Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puuviljade iseloomustused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
apelsin, sidrun, sidruni, kiivi, mahl, mandariin, viljaliha, greip, viljad, apelsinid, pressitakse, naba, koores, kiivit, viljalihas, koorest, sorte, limonaad, kiwi, jaapanis, maitselt, karusmarja, meloni, maasika, maitsest, apelsinimahla, limonaadi, väärtuslik, oranz, sordid, sidruniõli, mandariinid, keedis, koostaja, juhendaja, kodumaaks, meremaalPÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter, Merilin Karen, Pirgit Selart, Ingrit Nikkel Tsitrusviljalised Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TSITRUSVILJAD................................................................................3 2. APELSIN.......................................................................................... 4 3. GREIP...............................................................................................5 4. MANDARIIN.......................................................................................6 5. SIDRUN.............................................................................................7 6. LAIM...............................................................................
Tsitruselised referaat Juhendaja õpetaja Sissejuhatus Tsitrus on lehtpuude- ja põõsaste perekond. Sinna kuuluvad meile väga tuntud taimed nagu näiteks apelsin ja sidrun. Tsitrustel on hästi palju liike ja sorte. Valisin selle referaadi teema, sest mulle tundus see huvitav ja südamelähedane. Ma olin varem kuulnud tsitruseliste tervislikkusest ja samuti on mulle nende viljad alati väga maitsenud. Ma ei suudaks ette kujutada jõule ilma mandariinideta ja teed ilma sidrunita ning ma usun, et ma pole ainus inimene, kes nii arvab. Seetõttu tunduski hea mõte teha sellel teemal referaat. 2 Tsitrus on igihaljaste, mõnikord ka asteldega varustatud lehtpuude ja -põõsaste perekond. Tsitruste lehed on jagunematud ja harilikult nahkjad, õied on valged või roosad.
Rakvere Ametikool Kadri Trilljärv K-12 EKSOOTILISED PUUVILJAD Toiduainete õpetuse referaat Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 1. Apelsin Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega
Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate
osatähtsus hästi säiliv, keskmise suurusega, ovaalse või neerukujulise kollase viljaga sort Alphonso, mida imporditakse peamiselt Lääne-Indiast. Välimus : Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga . Kaalub keskmiselt 300g kuid võib olla ka kuni 2kg raskuseid vilju . Vili võib olla ümmargune , muna või silindikujuline , neerule või sidrunile sarnanev ,värvuselt rohekaskollakas kuni punaseni . Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. Vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas mahushapu aprikoosivärvi viljaliha , millest sisaldub suur kiuline , munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme . Maitse : Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku
..............................................8 Üleküpsetatud lillkapsas.............................................................................................................9 Piima-lillkapsasupp...................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 APELSIN Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab
Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite,
viimastel aastakümnetel osaks saanud mitte ühelegi teisele toiduainete grupile. Uute sortide aretamise, transpordivõimaluste avardumise ning riikidevaheliste kaubandussuhete laienemise tulemusena on nendest toiduviljadest saanud tähtis kauba- ja ekspordiartikkel. Seetõttu on paljud lõunamaise päritoluga puu- ja köögiviljad saanud laialdaselt kättesaadavaks ka põhjapoolsemates piirkondades. Eksootilistest puuviljadest on viimasel ajal eriti suurenenud ananassi, kiivi, avokaado, karambooli ja papaia pakkumine ning tarbimine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:7) Töö alustamisel tuli selgeks teha, millised puuviljad ja pähklid referaati valida. Maailmas on liike ja sorte väga palju. Seekord sai otsus langetatud sellistele troopilistele puuviljadele ja pählitele, mis on Eesti kaubanduses pidevalt kättesaadavad. Referaati sai sisse võetud ka köögivilju, mida tarvitatakse ja säilitatakse nagu puuvilju (nt arbuus).
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola
- puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m).
2 Hurmaa Vanad kreeklased nimetasid hurmaad jumalate toiduks – pole küll teada, kas mõnusa maitse, kena välimuse või hoopis kasulikkuse tõttu. Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk hiina datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia . Ajalugu: Pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud ajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik hurmaa kasvab Hiina metsades. 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna. Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni. Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas.
Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm. B-rühma vitamiine leidub rohkem maksas, pärmis, lihas, piimas, teraviljasaadustes. Igaüks neist omab suurt tähtsust inimorganismi elutegevuses. B1- vitamiin reguleerib närvisüsteemi, südametegevust ja ainevahetust, B2-vitamiin suu limaskesta ja silmade seisundit, B3-vitamiin seedetegevust, B12-vitamiin vere koostist, B15-vitamiin maksa seisundit. Päevased vajadused: B1 1,4 mg, B2 1,6
EKSOOTILISED PUUVILJAD MANGOSTAN Mangostani tumepunase ja kõva kesta all on valge viljaliha. Selle maitse meenutab virsikut, kuid on veidi hapuka nüansiga. Ostmisel peaks katsuma mangostani koort ja see peaks olema veidi pehme. Süüa võib mangostani viljaliha värskelt ja puuviljasalatitesse lisatuna. Kilohind 25,05 eurot (392 krooni). Tema lehti ja juuri kasutatakse kõhuvalu, kõhulahtisuse ja põletike raviks. http://www.youtube.com/watch?v=pGPD64DiwxQ&feature=Play List&p=E9695FD7213586F7&index=4 TAMARILLO EHK PUUTOMAT Tamarillo on pärit Peruust ning kuulub kartuli ja tomatiga ühte sugukonda. Toored tamarillo’d on kollakaspunased, kuid muutuvad küpsedes tumepunaseks
Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest valgurikkmadon kaunviljad, kapsad, spinat, sibul, porgand. puuviljadest on erandiks pähklid valke kuni 20%. Enamikus puu- ja köögiviljades alla 1%. Rasvad väga väikestes kogustes, erandiks pähklid 50-70% Vitamiinid värsketena kõige vitamiinrikkamad toiduained. Eriti C- vitamiin sibul, petersell, mädarõigas, mustad sõstrad, kaunpipar, tsitruselised, kiivi, nektariin. Põhilise C- vitamiini saab inimene kartulist, natuke vähem kapsast Lõhnaained annavad aroomi, tähtsamal kohal eeterlikud õlid: tsitruselised, petersell, seller, till. Fütontsiidid bakterivastase toimega annavad viljale maitse ja lõhna sibul, küüslauk, mädarõigas Puu- ja köögiviljade säilitamine - mõjub kvaliteedile ja maitsele - halvad tingimused soodustavad riknemist
Paremini säilib pakendatult 1 3 kg polüetüleenkilest kottides temperatuuril -2C. 6. Punase sõstra kasutusviisid. (mahla, kompotti, zeleed, keedist, siirupit, veini.). Toorelt kasutamine: - värskelt söömine, - lisamine magustoitudele, kondiitritoodetele. Punastest sõstardest valmistatakse: - mahla, - kompotti, - zeleed, - keedist, - siirupit, - veini. Punase sõstra mahl asendab salatikastmetes edukalt äädikat. Punasest sõstrast valmistatakse vürtsikaid kastmeid liharoogade juurde. 7. Toitainete, mineraalainete ja vitamiinide sisaldus mustas sõstras. 2,5 dl musta sõstra marju sisaldab sama palju C-vitamiini kui väike apelsin. Uuringud näitavad, et vitamiini hulk püsib enam-vähem sama: - marjade töötlemisel ja - säilitamisel. Mari sisaldab antioksüdante (parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele).
elumootor, pantoneenhape e. ainevahetuse stimulaator; koliin (B4) e. aju töö aktiviseerija; püridoksiin (B6) e. looduse ime. Püridoksiini on 100 g-s kreeka pähklis 0,68 mg. Püridoksiinipuudusega võib seletada rohkem kui 100 tervisehäiret. See vitamiin täidab paljusid ülesandeid. Rohkelt leidub kreeka pähklites ka koobaltit, mis on vajalik kõhunäärme normaalseks tegevuseks ja adrenaliini aktiivsuse reguleerimiseks. Huvipakkuv fakt on see, et kreeka pähklite viljaliha ja seemnekest sisaldavad ka ellaaghapet, millel on rahustav toime ja ühtlasi ka vähki tõkestavad omadused. Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks. SARAPUUPÄHKEL Umbes 70% maailma sarapuupähkli toodangust tuleb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, 20% pärineb Itaalia rannikualadelt ja ülejäänud 3% toodetakse Ühendriikide edelaosas Vaikse ookeani rannikul. 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g,
Hapendamine on kuivatamise ja soolamise järel vanemaid säilitusviise. Hiinlased tundsid kapsa hapendamist juba 6000 aastat tagasi. Euroopas hakati kapsast hapendama veidi hiljem. Rooma sõdalased kandsid kaasas kapsatünne ja hindasid hapukapsast kõrgelt. Hapukapsad on sakslaste, venelaste, hindude, korealaste, hiinlaste ja eestlaste lemmiktoit. Riivitud kapsad pannakse ettevaatlikult tünni, peale raputatakse soola, tambitakse puust nuiaga seni, kuni mahl välja tuleb. Nii tehakse iga kapsakihiga, kuni tünni ääreni jääb paarkümmend sentimeetrit. Pealmine kiht kaetakse tervete puhaste kapsalehtedega ja puhta linase riidega. Peale pannakse puust ümmargune kaas, selle peale vajutuseks puhtaks pestud põllukivi. Hapendatakse algul soojas, seejärel säilitatakse jahedas. 57. Punase peakapsa olulisus ja kasutusviisid. Pead on väga tihedad, ei lõhene kasvamisel. Hilisemaid sorte saab säilitada üle talve.
c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett* c) nad valmivad suvel 9. Bataat on: a) mugulköögivili* b) lehtköögivili c) puuvili 10. Jamsist ei saa: a) jahu b) soodat* c) tärklist 11. Kartulisordid on: a) Laura* b) Agnes c) Marianne 12. Luuviljad on: a) kirsid, aprikoosid, nektariinid jms* b) apelsinid, mandariinid, sidrunid jms c) maapähklid, india pähklid, sarapuupähklid jms 13. Õun ei sisalda: a) A-vitamiini b) K-vitamiini* c) C-vitamiini 14. Marjad sarnanevad keemiliselt koostiselt: a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on:
oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata. Külmkappi sobivad apelsin, greip, mandariin, klementiin, kiivi, sidrun, kirss, õun, pirn, kookospähkel, viinamari, virsik, nektariin, aprikoos, porgand, kartul, peet, artisokk, kapsas, lehtseller, lehtsalat, porru, roh sib. 41 Jahedat köögikappi tahab tomat, paprika, ananass, kurk, melon, mango, baklazaan, kabatsokk, avokaado, basiilik, meliss. Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta.
mee kergest seeditavaks. Kui tunned ennast hommikul väsinu ja letargilisena, siis selle asemele, et võtta energiajooki või kohvi, proovi mett. Pane mett kas röstsaiale või asenda suhkur oma hommikutees meega. Kui lastel on koolis raske hakkama saada, tasub ka neile teha päevaks kaasa mõned saiad meega. kaalu alandaja kuigi mees on rohkem kaloreid kui suhkrus, aitab sooja veega segatud mesi lagundada kehas talletunud rasvu. Samuti aitab mee ja sidruni ning mee ja kardemooni vesi vähendada kaalu. kehaliste võimete arendaja uuringud on näidanud, et mesi on suurepärane abimees sportlike võimete parandamises. Mesi aitab hoida keha veresuhkru taset, taastada lihaste energiat ja glükogeeni taset peale trenni. Enne trenni soovitatakse süüa üks lusikatäis mett, et jaksaksid natukene rohkem trenni teha. vitamiinide ja mineraalide allikas mesi sisaldab endas erinevaid vitamiine ja mineraale
Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, ka USA-s, Hiinas, Kalifornias jm. Viljade kuulsusele ja tuntusele lisab sära ka nende sage mainimine piiblitekstides. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel (10m) ja kujulistel puudel. Eriti kaunis õitsemise ajal, õied on kas valged või roosakad. On pikliku, lameda kujuga 4-5cm pikkune luuvili (kui teistel luuviljalistel on söödav osa luuümbris e viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum, sarnane virsikukivisse peidetud seemnetuumaga), mis sisaldab 2cm pikkust helepruuni kergelt kortsulise koorega (kestaga) kaetud valget mandliseemet. Konsistentsilt elastne. Viljalu on kerge, urbne ja hõlpsasti purunev. Vilja üks ots on teravdunud. Jaguneb magus- ja mõrumandel (on mõnevõrra väiksemad ja teravama tipuga – sisaldavad amügdaliini, mille koosseisu kuulub mürgine sinihape, valmistatakse
Luuvili (drupa) on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline: seemet ümbritseb puitunud sisekest (nn. Luu e. Kivi), mida katab tavaliselt võrdlemisi paks ja lihakas vahekest, kõige peal on õhuke nahkjas väliskest. Luuviljad on kirsil, ploomil, toomingal. Marjataolised Mitmeseemnelised luuviljad on leedril, paakspuul, leesikal jt. Õunvili on lihakas paljuseemneline sünkarpne vili ja koosneb samuti kolmest kihist. Seesmise kihi moodustavad siin seemnekambrite seinad. Viljad seesmist osa nimetatakse südamikuks. Vilja ülamisse otsa jääb kuivanud õietupp. Õunvili on õunapuul, pihlakal, aroonial, ebaküdoonial jt. Koguluuvili areneb ühe õie mitmest liitumata emakast ja asetseb kumeral õiepõhjal. Niisugune on vaarika vili. Ka maasika vili on koguvili, mille moodustamisest võtab osa mahlakas paisunud õiepõhi. Vilja pinnal asetsevad seemnised. ( Pogen O. ( 1977) Meie marjad ) 2. Marjade liigid 2.1 Aedmaasikas
...........................................................7 2.3 Parandab seedimist.............................................................................7-8 2.4 Kasutamine.........................................................................................8 3 Spinat.................................................................................................9 3.1 Värske spinat toidulauale..........................................................................9 3.2 Mahl eriti tervislik............................................................................9-10 3.3 Üldiselt pikapäevataim..........................................................................10 3.4 Kuidas spinatit säilitada? ......................................................................10 3.5 Sorte rohkesti ....................................................................................11 3.6 Retsepte ...............................................................
terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad,
4.2. Kibuvits (Rosa) orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid 10 see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja seejärel lastakse sellel tund tõmmata
alusega. Saab valmistada ka erinevaid määrdesegusid. Segu nimetus Lisandid 100g võile, Maitseained Toorjuustule, majoneesile Juustuvõi 50 100 g riivjuustu, ka Pipar, paprika hallitusjuustu Maitsevõi 50 g peterselli, tilli või Sidrunihape või mahl, sool Murulauku Munavõi 1 keedumuna või 2 Sinep Munakollast, maitseroheline Võileiva katte: Kasutatakse erinevaid vorste, suitsulihasid, kala, muna jne. Lihtsad võileivad: serveeritakse igapäevaselt, võetakse kaas nii tööle kui ka kooli, leib või sai lõigatakse 1-8 cm paksuseks, neile määritakse pele võid või muud määret, katteaine asetatakse leivale
Kahekojalised. Lehed okkataolised, ilma vaigunäärmeteta (Juniperus communis etc.). alamperekond Sabina. Seemned on vabad, lehed sageli soomusekujulised, õli- või vaigunäärmega. Primaarsed lehed on okkakujulised. Harilikult ühekojalised, kuid esineb ka kahekojalisi liike (J. sabina, J. virginiana virgiinia kadakas). · Lehed on kas okka- või soomusekujulised ning kinnituvad võrsetele kas männaseliselt või vastakuti · Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat, sisaldavad rohkesti suhkrut, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid jm. ning leiavad laialdast kasutamist meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. · Tüve koor on hallikas- kuni oranzpruun, vananedes hallineb, on kiuline, harva soomusjas, kestendava või irduva pealisosaga, vanemas eas vaoline. Koor sisaldab
spetsialiseerunud destillatsioonikodadest, mille puhul on tavaline, et õunad või siider ostetakse kokku sama piirkonna väikeettevõtjatelt, kes tegelevad paralleelselt nii piimakarjanduse, õunakasvatuse kui siidri destilleerimisega. Sõltuvalt maavaldusest ning tootmismahust viljeldakse 4-40 erinevat sorti õunapuid, mis lõppkokkuvõttes annabki võimaluse kujundada välja oma kindlalt äratuntav stiil. Saagikoristusperiood kestab septembrist detsembrini. Kogutud viljad sorteeritakse ning jäetakse vähemalt kuuks ajaks puidust kastidesse kuivama ja järelvalmima, töötlema asutakse neid alles jaanuaris. Mahla kääritamisele, mis vältab mitu kuud, järgneb destilleerimine kas traditsioonilisel pada- või kaasaegsel kolonnmeetodil. Viimast tohib praktiseerida üksnes kõige lihtsamate kalvadoste puhul, parim tulemus saavutatakse siiski padadestillaatorites. Esimesel destilleerimisel saadakse 2030% alkoholisisaldusega baasjook ehk petites eaux,
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
annaabi.ee 
