PÕHJAMAAD · Põhjamaade nõukogusse kuulusid: Rootsi, Taani, Norra, Island ja Soome. · Neid riike eristas teistest eelkõige sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim. · Iga maa areng oli ainulaadne. ROOTSI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks, kuid sõda mõjus ka sellele riigile. Toimus elatustaseme langus. Esile tõusid sotsiaaldemokraatlikud parteid. · Rootsi sotsiaaldemokraadid tegid sõdade vahelisel ajal mitmeid ühiskondlike ümberkorraldusi: töökindlustused, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev jms. · Suutis jääda Teises maailmasõjas ainukesena otsesest sõjategevusest kõrvale. · Jätkas ka peale Teist maailmasõda neutraliteedipoliitikat. · Arenenud tööstusriik. · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks ja kasutas ära sõjajärgset kaupade puudumist, ning hakkas ohtralt oma toodangut välja viima. · Kujunes heaoluühiskond. · Liitus Euroopaliiduga 1995.aastal. TAANI: · Jäi Esi...
· Sest Jaapan soovib, et Venemaa tagastaks teise maailmasõja lõpul okupeeritud Kuriili saared, Venemaa ei ole nõustunud neid tagastama. 8. Milleks pidas Adenauer ja SLV idapoolset SDVd? Kuidas seda suhtumist väljendavat poliitikat nimetati? · Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11. Milliseid ümberkorraldusi teostasid enne II maailmasõda Rootsi sotsiaaldemokraadid? 12. Kas NSVLil oli juriidilist ja moraalset õigust pärast II maailmasõda Soome (riigitegelaste) üle kohut mõista ja Soomet süüdistada? Põhjenda! Ei, sest Soomel oli õigus end kaitsta välise agressori eest · Ei, sest Soome riigitegelased täitsid vaid rahvatahet 13. Millised Põhjamaad kuuluvad Euroopa Liitu? Soome, Rootsi, Taani
1) Liberaalne heaoluriigi mudel: investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised. N: USA, GBR 2) Sotsdemokraatlik mudel: kõrged maksud; kõrged toetused; eesmärk: luua võimalikult võrdne ühiskond (regionaalne, sooline, varanduslik jne) N: Põhjamaad, Belgia 3) Korporatiivne mudel: läbi lööb inimene, kes on integreeritud mingisse gruppi (mitte indiviid) N: Pr.maa; Hispaania Astmeline tulumaks kes teeb rohkem, sellelt suuremad maksud, nt põhjamaad Proportsionaalne tulumaks kõigilt võrdsed maksud, nt Eestis 21% Regionaalselt võrdsemaks: töökohad, transport, sideteenused, palgatase ühtlasemaks, haiglad-koolid jne
"Stalini lehmad" kui ka kõigepealt näidendi ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus" ning nende järg "Kui tuvid kadusid" räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata.Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena. LOOMING. ``Kõige taga oli hirm´´ 2009, ´´Stalini lehmad´´2003, ``Kui tuvid kadusid´´ 2012, ``Puhastus´´ 2008. Viimase raamatu järgi on ka koostatud film. AUTASUD. Põhjamaad Nõukogu kirjandusauhind KÕIK INIMESED ON ERILISED. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietaneni ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega.Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka ning tal on huvitav riietus ja välimuslik stiil. Koostaja nimi: Klass/õppegrupp
Sõjahüvitised NSV Liidule tuli tasuda tööstustoodetega. Kohustus maksta sõjahüvitisi sidus Soome tööstuse ja põllimajanduse idapoolse turuga, kuid ka pärast hüvitiste tasumist jäi idaturg väliskaubanduses tähtsale kohale. Soome üritas kaitsta oma iseseivust, hoides NSV Liiduga häid suhteid. Kartes pahameelt valmistada Moskvale, hoidus Soome tihedast koostööst Läänega. Soomel tuli nii mõnigi kord taluda idanaabri sekkumist oma siseasjadesse. Põhjamaad ja Eesti Sõjajärgsetel aastakümnetel on Põhjamaadel olnud eestlaste jaoks suur tähtsus. Nõukogude Liidu eest põgenes Läände kümned tuhanded inimesed, paljud leidsid uue kodu Rootsis. Põhjamaad toetus oli Balti riikidele iseseivuse taatamisel väga oluline. Kõige esimesena tunnistas iseseiva riigina Eestit Island. Pätast iseseivumist 1991.a hakkasid sidemed Eeesti ja Põhjamaade vahel kiiresti tugevnema. Soome ja Rootsi muutusid lühikese ajaga meie
Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajastu linn) Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil. Linnades tekib
Ilma selleta ei saaks eksisteerida ka demokraatiat. Ka Abraham Lincoln on öelnud, et demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks. Demokraatia jätkusuutlikkuse huvides on ka paljudes riikides, näiteks Belgias, valimine kohustuslikuks muudetud. Mina arvan, et kuigi iga inimene võiks tunda kohustust valida, ei saa seda siiski sundida, sest see oleks vastuolus demokraatlike põhimõtetega. Eestile on eeskujuks tugeva demokraatiaga riigid, nagu põhjamaad, kus valimisaktiivsus on väga kõrge. Miks siis eestis ei kasuta paljud inimesed oma põhiseaduslikku õigust valida? Ehk on põhjuseks meie poliitiline kultuur või pigem selle puudumine? Möödunud valimiste eel nägime ju iga päev, kuidas erakonnad üksteist täiesti arusaamatutel põhjustel maha tegid. Sellegi poolest püstitati viimastel valimistel rekord, mis näitab, et ehk oleme lõpuks õigel teel.
Soome põhiliseks turunud teeks oli NSV liidu turg, kuhu saatis Soome tarbeesemeid ning muid tooteid. Soome ei liitunud EU ega NATO-ga kuna kartis NSV liiduga pahuksisse minna, mille tagajärjel oleks ida piir Soomlaste jaoks kinni olnud. NSV liit tungis mitmeid kordi Soome siseasjadesse mille tõttu pidi Soome selle kohapealt silma kinni pigistama,et mitte tekitada konflikte. 1995 liitus Soome EU liiduga ning hakkas looma uusi kauba teid teiste EU riikidega( kuna idablokk kukkus kokku ) Põhjamaad ja Eesti - Sõjajärgsetel aastatel olid Põhjamaad Eestile tähtsad, kuna paljud eestlased põgenesid NSVL vägede pealetungi eest Läände. Paljud põgenesid Rootsi. Põhjamaade toetus oli Balti riikidele oliuline. Järjekindlalt pooldas Eestit Island, kes tunnistas esimesena et Eesti on iseseisev. Eesti abilisteks olid ühel või teisel moel teisedki põhjamaad.Pärast balti riikide iseseisvumist tugevnesid Eesti ja põhjamaade suhted. Eestiti külastas isegi Taani ja Rootsi kuningapaar, et
7. Suhtumine kirikusse Peab religiooni inimeste Kirik seob ühiskonna tervikuks ning eraasjaks ning seepäras peab oluliseks kristlik moraal on tähtsal kohal. kiriku lahutamist riigist ja ilmaliku haridussüsteemi arendamist. 8. Mõjukus tänapäeva Tänapäeval on liberalismi sees On suuresti oma nägu kaotamas (nn. Põhjamaad, Skandinaaviamaad, kuid Euroopas valitsevaks sotsiaalliberalistlikud Ideoloogia lõpp). Toimub kõigi kärbitakse sotsiaalkulutusi ning ideed. suundade sarnastumine, sageli ei saa karmistatakse immigratsioonipoliitikat. erakondade programmide järgi enam
Ühist ja erinevat Põhjamaade arengus 18. sajandil Põhjamaad hakkasid 18. sajandil läbima suuri muutuseid, mis avaldusid väga mitmes eluvaldkonnas. Siit ka küsimus: "Mida ühist ja erinevat on Põhjamaade arengus 18. sajandil?" Üks tähtis valdkond Põhjamaade arengus oli kindlasti uute toiduainete kasutuselevõtt. Odra asemel sai rukkis peamiseks leivaviljaks ja tunduvalt laienes kaerakasvatus. Võeti kasutusele ka kartul kui toiduaine. Algselt kasvatati seda ainult ühes Lääne-Rootsi mõisas. Kartulit kasvatama ei
järjekorras LAUAPAIGUTUSES tuleb arvestada rahvuste omavahelist läbisaamist: - Britid ja ameeriklased käivad teineteisele närvidele - Belgias ei salli üks ühiskonna pool teist (põhja ja lõuna pool) - Soomlased ja rootslased teevad seljataga teineteist maha - Hiinlased ja jaapanlased on teineteise suhtes ettevaatlikud - Inglased ja prantslased … Kultuurid kes kuulavad: eestlased, soomlased, rootslased, põhjamaad, jaapan Kultuurid kes suhtlevad: araablased, romaani rahvad, lõuna- euroopa, lähis-iga, armeeriklased SÖÖGIAJAD ● Soomlased söövad lõunat kell 11.30, samas kui Euroopas 12.30-13.00 Hispaanlased toovad harva toidu lauale enne kl 14 ja tavaliselt kestab 16-17 ● Hispaanlased ja portugallased, kes ikka veel oma lõunat seedivad, ei taha uut toitu näha enne kella 21-22 (sageli veel hiljem) Kui kutse õhtusöögile on 20 või 20.30ks, siis põhitoit serveeritakse
Selle alusel oli ainult 1 saksa riik SLV Saksamaa demokraatliku vabariigi mitte tunnustamine o 1961 Berliini kriis, valmis Berliini müür PROBLEEM läänesaksamaal tegutses RAF (punaarmee liikumine) see organisatsioon sai raha ida-saksamaa kaudu nõukogude raha. Nad tapsid inimesi jne Itaalia o Kiire majandusareng ainult põhjaosas, lõuna-itaalased olid vaesed Põhjamaad Põhjamaad 1960 aastatel võib jagada kolmeks: 1. Norra, taani ja island (NATO liikmed) 2. Rootsi (erapooletu) 3. Soome (finlandiseerus ehk oli NSVL mõju all, aga vormiliselt oli iseseisev) Kriisid 1960. Aastatel Berliini kriis 1961 · Põhjus: põgenemine o Lääne-Berliini kaudu · Lahendus: berliini müür Kuuba kriis 1962 · Eellugu: 1959 oli kuubas riigipööre ja võimule sai F.Castro (veel elus). Võimu kindlistamiseks hakkas ta riigistama Ameeriklaste omandeid
- Kaitse: erinevate taimeliikide kasvatamine Agrokliimavöötmed Taimekasvuperioodil aktiivsete temperatuuride summa (vegetatsioooniperiood) alusel eristatakse agrokliimavöötmeid 1. Polaarkliima - Põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarkliima - Põllumajandusega tegelemine väga raske - Kasvatatakse: varajane köögivili, oder, põhjapõdrakasvatus - Levik: Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa 3. Parasvööde (jaguneb kolmeks) - Jahe parasvööde - Põllumajandusega tegelemine vähetasuv (okasmetsad) - Kasvatatakse: teraviljad (rukkis, oder), köögivili, kartul - Levik, Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa - Mõõdukas parasvööde - Võimalik kasvatada vaid teatud kultuuritaimi - Levik: Lääne- ja Kesk-Euroopa, osa Ida-Euroopast, Eesti
Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks.Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna
Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- ja lääne Berliini 1961 Põhjamaad -Rootsi, Taani, Norra + Soome, Skandinaavia, Island Trumani doktriin -USA annab sõjalist abi riikidele keda ähvardab kommunismi oht 1937 Berliini blokaad -NSVL plokeerib lääne berliini muust maailmast 1947-49 Pidurduspoliitika -USA välispoliitika suund kommunismi pidurd. 1950-ndad Uus idapoliitika -SLV poliitika 60-ndad, koostöö NSVL ja SDV Sotsiaalne turumaj. -SLV sisepoliitika pärast II ms
Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna
tänu laste ja noorte suremuse vähenemisele, kuid mitte tänu paremale toimetulekule vanemas põlves esinevate haigustega. Globaalse haiguskoormuse uuringu alusel (Salomon 2012) sisaldab 50-aastaste puhul iga eluea pikkusele võidetud eluaasta vaid 0,6 haigustevaba aastat. HAIGUSTE RAVI Eestis on retseptiravimite kogukasutus 10 aastaga suurenenud poole võrra ja jõudis 2010. aastaks ligilä- hedaselt samale tasemele, kus olid Põhjamaad kümme aastat tagasi. Siiski on Eestis kasutatav kogus jätkuvalt poole väiksem kui Põhjamaades KOOLINOORTE TERVIS Ülekaalu ja rasvumise esmaseks põhjuseks on tasakaalu puudumine energia omastamise ja selle kulutamise vahel ning viimane kaasneb järjest sageneva väheliikuva eluviisiga Eesti koolinoorte seas väheneb kahjuks tervist soodustavate tegurite mõju Noorte seas on viimasel aastakümnel järsult
Kirik on ühiskonna Erapooletu. alus; väärtustab ühte konkreetset kirikut. 7. Mõjukus tänapäeva Inimesed on tüdinud, ei Kesk-Euroopas Hetkel kõige Euroopas ole enam mõjukas. suhteliselt tugev. rohkemates riikides: Põhjamaad, Inglismaa, Hispaania jt. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesed/inimgrupid ei osale ühiskonnaresursside jaotused, võimusuhetes ega kultuurielus. · Varanduslik olukord. · Usulised põhjused. · Piirkondlikud põhjused. · Ideoloogilised põhjused. · Etnilised põhjused jne.
1.Millal tuli riigi mõiste kasutusele? Mis oli enne terminiteks, kus? Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus, mis on rahvsvahelises suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtud sajandeid
ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas. Selle üleeuroopalises suursõjas toetasid nii protestantlikud Põhjamaad kui ka katoliiklik Prantsusmaa Põhja-Saksa protestante, et võidelda Saksa Rooma keisrivõimu kõikehõlmavate pretensioonide ja Habsburgide vastu. Sõjad 1618-23 Tsehhi sõda puhkes Prahas protestantide mässuga katoliikliku Saksa- Rooma keisri, Ferdinand II Habsburgi vastu. Kuna protestandid said lüüa, ühinesid Habsburgide vastased nende toetuseks. 1623-29 Taani sõda. Taani kuninga Christian IV asumisega protestantide etteotsa
Kohanimedes kirjutatakse tavaliselt nimi talle järgnevast tüübinimetusest lahku. Kokkukirjutus on vajalik siis, kui tüübinimetuseks on sõna maa (Saaremaa, Iirimaa, Svaasimaa, Uus Meremaa). *Lahku kirjutatakse tüübinimetus maa vaid siis, kui nimeks on isikunimi (Franz Josephi maa, Baffini maa) või kui tüübinimetus on mitmuses ja tähistab riike (Euroopa maad, Aafrika maad, Skandinaavia maad jm). *Sellel reeglil on siiski erandeid, sest Baltimaad, Põhjamaad, Idamaad, Õhtumaad, mis samuti tähistavad riike, kirjutatakse siiski kokku. KUI NIMI MOODUSTAB TÜÜBINIMETUSEGA ÜHTSE TERVIKU, EI KÄÄNDU, SIIS KIRJUTATAKSE TA SELLEGA KOKKU (Emajõgi, Munamägi, Kanaküla, Tütarsaar, Jäämeri, Surnumeri, Vahemeri, Metsakalmistu, Supilinn, Uuemõisa) Nimisõna KLK: muud juhud
· Areng, astumine NATO-sse · Hallsteini doktriin Jaapan: Sisepoliitika: · Maareform, suurettevõtete liitude tegevuse piiramine, 1946. a. Põhiseadus, parlamentaarne kord (põhiseaduslik monarhia) Majandus: · Paindlik majanduspoliitika, eelisarendati teaduse saavutustel põhinevaid alasid, vähendatakse vee ja õhu saastumist Sõjandus: · Vähe kaitsekulutusi, sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge, 1951. a. USA-ga julgeolekupakt. Põhjamaad: Rootsi välispoliitika: · Jätkas neutraliteedipoliitikat, ei osalenud sõjategevuses, andis Saksamaale toorainet Majandus: · Oli kujunenud arenenud tööstusriigiks · Arendas tööstust veelgi · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks · Heaoluriik · Müüs toodangut välismaale · Ümberkorraldused sisepoliitikas Norra välispoliitika: · Liitus NATO-ga · Ühines Marshalli plaaniga · Tegi koostööd teiste riikidega Majandus:
loomata. See tähendab, et me ei pea ühendama pistikuid ega hoidma seadmeid otsenähtavuses. Miks selline nimi? Bluetooth on nime saanud Taani kuninga Harald Sinihamba järgi ("bluetooth" tähendabki "sinihammas"), kelle valitsemise ajal levis Taanisse ristiusk ning Taani ja tükk Norrat ühendati üheks kuningriigiks. Harald hukkus aastal 986 võitluses oma poja Svend Forkbeardi vastu. Nime valikul lähtuti väidetavalt sellest, et põhjamaad on mänginud sidetehnoloogia arengus võtmerolli. Nimi ise ütleb tehnoloogia kohta äärmiselt vähe. Millal ja kelle poolt loodi? Üks esimesi, kes Bluetoothi loomisega finisisirgele jõudis, oli Ericsson. 1994. aastal oli Põhjamaade sidetehnoloogia gigandil olemas lähiraadiovõrgus info edastamise tehnoloogia, mis võimaldas suurel kiirusel andmeid edastada kümmekonna meetri raadiuses. Bluetoothi standardini jõudmiseks läks aga veel õige mitu aastat
Hiljem (70ndatel), kui suhted USA ja Hiina vahel soojenesid, sõlmiti mitmed poliitilised suhted ning kahe riigi rahu- ja sõprusleping. 18. Miks tekitas Jaapani majanduspoliitika pingeid suhtes Lääneriikidega? Sest Jaapan hõivas kõikjal maailmas üha uusi turge, tooted olid odavad ja paremad (näiteks autod), mis trumpasid teiste riikide kaubad üle. Jaapan sai oma tulu kätte, Lääneriikidel jäi aga kasu saamata. 19. Nimetage põhjamaad? Mille poolest erines teistest Soome välispoliitiline seisund? Miks? Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island. Soome välispoliitiline seisund erines sellepoolest, et Soome sattus NSV Liidu mõjusfääri. Välispoliitiliselt oli Soome väga tugevalt NSV Liidu poolt mõjutatav. 20. Millised olid Rootsi eelised majanduse arendamises peale II maailmasõda võrreldes teiste Põhjamaadega? See, et ta jäi II maailmasõjas sõjategevusest kõrvale
Yorgi börsil. 29. oktoobril muutus see üleriigiliseks paanikaks ning aktsiahinnad kukkusid madalaimale tasemele. Ajaloos on see tuntud New Yorgi börsikrahhina, mis juhatas ametlikult sisse ka üleilmse majanduskriisi Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. Kuid kui peale sõda võis näha märke majanduskasvust, siis 1920. aastate teisel poolel tuli ilmsiks, et majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kiiresti laienes kriis kõigisse majandusharudesse ning ka teistesse riikidesse, mistõttu nimetatakse seda ka Suureks Depressiooniks. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud
Põhja- Ameerika, Lõuna-Am; Austraalia ümberasumiskolooniad. ii. Reservkolooniad eesmärgiks tooraineid saada iii. 6. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule. Lääne-Euroopast alguse saanud industrialiseerumine levis üle kogu maailma. Kiiresti kujunes välja see, et maailmamajandus on suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele. Vastavalt sellele on praegugi Põhjamaad paremini arenenud. Koloniseerimise mõju riikide majandusele sõltus ümberasujatest ja sellest millised tootmisviisid nad kaasa tõid. Näiteks Inglismaalt ümberasunud USA ja Austraalia, kes on praegu väga edukad. ; Püreneedelt Ladina-Ameerika, mis jäigi agraarseks maaks. 7. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20 saj. algul Põhjariigid omavahel (masinad, seadmed, tehnoloogia)
Lääne-Euroopa: vanimad rahvusvahelised firmad. Kõige mitmekesisemad Jaapan: Äri kontrolliv avalikku sektorit. Riiklik sekkumine majandusse suur. geograafia Korea: odav tööjõudodav toodang(autod, koduelektroonika). Riik sekkub majanduse veelgi enam. Tahavad majanduslikult Jaapanist ette jõuda. Hiina: väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. Ettevõtlikumad. Sihikindel arenduspoliitika ja hariduse edendamine. Majandust suunab poliitiline eliit. Põhjamaad(erinevus Aasiariikidega): Inimene on riikliku hoolitsuse keskmes!, tulude ümberjaotamine. Riigil on suur roll! Heaoluühiskond. Nokia, Ericsson. Rahvusvaheline kaubandus Suurimad eksportijad/importijad USA, Saksamaa, Jaaoan, Prantsusmaa, Suurbritannia (kõik vanad suured tööstusmaad). Põhiosa maailmakaubandusest toimub Põhja riikide vahel. Kasvama on hakanud ka arengumaade osalemine rahvusvahelises kaubanduses (Hiina, Aasia riigid) PõhikaubavahetusLõuna: *üsna väike, ebaühtlane
5) Suurbritannia ja Euroopa mandririigid 6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail Tööülesanded: lk 37-41, TV ptk 7, mõisted: agraarmaa, koalitsioonivalitsus, sotsiaalsed tagatised. 8. Põhjamaad 1) Skandinaavia maad pärast I MS 2) Soome pärast I MS 3) Soome-Rootsi tüli Ahvenamaa pärast 4) Põhjamaade sisepoliitiline olukord 1920. aastail 5) Soome suhted Skandinaavia maadega 1930. aastail Tööülesanded: lk 42-46, TV 8 ptk, mõisted: neutraliteedipoliitika, orientatsioon. 9. Läänemere maade koostöökatsed 1) Läänemere maad pärast I MS 2) koostöökatsed 1920. aastail 3) Balti riikide ja Poola koostöö 1930. aastail Tööülesanded:
Ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis jagunesid stseenideks. Wagner oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 11) 2-3 esindajat ja zanrid. Itaalia: - Verdi- ooper - Rossini- bel canto stiil ( ilus laul) Saksamaa: - Wagner- ooper - Schumann- soololaul, klaverimuusika - Schubert- soololaul Prantsusmaa: - Berlioz- ooper - Bizet- ooper 12) Rahvusromantikud, zanrid ja teosed. Põhjamaad: - Grieg- soololaulud, klaverikontserdid. ,,Peer Gynt" - Sibelius- sümfooniad. ,,Finlandia" Tsehhi: - Smetana- ooper. ,,Minu kodumaa"(sümfooniline poeem) - Dvor´ak- ooper- ,,Näkineid" Venemaa: - Glinka- ooper- ,,Ivan Sussain" - Borodin- ooper ,,Vürst Igor" 13) Impressionism, väljendub kunstis ja muusikas? Muljete maalimine, impressionistlik muusika keskendub hetke ilu nautimisele. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, lähenedes sageli nagu improvisatsioonile
Kahekojaline parlament. Liidu riik, domineeris Preisimaa. Kasvas marurahvuslus, suurriiklik patrionism. Liidulepingud austria-ungari ja itaaliaga. Koloniaalvallutusega kaasnes Inglismaa viha. Austria-Ungari-kaksikmonarhia, mitmeparteiline, Balkanil rivaalitses Venemaaga.1897. Saksamaaga Vene vastu. Liideti 1908 vägivaldselt Bosnia ja Hertsogoviinaga. Itaalia- Konstitutsiooniline monarhia,mitmeparteiline. Edutud katsed impeeriumi loomisel. Iseloomulikud on radikalismid. Põhjamaad- Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Liberaalne reziim. Vahendid mida suured riigid suunasid sõjatööstule,suunati kultuurile. Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. Rivaalitsemine ei jõudnud nendeni Polnud koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone.USA- presidentaalne vabariik, kaheparteiline süsteem, isolatsionistlik poliitika, Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. Jaapan- Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist
tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõigi piirkondade võimalikult ühtlane arengutase. Euroopa majanduspiirkonnad- nende piirkondade majanduse põhijooned Põhjamaad- Rootsi, Norra, Soome, Inglismaa, Eesti, Läti, Leedu, Taani Majanduslik arengutase on enamasti kurge, seda iseloomustab avatus ning väliskaubanduse suur osatähtsus ning omavaheline koostöö. Rikkalikud loodusvarad, suured metsaalad, aga jaheda kliima tõttu ei saa igal pool kõiki põllumajandussaadusi toota. Norras on rikkalikult nafta- ja maagaasivarusi, rootsis kaevandatakse aga rauamaaki, Norras ja Islandil on arendatud kalandust.
Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda, Uinumise klooster, Pühavaimu lennujaam, kaubahall,
Kala meie toidulaual Kala tähtsus toidulaual · Kalatooteid tarbitakse 3,7korda vähem kui lihatooteid. · Kalasaaduste tarbimine on vähenenud alates 1990ndatest. · Eestlased söövad vähem kala kui põhjamaad ja muu Euroopa. · Teadlased soovitavad süüa 35-40kg kala elaniku kohta aastas, mis teeb ligikaudu 100g päevas. · Kõrgeim keskmine eluiga juhtub olema inimestel saareriikidest nagu Jaapan ja Island, kus kala on peamiseks toiduks. · Kala liigse söömise pärast ei tasu muretseda, küll aga tasuks muretseda liiga vähese kala söömise pärast. Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud
Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann, Brahms, Wagner. Rahvuslikud koolkonnad: Poola (Chopin), Ungari ( Liszt, Kodaly, Bartok), Tšehhi (Dvorak, Smetana), Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida. 4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus kaob, asendub koloristikaga. Oluliseks saavad harmoonia ja orkestratsioon. 5. Franz Schubert (1797-1828)
aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud on kirjas piiblis. Sisult on k. lunastusreligioon , mis käsitleb inimese vahekorda jumalaga. Jumal on
valitsuskriise. jõudude kätte 9) Milles seisneb enamusdemokraatia ja leppedemokraatia vahe? Enamusdemokraatia Leppedemokraatia Iseloomulik on, et ühel poliitilisel jõul selge Leppedemokraatiale on iseloomulik, et valitsuse enamus ning ka opositsioon on siis tavaliselt moodustamine eeldab mitme jõu kokkulepet võrdlemisi ühtne (Austria, Saksamaa, Ühendatud (Põhjamaad, Eesti jt). Kuningriik jne, sest neis on kaks suurt erakonda).
1709 Poltaava lahing Rootsi kaotus; Rootsi lüüasaamine; Karl XII viibis 5 aastat Türgi valdustes, püüdes Türgit Venemaa vastu sõtta astuma sundida; Segadus Benderõs 1718 sai Karl XII Fredikshaldi kindluse (Norras) juures surma(läbi kuuli); Valitsejaks sai Karl XII õde Ulrika Eleanora; 1721 sõlmiti Venemaaga Uusikaupunki rahu; TEEMA LÕPP PEALE VAHEAEGA KONTROLLTÖÖ 16.12.16 Põhjamaade ajalugu 9 Põhjamaad 18 sajandil. Rootsi ,,Vabaduste aeg" 1719 1771 Pärast põhjasõda oli Rootsi jäänud ilma suurriigi staatusest; Riigi majandus oli kehvas olukorras; Elanike arv oli kahanenud; Segadused troonipärimise ümber; 1719. võeti vastu uus põhiseadus: Kuningavõimu piirati; Tegelik võim kuulus Riiginõukogule ja Riksdagile ehk rahvaesindus/parlament; Frederik I (17201751)
Tulevikus muutub üha olulisemaks nn Kaug-Põhja (Barentsi meri, Norra mandrilava põhjaosa, Svalbard ja Arktika regioon) arendamine. Erilist tähelepanu pälvib see piirkond seoses nafta ammutamise, merebioloogia, Arktika geoloogilise uurimise, kalavarude, kliimamuutuste uurimise ja Kaug-Põhja ala üldise haldamisega. Norra ekspordib umbes 40% oma toodetud kaupadest ja teenustest, import aga moodustab ligi kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Norra põhilised sihtturud on Põhjamaad ja Euroopa riigid, kuid mitmeidki tooteid naftat, gaasi, mineraalseid maavarasid ja mereande turustatakse edukalt kogu maailmas. Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, tagab osalemine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) talle piiranguteta juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule. Euroopa Liidu osa Norra väliskaubanduses on hetkel umbes 75%. Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Sealt pärineb koguni kolmandik riigi tuludest (2005. aasta andmetel)
· Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemisele Inglismaaga, mis oli seni olnud suurim koloniaalriik maailmas. (Maailm oli 19.sajandi lõpuks sisuliselt suurriikide vahel ära jagatud ja veel hõivamata territooriumide pärast käis äge konkurents.) Inglismaa. Saksamaa põhirivaaliks mandril oli Pr, kellest hõivati peale Prantsuse-Preisi sõda (1870-1871) Elsass-Lotringi alad. Iseseisev töö. Austria-Ungari. Itaalia. Põhjamaad. Lugeda Balkani maad. (§ 3, lk.30-36) Iga riigi lühiiseloomustus - riigikord, majanduse, sisepoliitika, ja välispoliitika olulisemad jooned. Austria-Ungari Riigikord: Habsburgide konstitutsiooniline kaksikmonarhia. Mitmeparteiline. Valitsused määrati ametisse parlamendiväliste määrustega. Majandus: Turumajandus. Kõik rahvusrühmad tahtsid küll iseseisvust aga kasutasid ühtse riigi eeliseid, kaubeldes piiride ja tollideta, olid rahvusest sõltumata juriidiliselt võrdõiguslikud kogu
paare. Eestist lahkujate hulgas on vähe ülikooli haridusega inimesi ja palju põhiharidusega inimesi. Väljarändajate seas on vähe esindatud juhid ja tippspetsialistid, ülekaalukalt aga teenindustöötajad ja töötud. Väljarändajate hulgas on eesti emakeelega inimesi vähem kui püsielanike seas. Välja rännatakse nii Tallinnast ja teistest suurematest linnadest kui ka Eesti äärealadelt. Peamisteks sihtriikideks on Soome, teised Põhjamaad, Ühendkuningriigid, Saksamaa ja Venemaa. Peamised nüüdisrände põhjused on demograafiline surve, nõukogude aja sisseränne ja elatustaseme erinevus võrreldes Lääne-Euroopaga. 4. Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Majanduslikus mõttes on rändel positiivseid mõjusid, kuid demograafilises ja sotsiaalses plaanis on mõjud pigem negatiivsed
Nimetatakse neid ka Põhja riikideks. Rõhuvas ülekaalus on Euroopa päritoluga kristliku kultuuriga riigid. ESIMESE MAAILMA RIIGID: Tunnused: 1) SKP on üle 20000 dollari 2) Valitseb postinustriaalne tootmis viis Riigid: USA, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur, Iisrael, Austraalia, Uus-Meremaa, Lääne-, Lõuna-, Põhja- ja osaliselt Kesk-Euroopa riigid (nt. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Põhjamaad jne.) TEISE MAAILMA RIIGID: Tunnused: 1) Valitseb hilisindustriaalne tootmisviis, kuid toimub kiiresti postindustrialiseerumine. 2) SKP alla 20000 dollari Riigid: Ida-Euroopa riigid (endised sots. riigid) (nt. Venemaa, Ungari, Eesti, Poola jne.) KÕRGELT ARENENUD RIIKIDE ÜLDTUNNUSED: 1. Kasutavad 80% kõikidest loodusrikkudest maailmas. 2. Väga hästi arenenud töötlev tööstus. Kasutatakse palju kõrgtehnoloogiat
raadiod ja muu taskuelektroonika. Tulevikus võib sellest kasu olla ka astronaute pikkadel kosmoselendudel saatvatel kosmoserobotitel. Maa peal suudaksid sellised robotid looduses iseseisvalt hakkama saada aastaid. [3] Tulevik robotite päralt Soome juhtiv tulevikuteadlane Jari Kaivo-oja rääkis 22.juunil 2012.aastal rahvusvahelisel konverentsil Tallinna Ülikoolis, et tulevik on robootika ja automatiseerimise päralt, mistõttu peavad ka Põhjamaad selles suunas mõtlema ja enda tööstuspoliitikas keskenduma robootikale. Ta rääkis, et USAs Stanfordi Ülikoolis on juba laboritingimustes loodud selline keskkond, kus töötavad igapäevaselt üheskoos inimesed ja mitmed robotid. Seal olevat see juba reaalsus. Tema sõnul hakkavad tulevikus robotid ja küborgid üha enam jõudma ka tavaellu. Me peame õppima aktsepteerima roboteid ja avatare enda kaaslastena. Arengul robootikas ja automatiseerimises on Kaivo-oja sõnul samas ka varjukülg
(Vastuseid võib loomulikult olla rohkem kui üks.) Põhjenda. Linnapargid Linnapargid: 1800 kuni tänapäevani Euroopas ja USAs. Volkspark. Avalike parkide eesmärgid. Linnapark 19. sajandil ja 20. sajandil. Põhjused ja tulemused. Tähtsamad isikud: Hirschfeldt, P.J. Lenné, GE. Haussmann, F.L. Olmsted. 12. Miks ja kelle jaoks hakati rajama linnaparke 19. sajandi teisel poolel? Modernistlikud aiad Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a): Saksamaa, Põhjamaad, Prantsusmaa, Hispaania. Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a). Kolm suunda Euroopa aiakujunduses 20. saj. Tähtsamad isikud: Le Corbusier, G. Guevrekian, A. ja P. Vera, Ch. Tunnard. 13. Kes oli le Corbusier ja milline oli tema roll modernistlikus linnaehituskunstis? Veel üldistatud küsimuste näiteid: 14. Võrdle kahte erinevat etteantud aeda. Mis ajastutega on tegemist? Milliseid sarnaseid kujundusvõtteid ja elemente on siin kasutatud
Üldjuhul ei tule kõrghariduse omandamise eest maksta, kuid osades erakoolides tuleb õppemaksu siiski tasuda. 7 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra ekspordib umpes 40%oma kaupadest, kuid import moodustab ligi kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Põhilised sihtturud on Põhjamaad ka Euroopa riigid, kuid mitmeidki tooteid turustatakse edukalt kogu maailmas. Norra annab rahvusvahelisele turuleüha suuremas valikus tarbekaupu. Arvukad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted pakuvad laias valikus igasugu asju, alates mööblist ja norrapärastest toitudest kuni lõbusõidulaevade ja matkavarustuseni kuid enamik tarbekaupu tootvaid Norra firmasid keskendub
Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nende arvates peaksid nii rikkad kui vaesed, põliselanikud kui immigrandid nautima tasuta meditsiini ja haridusteenuseid, samuti peaks neil olema õigus taotleda abirahasid. Vasakpoolsus on aastakümnete vältel kujundanud Skandinaavia ühiskondade iseloomu. Kuigi nüüd kärbitakse sealgi sotsiaalkulutusi ning karmistatakse immigratsioonipoliitikat, on Põhjamaad jätkuvalt vasakpoolsuse heaks näiteks. Moodne vasak ja parempoolsus Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised (dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja seisukohti.
sõna-sõnalt) lõunaeestlane, väliseesti kirjanik Nimed ja nimetused · morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks leghorni kanad · jaaniuss, mardihani, aadamaõun Aleksandri kook, Madise leib Kohanimed: · Emajõgi, Surnumeri, Teravmäed · Tartu linn Tartu, Kihnu saar Kihnu, Balkani poolsaar Balkan · Allika tänav, Raekoja plats, Pikk jalg · Vaiksel ookeanil, Musta merre · Kopli rand, India ookean * Donimaa, Baltimaad, Põhjamaad, Saksamaa, Tartumaa // Baffini maa // Aafrika maad, Beneluxi maad, Läänemere maad, Vahemere maad Arvsõna kaks tuhat kahetuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne · kahekilone, kaheksatunnine kahe ja poole kuune, · saja seitsmekümne protsendi(li)ne · pool aastat, poole kuu pärast poolaasta, poolkuu // pooltoores Tegusõna ** Äraminev külaline ~ ära minev külaline, kätteantavad raamatud ~ kätte
Peamised tegevus piirkonnad on euroopa rigid, USA ja vahemere maad, viimasel ajal ka Aasia ja Ladina- Ameerika. 3) Jaapan-päris edukad. 4)Korea-toonud maailmaturule odavamad autod, koduelektroonika. (suhteliselt edukad) 5)Hiina-RVE-d valdavalt väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. (Usinad ja ettevõtlikud) 6)Põhjamaad-riigi veelgi suurem roll ennekõike elanike hariduse ja sotsiaalse heaolu korraldamise.Terve rida ülemaailmseid kontserne nt Nokia.-maailma kõrgtehnoloogia tipis on põhjamaad.. Puidu ja paberiettevõtted just edukad soomes ja rootsis. 11.)Suuremad ja võimsamad rahvusvahelised firmad ! General electria ja Microsoft. 12.)Miks muutub osa ettevõtteid rahvuvaheliseks? Kuna nad tahavad juurdepääsu loodusvaradele, laieneda uutele turgudele, alandada tootmis kulusid
Ajaloo kordamine (Maailm pärast II MS) 1. Mis on heaoluühiskond? (riigid,iseloomustus,mida tõi kaasa) V:Heaoluühiskond tähendab sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu mõjutavat kasvu. Riigid: Põhjamaad ntks Soome,Norra,Rootsi. Isel: 1)kiire majanduse areng. 2) kujuneb välja heaoluühiskond. 3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused
kummalise sõiduviisiga peale hakata. Tehti piiranguid, millistel lõikudel võib uut stiili kasutada ja kus mitte. Kunagine Norra kuulsus Ove Aunli näiteks jäi ilma Sarajevo olümpiamängude hõbemedalist, sest "uisutas" finisikoridoris, kus seda teha poleks tohtinud. Iseäranis keskeurooplased avaldasid survet aeglasema klassikalise sõiduviisi välja vahetamiseks uisustiiliga. Neile oli uus sõidutehnika rohkem konti mööda. Põhjamaad olid tugevamad nn vanas stiilis. Võitlus oli äge, kuni lõpuks anti eluõigus mõlemale sõidustiilile. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Laskesuusatamises ja kahevõistluses saavutas uisustiil aga seljavõidu. Vana head "klassikat" seal enam ei tunta. Teatesuusatamistes näiteks aga sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis.
juba 4. saj. Ida-Roomas oli õigeusk e. Kreeka katoliku usk.Läänes oli katoliku usk e. Rooma katoliku usk.Ida-Rooma keisririigis oli kreeka keel.Lääne-Roomas ladina keel.Lääne kirik jäi püsima kogu Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas.7.saj. Araabias-islami tsivilisatsioon.Lääne-Euroopa jäi kultuuriliselt alla nii Bütsantsile, kui ka Araabia maailmale. Euroopa kõige arenenum riik oli Hispaania. 13. sajandiks olid Euroopas tsivilisatsioonide vahelised piirid välja kujunenud.Põhjamaad,Baltimaad -Lääne tsivilisatsioon.Poola,Slovakkia,Ungari,osa Rumeeniast,Horvaatia.Ristisõdade ajal 11.-13.saj. Laienes Lääne tsivlisatsioon ajutiselt tänapäeva Türgi alale, Süüriasse, Liibanoni jne... Lääne tsivilisatsioon kadus sealt 13. sajandi algul ja islamiusulised vallutasid kogu piirkonna tagasi. 15.sajandi lõpuks vallutati araablastelt Hispaania ja see muutus katoliiklikuks. Araablastelt võeti üle araabia numbrid, seep, tuuleveski.Lääne
annaabi.ee 
