Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAHVUSLIKUD ERIPÄRAD TOIDUKULTUURIDES (0)

1 Hindamata
Punktid




RAHVUSLIKUD ERIPÄRAD TOIDUKULTUURIDES Lauakombed Söömine on osale meist palju tähtsam kui teistele. Sageli 
öeldakse: ● Ameeriklased söövad selleks, et elada
● Prantslased elavad selleks, et süüa - Paljud ameeriklased söövad lõunaks oma kontoris  hamburgeri koos kokakoolaga  - Inglased lepivad võileiva või pubieinega
- Skandinaavlased veedavad asutuse sööklas täpselt 30  minutit - Pranslastele on lõunane söömine väga tähtis ja lõuna võib  kesta mitu tundi; ka hispaanlased, portugallased ja 
kreeklased ei kipu lõunasöögiga kiirustama ● Inglismaal õpetatakse, et küünarnukke ei tohi lauale toetada  ja kui oleme lõpetanud, siis tuleb istuda käed süles. ● Mehhiklasi ● Aasiamaad (Fidžil) ja mõnel muulgi maal on viisakas (isegi  kohustuslik) pärast sööki röhitseda, et oma tänulikkust 
näidata. ● Kõige ametlikumalt kõikidest rahvustest käituvad lauas  rootslased. ROOTSLASED: Kui oled lauas ainuke välismaalane, siis on kogu 
tähelepanu sinul - ülesanne öelda esimene toost Laudlina - plekid - Aasias: mida rohkem on laual plekke, seda parem kiitus 


kokale - Hiinlaste jaoks: maitseained ja nuga on lauas tabu ● Hiinas ja aasias arusaamine, et söögilauas on kõik võrdsed  (istutakse ümara laua taga) ● Vanades kultuurides hierarhia ja istutakse tähtsuse  järjekorras LAUAPAIGUTUSES tuleb arvestada rahvuste omavahelist 
läbisaamist: - Britid ja ameeriklased käivad teineteisele närvidele
- Belgias ei salli üks ühiskonna pool teist (põhja ja lõuna pool)
- Soomlased ja rootslased teevad seljataga teineteist maha
- Hiinlased ja jaapanlased on teineteise suhtes ettevaatlikud
- Inglased ja prantslased … Kultuurid kes kuulavad: eestlased, soomlased, rootslased, 
põhjamaad, jaapan Kultuurid kes suhtlevad: araablased, romaani rahvad, lõuna-
euroopa, lähis-iga, armeeriklased SÖÖGIAJAD ● Soomlased söövad lõunat kell 11.30, samas kui Euroopas  12.30-13.00 Hispaanlased toovad harva toidu lauale enne kl 14 ja tavaliselt 
kestab 16-17 ● Hispaanlased ja portugallased, kes ikka veel oma lõunat  seedivad, ei taha uut toitu näha enne kella 21-22 (sageli veel
hiljem)  Kui kutse õhtusöögile on 20 või 20.30ks, siis põhitoit serveeritakse


tõenäoliselt 22 ja 23 vahel - Hispaanias ei ole hilinemine häbiasi Jaapanlased - 10min varem
Sakslased ja šveitslased - täpselt
Ameeriklased ja britid - väike hilinemine
Pranslased - väike hilinemine
Hispaanlased, portugaallased - tund hiljem
RAHVUSLIKUD ERIPÄRAD TOIDUKULTUURIDES #1 RAHVUSLIKUD ERIPÄRAD TOIDUKULTUURIDES #2 RAHVUSLIKUD ERIPÄRAD TOIDUKULTUURIDES #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aljasteb Õppematerjali autor
Rahvuslikud eripärad ja lauakombed erinevates kultuurides.

Sarnased õppematerjalid

Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal
44
docx

Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal

pruugi teises riigis sugugi nii häid tulemusi anda. Lewis (2003, lk 112) nendib, et rahvusvahelises keskkonnas töötavad tippjuhid ja sekretärid peavad saama koolituse, mis vabastab nad vähemalt süüdistustest, et nad oma kolleegide kultuuri sugugi ei tunne. Kasuks tuleb ka keele õppimine, kuid samuti tuleb teada põhifakte kõnealuse maa, selle poliitika, ajaloo ja geograafia kohta, ning mõistagi läheb vaja elementaarset käitumisoskust. 1.1 Keelekasutuse rahvuslikud erinevused Üks tegur, mille tõttu suhtlus ei suju, jääb sageli kahe silma vahele: igal maal kasutavad sealse rahvuse esindajad keelt ja kõnet omal moel. Keel on suhtluse tööriist, mille abil edastatakse sõnumeid – kuid ta on veel midagi palju enamat, tal on tugevad ja nõrgad küljed, mis peegeldavad rahvuslikku iseloomu ja koguni filosoofiat, kirjeldab Lewis (2003, lk 118). Sekretär peab oskama riigikeelt kõrgtasemel ja vähemalt kahte keelt kesktasemel.

Suhtlemine
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun