lihtsam, rahvalikum ning liikuvama meloodiaga, ühtlasi ka väga tundeline ja härdameelne. Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas
aastate alguses Eestisse, ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordselt tähtis oli vennasteliikumine ka talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust.
Algul õpiti ühehäälseid koraale ning hiljem ka mitmehäälset muusikat. Kooriliikumine elavnes eriti sajandi kolmandal veerandil tänu Cimze seminarile Valgas, kus valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide koolmeistreid. Janis Cimzse pani muusika õppimisele suurt rõhku. 19. saj keskel hakkasid tekkima ka puhkpilliorkestrid ehk pasunakoorid. Kaks vanemat ja tugevamat orkestrit olid Torma ja Väägvere pillikoorid. Väägvere pasunakoorijuhiks oli eesti puhkpillimuusika isa David Otto Wirkhaus. Peaaaegu pooled 19. saj Eestis tegutsenud pillikoorid asutati tema kaasabil. 2. Cimze seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (183949 tegutses Valmieras ja 184990 Valgas). Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat
Kontserdiarvustus TTÜ Puhkpilliorkester ''Klassikaga uude aastasse'' Külastasin 15. Jaanuaril 2017 Tallinna Tehnikaülikooli Puhkpilliorkestri uusaastakontserdil ''Klassikaga uude aastasse''. Orkester esines Tallinna Tehnikaülikooli aulas ja kokku kestis umbes poolteist tundi. Kavas oli ettenähtud klassikaline puhkpillimuusika. Asutatud on puhkpilliorkester 1950. aasta sügisel ja see on TTÜ esindusorkester. 2014. aasta sügisel alustas orkester oma 65. Hooaega peadirigendiga, Tarmo Kivisilla, juhatamisel. Külalisdirigentdik oli Diana Mäeväli. Kahjuks ei leidnud internetis mõlema nimetatud isiku kohta informatsiooni. Pillimängijate koosluses on TTÜ tudengid, vilistlased ja ka osad õppejõud. ''Klassikaga uude aastasse'' orkestris olid pillideks oboe, saksofon, fagott,
Liikumine ei tegelenud hävitustöödega. Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, kandleid, torupille, viiuleid, rahvariideid, ehteid. Said alguse Saksamaalt, Baltimaile levisid 1820.-1840.aastateni. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust; sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. Andis tõuke koorilaulule ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi ja harvenesid kaklused. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: • Rahvas tuli religioonile lähemale • Talurahva eneseteadvus kasvas • Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi • Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel
v=UTWIcyUVaoY (03:13) Lydia Auster (1912-1993) • Helilooja • Omski Muusikatehnikum klaverit/ kompositsiooni eriala. • Leningradi/Moskva Konservatooriumis kompositsiooni ning heliloomingut. • Žanriliselt mitmekülgne • Poeetiline ning rahvuslik Looming • Ballett „Tiina“ ( https://www.youtube.com/watch?v=OxK8ncGP6vk) „Romeo, Julia ja pimedus“ „Põhjamaade unenägu“ • Orkestriteosed „Eestimaa“ • Puhkpillimuusika „4 pala puhkpillikvintetile“ Villem Kapp (1913-1964) • Helilooja, pedagoog, koorijuht, organist • Tallinna konservatoorium oreli eriala (1938) • Heino Elleri õpilane • Seos Suure-Jaaniga • Detaile jälgiv, nõudlik • ‘’Põhjamaine laulik’’ Looming • Südamlikud lüürilised soololaulud ‘’Lumehelbeke’’; ‘’Sa tulid’’ • Loodusmeelseid olusid kajastavad koorilaulud (umbes 60)
Mart Saar 1882 Hüpassaare 1963 Tallinn Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas Helilooja, organist ja pedagoog Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid) - Soololaulud "Must lind" "Lõputa teel" - Koorilaulud "Põhjavaim", "Seitse sammeldunud sängi" Cyrillus Kreek 1889-1962 Õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni Loomingus domineerib koori- ja puhkpillimuusika. Kasutab palju rarhvaviise, lisades neile keeruka harmoonia Tuntumad teosed: "Vaimulikud rahvaviisid" "Taaveti laulud" Eesti esimene reekviem (1927) Veljo Tormis 1930- Artikkel "Rahvalaul ja meie" 1972 · Regivärsilise rahvalualu propageerimine · Regilaul kui muusikaline emakeel Loomingu võib jaotada kaheks: · Rahvlauludel põhinev · Modernne helikeel Rahvalaulul põhinev looming:
kaasa ka muud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Kuna Vene võime ei huvitanud luteri kiriku probleemid, siis võisid levida peale Põhjasõda pietism, hernhuutlaste liikumine ja ratsionalism. Nendest viimased kaks said üsnagi populaarseks, kuna levisid üldiselt lihtrahva hulgas ja tõid rahvast religioonile lähemale. Just hernuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, arendas eestlaste kirjaoskust ja andis tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule eestlaste seas. See aga näitab, et usuvoolude levik mõjutas eestlaste elu rohkem kui nad seda eales arvata oleks osanud. Nii Liivi sõja järgne kui ka Põhjasõja aeg olid eesti rahvastikule laastavad. Peale Liivi sõda oli eestlaste arv kahanenud vähemalt poole võrra ja kahanes jätkuvalt näljahäda tõttu. Hiljem järgnes veel suur näljahäda ja Põhjasõja ajal ka katk, mis vähendas rahvaarvu taaskord, rohkem kui poole võrra
Lembitu. Siin toimus Eesti ajalookulgu oluliselt määranud Madisepäeva lahing. Lõhavere linnamäel asus Muinas-Eesti tähtis linnus. Olustverel on oluline koht Eesti Aleksandrikooli ajalool. Suure-Jaani vallas on elanud ja töötanud helilooja Mart Saar ning heliloojate Kappide dünastia. Nende viimane puhkepaik asub Suure-Jaani kalmistul, kus puhkab ka Eesti kunsti suurmees Johann Köler. Suure-Jaanis töötas naivistlik kunstnik Paul Kondas. Vallal on pikaajalised puhkpillimuusika (aastast 1871) ja koorilaulu traditsioonid. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali. Suure-Jaani Järvepidu peetakse iga aasta augustikuu esimesel laupäeval alates aastast 1961. Vallavanemad Suure-Jaani vallavanemad on olnud Ain Olesk (1992-2002) ja Maie Käba (2002-2009). Alates 2009.aastast on vallavanem Tõnu Aavasalu. Vaatamisväärsused
Keila Kool Kristiina Justus MIINA HÄRMA Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila Kool 2015 Sisukord 1 1. Elulugu………………………………………………………………………… …….3 2. Looming………………………………………………………………………… …..5 3. Teosed………………………………………………………………………… ……..6 4. Pildid…………………………………………………………………………… ……..7 5. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………….8 2 ELULUGU Miina Härma (aastani 1935 Hermann) sündis 9.veebruaril 1864 Kõrvekülas, Raadi vallas. Suri 16.november 1941 Tartus. Maetud on Miina Härma Raadi kalmistule, kus on ka tema hauamonument. Miina oli Eesti helilooja , koorijuht ja organist. Ta oli Eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid ...
Jääb nimetada tohutu organisaatoritöö - dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine. Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. Uno helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusika. Ta kirjutas nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad helimeistri instrumentaalmuusikas on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Ta uuris põhjalikult eesti rahvamuusikat ja kasutas oma loomingus rohkesti folkloori intonatsioone, plagaalset harmooniat, erilisi tämbreid, arendusvõtteid. Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on dzäss eesti moodi, eesti teemadega, eesti hingega.
Vennastekogudused: kust sai alguse, mida positiivset, mida negatiivset tõi kaasa? Vennastekogudused said alguse Saksimaalt. 1730. Aastate algul toodi see Eestisse. Negatiivne- paljudes kohtades läks vennastekoguduse liikumine usulistest piiridest välja ja tekkisid äärmuslikud kõlbsustaotlused. Positiivne- see aitas suuresti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, eestlased hakkasid omandama rohkem kirjutusoskust, koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levik. 1802/1804. aasta seadused. Milline tähtsus oli talupoegadele: a) talude pärandataval kasutamisõigusel, b) teokoormiste normeerimisel, c) vallakohtute loomisel? a)talupojad said talude pärandamise õiguse, ja seda ei tohtinud talt ära võtta b)Koormiste tõstmine keelati c)vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, ilma kohtu loata ei tohtinud ükski mõisnik talupoega talust välja tõsta ega maata müüa.'
"vana kirjaviis" arvestas rohkem eesti keele eripära) 19. Mil moel mõjutas vennasteliikumine eestlaste igapäevaelu? · Moodustas omaette kogudusi, valisid ise endale jutlustaja, ehitasid palvemajad · Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust · Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, väljapääs usuvagaduses · Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, talupoegade pärisorjust
nad lahku ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi. Hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid, võõrduti kõrtsidest (paljud suleti). Esimese kümne aastaga saadi 10 000 liiget, kirikuõpetajad olid asja poolt, kuna tõi rahva kirikule lähemale. Liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvustamise kasvatamisel, koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalust olenemata seisusest, varandusest. Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule. 3 Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, 1743 keelustas keisrinna Jelizaveta vennastekoguduse liikumise. 19 sajandi esimesel oli vennastekoguduse liikumises uus tõusulaine. Ratsionalism 18 sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu - ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse, seadsid endale eesmärgiks
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
sulgemine. Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada. Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. 8. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele 2) eestlastel tekkis soov õppida kirjutama, sest hernhuutlased pidasid kirjavahetust ja päevikuid 3) andis tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 4) eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi, harvemaks jäid kaklused 9. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti oolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal: 1) 1739.aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks, selle järgi pidid kõik 7.-12
· Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada · Suurt rõhku pandi lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamisele Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: · Rahvas tuli religioonile lähemale · Talurahva eneseteadvus kasvas · Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi · Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel · Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks · Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule Ratsionalism levis 18. sajandi teisel poolel tänu valgustusideede levikule. Iseloomulik oli .. 1. Ratsionalistid püüdsid talurahvast valgustada, nt. toetati rahvahariduse edendamist ja jutlustel jagati talupoegadele kasulikke teadmisi 2. Kõigis hädades pole süüdi talupoegade kõlblusetus vaid pärisorjuslik kord 3. Suhtumine jumalasse oli deistlik - jumal on küll maailma loonud, kuid selle arengusse vahele ei sekku 8
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas Augu...
pastor pojaga.1693.a ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. 1632.a asutati Tartu Ülikool, Johann Skytte abiga. Õppetöö toimus ladina keeles. Seal oli usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka 18.saj.Kirikuõpetajate seas levis pietism.Oldi vastu konservatismile.Rahva seas levis hernhuutlaste liikumine. Peeti tähtsaks usu- vagadust,alandlikkust,kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vennalikkust. Andis tõuke koori- laulu ja puhkpillimuusika levimisele eestlaste hulgas. Ratsionalism levis pastorkonna seas. Jutlused muutusid õpetlikuks.Torma pastor Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgast puuviljakasvatust ning tegeles juurvilja kuivatamisega. Hupe andis koos Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. 1739.a kehtestati kooliskäimise kohustus vaid nendele 7-12-aastastele, kel polnud kodus
rahvariided ehted. * Said alguse Saksamaal ja levisid Baltikumi 1820.-1840. aastail. * Propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. * Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada ja arusaadavaks teha. * Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. 2) Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. 3) Eestlased said indu kirjutamisoskuse omandamiseks. 4) Eestlane muutus kõlbelisemaks. 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal: 1) 1739. aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 712-aastased talulapsed käima koolis või
kölblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamisest. Kui pietism oli rohkem kirikuöpetajate pärusmaaks, siis rahv a sekka jöudsid pietistlikud ideed vennaste-ehk hernuutlaste liikumise kaudu. Hernuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kölblust, sots vördsust ja vendlust. (ptk 19), see aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise löpuleviimisle. Pakkusid indu estlastele kirjutamisoskuse omandamiseks, andis töuke koorilaulu, puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. II poolel levis ratsionalism. Jutlused muutusid öpetlikumaks. Andsoind häid näpunöiteid vöi elutarkust, kritiseerisid ühiskonna sots korraldustt, eriti pärisorjust. Hupel avaldas koos Peter Wildega I eestikeelsets jaakirja Lühike Öpetus. Riia toomkool miskit tegi , toimus ?!. herder teeneks sai esti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Kotzebue I enda kijr nöidendud, mis saavutasid tuntude kogu Euroopas
2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kontserdid väljaspool kihelkonda ärgitasid looma analoogseid pillikoore ka mujal Eestimaal, eriti pärast esimest üldlaulupidu. D.O Wirkhaus kui puhkpillimuusika isa juhatamisel mängisid pillikoorid mitmetel üldlaulupidudel. 3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused. Hakati tähtsustama rahvust, toimus talude päriseksostmine, oli kindlaks kujunenud territoorium, linnade kasv, raudteede areng, ärksad inimesed inimeste enda keskel, kultuurilised ja vaimsed keskused, ajakirjanduse sünd. Tegelased: L.Koidula- isamaaluule, Jannsen- I
· Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 asutati ,,Vanemuise" selts Tartus ja ,,Estonia" selts Tallinnas · 1867 algatas J. V Jannsen Eesti Üldlaulupe korraldamise mõtte. 4. Cimze seminar 1839 asutati nn. Cimze seminar köstrite harimatuse kõrvaldamiseks · 1849 kolis Janis Cimze Valmierast Valka ja asutas seminari, kus valmistas ette oma õpilasi
Muusika kontrolltöö materjal.:) Rahvusooper Estonia on teater, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja igasugu muid muusikaga seotud etendusi. Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esi...
kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen
Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: 1) Swingifenomen 2) Ekstaatilisus 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) Algosad: 1) Orjade töölaulud 2) Misjonimuusika 3) Blues 4) Puhkpillimuusika 5) Valgete olustikumuusika 6) Neegrite olustikumuusika Jazzvokalism Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass. Lauljad kasutavad erinevaid tämbreid, mis jätavad mulje tohutust hääleulatusest. Bebop pidurdas vokaalmuusika arengut. Bossanova tulek muutis vokaalmuusika kergemaks. Algaastate vokalistid olid mehed (laulsid pillimängu kõrvalt)
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS BELGLASED Referaat Juhendaja: Sirje Padrik Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 1. ISELOOM 2-3 Belglase põhiolemus 2 Lemmiktegevused 2-3 2. KÄITUMINE 4 Perekond 4 Vanurid 4-5 3. KOMBED JA ETIKETT 6 Tervitamine 6 Kingitused 6 4. SÖÖK JA JOOK 7 4.1 Sokolaadid 7 4.2 Friikartulid 7 4.3 Jook 7-8 5. KOMBED JA TRADITSIOONID 9 5.1 Karnevalid ja laadad 9 6. SÜSTEEMID 10 6.1 Haridus 10 KASU...
madalseisust ristiusustamise * luteri usu lõpuleviimisele lähendamine rahvale * kirjutamisoskuse omandamine * koorilaul, puhkpillimuusika Millega on Eesti kultuurilukku läinud... ... A. W. Hupel? Põltsamaa pastor, ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast", ,,Põhjamaa kirjutisi", osales raamatute levitamises ja lugemisseltside moodustamises. Koos Peter Wildega andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus 1766. ... J. G. Herder? saksa suurim valgustaja, töötas Riia toomkoolis, Eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. ... A. von Kotzebue? kirjanik, asutas 1787
vennaskoguduslaste laul lihtsam, rahvalikum ning liikuvama meloodiaga, ühtlasi ka väga tundeline ja härdameelne. Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas
Kümmekonna aastaga oli liikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Kasvas rahva eneseteadvus. Mitmes paigas hakati esitama ka sotsiaalseid nõudmisi. Eriti kurikuulus Rõuge talupoeg Tallima Paap. Vennastekoguduste väljumine kõrgema kontrolli alt viis selle keelustamiseni 1743. aastal. Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kreuzwald, Jakobson, Hurt, Reinman ja Tõnissonki olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Ratsionalism: Teoloogilise ratsionalismi rajajaks on saksa filosoof Christian Wolff. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W
Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. 3) Blues Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud 4) Puhkpillimuusika hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) 5) Valgete olustikumuusika ilmumine tõi olukorda pöörde. Tema suur, tüse ja käskiv toon lausa nõudis tähelepanu, ootamatud 6) Neegrite olustikumuusika
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
levisid kristlikud põhimõtted ning kristlik õpetus toodi rahvale lähemale. Vennastekogudused avaldasid mõju rahvuslikule liikumisele. Mõjutasid kirjakultuuri, hernhuutlaste jaoks oli oluline kirjalik asjaajamine. Koguduse päeviku pidamine. Esimest korda tekkis kirjaliku tegevuse vajadus talupojal. Usukirjandus, usutekstide ümberkirjutamine. Hernhuutlased on kujundanud eestlaste muusikalisi harjumusi – koorilaul ja puhkpillimuusika. Negatiivse märgina on vennastekoguduste võitlus rahvausu vastu, taunisid kõike, mis puudutas muistseid rahvakombeid. Seal, kus oli levinud hernhuutlus, seal on rahvaluule kogujatel tegevus raskem. Hernhuutlaste võitlus rahvausundite vastu oli üsna efektiivne. Teoloogiline ratsionalism Valgustusega seotud. Euroopas valgustusliikumist on olnud mitmes variandis. Kogu Euroopa ulatuses Prantsuse valgustus. Prantsuse valgustus oli katoliku kiriku vastu
milisi süvamuusikakontserte ja teatrietendusi. Kriitikute tähelepanu leidsid ka koorimuusika- kontserdid, mis ei olnud sugugi alati orienteeritud süvarepertuaarile, kuid siin tuleb põhjust otsida koorimuusika suures populaarsuses ja ilmselt ka laulupidude traditsioonis. Eesti kontekstis võib siin loogilise põhjusena näha ka kõnesoleva kultuurinähtuse uudsust – kõigi “tõsiste” žanrite, kaasa arvatud koori- ja puhkpillimuusika puhul kõneldi palju rahvus- likkusest ja arvati see ka vastavas muusikas leiduvat, meie tantsumuusikal see aga veel puudus. Sellele probleemile juhib tähelepanu ka V. L. (ilmselt Voldemar Leemets) artiklis “Mõtteid ajaviitemuusika korraldamisest” (Leemets 1937: 131–132). Sellest hoolimata arenes džäss ootamatult kiiresti, sest nagu juba mainitud, soov vabaneda pikaaegse poliitilise surve kõikmõeldavatest tagajärgedest tekitab automaatselt erilise akulturatsioonivalmiduse, kiiren-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
