Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei
vallutada Aafrika Caesar vanarooma väejuht, poliitik, kirjanik, vallutas Gallia, 1. Kes üritas vallutada Britannia, alustas kodusõja, võitis, kuulutas end rooma diktaatoriks Kleopatra hellenistliku egiptuse viimane valitseja, caesariga laps, tegi eneka Augustus Octavianus, 1. Rooma keiser, vallutas egiptuse sp kleopatra enekas Constantinus Suur keiser, legaliseeris kristluse, kiriku osatähtsus kasvas Jeesus rändjutlustaja, pidas end jumala pojaks, jumalariigi saabumine Peetrus rändjutlustaja, jeesuse jünger, alus rooma kristlaste kogudusele, esimene piiskop, taevariigi võti Paulus rändjutlustaja, misjoniretked süürias, väikeaasias, palju poolehoidjaid kristlusele, sümboliks mõõk 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilik piirkond, madalate mägede tõttu ühendusteed maismaadpidi,
7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja o Athena > Minerva sõja- ja tarkusejum. o Ares > Mars sõjajumal o Kronos > Saturnus viljakaitsja, Jupiteri isa o Vesta kodukolde jumalanna, Vesta neitsid o Janus kahepealine alguse ja lõpu jumal 8. Ristiusu tekkimine o Palestiina olukorra arvestamine Rooma poolt o Juudi soost rändjutlustaja Jeesus Kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki Rõhutas universaalsust, võrdsust Tugev mõju alamklassile o Lõhe juutide vahel pooldajad ja vastuseisjad o Sarnasus idamaisusega süvendab usu levikut o Rändjutlustajad apostlid, kristlikud kogudused o Esialgne vastuolu Roomaga (lugupidamatus)
Assisi Franciscus sündis 1182. aastal Itaalias Assisi linnas. Ta armastas lõbutseda ja luges kirglikult trubaduuride luulet. Vanemad täitsid iga ta soovi.Hakkas rändjutlustajaks ja rändas mööda maad nagu seda oli kunagi teinud Jeesus Kristus. Franciscust peetakse üheks tähtsamaks suurkujuks kristlikus religioonis. Suri 1226. Dominicus oli haritud Hispaania vaimulik, kelle kutsumuseks sai ketserite pööramine. Kuna tundis hästi pühakirja ja elas rändjutlustaja elu, suutis ta palju inimesi katoliku usule tagasi võita. 1215. aastal asutas selle töö jätkamiseks dominiiklaste mungaordu. Jan Hus- Üks kuulsamaid ketsereid. Ta taunis kiriku rikkust ja nõudis ümerkorraldusi. Pidas Prahas tsehhikeelseid jutlusi ja arvas, et piiblid peaks tõlkima kõigile arusaadavatesse keeltesse. Põletati avalikult tuleriidal. Innocentius 3.- Sündinud 1160.a Itaalias. Üks ajaloo nooremaid paavste. Saavutas suurima võimu, mis paavistil kunagi on olnud.
9.Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. Kristluse teke. 1.sajandil tegutses Palestiinas rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas jumalariigi saabumisest. Sinna oli avatud tee neile, kes siiralt uskusid. Pärast Jeesuse surma hakkasid jüngrid uskuma, et tegemist oli messiaga (heebrea k messias, kreeka k christos ´salvitu´). Kümme päeva pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 päeva pärast ristilöömist), sündis nelipüha ime Püha Vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid
(3põhjust) *tegutsesid rändjutlustajad- veensid inimesi selles, et kristlus on hea *ei tehtud vahet rikaste ja vaeste vahel- inimestele meeldis võrdsus ühiskonnas ning seetõttu otsustati kristluse levitajaid toetada *kuulutati Jumalariiki kõigile- räägiti, et kristlus on hea ja seda tasub toetada ning piisava veenmise järel hakatigi kristlust toetama 3. Kes oli, millega on ajalukku läinud: 1) Jeesus- Jeesus oli esimesel sajandil tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Ajalukku on läinud sellega, et ta löödi Kolgata mäel risti. 2) Pontius Pilatus- Juudamaa asevalitseja, kes lasi vangistada Jeesuse. 3) Peetrus- Jeesuse jünger, kes pani aluse Rooma kristlaste kogudusele; usuti, et tema kätte usaldati Taevariigi võtmed 4) Paulus- usulevitaja Süürias, tänu kellele võitis kristlus juurde palju poolehoidjaid; tema sümboliks on mõõk.
Ta suri 75-aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Constantinus Suur Oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus kristlaste jaoks Jeesus Kristus; sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, umbes 6 eKr kuni 4 eKr Naatsaretis; suri umbes 27 kuni 36, tõenäoliselt 30 või 31 pKr Jeruusalemmas. Oli juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Paulus Oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 4. Seleta mõisted! 11p Kodanik Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus või suhe Senat Rooma senat oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr. Konsul Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja
Kleopatra- oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja, tal oli Caesariga laps, Hiljem abiellus Kleopatra Marcus Antoniusega, aga kui too Octavianuselt lüüa sai, tegid Kleopatra enesetapu Augustus- Augustus ehk Octavianus oli esimene Rooma keiser, ta vallutas Egiptuse, mille tagajärjel Kleopatra tegi enesetapu Constantinus Suur- keiser, kes legaliseeris kristluse, mille tulemusena kiriku osatähtsus hakkas kasvama Jeesus- rändjutlustaja, kes nimetas end Jumala pojaks ja kuulutas Jumalariigi saabumist Peetrus- rändjutlustaja, Jeesuse jünger, ta pani aluse Rooma kristlaste kogudusele, oli Rooma esimene piiskop, usuti, et tema kätte usaldati taevariigi võti Paulus- rändjutlustaja, kes käis misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias, ta võitis juurde kristlusele palju poolehoidjaid, sümboliks mõõk! 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilik piirkond
austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma.
loovinimesi,toetas neid rahaga ja lõi kõik tingimused viljakaks loominguks. Titus Livius- vanarooma ajaloolane Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". G. J. Caesar- Diktaator.kirjanik, kõnemees, (Vallutas Gallia) Augustus ehk Gaius Julius Caesar Octavianus , Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator Constantinus- Konstantinoopoli rajamine, ristiusu legaliseerimine Jeesus - oli juudi rändjutlustaja, usuõpetaja ja ravitseja. Peetrus- oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Paulus- üks mõjukamaid Jeesuse sõnumi tõlgendajaid. Paulust austatakse pühakuna kõikides pühakuid aus hoidvates kirikutes 15. Ristiusu tekkimine-, Kreeka keeles hakati Jeesust kutsuma Kristuseks.
Homeros- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. (8. sajandil eKr) Herodotos- oli kreeka ajaloolane. Historiograafia tegelik alustaja (484 eKr –425 eKr) Sokrates - oli vanakreeka filosoof. (469–399 eKr) Constantinus Suur-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu (272-337) Jeesus – oli juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja (6-4 e.m.a) Romulus- Ta moodustas suursugusematest linlastest Senati, Rooma linna asutaja (771 eKr- 716 eKr) Aristoteles-loogika rajaja (384-322 e.Kr) Caesar- oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, vallutas Gallia (100 e.Kr-44 e.Kr) 14. Kirjutas rooma eepose „Aeneis“ – Vergilius Makedoonia kuningas, vallutas Idamaad- Alexander Suur
erinevused,monoteistlik kristlus. Usk1. sugukondlik e. muinasaegne usund. oli seotud perekonna ja sugukonnaga. igal asjal oma jõud. iskusid loodusjõududesse, jumal Janus, igal majal kaitseinglid ja kodukoldejumalad, kardeti kurje vaime.2. kreeka religiooni mõju. jumalate nimed roomapäraselt, aga pm kreeka jumalad(nende panteon), palju ka idamaade mõju-> müsteeriumid, vabaneti surmahirmust.3.ristiusuteke. juudamaal elas jeesus, rändjutlustaja. ristilöömine=kurjategijate karistus. peagi saabub paradiis. paradiisi saavad need, kes armastavad jehoovat ja teisi inimesi ning kes sügavalt usudav millessegi. jutlus alamklassile.+ 12 jüngrit e. apostlit. Kultuurisaavutused: ladina keele tähemärgid kujunesid lõplikult välja 3. saj eKr. Rooma kirjanduse rajaja on Livius Andronicus. Ta oli pärit Kreekast. Hakkas kreeka keelt tõlkima ladina keelde. Põhiliselt tõlkis ta komöödiaid.
e) Tooga-Meeste pidulik pealisrõvas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem äsi jäi vabaks f) Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed g) Term-Avalik saun roomas. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. h) Metseen-Rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri i) Pontifex Maximus-Riigi ülempreester j) Augur-Ennustamisega tegelevad preestrid k) Apostel-Rändjutlustaja, saadik 2) Millega on läinud Rooma ajalukku järgmised isikud? a) Tiberius ja Gaius Gracchus-roomlased, kes püüdsid luua uusi maareforme, mille kohaselt pidid suurmaaomanikud osa oma maast vaestele andma b) Marius-ema nimelised reformid , osales sõjas võimu pärast Sullaga. Otsis tuge rahvakoosolekutest rooma linnas c) Caesar-kolmikliit crassuse ja pompeiusega lõpuks sai ainuvalitsejaks. Kuulsaim saavutus gallia vallutamine rooma riigi võimu alla
Jupiter Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus kapitooliumil Juno Hera - taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Mars Athena tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvur Venus Ares - sõjajumal Bacchus Dionysos - veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal Vesta Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Jeesus 1 saj palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Pontius Pilatus Juuda provintside asevalitseja, kes lasi jeesuse kolgata mäel risti lüüa. 753-509 eKr kuningate aeg (etruskide hiilgeaeg) 265 eKr kogu itaalia langes rooma võimu alla. 264-146 eKr 3 puunia sõda kartaagoga ülemvõimust vahemerel, lõppesid rooma võiduga. 146 eKr rooma impeerium liideti Makedoonia ja Kreekaga. 30 eKr octavianus vallutas egiptuse 313 - 381 - 395 Lääne ja Ida-Rooma jagunemine kaheks.
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
anda neile ka Kaananimaa, nõudes vastutasuks jäägitut kuulekust ja kõikidest teistest jumalatest lahtiütlemist. Sõlmides lepingut, olevat Jahve andnud iisraellastele ka nende seaduse, mis iisraellaste meelest olid üksteisega tihedalt seotud. Nimelt seadustest täpne kinnipidamine tähendas ka lepingu järgimist. Seaduse olulisima osa moodustasid kümme käsku ning üksikasjalikud ettekirjutused kõige erinevamates eluvaldkondades. 1. saj pKr tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus(heebrea keeles "Jahve on päästmine"), kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Ta tõlgendas seda eelkõige Jumala piiritu armastuse ilmingut ning väitis, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ja ligimeste vastu on just jumalariiki pääsemise olulisimad tingimused. Ühes sellega pööras ta tavapärasest vähem tähelepanu Moosese seaduse ja juudi usutavade järgimisele. Jeesus: "Issanda Vaim on minu peal; seepärast on ta mind võidnud kuulutama
Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras
Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani. Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Constantinus Suur - Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus Kristus - juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Vergilius - rooma kirjanik. Marcus Aurelius - Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani. Attila - hunnide hõimuliidu juht 434–453 Romulus Augustulus - viimane Lääne-Rooma keiser. Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Justinianus I - Ida-Rooma keiser 527–565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. 14) Selgitage järgmised mõisted:
Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani. Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Constantinus Suur - Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus Kristus - juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Vergilius - rooma kirjanik. Marcus Aurelius - Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani. Attila - hunnide hõimuliidu juht 434–453 Romulus Augustulus - viimane Lääne-Rooma keiser. Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Justinianus I - Ida-Rooma keiser 527–565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. 14) Selgitage järgmised mõisted:
· Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga veelgi hiljem. Jeesus Kristus · Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia (salvitu) tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma
dikteeris selle Muhamedile *Koraan on kirj. araabia keeles, tõlked pole pühakiri. *peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) *Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud *Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järglaseks kristlased end peavad sündis enne 1 saj. ekr. Jeesus juudi soost rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki, ta tõlgendas seda eelkõige, kui Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk armastusjumala ja ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused, ta rõhutas, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemise eelist vaid võib seda hoopis takistada. Jumalariik on eelkõige viletsatele, kes on valmis end siiras usus ja armastuses jumala hoolde usaldada.
KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järgijaks kristlased end peavad, sündis enne 1.saj eKr Rooma provintsis Palestiinas (praegune Iisrael, Liibanon ja Jordaania). Ta suri ristil 33-aastasena. Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand.
Nende algne religioon hakkas kaduma, säilis vaid formaalse riigiusuna. Selle asemel hakati ülistama mitmete erinevate jumaluste kokku-sulandeid. Müsteeriumid olulised - Bacchus. Oluliseks tõusis Isis, keda oli mõjutanud Kreeka, muutus peaaegu kõikvõimsaks. Jumalaema formaat. 1. saj eKr alistati Palestiina, monoteismi tõttu neil eristaatus - palju vabadusi. Valitsusaja lõpul määras Augustus sinna asevalitseja - prokuraatori. Siiski juudid virisesid, ringi rändas Jeesus - rändjutlustaja - "Taevasse saavad vaesed". Ülikkonna vastuseis, sundisid Juuda porkuraatorit Pontius Pilatust teda hukkama - u 30. pKr löödi risti. Ei tak. tema õpetuse levikut. Oodati jumalariigi saabumist. Kristlus muutus populaarseks, kuna olid kõigile avatud. Kaasa aitasid apostlid - rändjutlustajad: Peetrus (alustas Rooma kristliku koguduse, 1. piiskop), Paulus (otsis uusi pooldajaid usule Süürias, Väike-Aasias, Kreekas). Kogudus valis juhi - piiskopi/presbüteri. 1.-2. saj pKr u 5% kristlasi
Rooma hipodroomidest tähtsaim oli Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi. Gladiaatorid võitlesid elu ja surma peale (üksteise või loomadega) Colosseumis, rooma suurimas amfiteatris. Võidusõitjad ja gladiaatorid oli enamasti orjad, kelle hulgast aga tõusis esile mitmeid tuntud ja kuulsaid meistreid. RISTIUSK Kristluse tekkimine Rooma võimu all oli ka judaistlik Palestiina. Juudid olid rahulolematud oma olukorraga Juuda prokuraatori võimu all. 1.sajandil tegutses rändjutlustaja nimega Jeesus, kelle õpetus viletsate ja alandlike jumalariiki pääsemisest kogus populaarsust alamkihtide hulgas. Juudi aristokraatia survel lasi prokuraator Ponitus Pilatus umbes 30a. Jeesuse vahistada ja risti lüüa. Pooldajate meelest oli aga Jeesus lubatud messias, ehk kreeka keeles christos (,,salvitu"). Teda hakati pidama Jumala Pojaks, kes oli tulnud inimeste patte lunastama. Kristluse levik
jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma
Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj. tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks olid siiras usk ning jumala ja ligemesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k
Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: I saj eX Rooma kodusõdade puhkemise põhjused: Palgasõdurid olid ustavad oma väepealikule mitte Rooma riigile. 100a. toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas. KRISTLASED JA ROOMA RIIK Selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Monoteism - usk ühte jumalasse. Polüteism - usk paljudesse jumalatesse Apostel - rändjutlustaja. Ei tunnistanud Rooma jumalaid ja pidasid oma kohuseks levitada ristiusku uskmatute seas. Kiusati usu pärast taga. Apostlid olid kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu ütleb kreeka sõna - apostolos), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma. 12 apostlit: Peetrus e. Siimon, Andreas, Jakoobus - Sebeduse poeg, Johannes, Filippus, Bartolomeus e. Naatanael,
jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. · Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. · Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. · Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. 2. Kristluse tekkimine ja levik: a. Jeesus: · 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. · Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. · Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. · Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). · Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada.
liidendamine leidis aset aga veelgi hiljem. Kogu sellest Rooma järeleandlikkusest hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Niisugustes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Kuulutades peatselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ning ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused. Ta rõhutas korduvalt, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemiseks mingit eelist, vaid võivad saada hoopis takistuseks. Loomulikult
Taaveti soost juutide vabastaja ja 1000 aastase rahu- ning õigluseriigi rajaja). Esialgu ei nõutud juutidelt nende usu tõttu Rooma jumalate austamist ja keisrite jumalikustamist. 4.3. Ristiusu tekkimine: Ristiusu kujunemine on seotud Palestiinas 1. saj II veerandil pKr tegutsenud Jeesuse (hbr k Joshua või Jeshua) nimelise rändjutlustaja tegevusega. Varem puusepa ametit pidanud Jeesus hakkas jutlustama ~30 aastaselt ning kuulutas peatset Jumalariigi saabumist. Sinna pidid pääsema need, kes armastavad jäägitult jumalat ja oma ligimesi. Ta väitis, et Jumalariik on lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese
lähtuvate muude seaduste täitmine), messiase ootamine (hbr k mashiah – salvitu, võitud; kuningas Taaveti soost juutide vabastaja ja 1000 aastase rahu- ning õigluseriigi rajaja). Esialgu ei nõutud juutidelt nende usu tõttu Rooma jumalate austamist ja keisrite jumalikustamist. 4.3. Ristiusu tekkimine: Ristiusu kujunemine on seotud Palestiinas 1.saj II veerandil pKr tegutsenud Jeesuse (hbr k Joshua või Jeshua) nimelise rändjutlustaja tegevusega. Varem puusepa ametit pidanud Jeesus hakkas jutlustama ~30 aastaselt ning kuulutas peatset Jumalariigi saabumist. Sinna pidid pääsema need, kes armastavad jäägitult jumalat ja oma ligimesi. Ta väitis, et Jumalariik on lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna.
lähtuvate muude seaduste täitmine), messiase ootamine (hbr k mashiah salvitu, võitud; kuningas Taaveti soost juutide vabastaja ja 1000 aastase rahu- ning õigluseriigi rajaja). Esialgu ei nõutud juutidelt nende usu tõttu Rooma jumalate austamist ja keisrite jumalikustamist. 4.3. Ristiusu tekkimine: Ristiusu kujunemine on seotud Palestiinas 1.saj II veerandil pKr tegutsenud Jeesuse (hbr k Joshua või Jeshua) nimelise rändjutlustaja tegevusega. Varem puusepa ametit pidanud Jeesus hakkas jutlustama ~30 aastaselt ning kuulutas peatset Jumalariigi saabumist. Sinna pidid pääsema need, kes armastavad jäägitult jumalat ja oma ligimesi. Ta väitis, et Jumalariik on lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna.
(kümme käsku ja neist lähtuvate muude seaduste täitmine), messiase ootamine (hbr k mashiah salvitu, võitud; kuningas Taaveti soost juutide vabastaja ja 1000 aastase rahu- ning õigluseriigi rajaja). Esialgu ei nõutud juutidelt nende usu tõttu Rooma jumalate austamist ja keisrite jumalikustamist. 4.3. Ristiusu tekkimine: Ristiusu kujunemine on seotud Palestiinas 1.saj II veerandil pKr tegutsenud Jeesuse (hbr k Joshua või Jeshua) nimelise rändjutlustaja tegevusega. Varem puusepa ametit pidanud Jeesus hakkas jutlustama ~30 aastaselt ning kuulutas peatset Jumalariigi saabumist. Sinna pidid pääsema need, kes armastavad jäägitult jumalat ja oma ligimesi. Ta väitis, et Jumalariik on lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna
Esialgu oli juutidel suhteliselt vaba seisund Rooma riigis. Juudid olid monoteistid ja seepärast ei nõutud neilt Rooma jumalate austamist. Kohalikel valitsejatel olid esialgu küllaltki suured õigused. Hiljem määras keiser Augustus Juudamaale asevalitseja prokuraatori. Juudid olid juba pikka aega oodanud messiat ehk Taaveti soost päästjat, kes taastab juutide muistse hiilguse ja lõpetab juutide hädad. 1.sajandil tegutses Palestiinas juudi rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas, et peatselt on saabumas jumalariik. Ta väitis, et jumalariiki pääsemiseks on kõige olulisemad siiras usk, jumala- ja ligimesearmastus. Jumalariik on eelkõige viletsaile ja põlatuile, kes end Jumala hoolde usaldavad. Suhtumine Jeesusesse oli erinevates ühiskonnakihtides erinev. Juudi alamkihid toetasid Jeesust, sest ta andis lootust pääseda. Juudi preestrid ja ülikud taunisid Jeesuse tegevust, sest Jeesus taganes Moosese õpetusest. Juudamaa prokuraator
• Pärast Ristija Johannese vangistamist (lõpuks Ristija Johannes hukati) pöördus Jeesus Galileasse tagasi • Kaks esimest proovilepanekut • Läks 40 päevaks ja ööks kõrbesse • Seal ahvatles teda kurat kahel viisil: • Kui nälga tundis käskis kivid leivaks muuta • Kuulsuse ja imetluse jaoks templi katuselt alla viskuda ja ingliteal end päästa lasta • 30-aastaselt alustas avalikku jutlustamist (umbes 3 aastat) • Rändjutlustaja, kes liikus koos jüngritega mööda maad ringi • Ravis haigeid • Toetajad võtsid külalislahelt vastu (pidulikud söömaajad) • Jutlustas lihsas, selges ja väljendusrikkas keeles (kasutas talupoja- ja käsitöölissemiljööst pärinevaid kõnekujundeid ja võrdlusi) • Ei ületähtsustanud kirjatarkust, vaid kuulutas praktilist ja tegusat ligimesearmastuse evangeeliumi ning tõotas Jumalariigi saabumis • Viimne õhtusöömaaeg
e algset Budismi. Mahajaana(Põhjapoolne) Hiina, Mongoolia, Kalmõkid,Tuvalased,Korea,Jaapan.Ei järgita nii täpselt kui H.Kohaline kultuuridega.Tübeeti Budism- lamaism ja zen-budism-tulenevad Mahajaanast. Zen-budism- Santori-,,kirgastumine", tunnetatakse universumi osana.K.Tõnnisson-Vahindra-budistlik nimetus.Budistlik missionär.F.V.Lustig Lätis piiskop oli-Ashin Ananda Eestis piiskop-junger.Luuletaja,muusik.HIINA Konfutsianism. Kong Fuzi(551-479)- rändjutlustaja,õpetas vürste. 1)Kõik on ettemääratud in-st ei sõltu.Võimu filosoofia.Rahvususund Hiinas."Vaesus ei ole häbiasi". 2) Iga hn-ne peab saama hariduse. ,,Ära tee kunagi teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse"."Kui tahad midagi muuta, siis peab alustama iseendast".Inimkeskne õpetus.Suhted p.o. inimlikud-armastus.Kulgeda hariduse suunas.Traditsioonide austamine-harmoonia. Mao õpetus Hiina oludega kohandatud marksism. Õ. sobib arengu maadele, kus põhiklaas on talurahvas
rajaja ja Marsi poeg. 313. a kristluse ja selle tulemusena Hannibal Põhja-Aafrika rannikul asuva hakkas kiriku tähtsus kasvama. Pani Kartaago riigi väejuht, kes pidas roomlaste rõhku haridusele ja kandis hoolt vaeste vastu kolm Puunia sõda 3.2. saj eKr. ning haigete üle. Esialgu võidukas, hiljem roomlased Jeesus rändjutlustaja, Jumala poeg. alistavad ka Kartaago. Teda saatsid 12 jüngrit. Jeesuse tegevus Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja ei meeldinud roomlastele, sest ta ei kirjanik (100 eKr - 44 eKr). Laiendas kummardanud nende jumalaid. Ca 30 a edukate sõjakäikudega Rooma alasid pKr laskis Juudamaa asevalitseja oluliselt, tungis Galliasse, Germaaniasse, Pontius Pilatus ta vangistada. Ta löödi Britanniasse
seoses uute kultuste levikuga, sest üha enam usaldasid inimesed oma religioosseid tundeid ja vajadusi idapoolsetele jumalatele. 1. saj eKr langes Rooma mõjuvõimu alla ka Palestiina. Enne Augustuse valitsemisaja lõppu ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist aga oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse prokuraatori Juuda asevalitseja. See tekitas juutides rahulolematuse ning lootuse püsimise, et messias tuleb ning lõpetab iisraeli rahva hädad. 1. saj pKr tegutses rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki ning pööras vähem tähelepanu Moosese seaduse ja juudi usutavade järgimisele. Jumalariik on lahti rohkem viletsatele ja põlatuile kui edukaile ning rahulolevaile. See tekitas juudi preesterkonna vastuolu arvates, et see on Moosese õpetusest taganemine ning selle alusel laskis Pontius Pilatus ~30 pKr Jeesuse vahistada ja risti lüüa. Jeesuse pooldajad aga jätkasid usu levitamist ning lisasid tema nimele Kristus (kr. k. christos
austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimelineiseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus . Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Kes mängib oma eluajal märtrit, saab andeks oma patud ja kõik muu ning teises elus saab nii endale kui oma perele parema elu. 7
Substantsiks on kvantiteet e kõik on mõõdetav (eri vormides: kaalutav, mõõdetav jne) Tõstis eriti esile arve-nende vahel peab olema korrastatus; arvudega seostub ka poliitilise filosoofia algus/sissetulek; ka riigis peab olema selline korrastatus nagu arvude vahel Uskus hingede rändamisse (india mõju), on sellega eeskujuks Platonile Meditsiin huvitas-muusikateraapia (muusika tervendav) PLURALISM (mitme alge käsitlus) Kujunemise etapid: I Empedokles Kuulus rändarst, rändjutlustaja, tegutses arstina Maailm koosneb neljast juurest: maa, õhk, tuli vesi-see eeskujuks arstiteaduse rajajale Hipogrates'le Ka inimeses 4 juurt: veri, lima, 2-sugune sapp: hele ja tume Antiikaja tasemel evolutsiooniõpetus-rõhutas, et kõigepealt tekib taimestik-floora, loomad-fauna, seejärel inimene (tekkimisprotsess on elundite kaupa. Tähtis, et elundid omavahel sobiksid ("härja pea ja inimese keha ei sobi). Arengu jaoks on vaja vastandlike jõudude toimet (külgetõmbe ja
miljardit inimest · ,,Kristlus" kreeka keelsest sõnast christos · heebrea keeles masiah ,,salvitud" valitseja · pühaks päevaks on ,,pühapäev" KRISTUS: · Jeesus Kristus: - Jesua/Jehosua - Jeesus Kristus - Messias · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a.- ~26-36 m.a.j.) · Ta oli: - Jumala poeg / Jumal Võttis inimese kuju, et taastada Jumala ja inimkonna suhet - Rändjutlustaja Elava usu kuulutaja - Imede tegija, Tervistaja Laatsarlus Kaana pulm - Õpetaja õpetas kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi Jumala riik - Juudi prohvet, reformaator · Sünd: - Sündis enne 1. saj eKr Palestiinas - Ema neitsi Maarja Viljastas Jumal mitte mees ,,Taeva kuninganna"
Vahemere idarannikul) Pikka aega ei nõutud neilt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti soost messiat- too pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. saj pKr rändjutlustaja Jeesus (juudi vaimulik, kes püüdis usku reformida). Jeesus ei pööranud niivõrd tähelepanu Moosese seaduste ja juudi usutavadele, rõhutas, et rikkus jne ei anna jumalariiki pääsemisel eelist, vaid eelis on pigem viletsail ja põlatuil, kes on valmis end siiras usus Jumala hoolde usaldama. See tagas talle pooldajad madalamatelt ühiskonnakihtidelt, aga ka juudi preesterkonna ja ülemkihi poolse vastuseisu. Aristokraatide nõudmisel lasi Juuda prokuraator Pontius Pilatus u. 30
Vahemere idarannikul) Pikka aega ei nõutud neilt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti soost messiat- too pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. saj pKr rändjutlustaja Jeesus (juudi vaimulik, kes püüdis usku reformida). Jeesus ei pööranud niivõrd tähelepanu Moosese seaduste ja juudi usutavadele, rõhutas, et rikkus jne ei anna jumalariiki pääsemisel eelist, vaid eelis on pigem viletsail ja põlatuil, kes on valmis end siiras usus Jumala hoolde usaldama. See tagas talle pooldajad madalamatelt ühiskonnakihtidelt, aga ka juudi preesterkonna ja ülemkihi poolse vastuseisu. Aristokraatide nõudmisel lasi Juuda prokuraator Pontius Pilatus u. 30
Alles oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse juudamaa asevalitseja – prokuraatori. Piirkonna lõplik liitmine Rooma riigiga leidis aset veelgi hiljem. Kõigest hoolimata püsis juutide hulgas sügav rahulolematus käesoleva olukorraga ja juba sajanditepikkune ootus Taaveti soost Messia järele, kes teeks lõpu Iisraeli rahva hädadele, taastaks muistse hiilguse ja kehtestaks maapealse jumalariigi. Niisugustes oludes tegutses I sajandil p. Kr. Juudamaal juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesuse pooldajad panid tema elu ja õpetuse kirja alles umbes pool sajandit pärast tema surma, mil paljud üksikasjad olid juba ununenud ja Jeeuse enda sõnad tema austajate mälestustes segunenud nende endi uskumistega. Seetõttu ei saa me tema õpetuse kõigis üksikasjades kindlad olla. Kuid me teame üsna hästi, kuidas Jeesus ja tema õpetus tema austajate mälus talletus. Selle järgi võib öelda, et Jeeus kuulutas ette peatselt saabuvat taevariiki ehk jumalariiki
sajandil. 19.sajandi usuline ärkamine Sisemise vagaduse rõhutamine. Taanis ja Rootsis võitles riik 18.sajandil pietismi vastu. Esialgu Taanis ja Norras pooldajad aadli ja kirikuõpetajate hulgas. 18-19. sajandi vahetuses algasid talurahva hulgas mitmed lokaalse iseloomuga usulised äratusliikumised. 19.sajandil ,,ärganud" lahkusulised on enamasti talupojad ja kirikuõpetajad (ülejäänud ,,muretud" kombekristlased). Norra Hans Nielsen Hauge (talupoja päritoluga kaupmehest rändjutlustaja, suri 1824): haugeaanide äratusliikumine. ,,Tõelisesse usku" pöördumise vajadus = uuestisündimine ja argipäeva tegudes väljenduv kristlus. Toetavad talupojad ja kodanlus (ka parlamendis) ja mõju nende mentaliteedile. Praktilis-sotsiaalne ,,elav kristlus" (nt karsklus, heategevus) Rootsi Nn ,,lugejad": Piibli iseseisev uurimine (1740-1830). Kirikuõpetajad Lars Levi Laestadius´e (suri 1861) laestaadlik äratusliikumine algas 1840. aastatel, levis kulutulena Lapimaal ehk Põhja-
Andreas (Peetruse vend), Johannes, Jaakobus Sebedeuse poeg (evangelist Johannese vend), Filippus, Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus, Juudas Iskaariot. Viimane reetis Kristuse 30 hõbeseekli eest apostel - kreeka keeles tähendab apostolos saadikut. Piiblis pälvisid selle tiitli 12 jüngrit, Jeesuse õpilast, kes levitasid ristiusu sõnumit pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist. Apostel on ristiusu rändjutlustaja, mõjukas usulevitaja; piltlikult idee või õpetuse levitamisele pühendunud inimene Püha Peetrus - Peetruse pärisnimi oli Siimon. Tema ja ta vend Andreas oli kalurid, kes elasid Galilea järve ääres. Jeesus pöördus kala püüdva Siimoni poole ja kutsus teda oma jüngrina "püüdma inimesi". Nime Peetrus andis talle Jeesus, kes ütles: "Sina oled Peetrus (kr petros "kalju") ja sellele kaljule tahan mina oma kiriku ehitada ja põrgu väravad ei saa seda võita
Idamaised mõjud: Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle.
Idamaised mõjud: Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle.
Idamaised mõjud: Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid – salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. Bacchuse müsteeriumid – Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine – lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos – salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle.
poolkaar, Rooma amfiteatris ja vaatajad umber terve areeni ja teatri ehitamisel on looduslike eelduste kõrval kasutatud ka insenerimõistust. Veel on kolmas liik amfiteatreid – Kreeka- Rooma amfiteatrid, mille üheks parimaks säilinud näiteks on Antalyast umbes 40 km kaugusel asuv Aspendose amfiteater, kus kohtuvad mäeküljele ehitatud Kreeka teater ja insenerlik Rooma teater oma erinevate sammast ja arkaadidega. Apostel – mõjukas usulevitaja. Ristiusu rändjutlustaja ja koguduste rajaja. Kristluses tähistavad apostlid juute, kelle Jeesus Kristus „läkitas“, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka kõigile paganatele üle maailma. Markuse ja Matteuse evangeeliumi järgi välis Jeesus Kristus oma teenistusse kaksteist apostlit: Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario.
annaabi.ee 
