Kontserdiarvustus Uku Suviste (1)

Kontserdiarvustus - ,,Küünlavalgel õhtul’’
13.novembril käisin Villa Wessetis kuulamas kontserti ,,Küünlavalgel õhtul’’. Valisin selle kontserti sõbranna soovitusel ning samas see pakkus mulle enim huvi ja tundus olevat hea ajaviide reede õhtuks.
Esinejateks olid Uku Suviste ning Fred Rõigas, kes mõlemad laulsid ning mängisid vaheldumisi kitarri ning süntesaatorit. Nad esitasid erinevaid tuntuid, kuid ka mitte tuntuid palasid nii eesti kui ka inglise keeles. Laulud olid enamjaolt tundelised mida oli uskumatult hea kuulata, sest mõlemad lauljad on vokaalselt väga tugevad ja omavad palju esinemiskogemusi.
Minu lemmiklauluks osutus kontserdi viimane laul - Olav Ehala ning Jaan Tätte ,,Tahan olla öö’’ . See pala on mu lemmik olnud juba aastaid ning ülimalt mõnus oli seda laulu kuulata esimest korda otse, mõne meetri kaugusel olles esitajast, mitte CD plaadilt või Internetist. Laulul on väga armas sõnum ning kaunid eestikeelsed sõnad, sobis suurepäraselt kontserdi lõpetuseks.
Uku Suviste on pärit muusikute perest kelle mõlemad vanemad Väino ning Sirje Puura on Eestis väga tuntud ooperilauljad. Uku ise on muusikaga samuti tegelenud terve elu lauldes erinevates poistekoorides nt Tallina Poistekooris. Lisaks on ta õppinud Tallinna Muusikakoolis klaverit , kus tal oli võimalus kaks aastat varem lõpetada solfedžo tunnid tänu heale solfedžo tasemele ja muusikalisele kuulamisele. Lisaks on ta veel käinud Georg Otsa Nimelises Muusikakoolis pop- jazz erialal. 2006. aastal astus ta veel Berklee Muusikakolledzisse kus ta täiendas end poolteist aastat. Veel on ta kaasa teinud mitmetes muusikali projektides näiteks ,,Oliver Twist ,, , ,,Chicago’’, ,, West Side Story’’. 2005. aasta jõuludeks andis ta veel välja esimese kauamängiva singli,,It’s Christmas Time’’ olles ise loo autor ja produtsent. 2008. aasta novembris ilmus Birgit Õigemeelega koos ühine album ,,Ilus Aeg’’
Kontsert ületas täielikult mu ootuseid ning see poolteist tundi möödus tõeliselt kiiresti. Villa miljöö oli kooskõlas kontserditeemaga – valgustus oli romantiliselt hämar ning saal oli kaunistatud küünaldega. Õige atmosfääri lõi ka fakt, et inimesi oli kõigest paarteist, mis oli kontserdi nautijatele ainult boonuseks.
Kokkuvõtteks jäin ma ülimalt rahule oma reede õhtuga ning teist paremat ajaviidet oleks olnud raske leida. Poleks iial arvanud, et sellise temaatikaga kontserdid võivad mulle niivõrd meeltmööda olla ning tulevikus plaanin kindlasti taolisi üritusi külastada.