Puurmani misa park jaguneb mitmeks osaks. Kige esinduslikum on lossi mbritsev nn. Puurmani misa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja je lnekallast. Parki piiravad phjast Tabiverest Laiusele ja lnest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike vtetega mberkujundatud.
Keila Kool PUURMANI MÕIS Referaat Õpilane: Keila 2013 Sisukord Ajalugu 3 Mõisahooned ja park 4 Lisa 5 Kasutatud materjalid 6 Ajalugu Puurmani mõis (Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. On arvatud, et mõisasüdame kohal paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residents. Siiski ei ole teada Kursi ordulinnuse täpset asukohta. Puurmani mõisa esimene omanik
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkool)
.....................................11 9. Ajakohane ortofoto........................................................................................................12 10. Ajalooline Katastrikaart 1936.....................................................................................13 11. Kasutatud kirjandus.....................................................................................................14 Koha lugu Kursi on küla Jõgeva maakonnas Puurmani vallas, Puurmani alevikust 4 km kaugusel. Külas on asunud Kursi kirikumõis. Kursi küla järgi on nime saanud Tartus tegutsev kunstnike rühmitus Kursi koolkond. Kursi Vald: Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 19391949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949 1950. Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast Seal asub Kursi Kirik: Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus.
mice can be examined. Palamuse Palamuse parish school building and the living quarters for the parish clerk Georg Nieländer were completed in 1837 and the school was open there until 1975. A museum has been open there from 5 January 1987 and it displays the life of a parish school at the end of the 19th century through Oskar Luts's Spring. Kassinurme and Laiuse are known for their castles. Peipsi area Very popular amongst tourists, because of its beautiful nature and swimming opportunities. Puurmani castle The magnificent Neo-Renaissance style manor with a white main building was built during the time of G. J. Mannteuffel in 1860. At present the castle houses Puurmani Upper Secondary School. Puurmani castle has also been included in the programme of the summer tour Forgotten Manors.
Puurmani Gümnaasium Kertu Vahtra KVANTARUD JA PAULI KEELUPRINTSIIP Referaat Juhendaja: Andres Juur Puurmani 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................3 1. Kvantarvud...................................................................4 1.1 Kvantarvu diskreetsus..............................................4 1.2 Süsteemi aditiivne kvantarv.......................................4 1.3 Elektroni kvantseisund.............................................4 2
Põllumaadel on kõige suurem osa leetjatel (26,8%) ja leostunud muldadel (17,1%). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põllumajandusalad hõlmavad ligi 40%. Looduslikus taimkattes on ülekaalus metsad, hõlmavad ligi poole territooriumist. Rohkem metsi kasvab põhja-ja idaosa nõgusamatel aladel (Päinurme, Härjanurme, Puurmani ümbruses). Asustus Palju on peamiselt põllumajandustootmisega seotud suhteliselt suuri maa-asulaid. Suuremad on Adavere (659 el), Puurmani (659 el), Võisiku (526 el), Väike-Kamari (499 el) ning Koigi (455 el). Antud piirkonda jääb ka 2 linna: Põltsamaa (4170 el) ja Võhma (1596 el). Kaitsealad Kaitsealasid on vähe. Aidu LKA on loodud must-toonekure, metsise ja kassikaku püsielupaikade ning ürgmetsailmelise puistu kaitseks.
Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust).
Puurmani gümnaasium Naatrium Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Kirpu Aleksandr Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sissejuhatus Mina valisin naatriumi seepärast referaadi teemaks kuna seda pidi tegema ning mina leidsin selle elemendi selleks kõige sobilikuma. Selle elemendi kohta leidub infot ning on ka ise endale uusi ning huvitavaid asju teada saada. Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust
Moodi tulid triibud, pitsi ja väreleva siidi imitatsioonid, graafilisi lehti kujutavad mustrid, marmoreeritud paberid ning erinevate allegooriliste stseenide ja arabeskidega paneelid. Väga hinnatud olid ka Hiinast toodud käsitsimaalitud tapeedid, mida Euroopa tapeeditootjad imiteerisid veel 19. sajandi lõpuni. Maidla mõisa marmoreeritud Barokk- ja rokokoointerjöörides 1880ndatest pärinev hiinapärane Tapeet armastatud triibu motiiv. tapeet Puurmani mõisa seinal. 1830. aastate lõpust alates oli võimalik toota paberit ühtse rullina, mis hõlbustas tapeetide tootmist. 1840ndatel hakati katsetama automaatset trükkimist kõrgreljeefrullidega. Suurenenud toodangumaht tähendas kvaliteedi ja hindade langemist, mistõttu tapeet muutus kõigile kättesaadavaks. Tolleaegne tapeediturg pakkus suurt valikut. Perekondlikes eluruumides kasutati heledal põhjal suureõieliste mustritega tapeete, karamelltrükis teostatud
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste
Puurmani Gümnaasium Lämmastik Uurimustöö keemias Koosjata: Marju Perova Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani/ Pikknurme 2009 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis
Puurmani Gümnaasium Elu allpool veepiiri Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Andres Juur Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad.....
Vanemad mõistavad lapsi Kõikjal meie ümber on noored, kellel on mured. Näiteks on sõbrannad tülis, koolis on pahandused, saadi koos sõpradega millegi halvaga hakkama. Või siis pisemad mured nagu näiteks: mis värvi juuksed värvida, milliseid pükse osta , millist filmi vaatama minna? Põhjus, miks teismelised muredest vanematele ei räägi, on see, et nad arvavad, et vanemad lihtsalt ei saa neist aru, ei tahagi saada. Laste meelest on vanemad nii vanamoodsad, et nendelt nõu küsides saavad nad ainult totakaid vastuseid ja süüdistused nende pihta. Kuidas sa ikka emale räägid, et vaidlesid parima sõbrannaga ta poisi üle ja nüüd olete tülis? Kindel see, et ta hakkab selle mõttetu vaidluse pärast riidlema ja paneb su teo üle järele mõtlema või koguni koduaresti. Või kui koolis on pahandused, siis miks nad küll aru ei taha saada, et sina ei olnud milleski süüdi, õpetaja lihtsalt... Ja üldse - kuid...
Kääriku suusa- ja matkarajad, Valga muuseum. Viljandimaa: Viljandi (vanalinn, ordulinnuse varemed, lossimäed), Soomaa rp (rahvusvah projekti EDEN võitja 09), Loodi LP, Olustvere mõisakompleks, Halliste ürgorg. Jõgevamaa: Endla LKA (rahvusvah tähtsus, Endla soostik), Betti Alveri park ja muuseum (Jõgeval), Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud).
Pärast paranemist oli Kuperjanov tegev Tartu Tagavarapataljonis, mil ta ka 1917.aasta lõpus Vene armee teenistusest vabastati. Saksa okupatsiooni ajal tegeles aga aktiivselt Eesti Vabariigi heaks: korraldas relvade kogumist, koostas omakaitse nimekirju, organiseeris salaluuret. Siiski oli 1918. aasta lõpuks veel 2/3 Eesti pinnast punaarmee valduses. Seetõttu oli Kuperjanov valmis suureks sammuks 23.12.1918 moodustas ta Puurmani mõisas partisanide pataljoni. Soovijaid Kuperjanovi loodud pataljoni oli väga palju nii vastloodud Kaitseliidust kui ka vabatahtlike seast, seega jaotiti pataljon omakorda neljaks rooduks. Paraku olid lood relvade ja ühtse vormiga üsna kehvad, iga üks pidi leidma omale ise kuskilt relva. Riietuse ühtlustamiseks(lisaks partisanide eraldusmärgile) õmbles Kuperjanovi naine Alice meestele valged mantlid. Pataljoni esimeseks suuremaks operatsiooniks oli Tartu eest võitlemine
hoonete funktsionaalseks jaotamiseks elu- ja majanduskorpusteks. Huvitav ebakõla oli ka fassaadi ja siseruumide vahel: sümmeetrilise fassaadi taga võis olla ebasümmeetriline 5 ruumiplaneering ja vastupidi, mis oli tavaline kogu historitsismi perioodi vältel. Kõige paremad näited neorenessansist on Muuga (Joonis 4) ja Inju mõis (Joonis 5). Sajandi lõpus sai aga populaarsemaks toretsev neobarokk, mille esinduslikud näited on Puurmani (Joonis 6), Uderna ja Malla mõis. Muuga kuulus Carl Timoleon Neffile, Peterburi Kunstiakadeemia liikmele, ühele menukamale tolle aja baltisaksa kunstnikule, kes mõtles mõisa omandades ka oma antiik- ja itaalia renessansimeistrite koopiate paigutamisele. Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane palazzo. Mõisahoone asub jällegi soliidselt keset parki ja pearõhk on asetatud horistontaalsetele liigendustele ning fassaadi keskmes asub kogukas risaliit, mida ilmestavad kolm suurt kaart
Jõgeva alevikus on jões kilomeetri pikkune kitsas, 12 hektari suuruse pindalaga saareke ja praeguseni töötav üle 300 aasta vanune vesiveski. Jõgevalt kolm kilomeetrit allavoolu Paiknkülas on jõel paisjärv ja väike hüdroelektrijaam. Härjanurme külas on Pedjal samuti elektrijaama paisjärv, mis varustab veega ka jõe idakaldal asuva kalamajandi tiike. Edasi möödub jõgi paremal kaldal asuvast Kursi ja vasakul kaldal asuvast Kirikuvalla külast ja läbib Puurmani aleviku, kus on järjekordne paisjärv ja kus Pedja ühineb Kaave jõega. Puurmanist edasi voolab Pedja Võrtsjärve nõos. Algul suundub jõgi 3 kilomeetrit lõunasse, Laeva soo põhjaserva lähedal käändub jõgi läände, voolab läbi Utsali (Kunila) ümbruse metsade ja jõuab Umbusi raba idapiirile. Seal, Umbusi jõe suubumispaigas, pöördub Pedja lõunasse ja siseneb 3-4 kilomeetri pärast Rõika sohu, ühineb veerikka Põltsamaa
Puurmani Gümnaasium KALTSIUM REFERAAT Referaadi Koostaja: Triin Kukk Klass:10.klass Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 KALTSIUMI ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................................................................4 KALTSIUM KASUTAMINE.................................................................................................................................4 KALTSIUMI OMADUSED...................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel [1]. Otsustasin uurida Jõgeva valla keskkonnaseisundit sellepärast, et olen pärit Jõgevalt ning mu vanemad elavad endiselt seal. Joonis 1
keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, aga samuti Endla looduskaitseala oma puutumatu loodusega. [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht]
2,8 25,2 71,4 3,4 0,1 1,7 0,1 15,1 0,0 1,7 6,5 6 Jõgevamaa metskond Üldinfo Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Metskonna maakasutusest annab ülevaate Tabel 3.1 [11] ja Tabel 3.2 [12]. Jõgevamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Saare, Tabivere ja Torma vallas. Jõgevamaal elab 2007. aasta andmetel 36 698 inimest. [9] Looduslikud tingimused Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu-Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni
Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Matkaradadest võiks nimetada Kamari-Kärevere veerada (75 km) Kirna õpperada ning Selli-Sillaotsa õpperada (5 km). Kirna matkarada Raja pikkus: 7 km Kestvus: u 3 tundi Matkarada läbib Pedja jõe äärseid jõeluhtasid ning lammimetsi. Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Puurmani sillalt Jüriküla keskuse poole pöörates. Umbes 5 km pärast tähistab Kirna matkaraja algust teeäärne infotahvel ja parkla. Pedja jõe kaldal leidub rohkesti tulvaveest üleujutatavaid luhtasid ja lammimetsi. Matkaraja äärsetel jõeluhtadel õitsevad kevadeti kullerkupud, kannikesed, ojamõõlad, tulikad ja maikellukesed. Läheduses elavad rukkiräägud, rohunepid, roolinnud, tsiitsitajad ja erinevad kotkad. Siinsed lammimetsad on teadaolevalt Eesti kõige rähnirikkamad paigad.
meeleheitlikeks sammudeks. Üheks selliseks oli Julius Kuperjanovi partisanide pataljoni loomine. Idee sellise pataljoni loomiseks oli Kuperjanovil juba ammu. Loa tolle üksuse moodustamiseks sai Kuperjanov tolleaegselt diviisi ülemalt Limbergilt.6 Pataljoni kokkukutsumiseks tuli valida selline koht, mis poleks veel võõrvägede kontrolli all. Kuna rindejoon kulges vahetult Puurmanist idas ja see koht oli Tartule küllaltki lähedal, valiti väeüksuse loomiskohaks Puurmani mõis. Olles saatnud Puurmani ümbruskonda laiali mobiliseerimiskäsud, hakkas Kuperjanov siin moodustama partisanide väesalka. Kui levis kuuldus, et Kuperjanov Puurmanis võitlussalka formeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt. Palju täienes pataljoni koosseis vabatahtlike arvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Kuna lossi kogunes üle mitmesaja mehe, siis jagati kokkutulnud nelja roodu ning väeosast moodustus üksikpataljon. Pataljoni juhiks sai J
Puurmani Gümnaasium Geelküüned Uurimustöö koostaja:T.Kukk Klass:10.klass Juhendaja:Andres Juur Puurmani2010 1 Sisukord 5............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Geelküüned...........................................................................................................................................3 Mis need on?....................................................................................................................................3 Veidi ajalugu................................................................................................
Kalamehed uskusid, et enne merele minekut tuleb paadist midagi vette visata ehk näkile ohverdada, sest siis ei pidavat nendega merel midagi juhtuma. Jumalaga seotud tähtpäevad: 24. juuni öö ehk jaaniöö oli kõige olulisem öö, sest just siis ilmutasid näkid end kõige sagedamini. Jumalaga seotud paik Eestis: Jõgevamaal Puurmani vallas Tammiku külas asub Näkikivi, mis on looduskaitse all. Jumalaga seotud paiga legend: Kord hommikul vara läinud mees mööda Jägala jõe äärt heinamaale. Jões kivi otsas istunud valges riides näkk. Meest silmates tulnud näkk lähemale. Mees hakanud karjuma, näkk tulnud aga lähemale ja näkk viinud selle mehe jõkke
2001 24 TUNNINE LOENG, Kunstplaze Unabomber, Pärnu 2002 MEIE KONSEPTSIOON ON TULEVIK, koos Anton Starkopfiga, Narva galerii 2002 In Graafika, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzhis 2002 43 LIIKUMATUT PILTI, Vaal galerii, Tallinn 2003 LOODUSE MÜSTILINE OLEMUS, NoMi galerii, St.Petersbourg, Venemaa 2003 XX SAJANDI SALADUSI Haapsalu Linnagaleriis 2003 MAALID AASTAST 1988, Puurmani mõisas 2004 DIE BRANDSTIFTUNG DEN PRIVATISIERUNGSDOKUMENTEN, Open Space, Berliin, Saksamaa 2004 MA NÄGIN SEDA. RIIGISALADUS - KOTTIDA RAHVAST, Tartu Kunsti Maja 2004 Graafika näitus Estonia Kontserdisaalis, Tallinn 2005 In Graafika, graafika näitus Pärnu Maavalitsuse majas 2005 MA NÄGIN SEDA, KU Kunstihoone, Tallinn 2005 Näitus Königsberg/Kaliningrad Art Gallery's, Venemaa
3.veebruaril 1919.a. nimetati tema mälestuseks partisanide pataljon ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Ta nimi on antud tänavatele Tartus ja Valgas. Ka praeguses Eesti Vabariigis on tema nimeline väeosa. Kuperjanovi partisanide pataljon 1918. aasta 23. detsembril lubatakse Juliusel moodustada erakorraline partisanide salk Salga loomise idee tekkis tal seetõttu,et Punaarmee käes oli osa Eesti territooriumist. Väeüksuse loomiskohaks valiti Puurmani mõis, mis polnud veel võõrvägede kontrolli all. Kui kuuldi et Kuperjanov moodustab võitlussalka, hakkasid sinna kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt. Pataljoni koosseis täienes suuresti vabatahtlike arvelt, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Suurimaks probleemiks oli pataljoni moodustamisel puudus relvade järele. Kõigile ei jätkunud isegi püsse, kergeid kuulipildujaid oli 2. Inimesed kandsid varustuse ise kokku ja
Ta kõneles palju ja kiiresti ning inimesed pidid vahele hüüatama, kui nad ka rääkida tahtsid. Tema looming on aga kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Artur Alliksaare perekonnast Artur Alliksaar (kuni 1936nda aastani Alnek, nimede eestistamise tõttu) 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu. Isa Robert oli Esimese maailmasõja ajal tsaariarmees. Pärast sõda tuli ta lühikeseks ajaks tagasi isakoju ja tutvus Puurmani tüdruku Anna-Rosaliega. Noored abiellusid ning kolisid Tartusse. Robert asus tööle raudtee rööpaseadjana, Anna oli kodune. Perre sündis 3 last, millest Artur oli kolmas. Ema hoidis ja hellitas poega väga, neid peeti hingesugulasteks. Anna-Rosalie haigestus vähki ja suri pärast pikki piinu 1936. aastal. Artur oli siis 13ne aastane. Robert abiellus pärast naise surma õige ruttu uuesti. Ta kolis koos uue naise, tema poja ja naise emaga Põltsamaale, jättes kolm last üksi Tartusse
77038126.594120 134889 Jõgeva vald 30030 4900018-1Altküla 58.77007326.594237 30030 Jõgeva vald 21962 6700028-1Altküla tee58.69446424.519532 21962 Halinga vald 27289 6700029-1Altküla tee58.69433024.519253 27289 Halinga vald 24115 7800033-1Altmäe 58.21906926.467907 24115 Nõo vald 28965 7800032-1Altmäe 58.21920426.467387 28965 Nõo vald 30031 4900020-1Altnurga 58.55147826.300528 30031 Puurmani vald 30032 4900021-1Altnurga 58.55118526.300372 30032 Puurmani vald 26346 6700030-1Altpere 58.46104624.677752 26346 Sauga vald 26347 6700031-1Altpere 58.46108024.678028 26347 Sauga vald 28841 4400039-1Altserva 59.32154827.423984 28841 Kohtla-Järve linn 28843 4400040-1Altserva 59.32162927.423865 28843 Kohtla-Järve linn 26359 8400028-1Altsi 58.03097425.541313 26359 Karksi vald 26360 8400027-1Altsi 58.03049025
kurgi- ja loomakasvatus. Oluline Eesti regionaalse arengu tegur olid militaarinvesteeringud. Tööstuspoliitika investeeris ka tööstuspiirkondadest kaugemal asuvale agraarsele sisemaale, millega sündisid praegused probleemsed ühetööstusasulad Põhja- ja Lääne-Eesti kohalike loodus- ja tööjõuvarude kasutamiseks. Osa õmblustsehhide ja metallitööstuste rajamine väikelinnadesse (Kallaste, Mustvee, Puurmani, Rõngu jt) toimus kohaliku tööjõuvaru kasutamist silmas pidades, osa kohalike loodusvarude kasutamiseks (Viivikonna, Aseri, Oru, Tootsi jt). Ühtlasi tingis sotsialistlike suurmajandite järkjärguline kokkuliitmine ja asustuse kontsentreerimisele suunatud ehitus- ja investeerimispoliitika maaproletariaadi koondumise majandikeskustesse ja suurfarmiasulatesse. 1970. aastate keskpaigaks kiire linnastumine vaibus ja kujunes välja põhijoontes tänini
Tartu kaitsmine on mõeldamatu ja raske südamega otsustatakse 21. detsembri hommikul Tartust lahkuda ja järel liikuda 2. polgule. Käreveres leiab Kuperjanov eest paarkümmend relvastatud koolipoissi, enamasti kõik Treffneri gümnaasiumi õpilased, kes end tema käsutusse annavad. Siitpeale hakkab salk jõudsasti kasvama ja Kuperjanov otsustab loobuda järgnemast Põltsamaa suunas taganevale 2. polgule ning hakata tegutsema iseseisvalt. Valides oma asukohaks Puurmani mõisa, hakkab ta energiliselt oma väeosa moodustama, mis peab saama eeskujuks teistele väeosadele. Kuperjanov saadab üle kogu Tartumaa, ka enamlaste valduses olevatesse piirkondadesse, erikäskjalad, kes viivad valdadesse mobilisatsioonikäsud ja korraldused meeste saatmiseks Puurmanni mõisa. Ühtlasi koondab Kuperjanov enda ümber kõik kaitseliidu üksused. Peipsi äärest saabuvad alamleitnantite Trossi ja Raudsepa salgad. Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R
Tartu kaitsmine on mõeldamatu ja raske südamega otsustatakse 21. detsembri hommikul Tartust lahkuda ja järel liikuda 2. polgule. Käreveres leiab Kuperjanov eest paarkümmend relvastatud koolipoissi, enamasti kõik Treffneri gümnaasiumi õpilased, kes end tema käsutusse annavad. Siitpeale hakkab salk jõudsasti kasvama ja Kuperjanov otsustab loobuda järgnemast Põltsamaa suunas taganevale 2. polgule ning hakata tegutsema iseseisvalt. Valides oma asukohaks Puurmani mõisa, hakkab ta energiliselt oma väeosa moodustama, mis peab saama eeskujuks teistele väeosadele. Kuperjanov saadab üle kogu Tartumaa, ka enamlaste valduses olevatesse piirkondadesse, erikäskjalad, kes viivad valdadesse mobilisatsioonikäsud ja korraldused meeste saatmiseks Puurmanni mõisa. Ühtlasi koondab Kuperjanov enda ümber kõik kaitseliidu üksused. Peipsi äärest saabuvad alamleitnantite Trossi ja Raudsepa salgad. Otepää alevist tuleb sealne
kasvav viieokkaline suhkrumänd (Pinus lambertiana) sirgub kuni 82 m kõrguseks ning samas kannab ka mändidest suurimaid käbisid, millede pikkus ulatub kuni 65 cm. Järvseljalt leiame ka Eestimaa mändide kuninga ehk Kuningamänni. Selle, umbes 360 aastase, puu kõrgus on 33 m, tüve ümbermõõt 340 cm, tüve maht aga 10,5 tm. Kõrgeid mände kasvab ka Paganamaal. Meie jämedaima männi tiitlile pretendeerivad võrdselt ligi 4,5 m tüveümbermõõduga rinnakõrguselt Puurmani mänd Jõgevamaal ja Kõrgepalu mänd Võrumaal. Puurmani ehk Jaani-Hansu mänd asub Puurmani vallas Jürikülas Mäe Jaani-Hansu talu maadel. 20 m kõrguse puuhiiu tervislik seisund hea. Kõrgepalu mänd kasvab Varstu vallas Kõrgepalu mõisapargi serval Veliste talu maadel oru veerul. 34 m kõrgune puu on hakanud kuivama. Hariliku männi eluiga ulatub 400 500 aastani. Meie vanimad põlismännid kasvavad Lahemaa rahvuspargis Pedassaare külas, merest vähem kui
Briti laevastik detsembrist Soome lahes Britid võtavad kinni ja annavad üle Spartaki ja Avtroili(Vambola ja Lennuk) Admiral Pitka organiseerib soomusronge Vastupealetung alates 07.01.1919 Veebruari keskpaigaks on Eesti enamlastest vaba enamlased otsapidi Võrus, aga surutakse nad eemale enamlased ei saavuta edu Toime on pandud mitmed veretööd, mh Tartus (19 inimest) piki raudteed rünnakud Narva suunas soomusrongide toel vallutatakse tagasi Tartu partisanide salk Puurmani mõisas kasvab vastaselt ei tohi survet maha võtta Kuperjanovi süsteem - kogu aeg pidev rünnak, midu vahepeal saab vastane puhata ja end kindlustada Paju lahingu abil avaneb tee Valka (raudtee) Julius Kuperjanov - oluline väejuht, taktika - vastasele tuleb pidevalt survet avaldada, et vaenlane ei jõuaks hinge tõmmata; juhib rünnakut Paju mõisa all, sureb peale seda; Paju lahing oli oluline, sest eestlased said Valga raudteesõlme enda kätte ning enamlased ei
Edisel viibisid enne teist maailmasõda paljud nimekad riigi-ja kultuuritegelased. Kui 1938. aastal viidi Eesti Vabariigi Põhiseadus Oru lossi presidendile allakirjastamiseks, siis peatus Riigikogu komisjon eesotsas J. Uluotsaga Edisel, kus toimus viimane nõupidamine enne seaduse üleandmisi. 1940. aastal Edise konfiskeeriti. Kindral A. Tonisson arreteeriti Edisel ja peagi hukati. Kindralmajor Aleksander Tõnisson · Sündis 17.4.1875 Härjanurme vallas Peedu talus (praeguses Puurmani vallas Jõgevamaal) · 1896 astus Vene sõjaväkke · 1899 lõpetas Vilniuse sõjakooli · 1917 formeeris eesti rahvusväeosi · 19181920 juhtis Vabadussõjas 1. diviisi ülemana sõjategevust Viru rindel · 1920 sõjaminister · 19321933 kaitseminister · 1934 läks erru · 19341939 Tartu linnapea · 19391940 Tallinna ülemlinnapea · 1941. aasta 30 juunil hukkasid okupatsioonivoimud ta Tallinna Patarei vanglas Tema haua asukoht
Saaremaa ja Hiiumaa kasvavad kokku, Saaremaa ja manner kasvavad kokku (?). Kui jää taandus tekkis Balti Jääpaisjärv, mil polnud ühendust ookeaniga. Toimus Billingeri katastroof, sel ajal elasid kindlasti ka inimesed, see ühendus ookeaniga täh seda, et järv hakkas tühjaks voolama, mõnede arvamuste kohaselt langes Läänemeri 60 meetrit. 8213 eKr (u 10. aastatuhande keskpaik eKr) toimus see. Ka Eestist on leitud mammutihambaid, Puurmani mõisa maadelt, mille vanuseks oli 11 600 aastat, kaalus 2,7 kg, leiti 19.sajandil. Euroopas teisi nii noori ei ole, teised on olnud 30-40 000 aastased. Taimõri poolsaarel on mammuteid olnud ka 4000 eKr. Mitut luud pole koos leitud, võime järeldada, et jää on need tükid siia toonud. Madleine kultuuri elanikud liiguvad põhja poole, seal tekib Hamburgi kultuur, mis jaguneb ja tekib Harensburgi kultuur ja Swidry kultuur. Tegelti peamiselt põhjapõtrade küttimisega
Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Selle omanik rajas veel tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase ja klaasitööstuse. Aastatel 1792-1795 ehitati uus peeglivabrik Võisiku mõisa alale. Klaasiahjude asukohaks valiti Meleski. Klaasitöötlemise osakond rajati Rõikale, kus varem oli olnud vesiveski. Klaasitööstus kujunes Eestis üheks arvestatumaks tööstusharuks. 18. sajandi viimasel veerandil asutati klaasikodasid veel Puurmani, Ravila, Aegviidu jt. aladele. Nende tegevus lõpetati, kui ümbruskonna mets oli kütteks kulutatud. 1808. aastal asutati Eestis esimene kalevimanufaktuur Udriku mõisas Virumaal. Sajandi algul oli siin alustatud meriino lammaste kasvatamist. Kaubandus 18.sajandil. 18. sajandi II poolel toimus eesti kaubanduses olulisi muutusi. Väljaveokeeldude kaotamise järel suurenes viljaeksport. Kaubanduse edasiminekut soodustavaks teguriks oli kaubatootmise ja turu
Jõgeva maakonna vallad Sündinud Vald ettevõtted Jõgeva vald 5 Kasepää vald 3 Pajusi vald 1 Pala vald 4 Palamuse vald 3 Puurmani vald 3 Põltsamaa vald 4 Saare vald 0 Tabivere vald 6 Torma vald 3 10 32 kesk loodud ettevõtete arv ühe valla koht 3.2 Põlva maakonna vallad
Lapsed elasid oma elu ja nendele pakuti arenguks parimat. Küll aga ei suuda kool teha harimatust inimesest haritud kodanikku, sest kõik algab õppurist endast, tema kodust. See, milline elu on kodus, peegeldub hästi nooruki käitumismaneerides ja suhtlemises. Kool ei saa muuta kodusolevaid eeskujusid. Korraldati lektorite kursusi. Kohanimed: Laiuse, Kurista 2 korda, Jõgeva 4 korda, Rahva Hääle kolhoos, Adavere näidissovhoos, Põltsamaa, Saduküla, Tartu, Puurmani, Adavere, Järve, Valga, Mustvee. 3 5.3. Vooremaa 1991-1992 71. Esimene Jõgeva laulupidu peeti 1914. aasta juulis, umbes paar nädalat enne Esimese maailmasõja algust, Õuna külas Elia talus.[---] Teine Jõgeva laulupidu toimus samuti Jõgeva haridusseltsi korraldusel, täpselt 20 aastat hiljem Eesti omariikluse ajal 1934. aasta juulis Siimusti metsas. Seal, kus hiljemgi Jõgevamaa pidusid peeti [---]
Põhjakorpus ei saanud üksi hakkama ja jättis ka linna maha Kõige lootusetum olukord oligi Lõuna-Eestis, kus olid peremeheks sakslased. Eesti tsiviil ja sõjaväevõimude mõju oli pea olematu. Viivitus oli tingitud vaid sellest, et sakslased pidid enne enamlasi lahkuma. Võru ja Valga läksid üle ilma vastupanuta, ka mujal oli vastupanu üliväike. Saadi ka Tõrva ja Mõisaküla raudtee. Aastavahetusel kulges ringejoon üle Kehra, Paunküla, Mäo, Aidu, Puurmani, siis lääne poole Tarvastu, Kärstna, Kilingi-Nõmme. Otsene oht ähvarsas Tallinnat, Paidet. Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut Ka rahva seas oli üsna niru meeleolu. Jõukamad üritasid põgeneda või yolotasid kuskil restodes. Maanõukogu hindas olukorda katastroofiliseks. Hõigati Sb poole, et äkki saab abi. Eestimaa Töörahva Kommuun: väljakuulutamine, valitsemine, majandusreformid, terror. oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919, st 52 päeva
annaabi.ee 
