Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese evolutsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
IINIMESE EVOLUTSIOON :
  • Inimene, kui suur püsisoojane imetaja

-Pikk eluiga
- Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel
- Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida
- Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest
- Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed
- Karvkate taandarenenud
- Higinäärmete arv suur
- Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad , suur varvas ei vastandu teistele varvastele
- Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal
- Suguküpseks saamine kestab 2x kauem
- Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli sünnihetkel- neoteenia
- Lapsed vajavad pikka aega hoolitsust, nende eest hoolitsevad mõlemad vanemad
- Seksuaalne aktiivsus aastaringi
- Naise „varjatud ovulatsioon “ hoiab mehe kogu aeg naise lähedal
- Mehel puudub sugutiluu
- Meeste suguti oluliselt suurem, kui teistel
- Oskus kasutada tehnikat, valmistada keerukaid tööriistu
- Kõigesööja ehk omnivoor
BIOLOOGID ÜKSMEELEL....
  • Inimene bioloogilisel teel eristunud loomariigist
  • Inimlased lahknenud mingist inimahvide tüvinormist
  • Inimene vähemalt 2 milj.aastat vana
  • Inimlased, inimesed pärinevad Aafrikast
  • Püstine inimene (Homo Erectus ) esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändal ja Euraasia asustas
  • Nüüdisinimene (Homo sapiens sapiens) asustas praktiliselt kogu vana maailma 40-50 tuhat aastat tagasi
VAIELDAKSE
  • Inimese koht kõrgemate primaatide süsteemis
  • Millised olid esimesed inimlased
  • Kuidas kulges evolutsioon
  • Kui palju olnud inimliike
  • Kust pärit nüüdisinimene
  • Milline koht oli arengus neandertaallasel
  • Evolutsiooni tingimused
  • Geneetilised iseärasused
SÜSTEMAATIKA
  • RIIK: Loomariik (osaline karvkate, jäsemed, püsisoojased)
  • KLASS: Imetajad ( piimaga toitmine)
  • SELTS: Primaadid
  • SUGUKOND : Inimlased
  • PEREKOND: Inimene
  • LIIK: Homo sapiens sapiens
ARENG
  • Ainuraksed- geneetiline kood
  • Selgrootud - kahekülgne sümmeetria
  • Kalad - skeleti põhitüüp
  • Roomajad - 5 varvast, kopsud
  • Alamad imetajad- hammastik, püsisoojasus, piimanäärmed
  • Kõrgemad imetajad- platsenta, elussünnitus
  • Ahvid - ruumiline nägemine
INIMESE EVOLUTSIOONI MÕJUTAVAD TEGURID
INIMESE EVOLUTSIOONI SUUNAD
  • Püstine kehahoid
  • Kahel jalal liikumine
  • Esijäsemete areng tööorganiteks
  • Peaaju areng
  • Infovahetus (häälitsused)
  • Mõtlemis- ja kõnevõime
Põhjusteks
  • Metsade vähenemine
  • Neoteenia
  • Tööriistade kasutuselevõtt
Sotsiaalne evolutsioon
  • Kollektiivis kogenenud info edasi andmine ühelt sugupõlvelt teisele
  • Kas bioloogiline evolutsioon jätkub? - loodusliku valiku mõjujõud (väheneb) – stabiliseeriv valik (nõrgeneb)
  • Inimese mõju teistele liikidele bioevolutsioonis?

Australopithecus afarensis:
  • 4 milj
  • Ajumaht 500 ml
  • Tugevad lõuad
Homo abilis
  • 2.1- 1.6 milj a tagasi
  • Esimene perekonna Homo esindaja
  • 2-jalgsus
  • Omnivoorlus- kõige söömine (valk -> energia-> aju areng)
Homo erectus
  • Levis välja Aafrikast Aasiasse, Euroopasse
Päris inimene
  • Ehk tark inimene
  • Homo sapiens
Homo floriensis
  • 1 m pikkused
  • Elasid veel 12 000 aastat tagasi
  • Hävisid ilmselt vulkaani purske tagajärjel


Inimese evolutsioon #1 Inimese evolutsioon #2 Inimese evolutsioon #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -kerly665- Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Antropogenees konspekt
8
docx

Antropogenees konspekt

Antropogenees Inimese evolutsioon Seisukoha, et inimene pärineb loomariigist võlgneme Charles Darwinile. Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed.Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja

Bioloogia
Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Kasutati kompuutreid, geograafilisi ja matemaatilisi meetodeid. Binford arendas edasi etnoarheoloogiat. Oli uurinud Prantsuse keskmise paleoliitikumi muistiseid ning proovinud neid tõlgendada. Järeldas, et ainult uurides seda, kuidas tänapäevased kütid- korilased kasutavad ja viskavad ära luid ja tööriistu, on võimalik mõista neid mehhanisme, mis toimisid ka kiviajal. Elas eskimote juures Alaskal, jälgis nende elu-olu. Ka uusarheoloogiat hakati kritiseerima, ette heideti inimese kadumist arvude tagant. Öeldi, et see on liiga haaratud kohanemise ökoloogiliste aspektidega ja elamise puhtkasutuslike ja funktsionaalsete külgede uurimisega. Arenguga kaasnesid taas uued suunad ja lähenemisviisid ­ postprotsessualistid. Rõhutasid muuhulgas mineviku ühiskondade kognitiivsete aspektide uurimist. Postprotsessualism on mitmepalgeline. Ian Hodder, Michael Shanks, Christopher Tilley, Mark Leone. Arvatakse, et arheoloogia on 9

Ajalugu
Evolutsioon
32
odt

Evolutsioon

Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav ­ omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat ­ evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei

Bioloogia
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste

Bioloogia
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1

Bioloogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst:

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

kuuluvaid teadusi. Põhiline teabe tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust. Antud osa harud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus ­ see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Aju üheks peamiseks tööks on see, et ta loob endas ümbritsevast maailmast virtuaalse koopia, mis ongi oma olemuselt seotud teadvuse tekkimisega. Näiteks unenägude kogemused on kui aju loodud virtuaalreaalsused. Selleks, et seda teha, peab aju suutma informatsiooni kokku sõlmima, sest ajus on info ,,laiali

Karjäärinõustamine
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus

Üldpsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun