Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puuetega Inimeste Koda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üldkoosolek, olevast, mittetulundusühing, haridus, eraõiguslike, rakveres, lille, seadustest, majandusaasta, muust, liikmeteks, toetavad, ühendused, astumine, omades, ettepanekuid, kojast, osalema, esinema, kojale, hiljemalt, helmi4) kes on pankrotivõlgnik; 5) kelle kohta kehtib ärikeeld; 6) kes on senises kutsetegevuses või kohtutäituri ametitegevuses näidanud üles ilmset sobimatust tööks pankrotihaldurina; 7) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja; 8) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või kellelt on haldurina tegutsemise õigus ära võetud. (7) Keeld tegutseda haldurina võib tuleneda ka muust seaduses sätestatud alusest. (8) Pankrotihalduri kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse § 1171. Ajutise halduri pädevus. § 22. Ajutine pankrotihaldur: 1) selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; 11) selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused; 2) annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda
FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile Euroopa kaanonitele vastava normistiku, mille puudumise läbi on Eesti üldine maine ilmselt oluliselt kannatanud. Seaduse ideoloogiaks on Euroopa (sealhulgas Ida-Euroopa reformimaade) üldine ideoloogia - ühtsed mängureeglid ning erinevate majandustegevuse vormide selge eristamine üksteisest. Äriõiguse all saame Eesti siseriikliku õiguse seisukohalt käsitleda ennekõike eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisega, juhtimisega, sisesuhete jne seonduvat. Seevastu rahvusvahelise äriõiguse all saame mõista aga ennekõike kauba toimetamist üle riigipiiri. ÄS üheks põhieesmärgiks on vastutuse suurendamine majandustegevuses. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab seadus tugeva finantsmajandusliku kontrolli piiratud vastutusega äriühingute tegevuse üle (nt majandusaasta aruannete esitamine äriregistrile). Seaduses on selgelt piiritletud ka äriühingute
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine
......................................................................................................................................................7 Tulundusühistu ............................................................................................................................................... 9 Sihtasutus ......................................................................................................................................................11 Mittetulundusühing .......................................................................................................................................13 Juriidilise isiku nimi ja asukoht..............................................................................................14 Juriidilise isiku organid ..........................................................................................................15 Juriidilise isiku vastutus.......................................................................
... Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga (TsÜS § 25 lg 4) Juriidilise isiku teovõime Teovõime: Juriidilise isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid ... Selleks vajalik organite olemasolu, kes kujundavad juriidilise isiku tahte ... Juht- või esindusorgan: Juhatus ja nõukogu = seaduslik esindaja ... Muud organid: üldkoosolek · Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5) ... Tehing peab olema tehtud kehtiva esindusõiguse alusel (ei ole piiratud ühisesinduse kaudu); ... Tehing on tehtud juriidilise isiku nimel · Välised esindusõiguse piirangud Nt. ühine esindusõigus · Sisesuhtest tulenevad piirangud (mida registrisse ei kanta) Nt. ÄS § 317 lg 1 nõukogu või üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks Asutamine
§ 4. Riigiõiguse allikad Kõige üldisemalt võib õigusallikat määratleda kui kohta, kust leida õigusnorme. Riigiõiguse allikateks on järgmised: I. konstitutsioon ehk põhiseadus (vt ptk. II). Neid mõisteid võib käsitleda sünonüümidena. II. seadused. Seadused on harilikult parlamendi poolt või referendumil vastu võetud õiguslikud üldaktid, harva ka riigipea poolt vastuvõetud aktid. Seadustest on riigiõiguse allikateks need, mis sisaldavad riigiõiguse norme, näiteks valimisseadused, valitsuse seadus, rahvahääletuse seadus, erakorralise seisukorra seadus, põhiseaduslikkuse järelevalve, kohtumenetluse seadus jne. Vahel kasutatakse ka mõistet "konstitutsiooniline s.", aga seda mitte igas riigis. Mõistel on 2 tähendust: kui konstitutsioon koosneb mitmest eraldi s-st, siis sageli nimetatakse konstitutsiooni üksikuid elemente konstitutsioonilisteks s-teks
niipalju kui konkreetne kohtuasi seda lubab. Sellist vormi nimetatakse konkreetseks kontrolliks (vastandiks on abstraktne kontroll, mida teostatakse ilma et konkreetset kohtuasja üldse oleks). kuna tegemist on konkreetse kohtuasjaga, siis teostatakse kontrolli ainult jõustunud seaduste osas. Jõustumata seaduste osas see süsteem kontrolli ei võimalda. Mingit muust kohtusüsteemist eraldi seisvat konstitutsioonikohut pole loodud. Konstitutsioonilist kontrolli teostab tavaline kohtusüsteem, nn instantsi kohtud, mis tähendab, et kohtusüsteemi mistahes lüli saab vaidluse lahendamisel leida, et seadus pole kooskõlas põhiseadusega. Euroopas kasutatakse Anglo-Ameerika süsteemi Rootsis, Norras ja Soomes. 17. Kirjeldage põhiseaduslikkuse järelevalve Austria-Kelseni ehk Euroopa mudelit.
Vaatamata teoreetilistele raskustele piiritleda nimetatud õiguse valdkondi, on sellisel vaheteol kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga riikides suur tähtsus. Veel enam, selline eristamine on vastavate riikide õiguskordade aluseks. Nõukogude õigussüsteem ei tunnistanud ega teinud vahet era- ja avaliku õiguse vahel. Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende aktuaalseid või potentsiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s
Vaatamata teoreetilistele raskustele piiritleda nimetatud õiguse valdkondi, on sellisel vaheteol kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga riikides suur tähtsus. Veel enam, selline eristamine on vastavate riikide õiguskordade aluseks. Nõukogude õigussüsteem ei tunnistanud ega teinud vahet era- ja avaliku õiguse vahel. Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende aktuaalseid või potentsiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s
Sõnaselge nõusolek puudub, st tuleb tõlgendada tahteavaldusi. Tegi tahteavalduse nagu asutamislepingus on ettenähtud, st kas nõusolek hõlmab ka seda, et asutab ühingu temale kuuluva kaubamärgiga. JAH. A peaks minema kohtusse ja esitama avalduse sundlõpetamiseks (hagita menetlus). 12.03.2018 seminar III Ühingute organite otsused 4 kaasus Kas hagi on võimalik sellistel asjaoludel rahuldada? Kontroll: „milline oleks olnud 1 päev, millal saaks koosolekut toimuda?“ Päevakorras majandusaasta aruande kinnitamine, 60 aktsionäri. Ajatelg: 22.05 teade posti ja ajalehte, 30.05 koosolek + otsus, 01.10 hagi Rikkumise tuvastamine: Tähtajanõuete rikkumine teadete saatmisel toob kaasa otsuse tühisuse. Alati tuleb kontrollida teatamisenõuded üle, olenemata sellest, mida klient räägib. Kohus lahendab asja hageja nõuete järgi, st isegi, kui tähtaega on rikutud, aga hageja sellele tuginenud pole
asutamist (töö põhimõtted jms peab olema sama). Euroopa OSaühingu ja Äriühingu määrus on juba tekitatud (ehk siis üks kõik millises EL riigis saab asutada EOÜ ja EÄÜ) (Euroopa eraühing on uus idee, millega hajutatakse vastutus) Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Ühinguõiguse allikad. 1. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega reguleeritud Euroopa Aktsiaselts (SE) ja Euroopa Ühistu (SCE), Euroopa Majandushuviühing (EEIG), eelnõuna Euroopa Osaühing (SPE) 2. Euroopa Ühenduse ühinguõiguse direktiivid: 1. direktiiv (avalikustamisdirektiiv); 2. direktiiv (kapitalidirektiiv); 3
füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu liikmed aga ei pea ise olema osanike või aktsionäride ringi kuuluvad isikud; 3) eraldatus oma liikmetest, mis väljendub nii eelpool mainitud põhimõttes, et juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele 4) iseseisev varaline vastutus, mis väljendub selles, et juriidilisel isikul tekkinud varaliste
1) Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha. (3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks. (4) Kui aktsiaseltsi varast ei jätku aktsiaseltsi võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad aktsiaseltsi võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest ulatuses, milles aktsiaseltsi vara vähenes enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiaseltsile võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest.
olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: · Äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts 5. Tulundusühistu · Mittetulundusühing · Sihtasutus
a) täisühing (TÜ) (omanike vahelistes suhetes kehtib lepinguvabaduse põhimõte) b) usaldusühing (UÜ), c) osaühing (OÜ), d) aktsiaselts (AS), e) tulundusühistu (TulÜ), mille eriliigiks on hooneühistu (eraldi seadusega) (mitte- äriühingulik vorm, vaid pigem koostegutsemise vorm kooperatiiv, nt tootmine) NB! Viis esimest on äriühingud. f) sihtasutus (SA) (ei ole äriühing, eelkõige kapitali kogumise või hoidmise koht, nt haiglad) ja g) mittetulundusühing (MTÜ), mille eriliikideks on korteriühistud, erakonnad, kirikud ja kogudused ning ametiühingud. Võimalik on seadusega luua ka uusi eraõigusliku juriidilise isiku tüüpe. Olemasolevaid ei saa omavahel kombineerida. Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. 9
2) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; 3) märge selle kohta, kas koosolek on korraline või erakorraline; 4) üldkoosoleku päevakord; TÕRJEÕIGUSED SOORITUSÕIGUSED 5) muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. (5) Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. KAITSEÕIGUSED § 296. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ÕIGUSED KORRALE JA MENETLUSELE Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja SOTSIAALSED PÕHIÕIGUSED
2) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; 3) märge selle kohta, kas koosolek on korraline või erakorraline; 4) üldkoosoleku päevakord; TÕRJEÕIGUSED SOORITUSÕIGUSED 5) muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. (5) Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. KAITSEÕIGUSED § 296. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ÕIGUSED KORRALE JA MENETLUSELE Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja SOTSIAALSED PÕHIÕIGUSED
o odavus FIEna tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest; o lihtsus äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad; o kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 250 000 krooni, võib FIEks registreerida kohalikus maksuametis; o ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud. FIEna tegutsemise miinused: o FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga; o sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel. Tegevusega alustamine
ning vähemalt uks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab uhingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Osaühing on äriuhing, millel on osadeks jaotatud osakapital. KAPITALIÜHING Aktsiaselts on äriuhing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. KAPITALIÜHING Tulundusühistu on äriuhing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi uhise majandustegevuse, milles liikmed osalevad. Mittetulundusühing on kahe või enama isiku vabatahtlik uhendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ta võib teenida kasumit ja vägagi tahab teenida, aga see kasum ei jaotu, vaid läheb ettevõtte arendamisse. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 16. Ava asjaga seotud mõisted: kasu, kulutused, väärtus
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
vajalikuks pidada. Näiteks kuulub kabineti koosseisu ka USA suursaadik ÜRO juures. (The White House; Gitelson jt, 1996, lk. 245) Mõnes mõttes võib valitsuskabineti jagada nii-öelda sisekabinetiks, kuhu kuuluvad peamiste nõuandjatena üldiselt välis-, kaitse-, rahandus- ja kohtuminister, ning väliskabinetiks, mille moodustavad pigem klientuurile suunatud ministeeriumide juhid. Viimaste all peetakse silmas valdkondade nagu tervishoid ja hoolekanne, haridus, töö, põllumajandus, transport jms ministreid, kes on presidendiga otsekontaktis enamasti harva. (Gitelson jt, 1996, lk. 246) Olgugi et kabineti funktsioneerimine peaks eelkõige võimaldama erinevate poliitikate elluviimise üle diskuteerimise ning kordaminekute jagamise presidendi ning ministrite vahel, on kabinet kollektiivse organina enamasti siiski ebaefektiivne ning esile võib kerkida vastuolusid, kuna iga
-arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse §13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid -teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle -kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone -teavitab Riigikogu ja avalikkust oma korruptsioonivastase tegevuse tulemustest. 3.12 Riigieelarve kontrolli erikomisjon -vaatab läbi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande; -tegeleb avaliku sektori auditeerimise küsimustega; -arutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja ülevaateid ning riigikontrolöri tõstatatud olulisi küsimusi; -teavitab Riigikontrolli probleemidest, mis on jõudnud komisjoni liikmeteni suhtlemisel ameti -ja eraisikutega; -võtab Riigikontrolli informatsiooni alusel seisukoha Riigikontrolli tegevuse takistamise juhtude kohta 3.13 Uurimiskomisjon
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. (3) Teabevaldajaga võrdsustatakse: 1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. (1) Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe: 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldistava majandusstatistika ja majandusprognoosid; 2) kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika; (RK s 19.06.2002 jõust.01.09
ühisturgude tegevust või tagamaks võrdset minimaalkaitset eri liikmesriikides. Seega on tegemist konkurentsitingimuste moondumise tõkestamisega, andes kõikidele liikmesriikidele ühtlustatud seadusandliku miinimumtasandi. Minimaalharmoniseerimist kohtab sageli keskkonnakaitse, tarbijakaitse, tööõigust ja võrdõiguslikkust puudutavas EÜ seadusandluses. Võib leida ka osalist (ühtlustatakse ainult teatud seigad reguleerimise objektiks olevast küsimusest) ja täielikku harmoniseerimist (püütakse kõnesolev küsimus täielikult reguleerida). 1 3) koordineerivaks - (õigusaktid, millega kooskõlastatakse siseriiklikku seadusandlus- või valitsuskorraldust nende sisu sealjuures ühtlustamata) - Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (ei oma EÜ õiguse staatust
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
Hea raamatupidamise tava · Raamatupidamise seadus -loob õiguslikud alused ja kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded kõigile Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslastele- nii äriühingutes, kontsernides kui ka eelarvelistes asutustes. · Raamatupidamise Toimkonna juhendid täpsustavad ja selgitavad seadust. Raamatupidamise seadus · üldsätted, · raamatupidamise korraldamine, · majandusaasta aruanne, · konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne, · raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine, · riigi raamatupidamise korraldamise erisused, · muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused, · seaduse rakendamine. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis
on staatuselt vald - Vändra. KOV ülesehitus: Volikogu (7-63 liiget), Valitsus, Administratsioon, Linnaosad ja osavallad KOV põhimõtted: kohaliku elu korraldamine, igaühe õiguste ja vabaduste tagamine, avaliku teenuse osutamine soodsamatel tingumustel jms. Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ja olla SA/MTÜ liikmeks. 3 KOV ülesanded: haridus (alg-, põhi- ja keskkool), kultuur ja sport, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, planeerimis- ja ehitustegevus, keskkonnakaitse ja päästeteenistus, muud riigifunktsioonid (vastutab omandi- ja maareformis läbiviimise eest). Kohalikud maksud: 1) müügimaks; 2) paadimaks; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5)
6 (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Haridus. 2. Kindlustus. 3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit
valdkonda. Haldusõigus laieneb peale haldusorganite ka parlamendile ja kohtutele (kohtunik võtab tööle kõikvõimalikke töölisi.). Omakorda jaguneb paljudeks instituutideks (nt teeõigus, lennundusõigus). Haldusõigus on väga mahukas õigusharu. Avalikul ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid: 1. Eraõigus: a. Lähtub üksikisiku privaatautonoomiast b. Tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende huvikonflikte. 2. Avalik õigus: a. Avaliku õiguse olulisema osa s.o. riigi ja haldusõiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja b. Ülesandeks on määratleda ja piiritleda riigiorganite pädevust. (riik osaleb samuti eraõiguslikes suhetes, kuid ta ei kasuta eraõiguslikke vormi ning tal puudub privaatautonoomia). Liigitus:
2) Usaldusühing; 2) KOV üksus; 3) Osaühing ; 3) Avalikes huvides 4) Aktsiaselts; loodud juriidiline isik. 5) Tulundusühistu; 6) Sithasutus; 7) Mittetulundusühing. Subjekt on õiguslike kohustuste kandja. Isikuks olemine tähendab õigussubjektsust, isikuks ehk õigussubjektiks on tsiviilõiguses füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Isikut kui subjekti iseloomustavad eelkõige õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime - võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi s.o võime olla tsiviilõiguse subjektiks. Õigusvõime füüsilisel isikul hakkab sünniga elusalt (laps on elusalt sündinud, kui ta on
annaabi.ee 
