Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TEISELPOOL VETT - Retsensioon (0)

1 Hindamata
Punktid
TEISELPOOL VETT“
Retsensioon
Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli „Teiselpool vett“. Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut.
Urmas Alender (22. november 1953 – 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja . Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja -kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", " pust budet vsjo", "Must lind", " Hingelind ".
Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away ", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" ( Stockholm , 2008).
Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003).
Alender hukkus parvlaeval Estonia.
Birgit Varjun (sündinud 24. septembril 1986 Sangastes) on Eesti laulja, kes kuulsaks sai saatest "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooajast, kus ta sai teise koha.
Birgit Varjun on laulnud juba lapsest peale, lauluõpetajateks Jaana Aaviste ja Ülle Rebane . Osalenud kahel korral nii "Laulukarusselli", kui ka "Kaks takti ette" televoorus.
2009 aastal osales mitmel jõulutuuril. Koos Getter Jaani, Jaanus Saago ja Marten Kuningaga astuti üles Birgit Õigemeele, Tanel Padari ja Tallinna Poistekoori kontserdisarjas "Jõulupuudutus. Detsembri kuu teisel poolel ühines Rein Rannap ja Riho Sibula kontserttuurig.
Margus Vaher (sündinud 16. jaanuaril 1984 Saaremaal) on eesti laulja.
Ta on lõpetanud Kuressaare Gümnaasiumi. Praegu õpib Margus Vaher Tartu Ülikooli usuteaduskonnas .
Ta on lauluvõistluse Kaks takti ette 2007 võitja ja Eurolaul 2008 finalist. Praegu lindistab ta enda albumit stuudios ja tuuritab. 2008. aasta lõpus peaks ilmuma tema album.
Laule esitasid Birgit Varjun ja Margus Vaher, klahvpille mängis Rene Puura, ning kitarri mängis Andre Hein. Minu jaoks tegi selle kontserdi eriliseks see, et ma sain kuulata Urmas Alenderi laule, olgugi, et kellegi teise esituses. Nagu teada, lõpper Urmas Alenderi elu väga kurvalt ja see tegi kontserdi eriti eriliseks. Mulle vahest meeldib kuulata Urmas Alenderi laule. Need meenutavad mulle millegipärast Eestimaad üleüldiselt, kui süveneda laulusõnadesse, kui ka viisi. Minu arvates on Margus Vaheri ja Urmas Alenderi hääled väga sarnased ja Margus Vaher sai Urmas Alenderi jäljendamisega väga hästi hakkama. See kõik vastas täielikult minu ootustele. Kõige rohkem meeldis mulle Margus Vaheri lauldud lauludest „Teiselpool vett“ ja „Kui mind enam ei ole“, Birgit Varjuni esitusest aga „Hüvasti kollane koer“. Need laulud tekitasid minus äratundmisrõõmu ja ainult häid emotsioone.
Nii Birgit kui Margus on väga head lauljad ja neid oli väga hea kuulata, varem olin nende esitusi kuulnud ja näinud vaid televisiooni vahendusel. Margus Vaher ja Birgit Varjun rääkisid igasuguseid jutte seoses Urmas Alenderiga. Birgit rääkis, kuidas ta õppis laulu „Hüvasti kollane koer“ pähe. Talle ei jäänud mõned sõnad meelde ning siis laulis tema poeg talle need sõnad ette.
Birgiti ning Marguse hääl kõlas kirikus väga ilusasti. Nad suutsid kõik laulud väga puhtalt ning arusaadavalt esitada. Kuigi kirikus kajas väga palju, arvan et kirik oli selle kontserdi toimumise koha poolest ainuke võimalus. See kooslus tekitab just vastava meeleolu, mälestamaks Urmas Alenderit. Kirik ise oli ilus, kuigi veidike jahedavõitu.
Jäin kontserdiga väga rahule ja soovitan kõigil tutvuda Urmas Alenderi loominguga. Samuti võimalusel kuulata Birgit Varjuni või Margus Vaheri kontserte. Kindlasti teen seda ise tulevikus.
TEISELPOOL VETT - Retsensioon #1 TEISELPOOL VETT - Retsensioon #2 TEISELPOOL VETT - Retsensioon #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor abivaja abivaja Õppematerjali autor
Retsensioon muusikas. kontsert tutvustas Urmas Alenderi loomingut.

Sarnased õppematerjalid

Urmas Alender
11
doc

Urmas Alender

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Toitlustusteenindus Carmen Kutan URMAS ALENDER Referaat Koolipoolne juhendaja: Marika Paulus Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 Urmas Alender............................................................................................................................4 Ruja............................................................................................................................................. 7 Kokkuvõte..................................................................................................................................10 Kasutatud ALLIKMAterjalid...........................................

Muusika
Ansambel-Ruja
16
doc

Ansambel "Ruja"

ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septem

Muusika
Eesti interpreedid
8
docx

Eesti interpreedid

Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3 Maarja-Liis Ilus Maarja-Liis Ilus (artistinimi

Muusika
Vanad tegijad
7
pptx

Vanad tegijad

Ivo Linna Urmas Alender Anne Veski Toomas Kõrvits Gunnar Graps Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. Juunil 1979 Kuressaares ) on eesti laulja. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 1967­1969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (1966­1967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 1973­1974 oli Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 1975­1980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu: ?

Muusika
Eesti levimuusika 80ndatel
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.

Muusika
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun