud ka eespool. See lõik oli küllaltki raamatu lõpus. Kas ma hakkasingi seda valetpidi meelde tuletama? Kas nimelt? Igaljuhul nii see läks. Olen tegelikult
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
ebatavalist merelooma kõnnivad käest kinni. Kindlasti teeb see illustratsioon raamatu paremaks mõista ning samuti ka huvitavamaks 4.2 Samuti on väga huvitav taanlase Jon Ranheimsaeteri illustratsioon Marianne Hanseni raamatule "Palle P ja pärl". Nähtaval illustratsioonil on väga palju detaile, mida sa kindlasti kohe esimese korraga ei märka. Ma usun, et eriti poistel oleks väga huvitav uurida erinevaid sõjariistu, samal ajal lugedes kaasahaaravat lugu seiklustega poisist. 4.3 Minu kriteeriumidele vastasid ka taanlase Rasmus Bregnhoi illustratsioonid oma raamatule "Lähme suure vennaga välja". Mulle meeldis illustratsioon, kus teose peategelane, väike vend istus pardi seljas, kes oli temast mitu korda suurem ja kus teised pardid kükitasid kuutides. Selline asi pole reaalsuses võimalik, aga pildil nägi see väga huvitav välja. Värvid olid kirkad. Samas ühel teisel samast raamatust pärit illustratsioonil,
annaabi.ee 
