Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt
Põhja-Eesti Tallinn 1. 2011. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes kokku 2,73 miljonit turisti, nendest rohkem kui pooled (55%) peatusid Tallinnas. Esmastest sihtturgudest kasvasid enim Suurbritannia ja Venemaa turistide ööbimised. Majutusettevõtetes tubade täitumus suurenes, ööpäeva keskmine maksumus tõusis, lennu- ja laevareisijate arv kasvas, reiside kestus pikenes. Enamik turistidest tuli Tallinnasse puhkusereisile. Tallinna turismiinfokeskuste külastatavus kasvas. Tallinna väliskülastajate rahulolu reisiga suurenes. 2. Tallinn-Riia-Vilnius. 2006. aastal majutati majutus-ettevõtetes Tallinnas 1 161 100, Riias 733 500, Vilniuses 555 600 turisti. Riias ja Vilniuses on aga nende osakaal tunduvalt väiksem. Kui Tallinnas majutati 2006. aastal kokku 505 200 Soome turisti (osakaaluga 51%), siis Riias 71 300 (12%) ning Vilniuses 25 400 (6%). 2006. aastal viibisid välisturi...
EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik...
Tallinn Kati Rannamees Kultuuriline ja looduslik eripära ·Pealinn ·Hooned alates 11. sajandist ·Keskaegne vanalinn (ainulaadne Põhja- Euroopas) ·Läänemere äärne sadamalinn ·Vana hansalinn ·Laeva ja lennu ühendus muu maailmaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaatamisväärsuste TOP 10 1. Tallina lauluväljak 2. Raekoja plats 3. Katariina käik 4. Raekoda ja Raekelder 5. Pikk Herman 6. Patarei merekindlus 7. Pirita klooster 8. Vabaduseväljak 9. Toompea loss 10. Kadrioru loss Aktiivne puhkus · Kardi sõit (FK Keskus Hobikarting) · Jalgratta laenutus (City Bike) · Paintball (Citysec AS) · ...
Eesti kolme kuningriigi vahel jagatuna Virge Väli Kätlin Pihl Marite Vendel LÕUNAEESTI POOLA KOOSSEISUS v Poola aeg algas kohalikule aadlile suurte lootustega. v Kuningas Sigismund Augusti privileegiga kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. v Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. v Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa...
heitgaaside puhastamiseks kivisöel töötavates elektrijaamades. [7] Lubjapulbrit ja kustutatud lupja kasutatakse toormena nii loomasöötades kui ka väetistes. Mulla viljakus on otseses proportsioonis selle lubjasisaldusega. Enamik põllu- ja aiataimi vajavad lupja nii eraldi toitainena kui ka teiste toitainete absorbeerijana. [8] PÕHJA-EESTI KLINT Üks suuremaid ja ilusamaid vaatamisväärsusi Põhja-Eestis on klint (Pilt 5) mis asub Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. [2] Pilt 5 Põhja-Eesti klint Ontika pangal [7] Millegi suure ja hämmastama paneva ees seistes kiputakse ikka küsima, kuidas ja kunas see on tekkinud. See kehtib ka Põhja-Eesti klindi puhul
LIIVI SÕDA (1558-1583) SARNASUSED PÕHJA SÕDA (1700-1721) Edukas oli Rootsi Põhjus: saada ülemvõim Edukas oli Venemaa Läänemerel. Alguses olid Liivimaal Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Alguses olid Eesti alad Rootsi iseseisvad väikeriigid, kes Venemaa valduses alistati Kestis 25 aastat Kohalikud talupojad mässasid Kestis 21 aastat Venemaa oli algperioodil Kahanes rahvaarv Venemaa oli esialgu edutu edukas Oluline isik Ivan Julm IV Mõlemad sõjad ulatusid Eesti Oluline isik Peeter I aladelt kaugemale Poola eesotsas oli Bathory Rahva küüditamine Venemaale Poola eesotsas oli August Tugev Ei kujunenud koalitsiooni Kujunes koalitsoon Rootsi ...
EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et ...
Põhja-Eesti klint Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903 1981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi
Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. Jüriöö ülestõusu algus
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood.
Ümberhaaramise taktikat kasutades otsustati vaenlane kiiremas korras Tallinna lähistelt Narva jõe taha paisata. Lahingutegevust arendati kolmest suunast. Rindel tungis otse itta 1. diviis kindralmajor Tõnissoni juhatusel koos soomusrongide ja suurtükiväega. Lõunast ahistas punaseid ratsavägi ning merelt pommitas taanduvat vaenlast ning teostas edukaid dessante vastase tagalasse laevastik kapten Pitka juhtimisel. Meie mereväe tegevust toetas Inglise sõjalaevastik. 3. jaanuaril alustatud Põhja-Eesti vabastamise operatsioon osutus edukaks- 12. jaanuariks vabastati Rakvere, 17. jaanuariks Jõhvi ning 18. jaanuaril soome vabatahtlike poolt Narva. Eesti vägedele kujunes Lõuna-Eesti vabastamine tunduvalt raskemaks ja aeglasemaks kui see oli Põhja-Eestis. Selleks oli kaks olulist põhjust- laialdased maaalad, kus lahingutegevus võis areneda mitmes suunas ja mis nõudis suuri sõjalisi jõude ning ning seal asuvad vastasele olulised transpordisõlmed ja Riiga suunduv raudteeliin.
Aseri lade Lademe stratotüübiks on vana, omaaegse tsemenditehase paemurd Põhja-Eesti panga serval, umbes 2,5 km Aseri asulast loode pool. Lademe paljandeid on terve panga ulatuses ja panka lõikavate jõgede kallastel. Aseri lademe leviala ulatub peaaegu üle terve Eesti terriotooriumi. Aseri lademe alumise piirina käsitletakse hästi väljakujunenud ebatasast väikeste soppidega ja enamasti pruunikaskollase impregnatsioonivööga katkestuspinda. Kõnealune piir tähistab olulist muutust kivististe koosluses. (1) Lademe paksus kõigub Põhja-Eestis 0.1- 4,2 m piires, Lõuna-Eestis aga 1,5 5,6 m piires. (1) Kivimiliselt koosneb Malla kihistik ooidlubjakivist ja merglist, Ojaküla kihistik ooidlubjakivist, Rokiskise kihistu kirjuvärvilisest ooidlubjakivist, Segerstadi kihistu punavärvilisest muguljast lubjakivist. (1) Aseri lademes võib eristada kahte litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi. Ülemise moodust...
Arutlus ,,Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, see algas, kui 1629. aastal sõlmiti Altmargi vaherahu ja poolakad loovutasid kogu Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti Rootsile. 1695. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saaremaa, seega oli kogu Eesti Rootsi võimu all. Rootsi võimuga suurenesid talupoegade kohustused. Kehtestati pärisorjus ja talupojad pidid tegema tööd mõisnike heaks. Mõisa juures sündinud talupoeg ei tohtinud sealt ilma mõisniku loata lahkuda. Aastal 1654 vähenesid koormised, kuid peale Karl XI võimule asumist need jällegi suurenesid. Talupojad pidid mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust, isegi ikalduse ajal ning maksma riigimakse. Sõdadega kaasnes talupoegadele nälg, haigused ja katk, nende kahjusid oli tunda pikka aega. Hävitati nende ohvripaiku ja kadus võimalus linna põgenedes vabaks ...
Laanemets (MustlaNõmme Järvamaal) 5. rühm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinfo Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu Eestis, PõhjaEestis, Lõuna Eestis ning LoodeEesti Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused...
Tallinna teletorn ...nimi... Ajalugu ● Eesti kõrgeim hoone – 314 meetrit ● Ehitustööd kestsid 1975-1980a ● Ehitise arhitekt on David Basiladze ● 11.07.1980a Tallinna teletorni ametlik avamine ● 20.11.2007a Teletorni 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele ● 2009a otsustatakse teletorn renoveerida Ehitajad ja kasutatud materjalid ● Tallinna Teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet ● Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist ● Teletorni on paigaldatud17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri. Torni kogukaal on umbes 20 000 tonni. Betoonosas on 1050 trepiastet Teletornis toimunud sündmused ● Aprill 1980a Brigadir Väino Saar hoiab ära katastroofi. Keevitaja lohakuse tõttu olid süttinud torn...
Ilm õhkkonna seisund mingil hetkel Kliima pikaajaline ilmastikuolude kordumine (muutub aeglaselt) Eesti asub parasvöötmes (põhja poolses) ja merelises kliimas. Eesti kliimat mõjutavad tegurid: Päikesekiirgus: selle hulk ja langemisnurk muutub aasta jooksul) Mere lähedus: Läänemeri muudab kliima pehmemaks Reljeef: kõrgustikkudes on rohkem sademeid Läänemere mõju Suve muudab jahedamaks ja pikemaks (ranniku ääres) Talved muudab pehmemaks ja lumekatte õhemaks ning muudab kliima niiskemaks. Sademeid on rohkem kõrgustikkudel Päikesekiirgust on rohkem saartel ja rannikuäärsetel aladel, sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhum...
rohked alamsaksa laenud eesti rõivastusalases sõnavaras, lõikes ja tehnilistes oskuste. Veel avaldas meie rõivastusele iseloomulikke jooni, suhted naaberrahvastega: saartel rootslastega, Põhja-Eesti rannikul soomlastega, Ida- ja Kagu-Eestis venelastega, Lõuna-Eestis lätlastega. Kuigi Eesti on väike, oli rahvarõivastel rohkesti paikkondlikke erinevusi. Välja võib tuua neli suurt rühma -- Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Paikkondlike erisuste kujunemisel ja püsimisel etendas olulist osa talurahva sunnismaisus. Liiguti peamiselt oma kodukihelkonna piires. Kohalikest riietumistraditsioonidest hoiti visalt kinni. Näiteks Saaremaalt on teada, et võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna riideid, tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. Samuti, rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse
Ajalooline määratlus- 1227(Muistse vabadusvõitluse lõpp) kuni 1561(Liivi ordu viimane välilahing. Keskaega nim orduajaks kuna eesti aladel oli palju ordusi. Muistne vabadusvõitlus- (1208-1227)-Põhjused: a)loodeti taastada peapiiskopi kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. b)saksa kaupmehed tahtsid kindlat tugiala Väina jõe äärde. Sündmused: a)1208.a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal o...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Maria Rebeca Soomaa Põhja-nahkhiir(Eptesicus nilssonii) Referaat Tartu 2014 Sisukord 1 Liigi kirjeldus…………………………………………………………………………………..……3 Liigi elupaigad……………………………………………………………………………….……..4 Liigi ohustatus ja selle kaitse…………………………………………………………….……….5 Liigi ohutegurid………………………………………………………………………….………….6 Liigi kaitse korraldamine…………………………………………………………………………..7 Peamised kohustused………………………………………………………………………...7 Liigi arvukuse tagamise ennetamine…………………………………………………………….8 Tähtsad ülesanded ja tegevused…………………………………………………………….8 Liigi kaitseabinõud………………………………………………………………………………....9 Lisad……………………………………………………………………………………………….10 Kasutatud kirjandus 2 Liigi kirjeldus Küünarvarre p...
Järvamaa, Sakala ning osad Läänemaast ja Saaremaast kuulusid esialgu Mõõgavendade ordule ja hiljem Liivi ordule. Taani alluvusse jäänud Harjumaal, Revalas ning Virumaal moodustati 1271. aastal Eestimaa hertsogkond. 13. sajandil korraldati Saaremaal mitu ülestõusu ebasobivate lepingutingimuste vastu. Suurem eestlaste mäss, Jüriöö ülestõus, algas 1343. aastal, mis küll mõne aastaga maha suruti. 1346. aastal müüs Taani veidi enam kui kolme tonni hõbeda eest Saksa ordule Põhja-Eesti. 16. sajandil keelati talupoegadel relva kandmine, see oli aga tol ajal vaba mehe tunnus. Riia kaudu 1520. aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas Eestis sisevastuolusid. Tallinnas ja Tartus toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool IÕ-1 nimi JUHTUMI ANALÜÜS Intensiivi praktika Tallinn ... aasta Sisukord 1. SISSEJUHATUS Praktika oli sooritatud II Intensiivravi osakonnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ajavahemikus .... Valved olid 12-tunnised ja iga praktikapäev algas hommikul kell 8:30. Juhendajaks oli .... PERH II Intensiivravi osakonnas viibivad eelkõige patsiendid peale suurt plaanilist operatsiooni. Osakonnas viibivad patsiendid peale kardio-, neuro-, vaskulaar-, onko ja torakaalkirurgilisi operatsioone. II intensiivravi osakonnas on 12 voodikohta, hetkel oli avatud 10. Osakonnas on võimalik monitoorida neurofunktsioone (EEG, BIS), teostada neerude
AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ...
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Eestlased on praegusel asualal elanud üle 5000 aasta. 2. Kui vana on eesti keel? Eesti keel on umbes 2000 aastat vana. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Eesti keel tekkis umbes 2000, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Loomulikult ei toimunud eesti keele eraldumine teistest läänemeresoome keeltest äkki, vaid pikaajalise keelemuutumise tulemusel. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? 17. sajandil 20% ei rääkinud üldse eesti keelt st. eesti keele rääkijaid oli umbes 80%. 20. sajandi sõjad ja muutunud rahvastiku taastootmistüüp on kahandanud eesti keele kõnelejate arvu. 6. Millised kee...
platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. [3] Vendi ajastu Esineb ligikaudu 100-200m sügavusel, ainult Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis, ning maapinnal ei avaldu mitte kuskil. Esiveb liivakivisid ja savisid. Liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. [5] Kambriumi ajastu Kambriumi ajastu avaldub maapinnal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Esinev sinisavim. Sinisavimit kaevandatakse ja kasutatakse relliste ja katusekivide tegemiseks. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. [5] Ordoviitsiumi ajastu Avaldub maapinnal Põhja-Eestis. Leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi, lubjakivi(enamasti hallika värvusega) [5] Siluri ajastu
VANA HEA ROOTSI AEG 1561. aastal, mil toimus Liivi sõda, otsustasid Põhja-Eesti rüütelkonnad, kes kuulusid Liivi ordusse, lõplikult alla vanduda suurele ning tugevale Rootsi võimule. Algas Rootsi Kolmekuninga aeg, mis kestis Eestis ligi 100 aastat ning tõi meie esivanematele kaasa palju trastilisi muutusi, kuid kas need muutused olid niivõrd head, et nimetada seda perioodi tõesti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Tol ajal moodustasid Hiiumaa ja neli Põhja-Eesti maakonda; Läänemaa, Harjumaa,
Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu olid 1940. aastail Punaarmee poolt okupeeritud. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust, läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolsevistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse. Nõukogude armee okupeeris endiselt iseseisva Eesti, Läti ja Leedu 1944-1945. a.-l. Järgnevatel aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, pei...
lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19.saj teisel poolel asusid keemilised värvid taimevärvide asemele. Rahvustikandite tehnika on väga mitmekesine. Taimornamente tikiti kirja järgi, kasutades mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid. Lihtsamaid tikandeid oskas iga naine. Keerulisemaid tegid käsitööspetsialistid, kellelt siis ka vajalikud esemed telliti. Harju-, Viru- ja Järvamaal kaunistati rahvarõivaid juba 18.saj lillkirjaga, seal kasutatud lillornament on väga vaheldusrikas. Põhja-Eesti naine kaunistas lilltikandiga käiseid, tanusid, linukaid, õlarätte ja põllesid. Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate õite, lehtede, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet kasutades
Kambrium oli Paleosoikumi vanim ajastu; algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi. Mõningate uurijate arvates võisid need kõrgelt arenenud närvisüsteemi ja rohkearvuliste haarmetega olendid olla ühed tolle aja suurimad röövloomad. Eesti settekompleks on väga rikas mitmesuguste kivististe poolest. Tuntumad Eesti kivistised on käsijalgsed (Brachiopoda), trilobiidid (Trilobita), nautiloidid jne. Nautiloide võib leida tihti Põhja-Eesti paekalda jalamilt. Eestis on nautiloidide skeletiosi leitud Ohesaare (ka Ohessaare) pangalt, mis asub Sõrve poolsaare läänerannal, Jämaja küla lähedal. Laevukesed kuuluvad vanimate peajalgsete hulka, neljalõpuseste klassi. Need kõrgeltarenenud merelimused on oluliselt muutumata vastu pidanud üle viiesaja viiekümne miljoni aasta. Laevukesed erinevad kaheksajalgsetest selle poolest, et nad on kojas peidus. Nad on ainsad
Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves on mees, kes andis 9. oktoobril, 2007. aastal pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada talle antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks. Toomas Hendrik Ilves on Eesti Vabariigi president. Üle neljakümne aasta vana, sünnilt eestlane, kuid esimest valgust siiski näinud Rootsis 26. detsembril 1953. aastal, läks Ilves perega 1957. aastal elama Ameerikasse, kus õppis tunnustatud ülikoolides: Columbia ülikoolis psühholoogiat ning Pennsylvania ülikoolis jätkas magistriõpet. 1984- 1993. aastani oli ta Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik Münchenis seejärel Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor ning 1993. aastast 1996.-ni Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos. Märkimata ei saa...
Mis on tõenäolisemad kriisiolukorrad Eestis? Eesti on oma pindalalt väike riik ning asub Põhja-Euroopas. Tänu sellele ei ohusta Eestit niivõrd suured ja tugevad kriisid, kui mujal maailmas mõnda teist riiki. Kriis isiklikul või sotsiaalsel tasemel võib olla ebastabiilne ja ohtlik sotsiaalne situatsioon poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus, sõjategevuses või oluline looduskeskkonna nähtus, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus. Eestit ei ohusta niivõrd suured kriisid, kuid mis on Eestis kõige tõenäolisemad kriisiolukorrad? Eesti on arenenud riik, mis üha enam toetub internetile. Järjest rohkem on hakanud kogu tegevus leidma aset võrgus. Seetõttu on Eestis üheks aktuaalseks kriisiks küberrünnak. Eesti on varem ka küberrünnaku ohvriks langenud. Näiteks 2007. aastal toimus küberrünnak Eesti riigiasutuste ja Eestis tegutsevate ettevõtete vastu. Eesti ei olnud küll esimene riik, kes küberrünnakut läbi elas, kuid Ee...
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvus...
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. ...
Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja-ja toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ningmuistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või hoopistükis rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus on üks tähtsamaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatakse ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Jüriöö ülestõus algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et oll...
3) Ebaõnn - Saatuse kaalukausid kõikusid mitu korda edasi-tagasi ja korduvalt tabas eestlasi ka ebaõnn. Näiteks kaotati napilt lahing Lindanise all (lk 29). 6. Millisesse kultuuriruumi sattus Eesti ala muistse vabadusvõitluse tulemusel? Eesti ala sattus muiste vabadusvõitluse tulemusel Lääne-Euroopa kultuuriruumi (lk 30). 7. Millise riigi koosseisu sattus muistse vabadusvõitluse lõpus Põhja-Eesti? Põhja-Eesti sattus muistse vabadusvõitluse lõpus Taani koosseisu. 8. Milline on seos tingliku staatuse "vaba inimene" ja relvakandmisõiguse vahel? Relva omamine on inimese õigus ja vabadus. 9. Mitmendal sajandil toimus Põhjasõda? Põhjasõda toimus 18. sajandil (lk 31). 10. Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad enne Põhjasõda? Eesti alad kuulusid enne Põhjasõda Rootsi ja Taani koosseisu. 11. Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad peale Põhjasõda?
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõp...
Baroki ilmingud 17. Sajandil Euroopa maade kujutavas kunstis Referaat Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit. Sealt tulenes omadussõna ,,barokne" tähenduses ,,iseäralik, korrapäratu". Barokk-kunst on väga rahvalik. Ta toetus eeskätt meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just sellepärast edukamalt köita laia publikut. Barokk on jätnud paljude maade rahvakunsti sügavama jälje kui hilisemad stiilid. Näiteks rahvariietes on barokiaegne ametlik mood sageli äratuntav. 17. sajandil jagunes Euroopa kunsti alusel kolme rühma kuna eri maade areng oli ebaühtlane. Esiteks olid need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Need riigid olid eelkõige Habsburgide dünastia võimu alused alad nagu Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), samuti Poola-Leedu. Nende maade ku...
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt k...
Jõukate olemasolu tõendavad üksikud rikkalike panustega hauad (Kivimäel, Palukülas) ning aardeleiud. Alates 9. sajandist on peale hõbeehete peidetud rohkesti ka münte. Eesti keel on eestlaste rahvuskeel, soome-ugri keeli, mis koos liivi ja vadja keelega kuulub läänemeresoome keelte lõunarühma. I a.t. lõpul eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki
Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne...
Kumb põhimõte on olulisem: kas mittesekkumine teiste riikide siseasjadesse või inimõiguste kaitse? Inimõiguste kaitse tugineb demokraatlikule riigikorraldusele, õigussüsteemile ja inimeste teadlikkusele oma õigustest. Kõigi Eesti Vabariigi põhiseadusega ja rahvusvaheliste lepingutega tagatud inimõiguste rikkumise korral on isikul õigus pöörduda nii õiguskantsleri kui ka kohtu poole. Kuid kõige enam vajavadki seda kaitset just mittedemokraatlike riikide elanikud. Praegu on üks kõige kriitilisemaks riigiks Põhja Korea. Elanikel pole võimalik oma kodukohast lahkuda ja vabalt ringi liikuda, kõikjal kontrollitakse dokumente ja liikumislube. Sunnitöö, poliitilised repressioonid, religioonide keelamine, inimkaubandus, piinamine, vägistamine, mõrvad- see on igapäevane elu Põhja- Koreas. Sealset olukorda on meedias raske kajastada, sest informatsiooni on vähe. Ometigi on meieni jõudnud õõvastavaid dokumentaalfilme, mis p...
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditaks...
valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 190...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
1. Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus. 1951,1957,1993/Eesti 2004 27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari 7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas) 3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud ...
paljudest geograafiliste ajastute kihtidest. Vanim neist on Vendi ajastu (650-550 miljonit aastat), mille taga järjel on Harjumma pealiskorras jämedateralisi liiva kui ka savi setteid. Vendi ajastule järgne Kambriumi ajastu (570 - 480 miljonit aaastat tagasi), mille käigus settis veel liiva ja savi setteid. Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi ehk fossiile. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Ordoviitsiumi ajastul (480 435 miljonit aaastat tagasi) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad: põlevkivi ehk kukersiit, Põhja-Eesti lubjakivi ja dolomiit. Peale Ordoviitsiumit tuli Siluri ajastu, kui see on Põhja- Eestitile jätnud settekivimeid, nagu liivakivi, sinisavi ja lubjakivi.3 Joonis 2. Eesti pinnal geoloogiliste ajastute ilmnemine 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
